Uudis pluss sume külaline. Siin olin vikerraadio uudis pluss jätkub suvekülalise rubriigiga ja saatejuhtideks on Kaja Kärner ning Lauri Hussar ja täna oleme külla palunud kõrge Euroopa Komisjoni ametniku, Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase kabinetiülema Henrik Hololei, tere päevast. Tere päevast. Ja siis, kui sinuga ja seda intervjuud kokku leppisime, siis kõigepealt leppisime kokku selles, et me räägime täna pisut koordi kommentaarist ja seda põhjusel, et sinu isa Gunnar Hololei oli legendaarne spordireporter ja, ja kindlasti on väga paljudel raadio kuulajatel meeles nii tema tele kui raadiokommentaarid. Ja kuna see lõppev suvi on on mitmeski mõttes eriline, lõppesid impromängud toimuvaid Euroopa meistrivõistlused jalgpallis, Euroopa kergejõustiku meistrivõistlused ja nii edasi, et siis seda spordikommentaari on meile tulnud sisse uksest ja aknast ja ma tean, et väga paljud raadiokuulajad on jälginud ka välismaiseid kanaleid ja hinnanud sealset spordikommentaari. Sina, kes sa oled kommentaari pikki aastaid lisa kõrvalt näinud ja näinud seda, kuidas ette valmistatakse, mida tehakse hästi, mida, mida võiks teha veelgi paremini ja nii edasi, sul on väga selge ülevaade sellest olemas, siis kuidas sa, kuidas sa seda lõpevad? Spordikommentaaride suvehinded? Poordi kommentaaridest kõigepealt rääkides, siis selles mõttes oli kodune tunne jälle siia raadiomajja tulla, et ma mäletan, et 30 aastat tagasi ja nii kui Saisin samas majas isaga koos käidud ja samamoodi otsesaates oldud, ainult et siis kõrvalt vaikselt ja vaadates ja kuulates, kuidas see, kuidas see asi käib, et üks asi on selge, et tänapäeval on need tingimused ja võimalused hoopis teistsugused ja kogu see informatsioon, mida sa tegelikult mõne klikiga ainult kätte saad keerata ajas tagasi. Keeruline oli saada kasvõi näiteks mingisuguseid tulemusi, kuskilt mingisuguseid jooksvaid tulemusi, kui sa nagu kohal ei olnud, isegi kui sa kohal olid, oli tegelikult ka siis suhteliselt keeruline neid igasugust infot ja muud kätte saada, et see eeldas palju suuremat eeltööd, et täna lööd lihtsalt neti lahti ja tegelikult sa saad kõik maailma parimad tulemused kõikide aegade jooksul suhteliselt kergelt kätte, siis olid need asjad hoopis teistmoodi ja see nõudis ka hoopis teistsugust, teistsugust ettevalmistust ja muidugi teine pool, et, et täna tuleb seda, teda võimalusi on nii paljugi erinevate telekanalite kaudu, aga noh, eks eestlased kindlasti ikkagi eelistavad vaadata oma kodukanalitelt ja eelkõige ERRi kanalilt siis kõiki spordivõistluse nii palju, kui neid üle kantakse. Ja, ja mis, mis, mis kindlasti oma ajaga vast muutunud on, mingil määral on, on see, et emotsiooni on palju-palju vähem. Et, et mul oli vaadata, olin, olin veel olümpia alguse esimese poole olin veel Brüsselis, jälgisin seda olümpiat niivõrd-kuivõrd, see oli võimalik Briti BBC telekanali vahendusel ja ja siis tulin siia ja vaatasin sedasama Eesti poole pealt, et loomulikult Eesti võimalused on palju väiksemad, aga mis sealt nagu väga positiivselt silma hakkas, oli kindlasti nende erinevate ekspertide kasutamine ka kasvatatakse ekspert, aga meil kipub kahjuks niimoodi olema, et tihtipeale eksperdid võivad küll rääkida, kuidas üks või teine asi tehniliselt välja näeb, aga ei ole tingimata oma jutus kõige säravamad ja ei suuda ka ka selle kaudu sedasama emotsiooni edasi anda. Et noh, brittide poole pealt seda valikut on palju rohkem ja neid neid endisi sportlasi, kes ühteviisi oskavad, teavad seda ja oskavad ka seda suuliselt väljendada märgatavalt rohkem. Teine pool on kindlasti see, et seal vanameister Lembitu Kuuse ja mul oli võimalus teda ka siin paar päeva tagasi linna peal kohata ja, ja ta rääkis, kuidas ta oma reportaaži meie hõbedaselt maadlusmedalit edasi andis ja, ja seda ma vaatasin raja sate just kõlamas. Emotsioon ja ta ise ütles ka, et seda saad sa teha emotsiooni pealt. Kui sa ise teed seda emotsiooni pealt, siis jõuab see emotsioon pataljoni sellepärast, et lõppude lõpuks pilti näevad ja kõik, aga mis inimestel jääb Näämata ja tundmata on, on tegelikult see, mis sealt pildi taga toimub, sellepärast et sa ei saa seda melu, sa ei saa seda, seda ütleme, seda kohapeal olevat emotsiooni kätte ja mingil mõttel on ka fordi kommentaari. Sa just nimelt see, et, et see, see vaatleja lisaks pildile peaks saama selle emotsiooni kätte, mitte et sa kuulad ainult monotoonset juttu, et noh paraku natukene see see mõne spordiala puhul meil niimoodi on ja on pikka aega olnud, et loetakse küll ette väga palju erinevaid tabeleid, mida, mida tegelikult võid sa ise ju kuskilt samal ajal netist vaadata uksele, väga huvi tunned või mingeid tulemusi, aga see pole kindlasti mitte mina arvan, vähemalt vaataja jaoks nii huvitav kui see juba kuulda saada tegelikult sellest sellest, sellest emotsioonist, seda, seda osa, nii et ma arvan, selles osas on, on kindlasti asjad natuke muutunud. Võib olla elu on lihtsalt nii palju lihtsamaks läinud ja, ja võib-olla isegi osa vaatajatest seda, seda, seda ei oota enam sellisel kujul. Aga aga noh, kui, kui ise tagasi vaadata ja isa vaadata, noh tema eelkõige ju rääkis raadios, eks ole, raadio puhul, kus pilt ei ole, siis sa pead seda emotsiooni palju rohkem looma ja, ja ma arvan, et eks see oli tol ajal ka kindlasti see, palju kandvam nende erinevate spordireportaažid. Kui palju spordireportaaži, siis sõltub ettevalmistusest ja kui palju on on, on seda raadio- või teleimet, mis seal koha peal saalis sünnib? Ma arvan, et eks see ettevalmistus osa on tegelikult väga suur, et noh, külmalt ei saa ju kuhugi minna lõppude lõpuks ega see spordireportaaž ka selles mõttes selle ettevalmistamine ei ole kuigivõrd palju erinev, kui sa lähed mingisugusele suurele konverentsile või mingisugusele suurele üritusele samamoodi sõna võtma või ette või, või esinema. Täpselt samamoodi pead sa olema tegelikult oma teemas väga hästi teemat väga hästi tundma ja oskama erinevaid õigeid aspekt õigel ajal välja öelda, tähendab seda, et sa kõike seda, mis sa oled lugenud, kirjutanud, ette valmistanud, tingimata pead siis ka välja purskama või see tegelikult tähendab seda oskus just nimelt selekteerida õiged asjad õigel ajal, mis, mis võiksid vürtsitada mõningat situatsiooni, anda sellest võib-olla parema ülevaate, aga, aga mis tingimata ei pea sugugi mitte tähendama seda, et, et kõik, mis sul kõik, mis sul teada on, et sa kõik sellega sellega sellega tingimata edasi annad ja, ja loomulikult eks, eks see kohal olev keskkond määrab väga palju ära, et kui ikka noh, ütleme publikut on vähe ja mingit kohapeal ka mingisugust erilist emotsiooni üles, et siis on nagu kaks asja, et, et kas sa lähed siis selle niukse niukse keskkonnaga kaasa või, või siis teiselt poolt, kui see on nagu sinu, Eesti või mõne muu riigi jaoks, kes, kes parajasti seda seda vaatab, kuulab või seda edasi antakse oluline, et siis siis sa pead sa looma tegelikult sinnasamasse juurde, et, et see on ju, see on ju kõik ikkagi ka oskusest kinni ja, ja ma arvan, et ühelt poolt see oskus seda, seda seda sellisena edasi anda ja teiseks, oskus lisada sinna vajalikke fakte ja kolmandaks muidugi oskus ja aga lihtsalt selle osas, et mis spordialaga tegemist on ja kuidas see spordiala nagu reaalselt käib, et noh olnud aegade jooksul küll ikkagi äärmiselt nadi kuulata mingisuguseid jalgpallikommentaare, kus tegelikult on jäänud arusaamatuks, kas kommentaatorite tingimata teab, mis mänguväljakul Aga ma tulen selle emotsiooni jutu juurde veel tagasi, et et see emotsioon spordikommentaaris on loomulikult väga tähtis, aga, aga see on. Kas see on, see on spordikommentaatori puhul tehnika küsimus, kui sa nüüd vaatad tagasi sellele, kuidas sinu isa kommenteeris, et, et kui on ärevam hetk, siis, siis kommentaator võtab ennast kokku ja annab selle, annab selle ärevusega oma oma hääle ja enesetunde ka edasi. Või on siis see selline hetk, kus, kus kommentaator laseb ennast vabaks ja, ja ta ühel hetkel rolli, vaid ta lihtsalt emotsioneerib, et talle, et see, mida ta näeb, on, on see, mis peaks olema just meeliülendav hetk. Tagumine pool tundub olevat omane sihukse Lõuna-Euroopa taustaga kommentaatoritele, et eks me oleme ju kõik kuulnud ja näinud ka ka ka neti vahendusel erinevaid eelkõige just Lõuna-Ameerika kommentaatoreid, kes, kes, kes mõne värava peale täiesti unustavad ära, kus nad on ja tegelikult käituvad pigem nii nagu nad oleksid publik, kui, kui need, kes seda edasi annavad, aga, aga see on omane neile meil põhjamaadel on, on kindlasti palju siuksem tasakaalukam ja homme seda seda edasi anda ja, ja ma arvan, et noh, mingil määral on, on meie publik rohkem nagu sellega harjunud, et selline Lõuna-Ameerika stiil nagu, nagu ei ole siin võib-olla võib-olla nii, nii, nii oleks siin ikkagi päris ootamatu, aga samas ma arvan, et kui aeg-ajalt reporter saadab ennast vabaks lasta ja tegelikult samastab ennast pigem pealtvaatajaga, siis on seda väga, seda siis. Ja tegelikult on, mina arvan seda vaataja poolt täitsa huvitav, huvitav vaadata ja näha ja tegelikult sellest emotsioonist osa saada, sellepärast et, et see kõik loob ju tegelikult sedasama foonia, sedasama keskkonda, mida, mida tahetakse edasi anda kogu sellelt võistluselt. Eesti spordireporterite professionaalsete spordireporterite koolkond ulatub ja juba väga kaugete aastakümnete taha. Ma arvan, et juba Berliini olümpiamängudest alates 1936.-st aastast me võime rääkida väga heasti professionaalsest spordi repartaažist. Teie isa Gunnar Hololei oli sooloreport terve põlvkond, pärast teda tuli meil juba esimesed nii-öelda paariskommentaatorid. Me teame Ubari hägust, kes on siis Toomas Uba ja Tiit rääkija, siis sealt põlvkond, nooremad ma pakun, olid juba Tiit Karuks, Erik Lillo ja nüüd käesoleva aasta olümpial meil on täiesti uus reporteeriv paar Eesti raadios on siis Joosep Susi ja Taavi Libe. Kui te nüüd võrdlete niisugust soolospordireporterit ja seda paari, millele on läinud üle enamik raadiojaamu, siis mis on selle kahe head küljed ja mis on niisugused võib-olla mis jätab soovida? No ma arvan, et eelkõige zooreporteril on, on tegelikult see eelis, et ta saab ise seda emotsiooni paremini edasi anda, sellepärast ta ise seda kujundab. Kui sa oled kellegagi paaris, siis mingil määral pead sa alati oma paarimehega juurde arvestama ja ei saa ju teda ka päriselt üle rääkida ja mingisugusel huvitaval momendil võib-olla see ju tegelikult mõlemad tahaksid seda mikrofoni haarata, et, et enda kätte seda, seda, seda võidukat momenti ja, ja seda edastada, et, et see on kindlasti äärmiselt delikaatne, nõuab natukene teistsugust, teistsugust lähenemist sellele, et mäletan ka seda, et tegelikult isa tegi ka ju mõningaid reportaaže koos, kasvõi näiteks ringrajasõitu koos Saarimatskiniga ja eks neid oli veel neid näiteid, aga ma arvan, et noh, temale oli ikkagi pigem omane olla see sooloreporteri ja seda just nimelt sellisel kujul edasi anda, et, et see on õige, et tänapäeval minnakse väga seda teed ja noh, nagu ma algul ka rääkisime just nimelt telekommentaaride puhul on just väga palju seda, et pritsitakse kõrvale ka mitte nüüd ütleme teist sellist professionaalset kommentaatorid vaid pigem otsitakse kõrvale mingisugust seda valdkonda valdavat, et siis ütleme, eksperti endist last, kes, kes siis, kes siis suudaks edasi anda noh mitte ainult nüüd seda, seda, seda, seda ütleme keskkonda, vaid ütleme ka pigem, et mis seal need tagamismõtted võivad olla ja noh, minu tähendab teles on seda Eesti Televisioon või err kasutanud ka, eks ole, ja, ja just nimelt, et noh, seal mängib just nimelt rolli see, et kuidas inimene suudab sinna sulanduda ja mitte ainult seda niisugust tehnilist poolt, vaid tegelikult ka selle, selle, sellelt reporteri rütmiga kaasa minna, et eks neid, eks neid variante on erinevaid ja, ja ma arvan, et need kõik tegelikult ühel või teisel moel töötavad, lihtsalt peavad olema õiged inimesed ja see on nagu räägitakse ju ka, et politseinikud, et noh, hea paarimees on nagu äärmiselt tähtis, et täpselt samamoodi aga ka mujal, et, et kui sul on hea paarimees, kellega saab pikka aega koos teinud ja kelle puhul on juba tegelikult ütlemata selge, mis hetkest keegi hakkab rääkima ja mis hetkest teine vait jääb, et, et noh, siis on see ka vaatajale-kuulajale vale nautida. Ma usun, et iga spordireporteri unelm on minna küsitlema sportlast, kes on püstitanud maailmarekordi, võidan, võitnud olümpial medali, aga midagi ei ole teha, töö nõuab, et minnakse sportlas küsitlema ka siis, kui ta on läbikukkunud. Et siin. Meil on olnud olümpiamängude ja muude tiitlivõistluste ajal alati võimalik kuulata, kui spordireporterid võistluspaigal omavahel räägivad juttu, mis ei, ei kuulu eetrisse. Ja, ja kui siin Kerd Kanter oma kvalifikatsiooniheiteid tegi, siis ma kuulsin, kui meie poisid Londonis arutasid ette, mida me küsime Gerd Kanteri siis käest, siis kui ta kvalifikatsiooni täidab ja mida me küsime siis, kui, kui ta seda normi ei ületa. Et kas te mäletate ka oma isa niisuguste kuulsate spordireportaaž hulgast, kui tal on tulnud, kui tal tuli minna sportlast küsitlema, siis kui, kui tulemus ei olnud see, mida terve Eesti rahvas ootas? Ta on ja noh, eks eelkõige need olid ikkagi seotud erinevate korvpallimängudega ja eelkõige siis nendega, mida ma, mida ma ise hästi mäletan ja kus ise sai ka juures oldud, mis meie legendaarses Kalevi spordihallis toimusid ja ja noh, tihtipeale eriti just võidetav mäng oli ära kaotatud ja siis pärast mängu alati oli ju see, et alati ta tegi, ma mäletan intervjuu kellelegi ka kas siis treeneri või mingite mängijate või kellegi muuga, mis siis läks pärast õhtusesse spordisaatesse ja peale seda otsereportaaži. Ja eks loomulikult oli siis see moment, kui, kui, kui oli vaja lahti seletada, miks üks või või teine asi õnnestus või ei õnnestunud ja ja tegelikult, et noh, neid õigeid küsimusi küsida, sellepärast et päeva lõpuks, eks me oleme ikkagi natukene julmad oma sportlaste suhtes, selles mõttes, et eks me uputame neid kõrgele siis, kui nad võidavad, aga kui nendest kõige paremini ei lähe, siis on minu arust eestlastele ja ka Eesti spordipressile suhteliselt kombeks nad päris nii-öelda mutta tampida. Võib-olla vähem nüüd kui vahepeal oli, aga, aga noh, tegelikult ega see ei ole ju tingimata õiglane. Vasara ootused on suured, eriti kui tegemist on väikese väikese rahvaga ja kelle jaoks need üksikud võidud on üliolulised ja üksikud head tulemused ja, ja kui seda ei tule, siis ollakse pettunud. Samas on ka muidugi see teine pool, et kiputakse tihtipeale sportlasi natukene nii öelda ja üles upitama ja, ja, ja võib-olla isegi liiga suuri lootusi üles kruvima ja, ja tegelikult see, mis nad saavutavad, ei pruugi olla, mitte see, mis on nende jaoks nii, nii, nii keskpärane, vaid et pigem nende ootuste suhtlemison varem üles kruvitud, et ma arvan, et selles suhtes peaks ka sportlase jaoks aus olema, et noh, siin on ka vaat iga suurvõistluse puhul tuleb, et kas palju meil on siin turiste ja mis nad seal turistid seal käivad ja, ja mitte ainult meil, noh, kus on jälgida, kas või Soome meie häid sõpru, põhjanaabreid ka nende olümpiakoondise kohta avaldati väga teravaid väljaütlemisi, et et miks me saadame seda nii palju turiste, mis on minu arust olnud omane varasematel aegadel, nii et võib-olla meelt ka midagi õppinud siin. Aga samas noh, iga hea sportlane, kes on olümpiale saanud, et on, on tegelikult ju suure töö ära teinud ja ja mingis mõttes tuleks, seda tuleks seda aktsepteerida ja ja tegelikult noh, mitte näha seda, kui ta just tingimata ei saavuta kõige paremat tulemust, suure läbikukkumise. Noh loomulikult on ka sekka läbikukkumisi. Jaa jaa, aga need on, need on pigem üksikud nende hulgast ja ja ikkagi jah, see olümpiakoha saavutamine ise on juba tegelikult päris suur suur saavutus kui niisugune, aga loomulikult ei saa minna sel juhul nii-öelda niukse suurvõistlusele nagu seda olümpia ja selle mõttega, et ah, ma ei hakkagi oma parimat tulemust tegema, et noh, selles mõttes me ikkagi, ma arvan, eestlaselt kõik ootame sedasama leedu fenomeni, mida me nägime nende olümpiamängude juures, kui kui Leedu 15 aastane ujuja kõiki üllatas ja mina vaatasin seda tol ajal, siis olin ma veel Brüsselis ja vaatasin seda BBC vahendusel ja, ja noh, ütleme, et ka see BBC kommentaatorite emotsioon oli sealjuures äärmiselt sümpaatne ja muidugi nemad olid selle üle väga rõõmsad, sellepärast et kohe hakkasid nemad ka juppi medalist endale võtma, sellepärast et lõppude lõppvõistluse Leedu tüdruk õpib Inglismaal, tema teener on, on inglane ja siis nähti, et seal on ka nii-öelda inglise ujumist oli üks selline häid hea produkt, aga selle juurde tagasi tulla ja noh, jällegi sama näitega, et sedasama BBCd jälgides, et jäänud nagu kordagi silma, et biilse reporterid noh ütleme okei, Suurbritannia suurriike ja osalejaid oli tõesti palju ja mõned ebaõnnestumised nendega rahulikult nii-öelda nendest mööda minna, aga jäänud ühelgi korrus sihuke muljet. Et mõni sportlane, kelle puhul oli selgelt näha, et ta võib-olla ei saavutanud parimat tulemust, et oleksid hakatud nagu kohe kõvasti maha tegema, Vaideta igaühe kohta üritati rohkem pigem midagi positiivset välja välja tuua, et noh, selles mõttes ma arvan, et kuna väikese riigi jaoks need head tulemused on olulised, siis me oleme võib-olla nõudlikumad, aga raske öelda, kuhu see õige lattias õige tasakaal tuleks, tuleks tõmmata, aga samas noh, ma arvan, et Sartlast suhtes tuleb kindlasti ka ka lugupidamist üles näidata ja eks see on ka spordiajakirjanike jaoks väga tähtis, sellepärast et et kokkuvõttes on see selline semiootiline suhe ja, ja ühelt poolt spordiajakirjanik kindlasti olema sportlaste suhtes nõudlik ja teda tegelikult ka tagant utsitama, aga teiselt poolt on loomulikult ka, et teda ei tohi ebaõnnestumiste korral üksi jätta ja, ja eks ma arvan, et, et ka seal spordiajakirjaniku roll Nii põhjalik ülevaade spordi kommenteerimisest, spordireporteri tööst, selle me oleme saanud, aga me pidime täna rääkima ka veel Euroopa lennundusest. Ja sa, Hendrik oled siin vähem kui pool aastat tagasi öelnud, et inimene lennundusmudel Euroopas enam ei tööta, et ta tuleks hakata otsima uusi lahendusi. Ja selle senise lennundusmudeli all on silmas peetud ennekõike selliste ajamis mudelid suurtele lennufirmadele, kes siis lennutavad reisijaid punktist A punkti B, aga et ei ole selle juures kasumlikud eined suured ega need väikesed, kes siis suurtele reisijaid ette toovad. Mis selle euroopal lennundusega täna siis lahte on, kui me vaatame neid uudiseid Euroopa lennufirmade kohta, siis aasta algus tähistas kahe lennufirma pankrotti. Ega praegu paremini kellelegi läinud, välja arvatud siis see tänane uudis, et Air Baltic justkui on nüüd 1,4 miljoni eurose eurose kasumi ühes kvartalis saanud, aga, aga see on, see on pigem erand kui reegel. Jah, sellisest toredast spordi kommenteerimise teemast palju päevalt kohasemate teemade juurde ja ja selles mõttes ju ju hea sissejuhatuseta, et õige pea tuleb jällegi tööle naasta ja, ja tegelikult nendesamade küsimustega tegeleda, sellepärast et kogu see lennundustemaatika on üks väga-väga keskne osa, olgu Siim Kallase transpordivoliniku portfellist jalembuse kohta on alati öelnud, et lennunduse profiil on, on tegelikult ülikõrge ja just nimelt selle selle nähtavus, et samas noh, inimestel on omad ootused ja omad arvamused lennunduse suhtes ja, ja seetõttu sellest räägitakse kindlasti rohkem ja ja, ja samas on ta ka on palju rohkem nagu meeliköitva, et noh, võib-olla see on mingil määral ka seotud sellega, et inimesed tahad tahtnud lennata, eks ole, et rati vennad 100 aastat tagasi oma esimese õhusõiduki püsti said, et sellest peale on, on nii-öelda seda arendada ja, ja lennundus on olnud äärmiselt oluline transpordiliikunud üha olulisemaks transpordiliigiks ja tegelikult ka inimesi. Et kui ma nüüd tuleks hetke veel tagasi, siis selle selle hetke veel ajalukku minna seal lennunduse poole pealt, et Euroopas on toimunud ju väga suur murret, murrang, et noh, tegelikult ma arvan, me oleme seda ise ka kogenud, et et kas või näiteks ajaga 15 aastat tagasi neid võimalusi on nii palju-palju rohkem ja nii palju odavamalt võimalik erinevatesse kohtadesse lennata. Ja siit jõuame tagasi ka mingil mõttel kogu selle Euroopa Liidu olemuse juurde, mis, mis tegelikult tähendab seda, et Euroopa Liit on oma kodanike jaoks kõige parem ja suudab kõige rohkem lisaväärtust luua siis kui ta murrab maha mingisuguseid olemasolevaid barjääre ja suudab vaata oma turgu ja suudab tegelikult sellest toimivast ühtsest siseturust nii-öelda maksimumi välja pressida, et lennunduse puhul oli see pöördepunkt see, kui 90.-te keskel avati Euroopa lennundusturg ja muutus muutus tegelikult võimalikuks. Lennundusettevõtete loomine muutus palju lihtsamaks ja loomulikult lõi selle turu avamine ja uued võimalused ja eriti just väiksematest lennujaamadest väiksemates lennujaamadesse lendamine aluse kogu selle odavlennufirmade mudeli üles kerkimisele. Ja eks see odavlennufirmade mudel on olnud see mudel, mis on viimase 15 aasta jooksul kõige rohkem kasvanud omades täna väga märkimisväärset osa Euroopa lennundusturust, seal kuskil tsirka 40 protsenti ja, ja tegelikult ka seda, et, et et need on omakorda astunud kandadele vanadele lennufirmadele ja, ja seetõttu see situatsioon täna ongi selline, et, et nii-öelda rahvuslikud lennufirmad, et nende aeg hakkab ikkagi väga selgelt mingis mõttes läbi saama ja lennufirmad peavad arvestama nende uute turutingimustega ja, ja loomulikult ka sellega, kuidas oma kulusid kokku hoida, sellepärast et lendamine oli ju väga suur lõbu vanasti ja, ja tõeline meeldiv elamus noh eriti just tagasi minna mingisugustele ma ei teagi, neljakümnendat viiekümnendad kuuekümnendatel üle ookeani lennud see oli, noh, see oli tõeline luksus selline. Noh, täna üle ookeani lend ei ole mitte midagi direktori rahulikult seal turistiklassis lendad noh, logard ruttu üle saada, ega seal palju ruumi pole. See ei ole üldse võrreldav nende 60.-te aastatega, kui näiteks American Airlinesi lennukis mängisid klaverimängijad ja ja pakuti kalamarja ja homaari ja ja, ja see kõik käis selle nii-öelda lennusõidu juurde. Et kulud tuleb noh, ütleme temast nagu kokku hoida ja, ja tegelikult see tänane probleem on ka see, et Euroopas on, on eriti just suured lennufirmad on, on, on väga paljugi kulusid kasvatanud, aga ei ole teinud nüüd vastavaid korrektuure ja teiselt poolt on nende kliente hakanud ära võtma just nimelt see odavlennu lennufirma ja, ja noh, mis sa endaga kaasa toonud on tegelikult see, et noh, lennunduses on sulle ka erinevad mudelid ja just nimelt noh, selline selline rajamise mudel, mis on olnud prevaleeriv just nimelt suurte lennufirmade poolt toimiv siis, siis sellel sellega kaasnevad tänased kahjumid on juba läinud nii suureks, et need ettevõtted peavad oma oma oma oma ärimudelit muutma. Mida see tähendab, sisuliselt tähendab seda, et ütleme, ütleme suurte lennufirmadega olgu need siis Lufthansa, Air France, British Airways, nende lennuettevõtete, regionaalsed lennud, on, on nii palju kahjumlikud, et kasumlikult lennud, mis on siis kõik nii-öelda kontinentidevahelised lennud need ei suuda vanavara, kata 100 kahjumit ja, ja tegelikult, et ilmakulude kokkuhoiu-ta kuhugi ei pääse, Jeff Johnson, teatanud tuhandete töökohtade koondamisest ja olulises kulude kokkuhoiuprogrammist Lufthansa tegemas. Tegelikult täna täpselt sama selleks, et püsida konkurentsis. Samas Lufthansa on olnud üks ainukene Euroopa lennufirma viimase kümnendi jooksul, kuni, kui nüüd tänavuaastane, kes on üldse suutnud nagu reaalselt kasumit toota ja lisaks sellele lennundusettevõtted pakuvad ka erinevaid muid teenuseid, et kui arvata, et lennuettevõte teenib oma tulu ainult lennuteenuse osutamisest, siis see on natukene väärt noh, kas või näiteks pakutakse cateringi teenust, pakutakse näiteks lennukite hooldusteenust, mis on Gates, Ring näikest Lufthansal on väga oluline konsultatsiooniteenused, Lufthansal on väga oluline lennukite hooldamise teenus näiteks Hollandi lennufirmale kaela ja meil on väga oluline, mis tegelikult omakorda annavad oma osa sellesse kontserni tulemusse ja just nimelt pigem sinna positiivsele poolele, et lendamine on tihtipeale olnud pigem kahjumlik ja muidugi konkurentsi kasv mitte ainult siseturul, vaid ka välisturul, et väga agressiivselt on tulnud turule Lähis-Ida lennufirmad. Aasia lennufirmad on palju-palju rohkem turule tulnud, aga me täna vaatame siis noh, mujal on see kasv nii palju kiirem. Aasias on ta väga kiire, Lõuna-Ameerikas on ta kiire isegi Aafrikas Aafrika-Euroopa, mis praegu enam-vähem samal tasemel, samas Euroopa nii-öelda siis oma koduturg on, on äärmiselt suur 500 miljonit ikkagi inimest, kellest, kellest suur osa on maksujõulised ja, ja nii-öelda lendamissuutlikud tähendab omakorda seda, et, et see võimalused on olemas, aga lennufirmat lihtsalt, et vanamoodi enam toimida ei saa ja, ja omane on olnud see konsolideerumine. Lauri enne mainisid, et paar lennufirmad pankrotti siis tegelikult on ainult sel aastal juba päris mitmeid neid kõikjale võib-olla siinkandis hästi tuntud ja isegi augustikuu jooksul üks eks Itaalia lennufirma Vincet läks, läks, läks taaskord pankroti. Nii et pankrotilaine on tõenäoliselt veel jätkuv ja teiselt poolt on see konsolideerumise laine, sellepärast et, et mitmed lennufirmad on siis ühinenud või ühe või teise grupi osaks läinud. Euroopas on kolm suurt gruppi, Lufthansa grupp, nii-öelda Air France KLM grupp ja püüdis, see võis Ibeeria grupp ja need kolm jäävadki pikemas perspektiivis samuti kogu seda Euroopa lennundust domineeriv ja kui me räägime just nimelt Euroopast väljapoole minevaid lende, aga turul ma arvan, et kindlasti suureneb koostöö just nimelt regionaalsete lennufirmade suurte lennufirmade vahel, aga ka odavlennufirmade ja suurte lennufirmade vahel, mis täna ei ole tegelikult sellisele üldse mitte toiminud, et ei tasu imestada, aga see on lihtsalt minu selline ennustus, et näiteks meilegi hästi tuntud firma nagu Easyjet võiks võiks tulla kas mitte ainult viieni öelda ühest punktist teise punkti, vaid olla samas ka näiteks sedasama etta ja mingisugusele suurele lennufirmale kasutamaks ära just nimelt seda paremat kulumudelit. Ja lõpuks veel sellesama mõttekäigu juurde, et, et noh, kes on täna edukad väiksematest lennuettevõtetest, kes suudavad konkureerida ja tegelikult ka kasumit toota, on need, kes on oma oma sellise restruktureerimisprogrammi juba läbi teinud ja kes mingis mõttes toimivad oma nišis, et Islandi lennufirma Island Air Island on ju Eestis kordades väiksem ja, ja atlandi äri muidugi väga spetsiifiline geograafiline asukoht Atlandi peal Euroopaga ja USA vahel annab neile selgelt teatud lisaeeliseid, aga, aga täna nad oma nišis toimivad ja ja suudavad seda teha suhteliselt edukalt. Iirlaste Jerlinglus täpselt samamoodi, kasutades nii-öelda hübriidmudelit ja, ja lennates samamoodi ka väga palju Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel, ehk siis kes on siin Atlandi poole peale, need on kindlasti nendel on teatud konkurentsieelis meie ütleme geograafiline asukoht on kindlasti ühelt poolt meie natukene nuhtluseks, ma ütleksin isegi, aga teiselt poolt kindlasti lokstaga võimalusi ja, ja ma arvan ka, et, et et eks, eks, eks aeg näitab, kuidas see, kuidas see nii võiks minna, et tegelikult ju Eestis on olnud progress ka päris hea, ma mõtlen eelkõige seda, et kuivõrd noh, palju räägitakse meil meie rahvuslikust lennufirmast Estonian Airist, aga aga ma arvan, et tegelikult võiks rohkem rääkida sellest, mida teeb ka Tallinna lennujaam, sellepärast et paljude reisivõimaluste suurenemine on ju tegelikult teoks saanud just nimelt tänu sellele, et teised lennufirmad on hakanud siia lendama ja ega see juhtu ainult selleks, et vaadatakse kaardi pealt, tõdetakse, et Tallinn oleks hästi tore koht, et miks mitte sinna viia. Loomulikult turistide huvi on täiesti vastuoluliste viimastel aastatel suurenenud, aga teine pool on ju tegelikult ka see, et, et noh, see, see must töö, mida me ei näe, kuidas noh, lennujaama seotud inimeste lennujaama juhtkond ju tegelikult käib üle Euroopa ümber maailma, et tegelikult need elufirmasid siia meelitada ja on seda päris edukalt teinud, et et ka seal kindlasti aidanud nende reisimisvõimaluste suurenemist Eestis ja, ja noh, ma arvan, ega ümber ei pääse ka meie täna rahvuslikust lennukompaniist Estonian Airist, kelle tulemused kindlasti ei ole olnud kellelegi ootuspäraselt ei omanikele ja, ja kindlasti ka mitte kindlasti mitte Eesti inimestele rahalises mõttes, aga samas ei saa ka mööda sellest, et kui palju on tegelikult kasvanud erinevate lennuvõimaluste arv ja, ja, ja palju erinevat sihtkohtadesse sõidetakse, et ühelt poolt on, on, on mäelennundusega mitte kursis olevatel inimestel ilkuda mõningate Soome liinide avamise üle, aga teiselt poolt Eesti, mille koduturg on niivõrd väike, selleks, et inimene saaks ühte või teise kohta lennata peab loomulikult Eesti seda koduturgu suurendama ja seda saab ta teha ikkagi eelkõige võimalike soomlaste ja soome sihtkohtade arvelt, nii et, et selles mõttes see strateegia on loodud, selline. Aga finantstulemused täna loomulikult ei ole sellised, nagu seda tahaks, tahaks näha ja, ja on ka arusaadav, et, et eks, eks omanik vaatab sellesse väga kriitiliselt, aga see on juba omanike probleem. No ma olen kuulnud hinnanguid ka selle kohta, et Euroopa Liit ise justkui on lennunduse vaenlane, et kui me siin vaatame, mis seal nüüd Euroopa lennunduses hakkab juhtuma, siis suured lennufirmad peavad hakkama ostma saastekvoote ja see on tekitanud väga suure tulisin ka USAga ja ja, ja, ja noh, see see on, see on väga tõsine probleem ja, ja Ühel hetkel kõikidele lennureisijatele piletihinna näol ehk siis tuleb hakata pileti eest jälle rohkem maksma, sest saastaga kuhugi peab jõudma, et, et miks ikkagi Euroopa Liit erinevalt teistest maailma riikidest on nüüd läinud selle lennunduse maksustamise teed just nõnda läbi saastekvoodi võetakse lennukitelt ja lennureisijatelt see raha ära. Pealegi korraks tagasi minna, siis ma ütleksin seda et viies natuke laiemalt seda teemat on tegelikult see, et lennundus on, on alati olnud maksustamise seisukohalt üks, üks äärmiselt ihaldatavaid sihtmärke, sellepärast et on hästi lihtne maksustada tegelikult lennureisijat ja kui me räägime kas või sellest saastekvoodist, siis siis palju hullem on, on paljudes liikmesriikides need lennujaamad ütleme, lennureisijale kehtestatud täiendavad maksud nõndanimetatud lennureisijamaks, mida rakendatakse näiteks Suurbritannias ja, ja Saksamaal ja ka mujal, aga ütleme just nendest noh suurtes riikides, kuna ta toob ikkagi riigieelarvesse päris päris kena kopika ja ja tegelikult see, see, see teeb seal lennupileti inimesi oleks väga palju kallimaks, et noh, me räägime siin ikka sadadesse eurodesse ulatuvatest lisamaksudest, eriti just üleookean lendude puhul taustal nagu see see võimalik saastekvoodiga seotud maks on, on väga piiratud, et et kui see süsteem peaks käivituma, noh, Ryanair on öelnud ju näiteks lisavad 25 senti oma oma piletile, et võimalikke kulusid katta, seda ei ole kuigivõrd palju tänaste saastekvoodihindade juures, aga üle ookeani lend tähendab tegelikult mingisugust kolmeeurost lisakulutust, noh, mis moodustab tühise osa mitme kümnetesse eurodesse ulatuvatest lennureisija maksudest, mida mõningates kuidas rakendatakse, aga eks see seal olnud selline kuum teema, et võiks öelda isegi niimoodi, et et noh, me oleme selle nii-öelda kingitusena pärandina saanud oma oma eelkäijatest, Siim Kallas on pidanud kogu oma kahe ja nüüd kahe ja poole aastase mandaadi vältel praktiliselt iga päev selle küsimusega tegelema ja ja väga raskeid läbirääkimisi erinevate meie partneritega pidama. See, see tulenebki Euroopa ühtsest keskkonnapoliitikast ja, ja nagu ikka ei ole see olnud ju Euroopa komisjon, kes seda on kehtestanud, vaid et seda on kõik liikmesriigid samuti ühehäälselt heaks kiitnud ja on leidnud, et see võiks olla see üks nendest meetoditest mille kaudu anda oma panus selleks, et et, et neid CO2 emissioone kogu maailmas vähendada. Noh, nagu teada, Euroopa Liit on olnud selle, selle kliima soojenemisega seonduvate CO2 emissioonide vähendamise üks üks suuremaid eeskõnelejad ja see oli selle kliimapoliitika üks üks oluline osa. Täna võiks öelda, et ta on mingis mõttes kaheldava väärtusega ja tegelikult see vastuseis teiste riikide puhul ei ole seotud niivõrd palju selle selle kliimapoliitikaga vaid ka, vaid ka tegelikult sellega, et et noh, et soovimatust tegelikult noh, ütleme soovimatus maksta seda, seda lisatasu ja arvamus, et Euroopa liit ei saa kehtestada nende lennufirmadele mingisuguseid täiendavaid makselendude puhul, mis, mis tegelikult ei lähe üldse mitte Euroopa liidu linnadest liikvele. Elik ütleme niimoodi, et see arutelud käivad veel, ma ise olen mõne nädala pärast ka Montrealis, kus on rahvusvaheline tsiviillennunduse organisatsiooni peakorter ja on selle lahenduse võti just nimelt selles rahvusvahelises tsiviilorganisatsioonis kes üritab siis ka kõikide nende selle selle süsteemi vastastega mingisugust kokkulepet saavutada ja me oleme jätkuvalt optimistlikud, et järgmiseks suveks oleks, oleks mingisugune lahend olemas ja Omalt poolt muidugi kõik selleks, et see, et see, et see rahvusvahelises hiljendus, organisatsioon, mis on kindlasti parim koht nende lahenduste leidmiseks suudaks midagi kokku leppida, et et kõik annaksid oma ühise panuse selleks, et vähendada CO2 emissioone. Aga teiselt poolt ka seda, et see ei tekitaks mingisuguseid konkurentsimoonutusi ja ei tooks ka Euroopa lennuettevõtetele mingisuguseid täiendavaid ja põhjendamatuid kulutusi. Lennukitest oli meil plaanis rääkida, aga, aga jääme siis hetkeks veel lennujaamade juurde. Tahtsin küsida teie seisukohta, kui agressiivsed lennujaamadesse need kehas skännerit tulevad, et et me teame, et need tavalised väravat võtavad siis kinni metallesemed, mis on inimesel peidetud kas riiete alla või, või kehaõõnsustesse, aga, aga need uued kehaskännerid vaatavad siis kogu su keha millimeeter haaval läbi ja, ja avastavad sealt ka igasuguseid. No ma ei tea, võimalike vedelike või lõhkeaineid või, või, või tõesti, isegi kui need millimeetri suurustest erades. Et mis siis nüüd siis lennujaamadesse tulevik on, et kas need ongi lihaskännerid või, või hakkab see hullustus juba üle minema või, või mis seis on? Oi, nüüd puudutasite jälle ühte minu väga lemmikut teemat, millega ma olen pidanud siin juba ka viimased aastad väga aktiivselt tegelema ja ja mis on tõesti ka erutanud väga paljud lennundusega mitte ainult lennunduse, vaid ka näiteks inimeste põhiõigusega tegelevaid tegelevaid inimesi. Privaatsust tahtsin just nimelt ja ma olen noh, kõik need erinevad asjad läbi teinud ja, ja ka isegi olnud sunnitud tegelema selle nii-öelda tehnilise poolega ja võiksin pikalt seletada niisiis selle röntgenkiirepõhise kui ka millimeeterlainepõhise skänneri erin erinevust ja sellega tulenevaid spetsiifilisi momente. Ma toon siia tegelikult ainult ühe näite, et Euroopas on, on üks lennujaam, kus on tõsi küll, röntgeni põhineva röntgen kiitel põhinevaid keha turvaskännerit kasutatud ja see on Manchesteri lennujaam Suurbritannias ja, ja, ja seal oli siis niimoodi, et reisijate rahulolu oli 97 protsenti. Et ülikõrge, sellepärast et noh, üldine seisukoht on ikkagi see, et kui sa pead sealt metalliotsijast läbi minema ja siis ta hakkab viivitama ja siis tuleb keegi, kes sind ülevalt alla katsub ja, ja ühestki kohast tugevamini teisest kohast vähem ei ole kuigivõrd meeldiv kogemus, et palju vahvam on minna ja niimoodi, et lähed, tõstad käed üles ja lähed läbi ja kui on midagi kahtlast, siis on väga spetsiifiline koht, kust saab keegi vaadata ja, ja see on selles mõttes palju mugavam ja kogu see asi liigub palju kiiremini. Lennujaam, kus nad väga efektiivsed on, kasutusel on ka kindlasti selline, mida eestlased palju kasutavad ehk Sipol Amsterdamis ja ja ma ostsin juuli, kus veetsin terve päeva Schipoli lennujaamas koos nende juhtkonnaga, kes näitasid kõiki neid erinevaid süsteeme, mis neil kasutusel on. Praegusel hetkel venelased kasvatavad neid ka väga laialdaselt, et Ameerika transpordi julgeoleku agentuur on, on nende jaoks on see selline, et põhi, põhimeetod, kuidas siis üldistel turvalisust suurendada. Röntgenikiirte on praegu olnud laialdaselt röntgeni kiitele, kuna millimeeter lainel põhinevad, on oluliselt kallimad olnud. Ja neid on kasutatud märgatavalt vähem. Euroopa liit läheb selles küsimuses tegelikult seda teed suure tõenäosusega, et praegusel hetkel on meil see lubatud nii-öelda kasutusele võtta erineval tänavalt kasutavad seda siis nagu ma ütlesin, aga nad kasutavad seda nii-öelda sellise Osana kogu üldist turvasüsteemi ja see on nagu katse katsemeetodil või et seda nad ei ole nagu püsivad. Aga tulevikus, mille võtta laenu või kasutada röntgenkiirte puhul, on alati see oht, et kuidas tervisele mõjuda. Erinevad uurimused on näidanud, et tegelikult see mõju on suhteliselt tühine, ükski uurimus seal arusaadav, ei ütle sulle sajaprotsendilise kindlusega, et see ei või tekitada mingisuguseidki mingisuguseid kõrvalnähte ja seetõttu Euroopas vaata nagu nendes küsimustes ma ütleksin, siis konservatiivsemad. Eeldatavasti ei lähe täna seda teed, et annaks siis nii-öelda pikemas perspektiivis loa neid röntgenkiirte põhinevaid turvaskannerid. Samas turvaskännerite kasutamine, nagu ma ütlesin, on kiirem meetod, ta on inimese jaoks mugavam meetod ja muidugi julgeoleku seisukohalt on ta ka palju efektiivsem meetod, sellepärast et need täna kasutusel olevat metall hektareid on ikkagi väga-väga eilne päev ja ei suuda kindlasti tagada sellist turvalisuse taset. Nii et eks näis, kus suunasse, kus suvasse läheb. Igatahes üks asi on selge, ühel ja teisel moel need kehaskännerit tuva skännerit saavad olema osa sellest igapäevasest kogemusest, mida lennureisijad ka tulevikus peavad. Kas seal mingeid uuringuid, mis ütlevad, et, et keha või turvaskännerite kasutamine on turvalisust juurde tootma? Suhteliselt noh, Ameerikas on väga palju neid uurimisi tehtud ja, ja on põdenud seda lihtsalt, et noh, tema, tema toimimine on, on efektiivsem, ta suudab palju paremini, kui te isegi ennem ütlesite palju paremini neid objekte leida ja mitte ainult siis metallobjekte, vaid ka, vaid ka kasvõi näiteks noh, ütleme ning muid muid terariistasid, mis ei pea olema üldse mitte valmistatud metallist, nii et selles mõttes nad suurendavad seda, seda turvalisust märgatavalt ükski ükski süsteem ei ole absoluutselt 100 protsenti tagav ja, ja, ja see on ka täitsa selge ja tegelikult ka lennuturvalisus ka tulevikus saab olema selline, et, et ikkagi, see koosneb väga erinevatest meetoditest ja üks väga oluline meetod on ka tegelikult see, kuidas lennureisija erinevates registrites nagu sees on, eks ole, et see, kes väga tihti reisib, kindlasti teda ei pea nii tihedalt läbi vaatama kui need, kes, kes nii tihti ei reisi. Ja, ja see on nagu selles mõttes nagu loomulik areng, aga, aga ma arvan, et lähema 10 aasta jooksul me liigume ikkagi sinnapoole, et mis peaks olema siis nagu kõikidele kõige rohkem meeltmööda, et me tegelikult noh areng on väga-väga kiire ja noh, olles ka palju kokku puutunud nendesamade erinevate skännerite nende valmistajatega ja rääkinud, et noh, see nagu teada infotehnoloogia areneb kiiresti, erinevad algoritmid, mida nad kasutavad, neid täiendatakse pidevalt. Ja see loob üha efektiivsemaid, efektiivsemaid tooteid, mis siis tegelikult ka väga oluline on, muudavad inimese elu lihtsamaks, et see tulevik peaks olema see, et sa Lähed, oma kottidega jalutad mingisugust mööda pikka koridori tunnelit. Kõik need masinad tegelikult kõrvalt teevad oma töö ära ja kui sul ei ole midagi kahtlast, siis sa tuled sellest välja, lähed ilustama lennu peale, kui sa midagi kahtlast, et siis juba tehakse nii-öelda täiendavat otsimise taga midagi sellist, millega me siin täna eriti viimase 10 aasta jooksul oleme kippunud harjuma, et vedelikud välja ühte asja tohid kaasa võtta teiste asja kolmandat asja ei tohi kaasa võtta. Ja see kõik käib nii-öelda Piivitamine ja nii-öelda juhuslikult nii-öelda piibitmist on mingisugused vigadest tulenevad, et, et see, see kõik peaks sel juhul kaduma ja lennureisimine muutuks jällegi märgatavalt meeldivamaks elamuseks. Ma vedelike kohta koha pealt tahtsingi küsida, et siin paar kuud tagasi ma jäin Tallinna lennujaamas, kuigi see oli mul nõuetekohaselt pakendatud, aga, aga kuna ta oli lihtsalt natukene suur 425 milliliitrit, hambapastatuub ma jään sellest ilma, sellepärast et 25 milliliitrit lubatud. Et millal see jama ükskord ära lõpeb, et, et aetakse juuksekarv pooleks, sellepärast et kuskil direktiivis on niimoodi kirjas. Või et naised peavad saapad lennujaamas ära võtma või et no see selliselt pikendab kogu sedelit. Millal te ikkagi vedeliku direktiivile? Et millal see vedeliku direktiive Euroopa lennujaamades ära muudetakse? No esimene tähtaeg selles osas oli, oli mõeldud järgmiseks aastaks, aga täna on olukord selline, et see tehnoloogia ei ole arenenud veel sinna tasemele, mis, mis võimaldaks täielikult seda, et see, et see ära kaotaks ja tegelikult ma arvan, Lauri et tegelikult, ega sa seda väga ei tahagi, sellepärast et kui seda teha praegu olemasoleva tehnoloogia põhjal, siis see tähendaks niisugust segadust lennukisse minekut ja, ja nii palju tõenäoliselt ka ka valesid alarme mis, mis kõik omakorda veelgi ebamugavamaks selle protsessi teeks, et noh, tegelikult teha üks kord teha seda korralikult ja sel juhul peaks tehnoloogia olema ka piisavalt kaugele arenenud, nii et, et noh, meil praegusel hetkel see on jälle üks, millega me oleme siin tegelenud ja, ja, ja mille puhul just siin enne suvepuhkusega Siim Kallast, kes Euroopa Parlamendi transpordikomitee just nimelt rääkimas seda, seda olukorda ja, ja kaugel me praegusel hetkel oleme. Et ma arvan, et peab natukene veel kannatust olema, aga lähiaastatel kindlasti mingisugune muutus selles osas toimib, toimub see tehnoloogia, mis neid vedelikke samamoodi analüüsib ka see areneb väga kiiresti edasi ja, ja ma arvan, et see võimaldab. Ta võimaldab väga suuri muutusi teha, tänase tehnoloogia lihtsalt oma, see vigade arv on, on kõrge ja, ja sel juhul lihtsalt tekitaks palju ebamugavusi reisijatele, aga noh, seesama näide, mis sa tõid, põhimõtteliselt on õige, et sa 100 milliliitrit, aga noh, samas eks me, eestlased oleme ka tuntud selle poolest, et me rakendame kõiki seadusi saksa täpsusega, et olen olnud küll lennujaamades, kus sellesse suhtutakse natukene leebemalt, sugugi mitte vähendades turvalisust ja vaadatakse kõike natuke selles mõttes, et kas see on tingimata mõistlik, mis sa teed või tee, et sisuliselt on õige, see peab olema väga rangelt rakendatud, aga, aga iga iga juhtumi puhul peab natuke vaatama ka seda, et kas endaga tegelikult toobki reaalset ohtu kaasa või mitte, aga nagu teada, kõiki igasuguseid turvaasju teevad, nende jaoks on alati elu lihtsam, kui kõik on mustvalge. Nii see on, me pidime täna pisut rääkima ka lennukitest ja huvitab, huvitab see hinnang maailma lennukitootjatele, et kes, kes on maailma juhtiv lennukitootja praegu, eks ole, milline firma. Jällegi nagu mul juba kombeks on, siis ma vastan natukene laiemalt, et kui me vaatame täna üldse Euroopat ja Euroopa tööstust siis paljudes valdkondades on Euroopa kaotanud ja minetanud oma sihukse juhtiva rolli globaalselt mujalt on konkurents tihenenud ja, ja ka seal on tehnoloogia arengud olnud kiired just nimelt tööstuse poole pealt. Üks valdkond, kus Euroopa on jätkuvalt maailmas juhtiv või vähemalt selgelt selle juhtpositsiooni eest eestest võistlev on, on transpordi nii-öelda transpordi toota transpordivahendite tootmine ja transpordiga seonduv tööstused. Ja näiteks Euroopa on maailma kõige kõige efektiivsem ja parem kiirrongide tootja, kiirrongide, juhtimissüsteemide tootja ja sealt edasi saavutustest lennukimootorite puhul, et noh, maailma juhtivamaid lennuki mootoritootjaid, Rolls-Royce, eks ole. Ja võistleb, eks ole, Jonaal elektrikuga, mis on ameeriklaste ja, ja mis nagu teine suurtootja vastastel on väga palju väga häid lennulennundusega seonduvaid ettevõtteid ja see kõik omakorda viib selleni, et Euroopa tööstuse täna üks suur lipulaev on ikkagi härmas ja herbasson viimase kümnendi jooksul olnud suurem osa nendest aastatest edukam kui tema põhirivaal Boeing, just nii tellimuste osas kui ka siis toimetatud lennukite osas Erbasson oma tehnoloogiliste lahendustega samuti suhtub paremini toime tulla, et, et me kõik teame maailma suurimat oleme kuulnud maailma suurimast reisilennukist ta passaa 380 mis, mis tegelikult noh, ütleme, kui seal oleks pelgalt turistiklass, suudaks peale võtta kuskil 900 reisijat ja mis, olge tehnoloogiliselt, et väga väga kõrgetasemeline ja ka ühtlasi töökindel siis praegu ütleme selles põhilises põhiliselt müüdavate lennukite klassis ehk siis mis on nagu niisugused ütleme, see oleks umbes 130 kohaselt või sinna pluss miinus jällegi lennuk, millega praktiliselt igaüks lendabki lennukeid, kes lendab Airbus A 320 siis nüüd nendel on see neoversioon, mis oli siin just täna. No mis, mis olid, mis oli seal eelmisel aastal ja sel aastal üks kõige edukamaid edukamini müüvad lennukeid? Et Elvas on praegusel hetkel väga tugeval positsioonil, aga loomulikult see konkurents on tihe, aga samas on huvitav ka see, et maailmas on tegelikult ainult kaks lennukitootjat, kes suudavad toota suuri lennukeid, et vaatame väiksemat segmenti, siis neid tootjad on rohkemgi Eestiski hästi tuntud Bombardier ja, ja ja, ja isegi ADR ja, ja nii edasi, aga suuri lennukeid toodavad ikkagi tänane ainult ainult kaks ettevõtet, et need on siis Hermasse Boeing ja tegelikult isegi lähema 10 aasta jooksul ei ole näha, et keegi suudaks sinna segmenti tungida, sinna tehtavad tehnoloogilised investeeringud on niivõrd suured innovatsioonid, investeeringud on niivõrd suured, et noh, viha, kohapeal on väga raske midagi tekkida, et hoolimata sellest, et meie hea naaberriigi president hiinlastega midagi kokku leppida, et hakkame ka suuri lennukeid tootma, siis olles lennundusinimestega rääkinud, siis natuke tuleb muie suule, kui, kui räägitakse sellest, millised, mida sinna nagu aluseks võetakse, et mõni mõni suur vana nõukogude aegne lennukitüüp, mida ei ole 20 aastat toodetud, siis noh, venelastel on tõepoolest jätkuvalt, et väga kõrge kompetents, mis puudutab aerodünaamikat, aga kõige muu osas ei ole nad just eriti efektiivsed ja kes on sind jälginud natuke rohkem. Venelased esimest korda sõit peale Nõukogude Liidu lagunemist turule uue lennukitüübi, ehk siis hoi supelset, et mis tõsi küll, oma ühel esimesel esimesel kommertssiuksel esitlusel paraku Indoneesias vastu mäge sõites, aga, aga noh, seal lennuki eripära on see, et aerodünaamika on vere, aga kogu tehnoloogia tuleb kõik mujalt prantslaste juhtimissüsteemid, mootorid ja nii edasi jätta täna seda kompetentsi tõepoolest mujal napib, hiinlased on samamoodi komekan nende lennukitüüp, mida nad, mida nad müüvad, aga ka see on täna jäänud väiksemaks lennukiks. Nii et, et jätkuvalt see, see lennunduse euroopaks lipulaev, sellepärast on ka harukordne näide Serbiasse. Erinevate riikide pannakse kokku küll tulu siis Prantsusmaal ehk siis nii-öelda kere toodetakse Hamburgi lähistel tiivad toodetakse Walesis, saba toodetakse Hispaanias, et noh, ta on nagu erinevate Euroopa riikide selline ühistöö ja siis need kõike veetakse, veetakse ühte kohta kokku ja, ja siis need siis need suured lennukist välja tulevad, kui me räägime näiteks 380-st ja, ega teistest suurematest lennukitest, nii et igavesti põnev valdkond, et sellest pole üldse kahtlust ja see ei ole ka selles mõttes üllatav, miks, miks lennundusel nii kõrge profiil on ja loomulikult ka väga suured, et väga suured innovatsiooni väga suured kulutused, mis tehakse innovatsioonile ja noh, see ongi tegelikult ju, mis seda reaalselt lisaväärtust loob, et mis see muu seda ikka luua saab, et et noh, armastusega kuskil 60000 töötajat, eks ole, aga seal tegeleb mitukümmend 1000, eks ole, ka puhtalt ütleme sihukese lisaväärtuse loomise ja, ja uute lahenduste loomisega, et sealse reaalne innovatsioon Kas turg on kuidagi ei kõigutanud ka see, millega on välja tulnud Boeing pärast seda, kui tuli välja nende uus lennuk, Boeing seitse, kaheksa, seitse, tuim lainer ja see on maailma esimene süsinikkiust suur reisilennuk, et et on midagi muutnud ka, arvestades, et lennuk on kergem ja, ja see ja, ja seetõttu veelgi innovaatilisemad, seal ei ole enam neid klassikalisi plastikkardinaid, vaid vaid vaid akent, tumeneb lihtsalt näpuvajutusega ja nii edasi, et seal on, seal on palju tehnoloogilisi uuendusi. See on kahtlemata selgelt nagu uuema põlvkonna lennuk ja selles mõttes jällegi oma lahendustest kaugemale ulatuv. Selle lennukiga oli hästi palju probleeme ameeriklastel lennukitele umbes viis aastat hiljem turule, kui ta pidi tulema just nimelt sellepärast need lahendused on isegi liiga innovatiivsed. Teine probleem on see, et neil on liiga palju tarnijaid, liiga palju oli nõndanimetatud auts ostetud ehk siis lastud muudel teha ja pärast sõda selle kokkupanemine osutus keeruliseks ja needsamad nõndanimetatud komposiitmaterjalid, et ka nende ka nendel kasutusele võtmine oli, oli piisavalt keeruline, aga kindlasti on see seitse, kaheksa, seitse avanud uue ajastu jällegi jällegi lennunduses tulevikulennunduse ajaloos. Ja see lennuk on kütusekoha pealt palju efektiivsem. Just nimelt tänu sellele, et ta on kergem, ta väga hea aerodünaamiliste omadustega ja, ja ütleme, tema esialgne kommertskasutus on, on olnud noh, ütleme lennuettevõtetele väga positiivne, muide euroopastaks esimene seitse, kaheksa seitse tulema Poola lennufirma loti lennuparki, et saab näha, ma arvan, et ka tulevikus see lennuk ka nii-öelda areneb edasi ja ja, ja kindlasti on ta on, ta on ta väga-väga hea ja väga konkurentsivõimeline Elvas omalt poolt on praegusel hetkel arendamas oma 300 300 viitekümmet, nii et, et see peaks turule tulema mõne aasta pärast olema siis ka konkurents, nii et konkurentsi. Et, et selles mõttes see areng on pidev Ja viimane küsimus hästi lühidalt Hendrik Hololei, mida teha selleks, et Euroopa lennundus oleks konkurentsivõimeline, oleks kasumlik. Ka sellele küsimusele oskaks vastata siis oleks juba mida eraga, aga, aga ega ju selle koha pealt ühtegi ühest lahendust ja ühte ühtset vastust ei saa olla. Et noh, tänasel puhul kindlasti kulude kokkuhoid ja samuti ärimudelite täiendamine ja muutmine on üks oluline osa sellest sellest teest, aga aga, ja samuti ka see, et konkurentsi nähakse pigem positiivselt ja suudetakse sellest selles konkurentsis paremate lahendustega välja tulla ka suhtes teiste regioonide lennuettevõtet ja nende ärimudelitega, nii et, et eks eks see paljuski sõltub, eks Euroopa ongi selline, et et siin on väga palju pädevust, väga palju kompetentsi, väga palju ajalugu, aga tihtipeale seda kõike ei suudeta niimoodi kokku traageldada, et sealt kiireid lahendusi saada. Aitäh siia stuudiosse tulemast. Euroopa Komisjoni voliniku Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei, soovime siis ilusate puhkuse lõppu ja peatselt algavat tööd uuesti Brüsselis. Suur tänu.