Uudis pluss suvekülaline. Suvekülaline on täna, 23. augustil. Ajaloolane Peep Pillak, kes on kes juhib muinsuskaitse seltsi juures tegutsevad toimkonda, mis tegeleb väljaspool Eestit asuvate kaasmaalaste haudade ja mälestusmärkide kaardistamisega. Ja Peep Pillak on ka hoiuraamatukogu vanemraamatukoguhoidja. Tere päevast. Tervist. Ja küsijad Piret Kriivan ja Lauri Varik, Peep Pillak täna nii kurva kui ka rõõmsa sündmuse aastapäeva ja tuleb välja, et ka teie olite 25 aastat tagasi Hirvepargis kohal. Ja teie mäletate sellest meeleavaldusest. Tõepoolest täna, 25 aastat tagasi olin ma koos oma perega Hirvepargis ja meil olid kaasas ka tort ja lilled sest sel päeval on mu ema sünnipäev ja peale seda Hirvepargi sündmust me läksime edasi ema sünnipäevale. Aga nõukogude ajal seal oli nii tordi kui lillede hankimine küllaltki keeruline, nii et need oli juba enne ära hankida. Aga kas te läksite sinna siis teadlikult või juhuslikult, sattusite? Ei? Ikka teadlikult. Kui ennist Lagle Pareki, kui oli juttu sellest, kuidas informatsioon levis, siis kuidas teie sellest teada saite? No need ringkonnad, kus ma liikusin, teadsid sellest kavatsusest juba ammu enne ja see plaan oli ammu enne tehtud. Ja, ja see on täiesti juhus, et mu ema on sel päeval sündinud. Kas seda nimetati musta lindi päevaks kas, kas vot ei mäleta, kas olid mustad lindid käe peal ka? See oli aasta varem 1986, kui Ida-Euroopa pagulased üle maailma hakkasid tähistama musta lindi päeva ja see oli just 23. augustil Molotov-Ribbentropi pakti meenutamiseks kogu maailma maadele ja rahvastele, nii et see hirvepark oli nagu selle jätkuks loomulikuks jätkuks, et juba 86 läänemaailma kõigis suurtes linnades toimusid protestiaktsioonid, kus osalesid kümned ja sajad tuhanded Ida-Euroopa pagulased ja nende järeltulijad. Aga sellest meeleavaldusest, kas või mis on meelde jäänud, kas need kõned, mis seal peeti, võis või see meeleolu ilus ilm? Jah, kõik on meelde jäänud ja, ja üks asi, mida ma siiamaani kahetsen, et enne kui me sinna läksime, et ma ei võtnud fotoaparaati kaasa ja seda ma tükk, aga kaalutlesin et ma ei olnud tuntud fotograaf, et neid oli nägupidi teada kõigile ja aga seal oli väga palju pildistajaid, kes olid nii-öelda musta mantliga mehed, kes tegid nii videofilme ja pildistasid. Ja, ja et kuna tuntud fotograaf ja siis ma kartsin, et, et mõni võib pidada mind ka musta mantliga, eks. Ja otsustasin sel päeval fotoaparaadi koju jätta ja seda muidugi tänase päevani tuliselt kahetsen. Lagle Parek on meenutanud, et see sündmus iseenesest oli selline rahulik inimesed olid tegelikult heas tujus, kõik nagu sujus üllatavalt rahulikult ja hästi, et, et see oli nagu tolle aja kohta üllatav. Ma ei mäleta küll, et seal oleks mingit intsidente olnud ja mul on just eriti jäänud meelde Tiit Madissoni esinemine, et ta rääkis väga selget juttu. Tema sõnum oli väga selge. Ja võib-olla seal, nii üks, kui teine oli närvis ja tema sõnum ei jõudnud kas nõrga hääle tõttu või, või närvi tõttu siis kõikide inimesteni, sest seal ei olnud ju kasutada mingit helitehnikat. Peep Pillak, teie olete. Kas ma olen õigesti mäletan ja olen aru saanud, et te olete tegelikult terve oma teadliku elu tegelenud ju mälestuste jäädvustamisega ja mäletamisega eestlaste ajaloo mäletamisega. Te olete osalenud, et Eesti-Vene läbirääkimistel kultuurivarade eksperdina, te olete uurinud välisteenistuse ajalugu. Nüüd see praegune toimkond muinsuskaitse seltsi juures, TÖÖ arhivaarina. Kõik see on see. No eks see on ajaloolase eesmärk ja ülesanne See praegune töö muinsuskaitse seltsi toimkonnas või nagu te nimetasite, ümarlauas mis töö see täpselt on, missugused on teie ülesanded ja kuidas see töö käib? No see ümarlaud moodustati 2007. aastal viis aastat tagasi juba ja selle eesmärk on siis väljaspool Eestit asuvate haudade kalmistute ja mälestusmärkide kirikute, koolide seltsimajade väljaselgitamine säilitamise tähistamise ja korrastamisega tegelemine. Siis selgus, et otseselt ükski Eesti nii-öelda riiklik institutsioon sellega ei tegele. Kultuuriministeerium tegeleb Eesti mälestusmärkidega muinsuskaitse all, mõned registreerib ja kaitseb neid, aga mis väljaspool Eestit on selgus, et sellega otseselt keegi ei tegele. Ja, ja siis need ametkonnad, kes ühte või teistmoodi on, on selle asjaga olnud seotud, moodustasid siis säärase ümarlaua saates kõik siis oma esindajad sinna. Ja seal on esindajat siis luterlikus kirikust, Kaitseministeeriumist, muinsuskaitseametist, haridus- ja teadusministeeriumist välisministeeriumist ja muidugi siis muinsuskaitse seltsist. Siis võib öelda, et see on töö nagu hobi korras. Jah, seda tööd me teeme, tõepoolest mitte ei ole see meie ametiülesanne vaid eelkõige huvi asja vastu. Miks kaasmaalaste mälestusest me räägime, miks mitte lihtsalt eestlaste mälestuse jäädvustamisest? Jah, kui me selle ümarlauaga alustasime, siis leppisime kokku et oluline ei ole inimeste rahvus või kodakondsus vaid et samamoodi me siis tegeleme baltisakslastega, rannarootslastega, juutidega, venelastega, kõik, kes on kuidagi Eestiga seotud olnud, kas Eestis sündinud või oma elu Eestiga sidunud. Teiselt poolt vajab täpsustamist ka see, et väljaspool Eestit esimesena meil tuleb muidugi kohe meelde Venemaa aga mitte ainult Venemaal ei ole tulnud teil käia, et kaasmaalaste mälestuste otsida, kaardistada. Jah, et me ei ole ka seda vahet teinud, et, et kontsentreeruda kas ida suunas või lääne suunas, et eestlased on tunud nii vabal tahtel kui ka sunniviisiliselt laiali mööda maailma ja, ja nad on meie jaoks kõik võrdselt tähtsad. Sel suvel oled, on jälle päevakorral olnud Toropetsi kirik Venemaal, alustame siis ikkagi Venemaast. See Toropetsi kirik on väga vana kirik ja see on eestlaste ehitatud kirik. Missuguses seisus ta siis praegu on, kas täiesti hävimisohus? Ta on tõesti praegu täiesti hävimisohus. Veel eelmine aasta oli ta täiesti heas korras, see on puukirik ja valminud siis 1877 ja eestlaste poolt ehitatud eestlaste kätega. Ja seal tegutses siis viimased aastad laste spordikool, mis tähendas seda, et need ruumid olid köetud ja kasutusel ja õhutatud, tuulutatud, et seal ei saanud tekkida mingid seened või mädanikud. Tõsi küll, selle kirikutorn juba enne teist maailmasõda oli ära lammutatud ja siis tegutses seal ka petrooleumi müügipunkt. Õnneks hoone tuld ei võtnud, siis. Aga nüüd, kui see laste spordikool lahkus, kaks laste spordikooli liideti Toropetsistoropets on väike provintsilinnake, kus elanikke jääb iga aastaga järjest vähemaks ja seepärast siis need spordikoolid ühendati ja jäi see hoone tühjaks. Kui me käisime eelmise aasta sügisel koha peale, siis olid aknad kõik terved, uksed olid lukustatud. Kuid selle aasta kevadel jälle kohale minnes olid aknad sisse pekstud, uksed olid lahti murtud, seal oli puitpõrand üles kistud, ilmselt seda sai kasutada siis mingit Ehitus ehituse juures. Ja kõik oli ära lagastatud sõna otseses mõttes oli sinna prügi toodud sisse ja katkiseid, televiisoreid ja ja kõiki veel, mida võib ette kujutada. Peterburi Jaani kiriku taastamisega sai Eesti riik hakkama, kas oleks vaja ka näiteks Torop Pätsi kirik taastada ja ja ka seda korras hoida, sellel silma peal hoida või oleks nüüd meie riigile üle jõu käiv? No tagasi tulles kohe hakkasin ma seda mõtet ka propageerima siin Eestis, et selle kirikuga võiks ikkagi midagi ette võtta ja meil on Eesti ja Venemaa vahel kultuurialase koostööleping sõlmitud. Et riik ehk võiks selle kirikuga siis tegeleda. Kultuuriministeerium siis täidab seda lepingut Eesti poolt, et nad võiks vene poolega siiski arutada, et seda kirikut kuidagi säilitada, sest ta on tõesti ainulaadne, nagu ma ütlesin, ehitate 1877 eestlaste poolt eestlaste rahadega. Et nad iga koguduseliige siis Tõi kas palgi või, või maksis rubla raha, kellel palk ei olnud tuua ja ühiselt see ehitati, nii et kui see hävineks sellest oleks tõesti kahju. Ja see oleks ka muidugi hoobiks nendele eesti juurtega inimestele, kes sealkandis siiamaani elavad. Neid on küll väga vähe sinna alles jäänud ja, ja nad ei oska eesti keelt enamus. Kuid Nad tunnetavad siiski oma eesti juuri. See on päris kaugel tegelikult Pihkvast mitusada kilomeetrit trapetsilinnake. No Eesti piirist umbes 500 kilomeetrit Aga kui eesti turistid satuvad näiteks lähevad Pihkvasse siis kas oleks mõeldav, et sealt edasi tehtaks väike rinka trapetsi? Miks mitte ja ma olen ise käinud seal mitmeid kordi inimestega, kes on, on tulnud Rootsist või, või Norrast või Taanist või kelle juured on ka seal. Nii et see oleks nagu kohalikku elu kindlasti edendav, kui, kui need mälestusmärgid seal oleksid hästi säilitatud ja ja, ja ka tähistatud, sest meil oli ju plaan paari aasta eest panna sellele kirikule, siis mälestustahvel eesti ja vene keeles. Ja see tahvel sai ka valmis tehtud, selle autor on skulptor Mati Karmin. Kuid paraku selgus, et kohalike õigeusu kirik oli selle tahvli hoonele paigaldamise vastu ja ähvardas linnavalitsuse panna kirikuvande alla. Kui mitte õigeusulised panevad oma tahvli sinna, kartsid, et siis käivitatakse seal kogudusi, hakatakse õigeusklikke üle meelitama. Nüüd on see tahvel Eestis. Jah, kuna enamus sinnakanti väljarännanud oli pärit Sangaste kandist, siis otsustasime, et see tahvel ei jääks kuskile paremaid aegu ootama ja tolmu koguma, vaid panime selle Sangaste kirikusse, siis nende väljarändajate mälestuseks. Kirikute juures on tavaliselt ka kalmistud, kas trapetsi kiriku juures on siis ka eestlaste kalmistu? Jah, seal on Toropitsi linna kalmistu ja selle üks osa oli siis, kuhu luterlased maeti. Aga paraku on. On sealse kalmistu nüüd suures osas üle maeti, et me küll teame seda sektorit, kuhu eestlased olid enamuses maetud ja sealt võib siiamaani eesti perekonnanimedega hauatähiseid leida. Aga, aga ta meenutab ikkagi nüüd rohkem vene surnuaeda ja ka eestlaste haudadel on siis õigeusuristid. Aga sealsamas natuke maad eemal, 50 kilomeetrit on teine rajoon, andriaapoli rajoon. Ja seal on säilinud keset metsasid kauni järve kaldal täiesti puutumatu eestlaste kalmistu Shuttina kalmistu ja Andrea opoli. Võimud on olnud meiega väga heas koostöös ja erinevad siis Toropetsist. Ja seal on see kalmistu siis kohalike eesti juurtega inimeste ja ka meie käte abil taastatud sinna sai panna eesti ja venekeelne infotahvel ja see sai ka uuesti pühitsetud siis Enn salvesti poolt, kes oli meiega kaasas. Ja sellel tseremoonial osales ka Eesti suursaadik Simu tiik. Ja see oligi kohalikele väga suureks üllatuseks, et ta mitte ainult ei lubanud tulla, vaid ka tuli kohale. Ma arvan, et mulle tundub, et nendel kahel kalmistul ei ole väljapaistvaid riigitegelasi diplomaate vaid lihtsad, tavalised Eesti inimesed, ei, see teie töö on sedavõrd sümpaatsem, et teil on aega jätkunud ka nende jaoks. Jah, seda on ju väga-väga raske seda piiri tõmmata, et kes on need tähtsad isikud, et kas tal Peab olema mingi orden antud või, või peab tal olema mingi tähtis amet. Aga ma arvan, et iga inimene on, on tähtis ja kui praegused võimalused Võimaldavad ka Nende haudu fikseerida ja. Miks mitte siis Peterburi kalmistul ja Kroonlinna kalmistul on seevastu palju meie ajaloo suurnimesid. Nojah kui Peterburis nüüd võtaks Smolenski luterlik kalmistu, kus on siis ka Tartu Ülikooli rektor Parro, keeleteadlane Wiedemanni siis baltisaksa kunstnik, arhitekt, etnograaf, restauraator, Johannes Leopold, Kaalenbek füüsik, elektrotehnik ja arhitekt Moritz Hermann Jacobi, kes leiutas siis Galvana plastika ja konstrueeris elektrimootori. Siis. On seal palju baltisakslasi Bergid, Viisting, ausenid. Ja see kalmistu on lastud vahepeal täiesti käest ära. Kui ma käisin seal noh, rohkem kui 10 aastat tagasi siis kohalikud ümberkaudsed inimesed käisid oma koertega seal jalutamas ja kalamehed käisid seal usse kaevamas ja see oli absoluutselt võssa kasvanud. Kuid nüüd on linnavalitsus alustanud siiski selle kalmistu heakorrastamist, sest ma nimetasin praegu Eestiga seotud inimesi, aga seal on tohutult palju maailma tähtsusega inimesi ja nende hauad on seal. Nende perekonnad on tundnud huvi ja ilmselt ka siis rahaliselt toetanud seda kalmistu korrastamist, nii et kui me käisime eelmisel sügisel seal siis käis seal kõva töö, tehti uusi teid, kuivendati seda, ja, ja töötegijad on jah, uskumatul kombel mitte venelased, vaid usbekid olid, kes ka elasid ja sõid seal kalmistul, nii et neid oli seal mitukümmend inimest, kes seda tööd seal tegid, aga mis tehtud oli, paistis, oli korralik. Aga suund on ikkagi, et hauad seal korda teha ümbermatmise eest enamasti enam ei mõelda, sest ümbermatmine on ju keeruline protseduur ja seotud väga paljude erinevate probleemidega. Nojah, ümbermatmine on nii-öelda viimane võimalus, et kui midagi muud ei ole, et kohapeal ei ole seda hauda võimalik säilitada või hooldada siis siis tuleb mõelda ümbermatmise peale ja ja noh, neid, kes on ümber maetud, on, on ju päris palju. Üks esimesi oli Konstantin Päts kes siis puhkas Buraševas Venemaamullas ja sinna muinsuskaitse selts korraldas kaks ekspeditsiooni, enne kui tema haud leiti, selleks tuli siis 46 haud avada, enne kui me õige peale sattusime. Ja ka Rootsist on, on mitmeid Eesti riigitegelasi kodumaa mulda ümber maetud nagu riigivanemad rei varma siis soomepoiste ideoloogiline juht, kaldarp, Talback ja, ja neid on, on veel palju ja palju. Kuidas matmispaikade otsimine siis välja näeb, kui ta just president Pätsi kohta ütlete, et 46 hauda tuli ennem lahti kaevata samamoodi teiste inimeste kohta, kui ei ole teada, kuhu täpselt nad on maetud, siis mismoodi see töö üldse välja näeb, millest see alguse saab? Paraku jah, Venemaal ei ole arhiivimaterjali, et kust võiks otsida või võileib kalmistutel puuduvad registrid. Kalmistutel on hauad tehtud nii kuidas juhtub, nende ümber on keevitatud raudvoodi otstest aiad, nii et seal on nagu võimatu läbi pääseda ja ja liikuda. Õnneks jah, Pätsi matmispaik, see oli noh, ütleme metsapark ja, ja seal ei olnud eriti võsa ja takistavaid olusid ja siis tema raviarst Näitas meile oma mälu järgi seda kohta, kuhu, kuhu ta võis olla maetud, aga aja jooksul oli loodus niivõrd palju muutunud, et me pidime tegema väga suurt tööd, et siis leida ikkagi see õige koht. Puud olid suureks kasvanud, teerajad olid teises kohas. Mis, mis andis vihje, et nüüd see on, see võib see õige koht olla? No meil oli teada Pätsi haiguslugu ja meil olid kaasas leedu antropoloogid, kes siis iga luustik, mis me avasime vaatasid selle peale ja võisid kohe öelda, et kas sa oled noor või vanainimene, on ta naisterahvas, meesterahvas ja siis vastavalt jätkasime oma tööd, kuni siis ükskord oli, kui oli niisugune kahtlane moment, et lähemalt uurida. D, aga, aga siis lõpuks, kui me selle 46. haua avasime ja see oli just sel päeval, kui me järgmine päev pidime tagasi tulema ja otsustati, et hea küll, et üks haud veel ja, ja siis paneme oma asjad kokku ja sõidame tagasi Eesti poole. Ja mõtlesime juba, et kas sümboolselt sealt võtta kaasa üks väike tamme puukene ja istutada seisis metsakalmistule, et kuna me presidenti ei ole leidnud. Ja, ja siis ma mäletan leedu antropoloog, kes vaatas seda luustikku ja ütles, see on väga, väga, väga sarnane. Suur tänu teile teie visaduse eest. Aga. Kroonlinna kalmistul oli maetud Lydia Koidula, kes maeti ümber juba pärast teist maailmasõda 49. aastal, kui mu mälu nüüd ei peta. Samas kalmistul Kroonlinna kalmistul on endiselt tema abikaasa ja tema poeg. Kass. Kui me mõtleme Lydia Koidula peale, et tema ise tahtis küll oma kodumulda saada, aga kas tema viimane soov ei oleks olnud ka olla koos mehega ja lapsega? Seda kindlasti. Koidula kodumaa muldamatmisest räägiti juba kahekümnendatel aastatel, aga siis ei tulnud sellest midagi välja. Ja sõja ajal käisid siis eestlased, kes olid koos punastega siit taganenud tema haual, kus peeti siis miiting ja öeldi, et kui kodumaa taas vabastatakse, et siis koidulaulik maetakse kodumaa mulda ja juba 1946. aastal saadetigi Eestis siis ekspeditsioon välja, kes kiiruga kaevasid välja siis luuletaja maised jäänused. Ja, ja tema abikaasa ja poja Maxi säilmed jäeti sinna kalmistule, mis on täiesti ebainimlik tegu, niimoodi pere lahutada. Ja juba 90.-te aastate teisel poolel olen ma käinud mitu korda seal. See oli ka kroonlinn, oli ju kinnine linn, et sinna oli väga raske pääseda, nüüd saavad sinna kõik minna. Ja seda haua asukohta ei ole õnnestunud välja selgitada, et see kalmistu on ka täiesti ära lagastatud. Ja nüüd on hakatud seda jällegi koristama ja korda tegema, sest seal on maetud näiteks Kroonlinna viimane sõjakuberner, viitseadmiral Robert von Wiren. Ja siis Saaremaalt pärit maadeavastaja Bellingshausen. Ja need mõlemad on, on ka Venemaa jaoks küllalt tähtsad tegelased. Aga paraku jah, aeg on teinud oma töö ja, ja ilmselt ka inimesed, et seal on hauakivid lausa puruks pekstud ja me oleme küll leidnud ühe kivi, 2011. aasta suvel kus oli siis Näha kirja nihe ja eluaastad 1811 kuni 1800 ja siis jälle katkes see tekst. Aga ilmselt see ei ole siiski Koidula perekond, sest need eluaastad ei ei kattu. Et tõenäosus, et abikaasa poeg leitakse, on väga väike. Jah, aga, aga lootust peab alati olema ja, ja kunagi ei tea, kust võib tulla välja mõni dokument või või või mõni see kivitükk. Ja samamoodi on ju Vladimir isse maetud kindral Laidoner. Tema mälestuseks on seal kalmistul vangla kõrval, kus ta suri, pandud mälestusplaat. Aga see piirkond, kuhu ta võib olla maetud, on 50 korda 200 meetrit, kuhu siis vange maeti? Ja sinna on maetud ka jaapanlasi, sakslasi, poolakaid, noh, ta maeti ise koos Poola asepeaministri Janne Ankovskiga ühte hauda ühel ja samal päeval. Et sinna tuleks korraldada tõesti siis üks suur rahvusvaheline ekspeditsioon. Et see koht, kuhu siis kindral Laidoner maetud on üles leida. Sellest ei ole huvitatud mitte ainult eestlased, vaid ka teised rahvad võiksid olla huvitatud. Jah, ja isegi mingil määral on läbirääkimisi peetud, et ühiselt seal midagi korraldada. Aga sakslased, kes seal on surnud, on peale teist maailmasõda kinni peetud, siis noh, sõjakurjategijad, täna ohvitserid, samuti jaapani ohvitserid, kes seal vangis olid, surid. Poolakatel oli päevakorras on rohkem ka Tõnn. Nii et see on jäänud praegu õhku rippuma. Tegelikult on teie ümarlaua niisugune laiem eesmärk on koostada andmebaas kõikide kaasmaalaste haudade kohta. Ja see andmebaas on juba ka olemas, täiesti, et selle leiab muinsuskaitseamet tee kultuurimälestiste andmebaasi juures nende kodulehelt. Ja sinna andmebaasi me oleme siis kannud põhiliselt just neid olulisemaid isikuid sisse, aga noh, kuna me teeme seda oma põhivõileivatöö kõrvalt, siis on, on seda küllaltki raske raske teha ja asi läheb küllaltki viisakalt, praegu on seal umbes 200 nime. Et põhiliselt on, on siis vabadusristi kavalerid. Et nende haudade väljaselgitamisega on juba palju aastaid tegelenud ATistraus, kes on siis üks nendest, kes on välja andnud ka Kaks köidet Eesti vabadussõja mälestusmärkidest Me jäimegi Venemaa peale peatuma, mida oligi muidugi karta, aga, aga te olete tegutsenud ka teisel pool ja ongi vaja ka tegutseda. Teisel pool Rootsis, Soomes, Kanadas, mida te tooksite esile nende riikidega seoses? Kui alustame naabrist Soomest, siis meie ajalood on küllaltki lähedalt seotud ja 20. sajand, kui meie vabadussõjas olid Soome vabatahtlikud ja, ja teine maailmasõda või Soome talve- ja jätkusõda, kus oli kolm ja pool 1000 Eesti vabatahtlik Veiko et on mälestusmärgid ja mälestustahvlid, siis nendele Soome vabatahtlikele, kes Eesti vabadussõjas osalesid Helsingis vana kiriku pargis on võib-olla kõige võtame eestlastele monument. Ja, ja eestlased siis, kes langesid Soomes rindel on, on maetud siis Helsingis kalmistul seal on ka nendel terve ühine kvartal. Ja, ja muidugi on mitte ainult Helsingis, vaid ka teistes Soome linnades neid soomlasi maetud, kes on näiteks saanud Eesti Vabadusristi? Oskar Kallas näiteks, on ju ka Helsingisse maetud kroonide matmispaigale oma abikaasa perekonna matmispaigale. Ja sealt edasi Rootsi, kus on üks suuremaid eesti pagulaste asukohtasid eriti Stockholm mets metsakalmistu, et seal on eriti suurel hulgal maetud Eesti ühiskonna- ja kultuuritegelasi. Nii riigitegelasi siis kui mõnda nimetada, siis Tõnis Kint ja Helmut Maandi, kirjanikud Gustav ja Aino suits, Marie Under, Artur Ratson, Karl Ristikivi, Märt raudkeeleteadlane, Johannes Aavik, ajaloolane, diplomaat, Evald uustalu või võtame ka soomlastest siis Arno Rafael seeder Berge, kes oli Tartu Ülikoolis mitu aastat 20.-te aastate alguses Eesti ja Põhjamaade ajaloo professoriks ja lõi tänapäevase tänapäevani tegutseva eesti arhiivisüsteemi, andis välja Eesti biograafilise leksikoni, käivitas ajaloolise, ajakirja ja nii edasi. Kanadast olid baarsena. Kanadas oleme me samuti käinud paar aastat tagasi. Ja Kanada muidugi ka suurriik ja eestlased on seal mitmel pool. Üks esimene suurem eestlaste asundus kahekümnendas sajandi alguses oli Albertas. Sinna me ei jõudnud, meie keskendusime Sistorontale. Seal tegutsevad luterlik Vana-Andrese ja Peetri kogudus. Seal on siis Toronto mitu surnuaeda, vest, ministri jooki ja mount, Klesenti kalmistud, kuhu on palju eestlasi maetud ja Peetri kiriku juures on ka urnimatuste müür kus on palju kus ongi kõik eestlased. Ma viiksin jutu tagasi taas Venemaale ja presidendi ametiraha juurde. Te olete ka selle tagastamise teemaga tegelenud. Mis seisus ta hetkel on, kas on mingisugust lootust? Presidendi ametitunnus asub siiani Venemaal Moskvas Kremli relva saates. Ja Eesti vabariigi presidendile on, on tehtud siis uus ametitunnus, riigivapi teenetemärgi kett, mis mõne aasta eest talle siis pidulikult üle anti. Aga tähendaks, et Eesti on loobunud oma õiguslikest nõuetest Venemaa vastu. Ja ma usun, et sellega riigiametnikud ja välisministeerium ja kultuuriministeerium tegelevad edasi, et kõikidel nendel kohtumistel võiks siiski meelde tuletada seda et Eesti vabariigi presidendi ametitunnus on siiani ebaseaduslikult Venemaal ja aga see ei ole ju ainuke asi on Tartu ülikooli varad, mis on varane siis siis Eesti postimuuseumi varad, mis on Peterburis postimuuseumis siiamaani. Milline on vene kolleegide vene ajaloolaste arvamus, kui te olete nendega läbi rääkinud? Nende arvamus on meie taotluste suhtes olnud väga positiivne ja ka paljud kõrged riigiametnikud ja ministrid on öelnud, et Eesti presidendi ametitunnus tuleks Eestile kindlasti tagastada. Aga vaja on selleks poliitilist otsust ja poliitilisel juhtkonnal. See tahe puudub. Praegu vähemalt. Peep Pillak praegu rääkisime teie tööst kaasmaalast mälestuse jäädvustamisel ja kultuurivarade tagasisaamisest. Aga praegu te töötate palga eest raha eest, nii-öelda hoiuraamatukogus, vanemraamatukoguhoidjana, rääkige paari sõnaga, mis on hoiuraamatukogu. Jah, seal olen ma ametis juba teist aastat. Raamatukogu on, võiks öelda. Kui võrrelda koerte kodutute koerte varjupaigaga, siis on see kodutute raamatute varjupaik mõnes mõttes kui naljaga pooleks öelda. Ja annavad üle oma raamatud, raamatukogud, mis arvavad, et nad enam ei vaja üht või teist raamatut või raamatukogud pannakse kinni või toovad sinna siis inimesed, organisatsioonid, raamatud, samuti kirjastused. Kui neil ei õnnestu seda trükki tervenisti maha müüa, siis tuuakse need meile. Ja meie siis püüame nendele raamatutele uue õige peremehe leida. Et raamatut ikkagi on väärtasjad, mida, mida tuleb hoida ja igal raamatul on kindlasti olemas lugeja, ainult see tuleb üles leida. Kas see on siis nüüd niimoodi, et ma vaatan, et mul on riiulis mitu sarja suuri sõnameistreid, et tulen teie ukse taha suurte kottidega? Jah, nii tehakse tõepoolest, et paremal juhul helistatakse ette ja lepitakse kokku milla tullakse, mida tuuakse, aga on juhtunud ka nii, et tullakse lihtsalt kottidega ukse taha ja vahest on ka hommikul tööle minnes avastame ukse taga kotivirna, et keegi on need öö jooksul salaja sinna poetanud. Te võtate kõik vastu, siis ühesõnaga. Ja noh, loomulikult on asju nagu nõukogude aegsed ajalehed, ajakirjad, Nõukogude naised, mida on tõesti massiliselt siis ütleme seitsmekümnendatel kaheksakümnendatel kuuekümnendatel välja antud raamatut, mis oli ikka väga suure tiraažiga, mis peaaegu iga eestlase kodus. Et neil me säilitame ainult teatud arvu eksemplare ja ülejäänud siis pannakse magama ehk makuleeritakse. Peep Pillak teie poole on siis põhjust pöörduda inimestel, kellel on raamatuid üle või kellel on midagi vaja. Ja teisest küljest, inimestel, kellel on informatsiooni meie kaasmaalaste haudade kohta mujal maailmas. Et siis võib ühendust võtta kas Eesti muinsuskaitse seltsiga või, või siis Eesti hoiuraamatukoguga aadressiga Suur-Sõjamäe 40, nelja. Aitäh Peep Pillak.