Uudis pluss suvekülaline. Tõepoolest, suvekülaline õieti. D suvekülalised on stuudios kaks tsirkuseperekond Vaheri liiget, Vello Vaher ja Lembi Vaher, kes teatavasti on väga hea teivashüppaja ja esindas Eestit ka Euroopa meistrivõistlustel. Hiljuti tee Helsingis. Tere tulemast külla. Tere. Alustaks võib-olla sellest suvest ja alustaks Vellost, millised on olnud sinu põhilised tegemised suvel 2012? Kuna ma õppisin kaks aastat lavakunstikateedri magistriõppes, siis hiliskevadel ma tegin oma ühe diplomilavastuse magistrilavastuse akro biograafia versus ulma vaikus, monotüüp kõik mõtlesime ise välja ja rääkisin oma eluloost. Ja kui siis tuli selline kaunim suvi, siis iga suvi minul möödub rannamõisa tuuleveskit ehitades. Paraku ma olen seda juba teinud 25 aastat oma perele suvekoju suvekodu rajades. Aga see on selline mõnus vaheldus oma tsirkuse tööle, nii et kui esinemisi on vähem või on treeningutega ühele poole saadud, siis alati lähen oma maakoju. Hakkan nokitsema ja seda tuuleveskit. Jälle uueks rajama. Mis faasis sinul see magistritöö on praegu? Niimoodi, et kõik ainepunktid on koos, aga on veel vaja üks loominguline töö teha ja kirjutada valmis siis 30 leheküljeline magistritöö, mille teemaks on akrobaatika akrobaatika õpetamine koos hääle tekitamisega ehk siis kuidas. Liigutada nii-öelda kukerpalle teha ja samal ajal, kuidas inimene saaks vabalt rääkida, ehk siis mingites väga keerulistes situatsioonides kuidas siis anda vabalt häält? Nii et sinu põhitöö iseloomu see magistritöö ei muuda. Ja lihtsalt, kuna ma olen aastakümneid teinud akrobaatikatrenne selliselt, et ma samal ajal ise räägin. Ja mingil hetkel ma avastasin, et õpilased ei suuda seda samamoodi teha, et isegi kui tavaline inimene teeb kätekõverdusi, siis ta teeb seal seda kuidagi läbi Puhkimise, kui ta peab kasvõi numbreid lugema. Sa võid mingil määral oma keha ja hääle korraks eraldada, et nad pärast jälle kokku saaks. Ja on võimalik niimoodi vabalt rääkida ja samal ajal pingutada. Võtame kasvõi, kui sportlane tuleb maratoni jooksvalt või kasvõi 100 meetri jooksust ja ta hingeldab. Ja kuidas siis anda intervjuud niimoodi, et sa ikkagi oma mõtte edasi annad? Ja mida ütelda vastuseks, kui reporter küsib näost roheliselt maratonijooksjale, mis tunne on just Lembi, sinu suvi 2012 räägi natuke. Minu sui alati trenni tehes, võisteldes ja esinejana, vahel Dirkusena või tsirkuses, et ja teen tööd ka veel, et niisugune väga tegus suvi. Mis tööd sa teed, kui saladus ei ole? Ei, ma olen. Jooksu poes portland allingus olen klienditeenindaja. Aga kes sa siis tegelikult oled tsirkuseartist või teivashüppaja? No, ma arvan, ma ise olen ikkagi pigem teivashüppaja, aga noh ma ei oska ennast niimoodi liigitada, võib-olla, et et tsirkus on hobi. Et seda aga nagu igapäevaselt ei harjuta, et. Kergejõustikuteema ikkagi iga päev peaaegu. Mida sulle andis osalemine Euroopa meistrivõistlustel, see oli sinu esimene tiitlivõistlus, kas, kas oli ka midagi erilist selles, sinu jaoks oli võistlus nagu võistlus ikka ainult võib-olla natukene tugevamad vastased kui tavaliselt ja, ja teiseks, et ka suurem staadion, kui siin Eestimaal. Ja no nii suurel staadionil man võistlen enne ka, aga, aga pole võib-olla olnud nii palju pealtvaatajaid. Ikka oli teistsugune kui, kui tavalised Eesti võistlused. Et. Eks esimene tiitlivõistlus. Noh, ei oska võib-olla kohe nagu sinna sisse elada ja, ja see, see on natuke teistsugune, et et ja noh, ikkagi Euroopa tasemel võistleja, et näha treeningutel ja võistlemas on ikkagi väga noh, väga tore. Meil on uus kogemus jah. Et see oli väga vahva. Eestis naiste teivashüpe on sündinud praktiliselt täiesti tühjalt kohalt Su suhteliselt noor spordiala ja kohe on tegelikult meil tipus ju päris hea konkurents Reina kollima. Pean silmas, et, et kuidas sa näed, kas sa. Kui kaugele sa veel teivashüppes areneda võiksid siin Eestis? No nii nagu võimed lubavad, et ma loodan, et ma suudan hüpata veel paarkümmend sentimeetrit kõrgemale, et vaen, äi jah, see on selline lähiaja lähiajal soov, et et viite meetrit on Noh, ma ei kujuta ette üldse, mis, kui tugev ja kiire ja peab inimene olema, et ikkagi viis meetrit naine saaks hüpata, et et sellega ainult hakkama saanud üks naine maailmas, et tagasi sinna lähemale, siis võiks nii öelda, et ma loodan ikka suuda nagu suudan. Ja konkurents on alati väga hea ja mul on väga hea meel, et Eestis on noored ja andekad tegijad. Ja noorena pall. No mis need issimbajeva trumbid siis on, tegelikult naine hüppab viis meetrit, teivas on ikka väga-väga kõva sõna. Noh, ma arvan, et temal on kindlasti see üks plussiks, Tal on ta tegi riistvõimlemist ja, ja sattus võib-olla siis heade treenerite juurde, et kes nägid temas suurt potentsiaali. Et. Eestis paraku päris niimoodi, et sa, kui sa tahad teivast hüpata, et sa lähed konkreetselt teivashüppetreeneri juurde, kes viib sind võib-olla olümpiavõitjaks, et Eestis meil lihtsalt ei ole selliseid, palusin, et siis oleks pidanud võib-olla nooremas eas kuhugi välisriiki minema. Et aga see, see nõuab ka resursse. Aga seda plaani sul ei ole olnud kunagi, et minna, noh, Jüri Tamm omal ajal keskkooli lõpetamise järel suundus Ukrainasse, et hakata hästi vasarat täitma. Ma kuidagi miski on ikkagi hoidnud mind siin, et. Saamist perekonnakasvatus olla. Ei noh, ega patriarh saab olla ka nagu välise isaga, aga noh, sellest ma olen väga rahul praeguse juhendajaga ja, ja ma, ma usun, et et asuda minna ning kõrgele hüppama panna. Tead, mis mulle väga meeldis, kui me selleks saateks valmistusime. Seesama isa kutsud mitte isa, vaid kutsud Vellaks. Mind kutsuvad Tiiduks mu lapselapsed ja mulle see väga meeldib, et nad ei ütle vanaisa, vaid ütleb, ütlevad tiit. Aga teil on see nii välja kujunenud, Wella jah. Mind hüütakse vahel issiks, vahel Velloks ja minu jaoks ei ole tähtis, kuidas kutsutakse, tähtis oleks see, et oleks hea läbisaamine. Ehk siis nimi ei ole ju määrav. Kuidas sa ükskõik mingi mingit asja kutsud või mis nime sa talle annad? Kindla peale. No ma arvan, et sulle nagu tähtis limiga isi kutsutakse. Aga no ma olen juba piisavalt vana, et mõelda ja ma olen 20 aastat, kutsusin ikka isiksused. Et vahel siiamaani, et see oleneb olukorrast, ma arvan, kuidas nagu nimetada Kui me Itaalia Chirkustesse palju töötasime, siis hüütiga papaks, aga mis tuleb siis itaalia keelest padre. Aga kuna vene keeles on ka papa, siis selle selle tõttu, kui sind tänaval süütakse papa või papa, siis see on võib-olla see, mida ma väga ei ole soosinud, et kelleks mind kutsuda, aga sissi või Vello seal pole minu jaoks vahet ja ka meie kõige väiksem 11 aastane lemme kutsub mind väga tihti Velloks. Ma just pidin küsima, et teil on neid hüüdeid ja ütlejaid perest päris mitu viis last. Poeg, neli tütart, millega nemad kõik tegelevad. Poeg lõpetas koreograafiateaduskonna ja nüüd on Estonia teatris. Lavameister teeb oma bändi ansamblit R. Ja tal on kaks väikest tütart siis Lembist, me oleme siin juba rääkinud, järgmine laps on Linda, kes õpib lavakas. Nüüd juba läheb siis kolmandale kursusele näitleja erialal. Ja minu meelest on ta väga andekas ja teeb ka lavastajatööde. Nii et mine tea, võib-olla. Selline esinemine on kõigil nagu verest tundub just, ja siis mis see teivas ikkagi muud on kui esinenud publikul. Ja Endla tuli rühmvõimlemisega maailmameistrivõistlustel pronksile. Ja üks selline tiitlivõistlust nagu võimlemisklubide maailmameister, mida ta ise väga ei peagi mitte millekski, sellepärast et see oli nagu selline. Ütleme võistlus, mis ei ole täpselt tema eriala, temal tegi rühmvõimlemist, aga see oli siis erinevad alad koos sellega, ta sai sisule pirueti koosseisus võimlemisklubi, temal meistriks, aga tema enda jaoks on see pronks palju tähtsam. Ja väikelemme. Tema Ta õpib 20 esimeses koolis, lauluklassis hüppab Champoliini hüppeid, käis ka vahepeal Pirvetis võimlemas ja kõike muud siis peale sellele seal kõik teevad siis neid omi tsirkusenumbreid näiteks Lembi teivashüppaja, kui tema viitsiks žongleerimist harjutada, sisuliselt ta oma nelja kurikaga ja nelja palli ja nelja rõngaga. Kui on vaja esineda, siis ta siis ta teeb oma asja pära, enne tuletab pool tundi jälle meelde, et tal on niivõrd hea käsi selleks žongleerimiseks, aga lihtsalt pole aega selle seda edasi arendada. Lembi tee peal trapets, siit siis rühm võime ja tema teeb kangal õhunumbrit. Siis keerutab hularõngaid ja peale selle kogu seda koguperenumbrit või akrobaatikat olema nagu ei teinud. Nii et kõik teemegi nii-öelda kõike ja kindlasti jäi nii mõnigi asi Bell üles loetlemata, et väike väike põngerjas 11 aastane lemme siis teeb nii õhu rõngal kui sellisel kahe punkti kangal ehk võrkkiige vahel siis trikke ja, ja meie peres on väga palju selliseid õhunumbreid, et kus siis ongi ajal ajal turnida ja on vaja kõvasti ühelt poolt käte jõudu ja teiselt poolt painduvust ja julgust ja kõike seda kui ka ühtib sellesama teivashüppega. Ütle Vello, kas see on täiele perekonnas niinimetatud kohustuslik kava, et kõik teevad akrobaatikat ja kõik teevad tsirkusenumbreid, et noh, ütleme muidu isi ei aktsepteeri lapsi. Ei, ma seda ei ütleks lihtsalt, kuna ma ise lapsest peale ma tegin küll erinevaid spordi ja spordialasid, mängisin malet ja, ja hüppasin natukene kaugust ja käisin maadlemas ja, ja mulle lihtsalt tundus, et oleks ma ise palju varem alustanud, et siis oleks palju kaugemale jõudnud ja juba kolis mu klassiõed ikka tuletavad meelde, et juba keskkoolis ma tahtsin endale viite last ja mulle tundus, tahaksin oma kogemusi edasi anda ja kui nad siis sündisid, siis iga lapsega järjest paremini. Ja ja tõesti viimaste lastega, siis sai lausa sünnitusmajas trikke tehtud ja selle metoodika kohta olen ka kaks raamatut kirjutanud ja teen treeningrühmi isadele ja väikestele beebidele, siis kus isad tõstavad ja loobivad oma väikseid lapsi. No see legendaarne ütlemine on samuti sinu suust, et lasteaiategemisega laste kasvatamisega võitlesid sa ka omamoodi okupatsiooni vastu, ma kuskilt kuskilt seda lugesin. Ja ma olen seda öelnud, jah, see võib-olla tundub tänapäeval kõik koputavad rinnale, et me kõik olime tohutut vabadusvõitlejad. Aga üks mõte oli mul küll tõesti selline, et sellel ajal, et kuna seal okupatsioon surus niivõrd kõvasti peale ja eesti rahvuslik koosseis muutus selliseks, et me meie väike Eesti rahvushakkas tasapisi hääbuma, ehk siis ma leidsin, et pole mõtet nagu tänapäeva terroristide kombel minna ja anda oma elu, vaid selle asemel anda elu oma lastele, anda elu oma lastele ja, ja selle kaudu siis oma eesti rahvast edasi arendada. Ja kui sa veel suudad teid õigesti kasvatada ja et nad areneksid ja, ja saaksid targaks ja tubliks ilusaks siis ma arvan, et sellega me teenima maakodumaad kõige paremini, mitte mitte rumalalt kuhugi tulle joosta. No rahvas vajab tsirkust ja tsirkus vajab pidevalt uusi numbreid, et et rahast oleks kust või kuidas te need uued numbreid või need trikid ja nipid ja kõik need žongleerimise asjad võtate või välja mõtlete, kas abikaasaaitaja lapsed istuvad kõik õhtul köögilaua ja mõtlete välja uue numbri? Eks me mõtleme iseenda numbreid välja, et internet on tänapäeval ju kõige parem selline kuidas öelda, abimees et sealt ju näen, mida teised teevad ja proovide järgi ja, ja ütleb isale, et vot mul on nüüd niisugune asi. Ma tõin kurikaga hoopis nii. Ei, ma ise ei pea midagi ütlema. Mida ise tahavad, et, et küsida õelt võib olla abi, et. Harjutas kodus lastega, et noh ja vähe ruumi, aga, aga midagi ikka suudab teha. Aga seda ja 30 aasta 30 kolmeaastase lavakari ärijooksul tehtavate jooganumbrit, et seda ma olen küll aastaid ise lihtsalt edasi arendanud ja kõik need on olnud minu omad mõtted ehk siis ei ole nii, et sa Youtube'ist midagi tõmbad ja praeguse panuse juures ma sain hiljaaegu 49, et nüüd võib-olla on väga raske midagi uut trikki juurde panna või mõelda, et pigem selles vanuses ikkagi üritada oma taset hoida. Aga see, et nüüd noored midagi õpivad, siis noortel omad lapsed kui, kui ka kõik teised? Nendel on muidugi palju lihtsam, sest omal ajal ma olin tõenäoliselt tõenäoliselt Eesti esimene, kes tegi breiktantsu ja siis oli ka väga raske seda õppida, sest Soome teleka vahendusel nägid võib-olla kaks sekundit mingit trikki ja siis hakkasin meenutama, kuidas tooli ja proovid seda ise järele teha. Aga see jälle arendas õppimisvõimet ja seda fantaasiat, et selline lähenemine võib olla, arendab inimest palju rohkem kui see, et sa teed. Nagu tänapäeval öeldakse, kopijateist võtad, võtad jutu Youtube'ist täpselt samamoodi järele. Pigem ise, et sa võtad mõne triki ja teed selle endanäoliseks võib-olla, et see on õigem. Aga kogu selles tsirkusevärgis ja trikinduses, isa on ikka boss või, või on teil nagu? Gracias lapsed on ikka bossid. No meil on possegiski kõvemat häält See oleneb täitsa oleneb teemast ja olenev situatsioonist. Kes tunneb, et talle on liiga tehtud, sellel on kõige kõvem hääl, ma arvan. Et selles mõttes me oleme nagu Itaalia perekond, et vahel ikka tõesti möirgab päris kõvasti. No te oletegi nagu itaalia perekond, sest ma saan aru, et lapsed on teil kogu aeg nii-öelda tsirkusevankris olnud väikesest saadik, te olete rännanud mööda Euroopat ringi, et see koolis käimine oli vist suhteliselt kaootiline siin Eestis, et kas nüüd on see rändamise kirg natuke vaibunud ja olete vaiksemaks jäänud? Pigem on see, et me teeme kõik enda asju ja me ei tahakski olla nagu eemal enda tegemistest ja, ja pole enam seda aega ja ei saa, on ikkagi juba tsirkuse mõttes ikkagi vanaks. Jääd nii vanale nagu enam seda jooganumbrit ei ole nii kerge teha, et ta on alati unistanud, et ta suudab 30 aastat vist on või neli. Need on 33, vahepeal ta räägiks 30-st aastast, et nüüd ta vist tahab 40 aastat seda teha, et eks siis paistab, kaua ta jaksab. Et. Miks me ei ole ka käinud või me oleks võinud ka jääda, ütleme, Lõuna-Euroopasse oleks olnud väga lihtne, ainult et me nägime seda kohalikku tsirkuseelu. Ehk siis minu perekond on alati väärtustanud haridust, aga paraku enamus tsirkuse perekondi neil lihtsalt ei ole võimalik käia koolis, neil on kuus klassi matemaatika, keeled, kõik on hindel üks žongleerimine, akrobaatika ja kõik muu selline hindele viis lõpetavad oma kuus klassi ära ja nende maailmavaade on hoopis midagi muud, kui meie ette kujutame ja selle tõttu ma arvan, et ei ole mõtet ennast lihtsalt maha müüa ja, ja teha sellist nii-öelda tsirkust ja sulanduda. Maailmaga vaid ikkagi ajada seda oma rida ja muuhulgas tsirkus on aidanud siis kõiki neid teisi spordialasid ja ma arvan, et sellisel moel, et ma olen andnud lastele vabad, näed ise valida, mida nad tahavad. Olen, ütleme niimoodi, et Eesti spordileht teist ikkagi tagasi andnud. Oled andnud üht-teist, aga kuulame nüüd loo jagu muusikat ja see lugu on Vello valikus. Laulja on Jerry Lee Lewis ja loo nimi on lossil. Nii jätkame meie suvekülalise tundi ja tänased suvekülalised on Lembi Vaher ja Vello Vaher. Me räägime siin kogu aeg tsirkusest. Aga Eestis ju statsionaarset tsirkust kui niisugust üldse ei ole. Et kuidas teie sobituda sellesse pilti, te käite lihtsalt siis esinemas kohtades, kuhu teid kutsutakse, ma saan neeru. Täpselt nii, et kui on mõned oma peod koolides vahel eesti artistid käivad ka laevadel, mis sõidab siis Soome või Rootsi vahet ja kes aga korraldab mingisuguseid hansapäevad vanalinna päevad. Kõikvõimalikud. Sel ajal oleme vahel teinud ka sünnipäevi, selliseid väikeseid, pisi pisiüritusi, kuigi loomulikult me tahaks kõik suurtel lavadel esineda ja vahel teemega õpikodasid, ehk siis tihtipeale nagu suvepäevadel tahetakse näiteks žongleerimist, akrobaatikat õpetada, siis õpetame inimestele nii, nagu nagu nad soovivad, ehk siis kõik, mis puudutab akrobaadid, kasse või ei žongleerimist, siis kõik pakkumised on teretulnud. Kustuma numbreid harjutate kodus lühtrid laes lähevad. Ütleme niimoodi, et mina veni Ta on iga päev, iga päev vähemalt tund aega ja selle sellise tasemega on loomulikult kogu aeg tasapisi langeb. Ehk kui sul ei ole kogu aeg seda vajadust number täielikult läbi teha ehk siis siis on väga raske ennast vormis hoida, aga samas tütredega nad tsirkusenumbreid ei harjuta mitte kunagi ainult sel juhul, kui nad uut numbrit teevad, aga Meil on kolm tundi päevas, kas siis kergejõustikutrennid või siis need võimlemistreeningud. Siis nad on kogu aeg vormis, venitavad ja, ja nad jaksavad, lihtsalt on vaja midagi uut õppida, siis peab harjutama. Aga kas see kuuene seltskond ehk siis teisisõnu teie teie perekond vahel 600. koosseisus ka harjutab meile seid? See viis puhkaks Joya emaga emadelt kõiki peale veel klounaadi ja ja temaga. Lavaka lõpetanud vabakutseline näitleja ja teeb ka häälekoolitusi ja selliseid asju. Aga sellist asja jah vist ei ole enam. Võiks öelda aastakümneid juhtunud, et meie pere koos harjutaks või ütleme, et igaüks ikkagi teeb oma asja ja on küll ja küll selliseid kombinatsioone, mida me oleme aastaid teinud, võib-olla tuhandeid kordi läbi teinud ja siin mõne asjaga on tõesti olnud, et pole aasta aega seda varianti teinud ja tuleb esinemine ja ja tuled ja teed ära, sest ta niisul lihase mälus sees, et see on nagu jalgrattasõit või ütleme, kui inimene on õppinud korra oma elus kolme palliga šamuleerima, siis sa võid võib-olla viis aastat mitte žongleerida, aga ta on kuskil seal kuklas ja sa mäletad seda. Aga kas see kava või need kavad, mida te teete, või need numbrid, mida te pakute, kas need uuenevad pidevalt või on ikka selline põhivara ja siis nipet-näpet tuleb juurde. Ütleme sekk põhivara on ikka jah sama ja siis toimub selline väike muutus, et see 11 aastane lemme tema küll muudab oma Ma numbreid päris tihti, aga kui on tekkinud selline juba enam-vähem headest trikkidest number siis võib-olla seal 10 protsenti sa võid muuta, aga mis ühelt poolt on publikule efektne ja ja mis töötab. Ja üks minu hüüdlause on see, et läbiproovitud vana on parem kui läbiproovimata uus. Seda kindlasti, ma tahaksin natukene rääkida kasvatusest. Saate algusosas sa mainisid, et tuleb leida õige kasvatus, et oma lapsi tuleb õigesti kasvatada. Ma tahaksin, oled sa, Vello natukene seda lahti rääkisid, mis on õige kasvatus iseenesest kaks väga õiget sõna õige ja kasvatas, aga et mis on õige kasvatus sinu interpretatsioonis? Jah, et kuigi minu lapsed väidavad, et ma ei ole osanud neid kasvatada. Aga Ma ise arvan, et kõige tähtsam on isiklik eeskuju ja arvestada laste soovide ja vajadustega, aga kindlasti tuleb neid suunata. Ehk siis sa ei tohi neil tuju ära võtta. Ehk siis kui sa näiteks kasvõi, kui sa neid treeningutele viid, ehk siis küll olid palju tegemist sellega, et, et nad ei tahtnud tree trenni minna. Kuidas sa pidid neid meelitama. Ma olen neile isegi palka makstud, selle eest. Tähendab ei läheks aga ütleme nüüd niimoodi Ütleme nüüd tagantjärele kumb on siis parem, et kas sa nagu mõni võib-olla annab peksa selle eest, et ta trenni ei lähe võima meelitan, vahel otsib neid lahendusi ja lõpptulemus on see, et kõik on mul või enamus on nad ikkagi selle spordi juures ja nad on jätkanud seda järelikult kuna nad on jätkanud. Järelikult ma olen toiminud õigesti, sest kui paljud eriti näiteks sealsamas riistvõimlemises, kuhu ma neid sunniviisiliselt kogu aeg Pedasin enamus riistvõimlejaid lõpetavad ju kuueteistaastaselt. Ja nüüd, kui nad on täiskasvanud, nüüd nad ütlevad, et, et oleks praegu selline saal. Ehk siis vot selles vanuses sa arvad, et et see ei ole vajalik ja. Ma tahaks midagi muud teha, sõbrannadega minna või sõpradega kuhugi. Ja vaat siis peadki kuidagi leidma need teed, et sa kuidagi suunad ja, ja meelitad ja ja. Murrad oma närv. Ma selle ma hakkasin siin kohapeal, tahtsin ütelda, et me ei ole kunagi nagu päevaraha või sellist taskuraha saanud, et me oleme kõik ise välja teeninud, et eks see on võib-olla ka sellest tingitud, et ta ta meile tõesti trennidest vahel kaks krooni maksid, et et pärast saaks midagi head osta endale, et me ei ole jah, me oleme ikkagi kõik ise välja teeninud ja ja meil on ikkagi noh, selles nii-öelda palgasüsteem olnud isa vahendusel, et taskuraha teenid ise ise teed endale numbrid ja siis sa Ja samamoodi on tsirkusenumbritega, et kes teeb rohkem numbreid, see saab ka rohkem palka. Aga Lembi, sina peaksid ka ikkagi oma selgituse andma, kas isa Vello on teid konkreetselt kas või sind õigesti kasvatada? Ma arvan, et ta on mind õigesti suunanud, et või ikkagi eeskujuks olnud, eks ta on niisugune idealist ja selline ta, ta ei tagane enda nendest põhimõtetest eriti peaaegu mitte kunagi. Peaaegu mitte. Ta võtab meid küll kuulda, aga, aga ta jääb ikkagi enda selle ideaali juurde pidama, et et selles suhteliselt on meid hästi suunanud ja, ja kasvatanud, et me ise teeksime tööd ja õpiksime ja oleksime tublid Eesti kodanikud, et ma arvan, et seda ta on küll meile õpetatud. Noh, ütleme, kui, kui tavalisele inimesele on sport, on hobi. Teile on sporti enese vormis hoidmine ja selline sportlik eluviis, elustiil, mis on teie pereliikmete salahobid? Mille, millega te veel tegelete? Eks meil ongi noh, minu minu põhivõi selles ta näebki ette umbes niimoodi, et ma ärkan söll, lähen trenni, tulen trennist koju, söön. Lähen tööle või siis käin esinemas või siis. Õpin või loen või vaatan telekat. Et ega edasta vaba aega. Nii väga ei olegi, et et suvel on samamoodi, et paljud võib-olla saavad kaks nädalat rannas peesitada puhkuse ajal, aga ikkagi trenni sellepärast meie ära jätta. Kui hobidest rääkida, siis võib-olla üks. Hobi on selline, et mul on aastakümneid meeldinud sugupuus uurida. Ehk siis mitte ainult isapoolset, vaid emapoolset ema, emapoolsete, kõiki neid selline nimi nagu tõugud, ehk siis need juured ja niimoodi minna väga kaugele ja tegelikult saab ju oma ema isa poolt juba kaks sugupuud ja vanaisadelt vanaemadelt juba neli ja niimoodi neid sugukuusid võib väga palju kokku kokku moodustada ja see on selline väga huvitav, et et tajuda seda sugulussidemeid ja, ja kui saab mõne vanainimese kohta saada veel teada, et mida ta on teinud ja mõned kasvõi ühe-kahe lausega, et mingisugune juhtum, see on väga huvitav selline Eesti vanaajaloo kohta väga ilmekas asi. Kui kaugele sa oma selles harrastuses läinud oled, tähendab aastatelt, kui kaugele? Ta on kuskil seal 1000 780000, mõned on seal 1850 ja ütleme niimoodi, et minust edasi viis, kuus põlve. Ma olen ka näiteks fotosid kogunud ja nüüd, kui minust võtta alla, siis mul on siis ema, isa, vanaisad, vanaemad, need on juba neli, järgmine põlvkond, kus peaks olema kaheksa nendest, mul on seitse fotot. Ja siis on, kui sa paned need fotod niimoodi üksteise alla, siis sa saad näha kelle moodi nüüd sina oled, kuidas, kas, kas see on ikka selle isa laps ja ja kõik sellised asjad, et see tuleb väga ilusasti välja. Ja see on selline päris huvitav hobi ja ma arvan, et ja võib olla ka see ja teine asi. Et me käisime Lõuna-Euroopas eriti Sitsiiliasse igasuguseid Kreeka teatreid ja templeid muid vaatamas. Lembi läks õppima antropoloogiad ja, ja see võib-olla andis ka natuke väikese tõuke sellele. Kes sinu esivanemad on olnud, ega nende seas muidugi tsirkuseartist? Lihtsalt mina esimene põlvkond, aga Võrumaal peale Põhjasõda. Hakkas siis navi külas. Keegi. Kasvatama mesilasi, vahtrasalus, kuna seal siis see oli selline elatusallikas või, või ta sai süüa sellest ja, ja sealt tuli siis ka nimi, vaher. Läbi ütle sina mis on praegu sinu motivatsioon kergejõustikus, sest maailma tipp on veel kaugel. Aga samal ajal oled sa juba hinganud ühe tiitlivõistluse õhku, et mis on need kas eesmärgid või, või ühesõnaga, et miks sa tahad ikkagi jätkuvalt teivast hüpata, sest ma olen aru saanud, et sa tahad jätkuvalt laevani. Kõige tähtsam on see, et see meeldib mulle ja ma tunnen sellest rõõmu. Et spordist peab rõõmu tundma samamoodi tsirkusest. Ikkagi igapäevaselt sellega ei tegele, siis alati on tore laval uuesti olla. Aga teivast? Mulle meeldib hüpata, see on tore ja, ja. Ma tahan, ma tahan näha, millised on minu võimete piirid sellel, et nii, nii kaua kui ma veel noor olen, siis. Ja nii kaua, kui ma jõuan trenni teha. Tihtipeale võrreldakse teivashüppe tulemusi ainult ühe naisega, esin Paayeraga. Aga kui vaadata tiitlivõistluste tulemusi, siis tihtipeale võidetakse ka nelja, 55 või nelja 60-ga. Millegipärast arvatakse, et noh, meeter minna veel, aga tegelikult on minna ütleme 30 40 sentimeetrit, et see oleks juba medalipretendent. Nii et selles mõttes ei ole üldse see tipp kuigi kaugele. Lendi kui tugeva närviga sa oled teivashüppajana, et kui sul on seal teivas peos, seisad seal oma sammumärgi juures. Keskendunult, kas sulle näiteks meeldib, kui staadion plaksutab kaasa või sa tahad täielikku vaikust? Ma arvan, et sellel euro nendel Euroopa meistrivõistlustel ma olin üsna närvis, kuna see oli mul ikkagi esimene tiitlivõistlused. Aga mulle meeldib, kui mulle elatakse kaasa ja mulle meeldib, kui ma vahel hüppan täiesti vaikuses. Oleneb seda või situatsioonist. Kas rahast taaka plaksutada. Plaksutab ja muidugi Eesti inimesi küll jah, et Eesti fännid olid ilusasti kohal. Mida sa mõtled teel sinna lati poole teiba otsas? Pärast äratõuget sa tunned, et oh sedagi. Ma ei, ma ei ole tehniliselt ikkagi võib-olla nii hea meel, et ma suudaks kõiki neid, mida ma peaks tegema ühel hüppel korraga mõelda. Tavaliselt ma häid hüppeid ikka mäletan, et mida, kuidas ma selle hüppasin nüüd? Talve talvel mul oli, tegin neli Eesti uut rekordit ja, ja neid hüppeid ma mäletan väga hästi, mis ma tegin, mida ma mõtlesin? Et. Lembit on jah kuidagi naljakalt juhtunud, et alati talvine hooaeg on tal palju tugevam olnud. Seina vaid see on praegu võib-olla lihtsalt, kuna, Ei ole päris lihtsalt, suvised võistlused tulevad nagunii ruttu peale, et ei jõua jõua pärast ta talve nii palju treenida. Ja, aga ma usun, et augustis on juba kõik paev. Tuleks nüüd saate lõpuosas veel kord perekond Vaheri juurde tagasi. Viis naist ja kaks meest. Et milline sepp, perekonnasisene hierarhia on, kas on nii, et lõpuks ütleb papa Vello Vaher kellel on alati võib-olla viimane sõna perekonnas oma abikaasale, jah, kallis, sul on õigus, kallis. Või kuidas teil käib? Meil on ikka demokraatia ja, ja. Meie üks põhimõte on olnud peres, et alati tuleb leppides magama minna. Vahepeal ikka leian ka ütleme niimoodi. Et et mina olen isiklikult seda tüüpi inimene, et et ma korda aastas umbes võin ikka väga endast välja minna, muidu ma olen väga rahulik tüüp. Aga ega selle viie naisega pole kerge olnud maid jagada. Tõsi küll, poeg Vootele kolis suhteliselt vara meie juurest ära ja asemele kolis kohe Lembi poissõber Tarmo riitmuru. Aga nüüd juba vist aasta, on ka nemad meie juurest ära kolinud niimoodi, et et praegu on selline vaikus, ehk siis, kui me oleme kodus kolme-neljakesi, siis tundub küll, et täiesti. Aga mis siin siis kord aastas enesest välja ajab? Lapsed ja. Noh, need on igasugused tegelikult kõige suuremad tülid tulevad kõige tähtsusetumatest asjadest nimetaja vahendeid, palli katki, minemised probleemideks ehk siis sa võid minna poodi, osta uue õhupalli. Aga paraku sellised täiesti mõttetud asjad. Ja tegelikult ei tohiks ju sellistest asjadest tüli teha. Aga miks siis ikkagi just mõttetutest asjadest lihtsalt inimloomus, inimloomus? Inimloomus on selline? Jah, et sa tahad nad oma õigust taga ajada, keegi ei anna järele, käib olelusvõitlus, kes on tugevam. Vahel tuleb kakelda ka ikka. Ka samas jälle see, et et nüüd, muuseas tuleb elu igavaks Muuseas, 27 saan nüüd juba ülehomme või andma ja meil on 26.. Ei, meil on tutvumisaastapäev, 27. juba jahe. Helle oli 26. pulma-aastapäev ja 27. ei 28. juba ja kahe 28 aastat tutvust 26 aastat abielus, ja kui hästi läheb ja tervist antakse, siis võib-olla oleme sama kaua veel ajaratas veereb ikkagi? Jah, tahaks ju veel ja nende laste lapselapsed ka ära näha, kes praegu kõrgustesse pürgivad. Aitäh Lembi, aitäh, Vello, et tulite kaunil suvepäeval siia vikerraadio stuudiosse ja nüüd jääb mängida veel kaks muusikalugu. Kõigepealt isa Vello soovis Tom Jonesi esituses kuulata tila Eilat. Trumpile meeldib veidi karmim muusika. Ta rääkis siin kahest Metallica kontserdist, kus ta käinud on. Ta rääkis, et talle meeldib metsadel ja me valisime ühe metsadellu loo. Tõsi, see on nüüd küll natukene leebem lugu, son oma laulu ei leia ma üles. Aitäh, et tulite. Aitäh. Karjale karu veel. Laule ma koju. Tooma. Koju. Minul hoolerite. Ellu kuna kaareaa valt Luure kohamba. Ja ma olen. Käinud. Ja ei leia.