Uudis pluss suvekülaline. Tere tagasi kuulama Uudisplussi meie stuudios on Lauri Varik, Erkki Bahovski ja tänase suvekülalise külaliseks on soomlane Marcus nisula, kes on Elisa Eesti juhatuse liige. Kuid kellest saab sügisel BNS-i Grupi juhatuse esimees, tere päevast. Tere päevast. Ja nagu ikka on suva külaline saanud valida välja ka oma kolme muusikalist eelistust ja Marcus niisula esimeseks muusikapalaks on siisi topilt. Ants aga Markus, räägi lühidalt ka väike jutt sinna, selle muusikapala taha, et miks sa selle pala just valisid. No siis ei topi, ma olen kuulanud keskkoolist alates ja, ja mul on alati tegelikult meeldinud just need, nende, see vanem toodang kuskil 70.-test. Ja eelmine pühapäevi täitus eluaegne unistus õnnestus näha seda ansamblit kontserdilaval ja kuigi vennaton on vist üle 60 aastased, siis, siis nad ikkagi rokivad täiega, et et see on üks minu meelest nende parimaid parimaid palasid. Rokime meiega. Meie suvekülalise tund jätkub, stuudios on Markus nisula. Markus, sa oled elanud Eestis päris kaua aega ja, ja soome ja eesti keel on omavahel sarnased keeled, kuid on üks suur erinevus, mis ka mind näiteks soome keele oskajana häirib või segab, on see, et soomlased peaaegu eranditult sinatavad 11 ja eestlased, kui nad ei tunne 11 ikkagi teietavad, see komme ei ole kadunud, ehkki see sinatamine tuleb peale. Kui mina lähen Soome, siis mina pean ütlema, et minul on küll raske, kus on mõnikord võhivõõrale inimesele sina öelda. Aga ma arvan, et sinuga oli vastupidi, et sa pidid hakkama inimesi teietama, et kuidas sa oled sellega kohanenud ja kuidas sa sellel vahet teed? Ütleme niimoodi, et ma just eile kohtusin ühe inimesega elus esimest korda ja alguses tegemist oli naisterahvaga alguses teietasin teda, kuna noh, lihtsalt see harjumus on, on nagu jäänud külge ja minu meelest see on väga ilus komme tegetamine ja me olime mingi aeg siis omavahel omavahel rääkinud ja siis küsisin, et kas ma tohin, tohin sinatada ja, ja siis tohtisin ja ja selles mõttes noh, jällegi, kui ma suhtlen nagu soomlastega ja isegi kui ma kohtun kellegagi esimest korda, siis üsna suure tõenäosusega me ikkagi ei hakka teietama, vaid ikkagi sinatan. Et, et ikkagi igas riigis omad kombed. Maas šamaan tavala, nagu soomlased ütlevad, ütlevad. No tõepoolest, sa ütlesid, et sa meie eravestluses, et sa oled elanud Eestis laias laastus 16 aastat ja ja ma küsin eesti kogemuse kohta, et esiteks see, et miks sa tulid Eestisse. Jaa, jaa, teine muidugi, et kuidas sa nüüd vaatad tagasi nendele aastatele Eestis, et missugune see Eesti kogemus on olnud? Ma tulin Eestisse aastal 96, sisuliselt võib öelda otse ülikoolist ja, ja ma hakkasin, hakkasin otsima, töökohtasid ja, ja siis võib öelda, et mul vedas ja sain tööle told tol ajal ettevõtte nimeks oli Radiolinja Eesti. Ja ütleme niimoodi, et siis aastatel no ütleme üheksakümnendatel muidugi, elu oli Eestis hoopis teistsugune. Ja areng oli võib-olla veelgi kiirem, kui ta täna on. Ja mis mul on nagu Eesti juures alati meeldinud, võrreldes Soomega on see, et et, et see kiire areng, et igas mõttes muidugi nüüd, kus kus areng on juba teatud maani nagu jõudnud, siis, siis arengu hakkab aeglustama, aga, aga endiselt ikkagi väga paljud välismaalased, soomlased sealhulgas, kes tulevad siia siia elama, siis siis neile neile väga meeldib siinses siin atmosfäär. No 96. aastal Eestis enam otse ülikoolist, võib-olla kõikidele töökohtadele pääsenud, aga aga Soomes on ka praegu ilmselt täiesti välistatud see, et otse ülikoolist saab hea töökoha karjäärivõimalused Eestis ja Soomes on ikkagi väga erinevad. Sõltub. Ülikoolist Ma arvan, et, et mina ise lõpetasin majandusülikooli Helsingis, mis on noh, küllaltki küllaltki hea ülikool ja, aga ega see loomulikult ei ole garantii millekski, et iga igal aastal antud ülikooli lõpetab 400 400 õpilast üliõpilast ja, ja, ja, ja osad saavad kindlasti nagu parema töökoha ja osad osad osad nagu mitte nii hea, et, et eks see on ikkagi inimesest kinni. Et selles mõttes ma ütleks, et ma suurt erinevust isegi Soome ja Eesti vahel isegi ise ei näe. Et mõlemad ühiskonnad on väikesed, tegelikult kui me võtame maailma kontekstis, siis põhimõtteliselt siis ma saan aru, et noortel inimestel on võimalused teha karjääri nii Soomes kui ka Eestis. Kindlasti kindlasti, et noh Soomes on muidugi see, et seal on need, need suured põlvkonnad, mis on sündinud aastatel kohe peale teist maailmasõda, 45 47 kus Soomest sündis üle 100000 inimese aastas, tänapäeval sünnib vist mingi 70 60000 inimest aastas ja nemad on nüüd jääjaamas jäänud juba pensionile, ehk siis nendel noorematel inimestel minuvanustel näiteks on, on väga head võimalused nüüd kiiremas või kiiremini nagu karjääri teha. Kui, kui veel 10 aastat tagasi, et mul on näiteks üks hea ülikoolikaaslase, kes oli, kes oli minust isegi üks kursus tahab pool, siis tema on ühe Soome börsiettevõtte juhatuse esimees, tänaseks ehk siis alla 40 aastane meesterahvas. Et, et on, on ka Soomes selliseid suhteliselt noori juhte, kes on juba väga kaugele oma karjäärile karjääril jõudnud. No sinu hinnangul sa ütlesid, et Eesti on kiiresti arenenud sinu hinnangul, mis on need põhjused, miks Eesti on kiiresti arenenud? Me teame ju kui vaatame Ida-Euroopas ringi, siis sugugi mitte kõik riigid, kes alustasid nii-öelda samalt stardipositsioonid või, või peaaegu samalt stardipositsioonilt, ei ole nii kiiresti arenenud. Mõned ütlevad, et Eesti kiire arengu võtmeks on Soome lähedus. Mida sina ütled? Põhjusi on kindlasti mitu. Ma pean ütlema siinkohal ilmselt seda, et, et Eesti on teinud õigeid otsuseid ja nüüd me räägime nagu poliitilistest otsustest, ehk siis liberaalne majanduspoliitika maksusüsteem oma läbipaistvuse, selline nagu ta on, on kindlasti olnud üks edu alus. Ettevõtlikkus. Kogu see, see keskkond, mis Eestisse on loodud, on, on soodustanud ettevõtlikkust ja minu meelest eestlased on endiselt väga ettevõtlikud. See on, see on minu meelest suur vahe eestlaste ja soomlaste vahel, et siin siin inimesed on ettevõtlikumad. Ja kindlasti, ega see Soome ja ka Rootsi lähedus, ehk siis need. Kui me vaatame välisinvestoreid, siis valdavalt on nad tulnud kas Rootsist või Soomest, on kindlasti on, loomulikult on ka teisi riike, aga, aga suures osas ka sead. No sa ütlesid, et inimesed Soomes ei ole võib-olla nii ettevõtlikud kui Eestis, et mis võiks selle põhjus olla? Eestis kiputakse muidugi vaatama ka Lääne-Euroopa poole samasuguse pilguga, et kas see heaoluriigi mõte või tunne siis sööb selle ettevõtlikkuse ära või on veel mingi põhjus? Eks ta ole nii, et, et heaoluühiskonnast on võib-olla saanud liiga hea ehk et, et see tõepoolest mingil määral pärsib seda, seda ettevõtlikkust nüüd, kus, kus ilmselt kõik Euroopa riigid seisavad väga raskete otsuste eest ja neid hüvesid, mida, mida nii Soomes kui kui, kui ka Rootsis on, on inimestele nagu antud, et neid tuleb kärpima hakata, et võib-olla seda ettevõtlikkust tuleb nagu tasapisi tagasi. Ja noh, räägitakse palju sellest, et, et tänapäeva noored enam ei otsigi sellist mugavat eluaegseid töökohta, vaid vaid neile piisab sellest, et nad võivad teha mingeid ajutisi tööotsi. Aga noh, selle selle loomulikult eelduseks on ka see, et sul mingisugunegi majandusmajanduslik nagu baas on olemas. Garantii on olemas, et kui, kui vahetada tööd, siis see aeg, mis nagu tööotsingule, et siis selle eest hoolitseb riik, et see või vanemad. Või, või, või noh, mis iganes, et sul on, mille millelegi toetuda. No sa ütlesid, et Eesti on teinud õigeid otsuseid ja eeskätt just poliitilisi. Kui me nüüd vaatame käimasolevat vaidlust euroalas ja seda euroala kriisi, siis kuidas sulle tundub, kuidas Eesti on käitunud? See on väga põhimõtteline vaidlus, sa oled kindlasti enam-vähem kursis sellega missugune debatt on puhkenud siis Toomas-Hendrik Ilves Eesti presidendi ja, ja majandusteadlase Paul Krugmani vahel. Ilves, kes siis õigustab Eesti poliitilisi samme just kärpemeetmeid ja Krikmann, kes on siis sellele vastu öeldes, et see ei vii kuhugi. Kuidas sulle tundub, kas Eesti on teinud õige valiku minnes siis ikkagi seda teed, et säästetakse? Kindlasti kindlasti. Ja ma arvan, et see on see tee, mida, mida kõik Euroopa riigid peavad varem või hiljem minema. Aga kuidas seda neile nagu selgeks teha, et ma küsin sinu käest ka, et me oleme siin selle saate alguses juba seda arutanud Hispaania, Kreeka? Noh, veel seal mõned riigid, kuidas nagu nendele inimestele selgeks teha, et vaadake, et nii palju enam ei saa. Makroökonoomia on selles mõttes nagu selline tore teadus, et mida minu meelest kruukmanga oma oma, selles mingites seal blogis on nagu välja toonud, et et sul ei ole laborit ja minu tõlgendus asjast on see, et, et me oleme praegu sellises olukorras mida mingit varasemat teooriat ei ole, lihtsalt ette näinud. Et. Ja Euroopas, praegu ega me niivõrd ei ole päästmas riike, kui me oleme tegelikult päästmas minu minu hinnangul, nagu seda kogu Eesti või Euroopa pangandussüsteemi, et et pangad, pangad on tõenäoliselt olnud, ma ei tea, liiga lohakad oma laenuotsustel ja, ja nüüd nüüd tulevad, tuleb teha need valusad otsused ja loomulikult tegelikult keegi mõni laenuandjal jääb oma rahast ilma, aga see on nagu turumajandus, et see on laenuandjal loomulikult alati kaasneb mingi teatud risk, kui ta, kui ta raha laenab ja sellepärast ta küsibki siis intressi. Aga kuidas sa suhtud teiste maade abistamisse, et Eestis on see seotud teemaks seoses Kreekaga, nüüd Hispaaniaga, aga see on olnud väga valus teema Soomes, sinu kodumaal, kus siis see on tekitanud ka selliseid poliitilisi tõmblusi. Teatavasti põlissoomlaste erakond või partei sai väga palju hääli juurde just viimastel parlamendivalimistel just selle loosungiga, et Portugali ei ole vaja abistada. Ja ka nüüdne Soome rahandusminister Jutta Urbi lainel on tegelikult ju viidanud võimalusele, et on olemas mingisugune plaan B. Ehkki ajakirjanik pani muidugi veidi rasvase pealkirja, sellele aga, aga Soomes igal juhul sellele väga palju mõeldakse. Parlamendis on ka väga suur debatt. Ja nagu ma ütlesin ka Eestisse, on see teema otsapidi jõudnud. Kuidas sina seda probleemi, et kas me peaksime abistama hätta sattunud maid või, või ei peaks või peaksime leidma mingi muu lahenduse? Tähendab iseenesest debatt on hea, see on demokraatias peabki nagu asjade üle diskuteerima. Ja jumal tänatud, et meil on, meil on nagu selline riigikord, kus me saame seda teha, et et et võivad tekkida uued parteid, uued nägemused, uued arvamused ja, ja inimesed, inimesed nagu võivad diskuteerida erinevate teemade üle. Et. Ma ütlen veel kord, et tegelikult see see mitte ainult ei abista neid või päästa neid riike, millest me siin räägime Kreekat, Hispaaniat, Portugali, vaid me, me tegelikult oleme päästmas kogu seda Euroopa panganduspangandussüsteemi ehk siis, kui me laseks sellel kriisil ütleme, ilmasõda kuidagi ohjes hoidmata areneda liiga kaugele, siis kogu pangandussüsteem võib kokku variseda ja see ei ole, see ei ole kindlasti hea. Mis siis juhtuks? Ma ei oska öelda, ütlesin varem, et kuigi ma olen makroökonoomikat kunagi palju aastaid tagasi ülikoolis õppinud, siis ega ma suurt midagi sellest enam me enam ei ei mäleta ja nagu öeldud, et majanduses tekib olukordi millistele võib-olla teoreetikut ei ole varem tulnudki. Ehk siis ehk siis noh, eks mingisugune kaos tõenäoliselt tekiks. Ja majanduses loomulikult stabiilsus on hea kaos, ei ole hea. No stabiilsus kindlasti, seda me ilmselt soovime kõike. Pöörame nüüd jututeema sinna, mida sa ilmselt tunned kõige paremini, ehk see on telekommunikatsioon, nagu sa ütlesid, sa oled töötanud radiolinnas. Vahepeal oli selline firma nagu uninet ja, ja nüüd on Elisa Eesti. Et millisena sa näed praegu üldse telekommunikatsioonituru arengut, et mobiiltelefonid muutuvad järjest kiiremateks paremini käsitletavateks ja tundub, et mobiiltelefon võtab nagu kõik üle, et meil ei ole enam varsti vaja neid klassikalisi muid asju, et ei ole vaja enam ajalehti, ei ole võib-olla vaja televiisorit. Samas vanema põlvkonna inimesed ütlevad, et et nemad kasvatavad mobiiltelefon ikkagi jätkuvalt ainult helistamiseks, et millisena sina neid arenguid näed? No eks võib olla üks põhjus, miks, miks ma üldse telekomisektoris nii kaua olen olnud, on, on seesama asi, et ta on arenenud väga kiiresti, areneb endiselt väga kiiresti. Üldsegi tänapäeval mobiiltelefone ei ole tõepoolest enam mitte ainult telefon, vaid sellega saab teha nagu sadat sadam, sadat muud asja ja, ja kusjuures see põhifunktsiooneks sees ehk siis helistamine ongi tihti juba juba nagu kuidagi liiga kõrvale jäetud ja see, selle, selle kvaliteet lausa isegi kannatab. Aga et mida kõike, see, mis iganes, mobiilne terminal, olgu ta siis tahvelarvuti või, või, või telefonid, mida kõike ta hakkab asendama, et ma ei, ei kujuta seda võib-olla isegi ette tänapäeval veel. Et. Ja kui sa võtad selle arengu, mis oli, et kui sa tulid, ütleme, 96 tulid Eestisse praegu on 2012, et kasvõi 96 oskasid mõelda selle peale, mis on 2012, mida kõike saab telefoniga teha või, või, või, või, või ei mõelnud. Kindlasti mitte ei osanud, et ja eks see mulle tundub Petseks kuidagi see areng läheb, läheb nagu aina kiiremaks ja see, see üks, üks minu meelest, mis on viimaste aastate viimase kahe-kolme aasta selline võib-olla kõige olulisem areng on just just nimelt nagu mida, mida kõike me saame. See, ütleme siis mobiilsete terminalide kasutajaliides, et siis mis oli tegelikult Apple'i edu alus, oli see, et neid oli lihtne kasutada. Ja, ja see, et ta on, on puutetundlikud ekraanid ja mitte ainult üksnes see, et ta on puutetundlik, vaid sul on erinevaid viise, kuidas sa nagu teed, mingeid teatud, kasutab teatud funktsioone, Apple on selles mõttes olnud nagu geniaalne. Jaa, jaa. Et ütleme, et teised, teised tootjad üritavad, üritavad nagu ka selles selles suunas olla nagu innovaatilised. Et, et noh, ma ei tea, ma endiselt ootan selliseid, näiteks videokõne nagu sellist plahvatuslikku kasvu, mida, mida minu meelest siiamaani veel väga ei ole tulnud tekkinud. Aga kas see võib olla seotud ka sellega, et et see nii-öelda siis see ruum kolm G kolm ja poolkee neligee, et see vist ei ole Eestis igal pool nagu veel juurdunud, et see võib jääda nagu selle taha? See levi ei ole võib-olla veel nii hea. Noh, ütleme mina Julgeksin väita, et, et, et see jää nagu võrgu taha kinni, pigem on see, et meil ei ole veel sellist nii kasutajasõbralikku rakendust, mis oleks piisavalt palju levinud. Et inimesed, sest. Kõigil rakendustel sealhulgas noh, võtame kas või näiteks Skype'i, ta eeldab mingit kriitilist massi enne kui enne, et enne, kui teda hakatakse nagu laialdasemalt kasutama ehk siis ta on nagu selline lumepalli efekt ehk siis alguses on kasutajaid vähe ja, ja siis noh, osad rakendused kas koguvad endale selle kriitilise massi ja seda hakatakse laialdaselt kasutama või siis mitte. Ja minu meelest videokõne puhul ja veel vähemalt ühte sellist või sellist rakendus, mida kõik kasutaksid. Sekkun ka veel siit Tartust nüüd ja see, selline üldisem jällegi laiem küsimus, kuidas teile tundub see telekommunikatsiooni areng sellesama viimase 15 16 aasta jooksul tundub olevat valdkond, kus on toimunud kõige kõige rohkem kõige kiiremini. Autod on 15 aasta jooksul ka läinud paremaks, aga põhimõtteliselt jäänud samaks, aga vat mobiiltelefonide ja nende kasutamise osas on ikkagi areng toimunud kõige kõige rohkem kõige kiiremini, et mis, mis on selle edu taga ja, ja miks on see toimunud nii võimsalt? Ma ise usun turumajandusse, et kui autol oleks mõni selline liikumises inimestel oleks selline vajadus, mida tuleks rahuldada siis keegi kuskil oleks selle juba leiutanud. Ehk siis ju siis neid ma ei tea, inimestel rahuldamata vajadusi, on, on selles vallas olnud kõige rohkem, ehk siis ma mäletan siin umbes mingi neli aastat viis aastat tagasi kus vanem poeg oli siis võib-olla mingisugune kuue aastane. Ja siis talle helistas, helistas tema ristiisa Soomest ja vestles temaga telefoni teel ja küsis, et mis, mis sa oled täna teinud ja siis oli talvine aeg ja me olime käinud õues teinud lumememme, ta rääkis telefoniga tavaliselt ja siis ka lihtsalt minu kuueaastane poeg võttis telefoni kõrva pealt ja, ja osutas selle telefoniga õue ja ütles, et tegime lumememme vaata. Ja tegelikult siiamaani tegelikult sellist funktsiooni veel ei ole telefoni teel, aga see oleks tegelikult see oleks täiesti tehtav. Ehk et neid suhtlemisvajadusi, mida meil on olemas või, või miks mitte ka nagu muid meedia kasutamise vajadusi, et et neid on veel väga palju rahuldamata selle pärast telekommunikatsioon on olnud niivõrd Kuigi mõnikord tundub, et selle suhtlemisega tuleb isegi minna liiale, et sa pead päev läbi istuma, telefon kõrva ääres kogu aeg rääkima ja näost näkku suhtlemiseks kasvõi oma lähedastega teinekord aega ei jäägi ja sellist privaatsust rahu enam väga ei saagi, et inimesed peavad telefoni lausa puhkuse ajal välja lülitama, et puhata. Sellest aga noh, mina ütleks, et see on ka üks rahuldamata vajadus ehk siis ju siis tuleb keegi varsti mingisuguse, ma tea teenusega või või mingi asjaga, kus, kus ka see vajadus saab, saab rahuldatud, ehk. Müüakse rahu, müüakse rahu ja täpselt enne kui kuulame ära teise muusikapala. Sooviksid saada ka sinu kommentaari Nokia olukorra kohta Soomes, et miks Nokiaga läks nii nagu nagu läks ja kas Nokial on praegu mingit lootust? Tsiteeriksin Nokia siis üle-eelmist tegevjuht Jorma oli latt, kes siin umbes mingi mõned kuud tagasi oli üks pikk intervjuus, kus tema minu meelest esimest korda avalikult ütles seda, et et tema järeltulija valik ehk siis kallas Puma valik Nokia tegevjuhiks oli vale või viga. Ja minu minu meelest nagu sealt sealt nagu koguse Nokia kurb saatus ja, ja probleemid hakkasid pihta, et et kuigi noh, loomulikult juhatuse esimees, tegevjuht on ainult üks inimene aga tema ikkagi vastutab kogu firma firma nagu käekäigu eest. Ja, ja võib-olla teine on see, et tänu juhile või ma tea, tänu millele nukkiast oli saanud mugav, et minu meelest Nokia on teinud alati ja ja ka need viimased otsused, mida nad tegid, see, et nad hakkasid Meegot arendama, oli, oli igati õige otsus, aga seal ta oli kasvanud liiga suureks mugavaks võib öelda isegi laisaks organisatsiooniks. Ja nad selle idee elluviimisel jäid lihtsalt kohutavalt hiljaks. Selge, kuulame siis ära sinu teise muusikaeelistuse ja see on ansambel Zetod, ütled äkki paar sõnaga. Saateks. Kaks aastat tagasi korraldasime ühte rahvusvahelist üritust Tallinnas, kus, kus oli külalisi ülekümnest erinevast Euroopa riigist ja meil oli selline Welcome Party, kus, kus setode esinesid. Ja me alguses enne seda pidu muidugi noh, mõtlesime, et kas see selline kuigi ta nagu roki võtmes esitatud, aga ikkagi nagu rahvamuusikat, kas see läheb rahvusvahelist rahvusvahelistele külalistele peale. Aga pärast seda lugu, kui seetõttu olid selle selle järgmise loo esitanud ja külalised vallutasid tantsupõranda ja laulsid kaasa seda refrääni, siis me saime aru, et, et, et läheb peale küll, et ma, ma soojalt soovin edu Jalmarile teistele seto poistele, et neil sama hästi läheks edasi kuulama, siis. Häiga leiga musta. Leiga eks viidi see ka leiga viidiks välja varsakene häiga leiga. Emane ikka. Ema. Ikka. Tiina esiots Feriga leiga kalduks mäesiga ema häiga leiga võeti sulu häiga leiga väituseks päelikule veel ta äiga leiga läätsiks pääle häiga ikka keeriks pääle ikka ikka. Jaa. Seal ma päris ei. Hooti käiga. Nano hirminella äiga leiga musta Tulmanu puhas kõll ka leiga saksollid kuma, Heiga leiga saaks keetkuma kävee äiga leiga. Priidu käitumine. Ei töölites külla ei läinud juba töötama ja noh Ikka tehakse. Tere tagasi kuulama Uudisplussi suvekülalise tundi. Meil on külas Markus nisula alustamegi, nüüd veidi seda juttu, mis siis puudutavad Markus niisula uut tööd, ehk sa asud tööle BNS-i grupi juhatuse esimehena ja katsume siis need minutit täita jutuga meediast. No kui me rääkisime sinu eelmisest tööst, siis tegelikult on ju see kõik seotud ka sinu uue tööga. On ju arutatud väga palju seda, et kas internet mobiiltelefonide jäljeks paremaks muutumine sööb välja trükkima ajakirjanduse. On olnud igasuguseid ennustusi, juba 10 aastat tagasi öeldi, et trükiajakirjandus sureb välja, et paberajalehtede ja ei ole mingit mõtet. Aga jätkuvalt Need ilmuvad. Missugune on sinu arvamus, et kas internetti parem levik mobiiltelefonide ja tahvelarvutite järjest jõulisem pealetunge sööb trükiajakirjanduse välja või on trükiajakirjandusel ikka mingi võimalus? Kuid inimeste tarbimisharjumustest ET et ma arvan, et nüüd, kus tuleb nagu noorem põlvkond peale, kes, kes võib-olla et nii, nii palju ei ole harjunud paberajalehti ja ajakirju tarbima, et et, et ma arvan, et nende tiraažid lähevad väiksemaks, aga meie, kes, kes ikkagi oleme eluaeg harjunud ka pabertrükitud trükitud meediat tarbima, et meie nii kiiresti oma harjumusi ei muuda. Ehk et ehk et noh, ma arvan, et trükimeedia tiraažid ja arvud üsna suure tõenäosusega nagu kahanevad, aga ka nii kiiresti ei kao mitte kuskile. Aga mida sa ise tarbida, et kas, kas sul on selline nagu segavariant, et sa oled paberajalehti ja loed midagi internetist ka või lähed sa järjest rohkem internetile üle? Ma ma ei teagi ilmselt osaliselt. Tänu sellele, et ma olen töötanud kommunikatsiooni valdkonnas, siis ma tarbin üsna palju meediat tegelikult nutitelefonist. Ehk et RSS-i uudistevood mis on, jälgin meediat, mis on, mis on nagu oma praeguse tööga tööga seotud, et et telekommunikatsiooni- ja IT IT-valdkonda, et et mingid siia jõududeid Tjadoviico näiteks neid jälgin. Ja siis isegi Twitteri kaudu saab jälgitud mõningaid mõningaid nagu. Väljaandeid. Ja, ja kuna sa oled soomlane, siis küsin ka seda võrdlust et kui sa tarbid Eesti meediat, kui sa tarbid soome mehiti, et äkki see sõna tarbimine mulle isiklikult ei meeldi, aga niimoodi tõesti räägitakse, siis kas oskad ka välja tuua erinevusi Soome ja Eesti meedia vahel või ka siis mingeid ühiseid jooni? Ma alles hiljuti lugesin ühe artikli see oli Soomes, aga mulle nagu kuidagi tuttav ette kus, kus üks poliitik avaldas arvamust selle kohta, et tema meelest meedia on, on, ma ei tea, ülikriitiline ülikriitiline poliitikute osas. Ja, ja ma, ma arvan, et ma pidin, pidin tabame, nõustusin tema arvamusega, et, et et lõppude lõpuks, kui me räägime näiteks rahvasaadikutest, Me oleme ise nad sinna valinud. Nad teevad väga tähtsat tööd. Ja kui meedia ei kirjuta midagi positiivsed kunagi sellest mida rahvasaadikud teevad, siis, siis ma arvan, et see ei ole õige. Sest lõppude lõpuks kindlasti kindlasti nagu ma tahaks loota vähemalt, et nad teevad, teevad seda tööd. Tuginedes sellele, mida nad oma valijatele lubanud ja, ja, ja, ja, ja tahes tehtud või et tahavad viia Eesti riiki nagu selles suunas, mis nad ise peavad õigeks. Et see on, ma arvan, et võib-olla üks selline ühine joon joon meedias, mis, mis on, mis on nagunii Eestis kui Soomes, ei tea, võib-olla on meil veelgi laiemalt levinud No tegelikult on ju see, et meedia areneb selles suunas, uudised lähevad järjest lühemaks ja järjest kiiremaks. Tõepoolest paljusid asju saame ju vaadata otse võrgust ja, ja samamoodi siis selle nutitelefoni vahendusel, et enam nüüd vahendajad ju ei olegi, et mis suunas sa seda arengut näed, et kas varsti toimub elu meie ümber 24 tundi võrgus või jäävad ajakirjanikud ikkagi alles, kui vahendajad, toimetajad ja kas mingisugune võimalus on ka siis pikematel analüüsivatel lugudel, et ja, ja muidugi ka sinu enda suhe analüüsida ja pikemate lugudega, et kas sa loed neid? Loen ikka ja ja ma, mina isiklikult usun, et nad jäävad alles, et, et et kui võtta seda, et kuidas inimene õpib näiteks ülikoolist, siis, siis lõppude lõpuks oks seal ta omandab selle oskuse. Süveneda mingitesse teemadesse ja, ja, ja lugeda mingeid pikemaid raamatuid, artikleid teatud asjadest ja ise neid ise neid analüüsida. Ja, ja ma arvan, et see, see huvi ei kao kuskile ka tulevikus, et et loomulikult sellised nagu päevakajalised uudised on tõepoolest nii nagu sa ise ütlesid, on, on, on aina lühemaks läinud, aga, aga aga mina millegipärast arvan, et eriti nüüd tulevikus, kus, kus see infohulk mida, mida me nagu mida meil on võimalus tarbida, on nii suur, et tekib, võib olla veelgi suurem vajadus selliste nagu analüüsimata ja pikemate artiklite jaoks, et et on nad siis ametialased või, või mingit mingit lihtsalt mingi mingi huvihuviga seotud. Küsin tulevase töökohaga BNS-i kohta, TNS on siis lühend sõnadest Baltic News Service ehk tegemist on uudisteagentuuriga ja ja aastaid on BNSi tugevuseks olnud siis kiired ja usaldusväärsed uudised, omad tellijad teleaga samas viimase kümnekonna aasta jooksul, kui online ajakirjandus on arenenud inimesed saavad kõik uudised ka teistest portaalidest võrguväljaannetest kätte, siis mis BNS-i võimalus ja tugevus selles olukorras võiks olla? See on kahjuks see küsimus, millele ma ei, ma ei oska ja, ja ega tegelikult ei tahagi veel vastata, et, et ma ma suurema hea meelega sellele küsimusele vastaks peale esimest septembrit, siis kui, siis kui ma juba töötan uues ametis, et et praegu praegu tõenäoliselt kui ma midagi vastaks, siis ma võin, võin eksida. Jah, ja siin on sinu sõnu võidakse tsiteerida ka hästi palju. Aga oleme suvekülalise käest küsinud ka puhkuste ja hobide kohta, et ma saan aru, et sinu puhkus just lõppes, et paari sõnaga, et kus sa puhkasid ja mis sa, mis sa tegid. Viimased kaks nädalat puhkasin, võib olla vähemalt suvel selles mõttes veidikene eksootilisest kohast nagu polaarjoonel. Et, et ma olen siin viimased neli suve osaliselt veetnud Põhja-Soomes. Ja seal nüüd sellel suvel õnnestus näiteks käia veidikene matkamas. Küll aga küll, aga see suvi nagu erines kolmest eelmisest nagu selle sellega, et et, et sääski oli tohutu palju rohkem, kui ma eales neid varem näinud olen, et need legendid, mida ma olen kuulnud, kui palju sääski võib põhjas olla, siis nüüd ma olen seda näinud ja omal nahal kogenud. Aga üldiselt üldiselt nagu õnnestus õnneks käia käia, nagu see suvi on olnud selline Eestis, nagu ta on olnud, et õnnestus käia ka Kreekas Kreekas perega puhkamas ja ja seal õnneks õnneks oli veidikene soojem, kui, kui Eestimaal. Aga nüüd päevakajaline küsimus olümpiamängude kohta, kui suur spordihuviline olete ja kui palju olümpiamänge hakata jälgima? Spordihuvi on suur selles suhtes, et ma, ma ise teen trenni. Sel aastal tegelikult olen suhteliselt palju, et, et sellist tervisesporti käin jooksmas, sõidan rattaga ja käin ujumas, ujumas ja ja selline suurem tugitoolisportlane paraku ei ole, et, et tõenäoliselt olümpiamänge. Mingid sellised alad, kus, kus, kas eestlased või soomlased? Neil on mingi võimalus, võimalus nagu häid tulemusi saavutada, et neid neid suure tõenäosusega vaatan, aga, aga üldiselt üldiselt väga palju muid alasid tavalist, mitte. No hobide kohta ka, et kui ma õigesti mäletan, siis sinu hobiks olid sellised huvitavad mootorrattad ja võib-olla ka autod. Jah, see vastab tõele. Paraku nagu kuna mõlemad mõlemad, nagu need arvestused on see hobi, hobiauto on ka selline, millega ma sõidan ainult suvel ja ainult ilusa ilmaga. Mida sellel suvel väga palju ei ole olnud, siis siis mõlemad sõiduvahenditel seisnud peamiselt garaazis. Aga, aga kui on, kui on päiksepaisteline ilm, siis, siis saab neid ka vahest tuulutamas käidud. Selge pilt ja meie saadet jääb lõpetama YouTuuet. Ütle palun paar sõnaga jutu kohta. Jällegi tegemist on, on ansambliga, mida ma olen kuulanud, kuulanud keskkoolist alates ja noh, keskkoolis ma arvan, et me kõik oleme vähemal või suuremal määral olnud sellised nagu mässumeelsed ja üritanud nagu maailma päästa ühel või teisel viisil. Ja, ja selles mõttes U2 läks nagu hästi peale, et, et nad on alati teinud lugusid ka sellistel sellistel nagu ka ühiskondlikel teemadel ja, ja võidelnud inimõiguste ja sõnavabaduse eest. Et mul õnnestus siin seitse aastat tagasi vist hea sõbra Üllar jaaksooga käia, käia Ugahte vaatamas Berliinis ja see kontsert oli vahetult peale seda, kui Londonis olid toimunud need Rünnakud terrorirünnakud neli tükki vist oli neid kokku olnud ja, ja siis siis oli see see kontsert oli küll eriti poliitiline, et ma arvan, et seal rohkem Bono rääkis poliitikat kui, kui, kui üldsegi laulised. Aga sellegipoolest nad nad teevad häid lugusid ja mulle on alati meeldinud. Aitäh stuudiosse, tulemam tulemast, Markus ei sula ja saadet jääb lõpetama juttu.