Tere õhtust, kell sai kuus ja eetris on Päevakaja. Stuudios on toimetaja Riina Eentalu. Peaminister Andrus Ansipi sõnul ei ole eelarve kärped teadus- ja arendustegevuses vastuvõetavad. Täna toimus Tallinnas Soome ja Eesti peaministrite juhtimisel kahe riigi teadus- ja arendusnõukogu ühisistung. Riigikogus läbis esimese lugemise eelnõu, mis käsitleb riigikogu liikmete kuulumist riigi osalusega äriühingute nõukogusse nii et see vastaks ka põhiseadusele. Eesti inimeste statistika kasutamise oskus on kesine, eriti vanema põlvkonna hulgas. Täna algas rahvusraamatukogus statistikaseltsi konverents. Tallinnas algas kirjandusfestival sotsi ja mis seekord toob varjust välja vene keeles kirjutavad eesti luuletajad. Külalistena esinevad gruusia poeedid. Tallinna kunstihoones avati tänapäeva ühe omanäolisema kunstniku Orlaani isiknäitus. Tegemist on kunstnikuga, kes on saanud skandaalselt kuulsaks ilu lõikustega pannud oma töödes küsimuse alla nii soorollid kui ka kultuuriliselt mainekuvandit. President Vladimir Putin valiti võimupartei Ühtne Venemaa esimeheks. Parteil on Vene parlamendis piisavalt kohti, et algatada põhiseadusemuudatus võit. Presidendi tagandamine. Itaalia valimised võitnud Silvio Berlusconi hoiatas, et ees on rasked kuud. Lubas läbi viia majandusreformid ja ilmast. Homme on Eestis peamiselt sajuta ilm. Puhub ida- ja kirdetuul ja sooja on üheksa kuni 15 kraadi, rannikul viis kuni seitse kraadi. Tallinnas oli täna Soome peaminister Matti Vanhanen, kes osales Eesti ja Soome teadus- ja arendusnõukogu ühisistungil jätkab Indrek Kiisler. Soome teadus- ja innovatsioonipoliitika tuuakse maailmas sageli eeskujuks selleks, et ära kasutada paremini seda teadlaste potentsiaali, mis on mõlemal pool Soome lahte peavad Eesti ja Soome tegema senisest enam koostööd ja seda just riiklikul tasandil. Soome peaminister Matti Vanhanen ütles, et senine koostöö on põhinenud suuresti isiklikel headel kontaktidel. Teadlaste vahel. Vanhanen ütles, et senist koostööd on vaja rohkem struktureerida. Ehk uurimisasutused ei peaks tegema paralleelset uurimistööd ning mitmete teadusprojektide rahastamist võiks korraldada ühiselt, mida konkreetselt räägiti. Peaminister Andrus Ansip? Eesti puhul pole küsimus ainult rahas. Küsimus on inimestes, kes kanda vaevast, tegevuse vahendeid efektiivselt kasutada. Läheni professor Jaak Aaviksoo hinnangul vähemalt kuutsadat täiendavat teaduste doktorit Eestis. Vaja. Hea meel, et täna tehti ettepanek või ühise taatorid tehtaval süsteemi sees on ühised doktorikoolid. Peaminister kasutas juhust ning tegi ka avalduse, mis puudutab planeeritavat negatiivset lisaeelarvet. Kindlasti ei tohiks mäe eemaga käsiatega kahjustada Eesti tulevikku. Seega teadus-arendustegevuse valdkonnast kärpimise minu jaoks ei ole. Millest aga tunnevad kõige suuremat puudust teadlased, uurisin seda tehnikaülikooli rektoril, professor Peep Sürje. Siin võiks olla seda riigi tuge ja abi, sest sest tõesti olid oma rohelistes vahendites on piiratud ja rohkem kui saaks. Ühelt poolt on see, et eks meie koostööd Soome naabritega piirab materiaalse baasi nõrkusest. Partnerid saavad olla võrdsed ja teisel pool on väga korralikku laborit. Niuksed, pool pidusid. Kuigi me oleme ka viimastel aastatel võtnud, et väga tõsiseid samme, siis on sellises sisulises koosseis raske rääkida, aga üks üks pool käib pidevalt käsi ees ja palub abi või muru koostööd kui teisele olemas ja, ja praktiliselt võrdse koostööpartnerid on maailm täis. Riigikogus läbis täna esimese lugemise eelnõu, mis käsitleb riigikogu liikme kuulumist riigi osalusega äriühingu nõukogusse nii, et see oleks vastavuses põhiseadusega. Uku toom käis kuulamas. Õigusliku vaidluse selles küsimuses algatas eelmine õiguskantsler Allar Jõks, kelle seisukoht oli, et riigikogu liige ei peaks riigi osalusega äriühingu nõukogusse kuuluma. Riigikogule nõustus seisukohaga, et olukord pole põhiseadusega vastavuses kuid selle asemel, et keelata parlamendiliikmete nõukogudesse kuulumine, hakkas otsima võimalust, kuidas kuulumine oleks kooskõlas põhiseadusega. Täna põhjendas põhiseaduskomisjoni esimees Väino Linde seda seisukohta. Mispärast peaks seda riigikogu liiget siis vähem usaldate oma selles tegevuses kui mõnda riigiametnikku või mõnda ärimees kes ju praegu seaduse järgi võivad olla nendes riigi osalusega äriühingute nõukogudes ja kaitsta avalikke huve. Ja ongi siis vastava seadusemuudatuse eesmärk tagada põhiseadusega kooskõlas olev regulatsioon. Oleme lähtunud põhimõttest, et nõukogudes tegutsemine, võib-olla riigikogu liikme lisapunkt toon ka põhiseadus lubab riigikogu liikmetel lisafunktsioonide täitmist kui see ei lähe vastuollu teiste põhiseaduse sätetega, kui see on põhjendatud ja kui see ei takista talvestada põhifunktsiooni täitmist. Sotsiaaldemokraat Eiki Nestor kritiseeris eelnõud, näitas selle küsitavaid ja tooreid kohti ning resümeeris. Ma arvan, et põhiseaduskomisjonil on olnud selle eelnõu ette valmistades tuli tapma testid, seda kas kiirustades ja ei ole tutvutud üldse seadusega, mille nimi on riigi eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemise seadus. Urmas Reinsalu Isamaa ja Res Publica Liidust nimetas aga eelnõud õiguslikuks Avantööriks. Praeguses olukorras me vajame selgelt arusaadavad ja kiiresti realiseeritavad lahendust selleks, et õiguskantsleri ettepanek realiseerida. See on saavutatav ühel viisil seadusega välistada riigikogu liikmete kuulumine riigi äriühingute nõukogudesse. Me loodame, et parlament ei lähe selle eksisammuga kaasa ja esimesel lugemisel eelnõu lükatakse tagasi. Lootus siiski ei täitunud ja katse eelnõu menetlusest välja hääletada elimineeriti Reformierakonna ja Keskerakonna häältega ning menetlus ja vaidlused jätkuvad. Seda hoolimata Reinsalu tõdemusest. Ma arvan, parlamendil on arutada palju tõsisemaid küsimusi, see resurssi, aja maht, mida me oleme kulutanud selle küsimuse ümber vaidlemisele, on täiesti ebaproportsionaalne ning see sunnib tõesti küsima, et millised on need tegelikud huvid, siis püütakse esindada praeguse kehtiva olukorra põhistamisel vormiliselt õiguspäraseks. Jätkame sõnumitega välismaalt, neist teeb ülevaate Kai Vare. Venemaa president Vladimir Putin valiti vene võimupartei Ühtne Venemaa esimeheks, tasub parteijuhi kohale pärast seitsmendat maid, mil Dmitri Medvedjev presidendi ametivande annab. Putin on juba öelnud, et hakkab presidenditoolist lahkudes ka peaministriks. Vaatlejad märgivad, et valitsusjuhi kohta täidavad Venemaal tavaliselt poliitiliselt nõrgad tehno staarid. Partei liidriroll võimaldab Putinil sellele vaatamata silma paista. Ühtsel Venemaal on parlamendis kaks kolmandikku kohtadest. See on piisav enamus, et algatada vajadusel põhiseaduse muutmine või presidendi ametist tagandamine. Medvedjev ei saa põhimõtteliselt ilma Putini nõusolekuta juhtida, märgivad analüütikud, lisades samas, et Venemaa on harjunud tugeva kõikvõimsa liidriga ja pole kindel Nendel, kuidas selline kahe juhiga süsteem toimib. Itaalia valimistel võitnud Silvio Berlusconi hoiatas, et ees on rasked kuud. Ta lubas teha opositsiooniga koostööd, et läbi viia ülimalt vajalikud majandusreformid. Berlusconi sõnul tuleb esmajärjekorras lahendada probleemid kahjumis riikliku lennufirma kaal Itaalia ja Napoli linnas kuhjuva kokku korjamata prügiga. Vaatlejate sõnul Ambelusconil võimalike partneritega väga keeruline kokkuleppele jõuda. Näiteks peab ta saavutama kokkuleppe oma toetust oluliselt kasvatanud põhjaliigaga, kes soovib suurendada Itaalia piirkondade autonoomsust. Iraagis. Baqubah linnas sai autopommi plahvatuses surma ligi 40 ja haavata üle 60 inimese. Veidi pärast seda teatati plahvatusest Ramadi linnas, kus hukkus 13 inimest. Pakub on olnud mässuliste tugipunkt Al-Qaedaga seotud rühmitused pärast Bagdadist väljaajamist oma jõude ümber korraldanud. Hiljuti viisid USA ja Iraagi väed linnas läbi operatsiooni võitlejate tabamiseks. Garamadi oli kunagi mässuliste keskus, kuid nüüd on seal vägivallatsemise oluliselt vähenenud. Kohalikud sunniidid on ühendanud oma jõud Ameerika Iraagi valitsuse üksustega Al Qaeda vastu. Kongos lennuõnnetuses surma vähemalt 60 inimest, kui koomas kukkus alla reisilennuk. Lennuk kukkus alla veidi pärast õhkutõusmist. Õnnetuse põhjus ei ole teada. Ristiametnike sõnul ohvrite arv ilmselt kasvab, kuna lennuk kukkus alla rahvarohke turu kohal ja tõenäoliselt on ohvreid ka maa peal. Kongo Demokraatlik Vabariik on Lääne-Euroopa suurune riik, kus on ainult mõnisada kilomeetrit sillutatud teid ja see on üks kõige kehvema lennuohutusega riike maailmas. Eelmisel aastal juhtus seal kaheksa lennuõnnetust. Ja uuesti Eestist. Rahvusraamatukogus algas täna statistikaseltsi 20. konverents, kus räägitakse statistika kvaliteedist ja sellest, kuidas Statistika teadust rakendatakse. Indrek Kiisler jätkab. Eesti avalikus arvamuses on tekitanud vastakaid tundeid mõiste keskmine palk. Kuidas seda mõõta nii-öelda õiglaselt? 70 protsenti töötajatest saab palka vähem, kui Eestis makstakse keskmist palka ikka. Kas see ikka annab edasi adekvaatset olukorda? Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ütles, et annab küll, kuid see ei too välja kõiki asjaolusid. Üks arv ei näita, kuna kõike ja küsimus on selles, et mida me tahame, jätsi näiteks kui me tahame, et ta näitaks seda, millest pooled on paremad ja pooled on halvemas, siis siin defineerime, mediaani kasutame mediaan. Kaugeltki igaks asjaks ei ole mediaan kõige õigem. Kui me tahame rääkida sellest, kui suur on palkade hajuvus, siis me võime võtta detsiilides uste kümnendaja esimeseks statistikas on näitlejaid pall. Ja enamasti ongi oh häda selles, et ühte näitajat tahetakse ekspluateerida väga paljudesse roll. Ja ma ei saa öelda, et oleks olemas niisugune üksiknäitaja, mis kõiki rolle saaks täita. Seda ei ole olemas. Ene-Margit Tiit rõhutas, et kõige laialdasemalt levinud standard on ikkagi keskmise arvutamine. Kogu statistikas esimene asi on keskaga, muidu järgmiseks me võime. Loomulikult me räägime sellest, et, et noh, kas või et inimese keskmine pikkus on kogu aeg suurem. Ka rääkima ei tea vaid, vaid see on see on selge, et kui me räägime liike, võrdleme SKP ja kõigi muude niisuguste asjade tavalise karakendamingis. Kuivõrd aga Eesti inimesed oskavad üldse statistilisi numbreid kasutada ning neist järeldusi teha? No praegu noorem põlvkond peaks üht-teist ta koolis õppinud. Muidugi oskus on see, et üle pika aja jooksul see teadmine, et näitajate poolest varieeruvad, noh ma loodan, et praegune koolilõpetajate põlvkond selle teadmise on saanud. No ütleme Too mõni koolides mõnel erialal õpetati vanem põlvkond muidugi enamasti ei olegi. Pangaliidu juhatus valis täna juhatuse esimeheks Sampo Panga juhi Aivar Rehe. Rehe vahetab välja Nordea Panga juhi Vahur Krafti, kes juhtis pangaliitu kaks aastat. Pangaliidu uue juhi Aivar Rehe sõnul jätkab pangaliit liikmespankade huvide esindamist õigusaktide väljatöötamisel. Koostöö koordineerimist, maksisüsteemide arenduse, rahapesu tõkestamise ja turvalisuse valdkonnas. Tallinnas Q galeriis avati kirjandusfestival sotsia. Tõnu Karjatse küsis kava kohta lähemalt sotsija ühelt eestvedajalt Jürgen Roostelt. Kirjandusfestival Sootsija sisestab tänasest reedeni iga õhtu Tallinnas elava luule ja muusikaga. Homme on võimalus näiteks kuulata gruusia uut luulet autorite endi esituses tänava poeetide ehk räpparite võistlust ja neljapäeval kultuurikatlas, võimalik osa saada luule ning tantsuetendusest, milles astuvad üles eesti luuletajad mitmest põlvkonnast. Reedel mängib seal aga Karjala rokkbänd on siis suuts ja 2008, räägib Jürgen Rooste. Sotši on alati olnud seinast seina, selline natukene arhistliku loomuga boheemlaslik üritusega. Aga jah, püüdlused on suuremad, see aasta võib-olla improvisatsiooni on rohkem lausa seda, et kirjanik oma teksti koha peal peab välja mõtlema. Nii koledaid asju isegi saab näha ja peakorraldaja Kristjan Kiigemägi on sellega kõvasti vaeva näinud, et oleks odavam kompaktsem. Mulle meeldib, et üritusi on suhteliselt vähe ja need on kõik siuksed teravad või oma ivaga asjakesed. Täna õhtul loevad Vene kultuurikeskuses Puškini kohvikus oma teksti ka need eesti luuletajad, kelle emakeeleks vene keel. Jürgen Rooste sõnul on kontaktid siinsete vene luuletajatega tekkinud üsna hiljuti. Vahepeal minu arust oli neid vähem, aga praegusel hetkel on mitu noort andekat eesti vene kirjanikku, kes on ise võtnud algatusi enda kätte ja ja korraldanud ühisüritusi ja tõlkinud palju mainiksin siin Igor Juhkija Peebeeii filmima, Romanovite, keda ma natuke ise paremini tean, Igor bot juh on seda asja päris palju vedanud, et just nimelt eestivene kirjandust kui eraldi olemasolevat asja tunnistatakse, märgatakse, tunnustatakse ka. Sest ega kohalik venekeelne meedia ei ole ka seda just vaimustusega vastu võtnud, et suhtumine on olnud kuidagi selline, et kui nad seal Peterburis ja Moskvas teevad juba suurt venekeelset kirjandust, et milleks meile see väike omaette asi veel vaja on. Aga tegelikult muidugi on, see muudab asja ainult odavamaks, kui vaatame näiteks baltisaksa kirjandus, nendel laadia juured, ajalooline taust on väga erinev, aga ikkagi baltisaksa kirjandus on täiesti ilmselgelt eriline asi, endal on eriline positsioon, oma segment ka saksa kultuuriruumist. Tegev luuletajale on Sootsija oluline sündmus, sest see aitab taas kord esile tõstame elava kirjanduse jõuda ühiskonnas, räägib Triin Soomest. Ühelt poolt see luule seos ühiskonnaga, see on mind alati huvitanud ja teiselt poolt on väga tore, et kutsutakse luuletajaid väljastpoolt Eestit, et meil on neid võimalusi kuidagi nii väheks jäänud. Luuletajad kurdavad, et massimeedias jagub rohkem ruumi labastele värsikestele, hea ja tõsine tekst peab aga otsima väljendust vähem levivates väljaannetes või siis omaette festivalidele. Tallinna kunstihoones saab tänasest vaadata meie aja ühe omanäolisema kunstniku Orlaani tööde ülevaatenäitust. Kunstihoones käis ka Tõnu Karjatse. Prantsuse väikelinnas Saint Etienne sündinud kunstnik alustas oma tegevust juba 1900 kuuekümnendatel aastatel. Siis oli ta tegevusväljaks peamiselt maal ja kunstiajalugu, peatselt aga maalist tüdisi asus katsetama mitmesuguste kunstivormide ristamise ning segamisega. Tema lähtepunktiks. On olnud mina otsing, pelgamata sealjuures ületada ükskõik milliseid raame olgu need siis psühholoogilised, kultuurilised või väljenduslikud. Laiema üldsuse tähelepanu alla tõusiski Orlaan 1900 üheksakümnendatel aastatel, kui ta viis läbi sarja ilukirurgia lõikeid, katsudes seeläbi oma isiksuse ja sellest kogumise piire. Milline on Hollande'i näituse kontekstis meie praeguses kultuuriruumis, räägib näituse kuraator Reet Varblane. Laiemalt. Mõtlesime lihtsalt meie kunsti konteksti eelkõige seda, mis on nüüd kuskil 1990.-te aastate keskpaigast kuni tänapäevani, kus ka meie, Eesti kunstnikud on hakanud mõtlema võib-olla rohkem oma positsiooni staatuse peale ja me võime, kui öelda, et ka meie eelkõige just naiskunstnikud nooremad naiskunstnikud on mõeldud ka siis selle peale, mida üldse tähendab, et ta naine, et ta naine praeguses ühiskonnas, mida tähendab see, et see naine on siis seotud ühelt poolt siis loomulikult nagu kõik inimesed siis loogiliselt etteantud tingimustega bioloogilise kontekstiga, aga samal ajal ka siis see kultuuriline kontekst juurde. Võib öelda, et jah, kes natuke kunstist rohkem teavad, on plaan, on niisugune tuntud ja võib-olla niukene atraktiivne ja aga see oli eelkõige õudselt tähtis kuskil 1990.-te alguses just nimelt tema nende ilulõikuse operatsioonidega. Ma väga tahaks, et inimesed, kes võib-olla natuke nina kirtsutavad ja, ja tõepoolest selliste põhimõtteliselt välja tulevad, mõtleksid peale, mis tähendab meie identiteet praegult. Just kus käivad kõikvõimalikud diskussioonid selle üle, kas me peaksime alla kirjutama kõikvõimalikele lepingutele. Et kuivõrd see tegelikult noh, meid ja meie oma identiteeti muudab ja seal selle juures selle juures ka mõtlema, et mida tähendab tänapäeval kaunikene eraldatud olla. Viimase 10 aasta jooksul on seni kunstiajaloo ja maine kujunditega tegelenud Orlaan pööranud rohkem tähelepanu maailma rahvaste kultuurilisele mitmekesisusele ja neist massitarbele loodud kuvanditele. Räägi vaata viimased portreesarjad küll Aafrika, küll Ameerika hõimude kuvandist, kuid ka seal ei järgi orkaan reegleid, näiteks kujutab ta end hõimupealiku vormis, kes aga kunagi ei saanud ka seal olla ju naine. Eeloleval ööl ja homme hommikul sajab Eestis mitmel pool vähest vihmasaju, tõenäosus on suurem Lääne-Eestis ja kohati on udu. Puhub idakaare tuul kolm kuni kaheksa meetrit sekundis ja sooja on öösel üks kuni viis kraadi. Homme päeval on ilm peamiselt sajuta, puhub ida- ja kirdetuul neli kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on homme üheksa kuni 15 kraadi, tuulele avatud rannikul viis kuni seitse kraadi. Kuulsite Päevakaja, stuudios oli Riina Eentalu kuulmiseni.