Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte reedest, 24.-st augustist. Stuudios on Kai Vare nurm massimõrvarile Andrest Breivikile mõisteti 21 aastane vanglakaristus. Karistust saab Norra seaduste järgi pikendada ja sisuliselt tähendab see eluaegset vangistust. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul on õpetajate ootused suuremad kui seitsmesajaeurone miinimumpalk ning ministri sõnul loodab ta, et valitsus leiab lisaraha Peate palga jaoks. Reformierakonna toetus kasvas ka augustikuus, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud EMOR TNS Emori uuringust. Augustis oli Reformierakond 39 protsendise toetusega Alar Seim. Nii Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide kui ka IRL-i toetus langes üha, kasvab nende inimeste hulk, kes ei tea, keda toetada. Nord Stream on valmis uue gaasitrassi ehitama ka Soome majandusvööndisse, kui Eesti taotluse tagasi lükkab. Dovlatov päevad algasid vene ja eesti ajakirjanike ümarlauaga, kus tõdeti, et kuigi Nõukogude aga on möödas, tuleb ajakirjanikel ka praegu tihti kompromisse teha. Meie aja kompromissid ei ole ka nii kergesti tajutavad ja sõnastatavad kui Dovlatov. Allilm on meil vihmane. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 16 kuni 20 kraadi. Norra kohus kuulutas välja otsuses massimõrvar Anders Breiviki asjus. Mees mõisteti 21-ks aastaks vangi. Sellega tunnistati Breivik süüdivaks, nii nagu ta sooviski. Tartu Ülikooli kriminaalõiguse professor Jaan Sootaks selgitab, mis vahet on süüdi vaks või süüdimatuks tunnistamisel. Kui tegu on juba tehtud. Kas nad on nii-öelda objektiivne või väline, Theo pilt on täpselt sama jaga subjektiivselt selles mõttes sama, et kui me räägime skisofreenik, kust ta tegutseb tahtlikult pika probleem on lihtsalt selles, et küsima süüdivuse korral, miks ta seda tegi, kui ta tajus adekvaatselt seda vahet, ütleme, hea ja kurja vahel ja ta sai aru, mida ta teeb, ja ta suutis oma tegusid juhtida siis ta on süüdi, siis võetakse ta paigutatakse vanglas kui ka muud muud karistuste süüdimatu isiku korral, vaid küsimus on selles. Ta ei saa vastutada, teda ei saa karistada, sest ta sisuliselt ei teadnud, mida ta õieti-d ja sellepärast tuleb teda ravida. Vahe ongi selles. Noh, kui me räägime sundravist. Jah, sundravi kohaldatakse enamasti küll mitte alati kinnises raviasutuses, nii et selles mõttes piltlikult öeldes Ravi ja karistamine ehk erinevad. 21 aastane vangistus 77 inimese tapmise eest tundub ehk esmapilgul väike, aga Norra seadused võimaldavad seda pikendada. Tõnu Karjatse helistas Oslosse kaarina Ritsionile ja palus lähemalt rääkida. Tegemist on sellise eri karistusliigiga, mida kasutatakse just Norras ja seda alles 2001.-st aastast saadik. Meeringrajalik tunnistati siis täna Oslo esimese astme kohtus süüdivaks ning talle mõisteti 21 aastat kinnipidamisasutuses viibimist kuid seda aega saab seejärel pikendada ja selle kohtuotsuse mõistmiseks peakski teadma, et see karistuse liik on eriline selle poolest, et see on ainus viis mis norra kohtutel on sisuliselt eluaegse karistuse määramiseks kurjategijatele, sest sellel karistusele puudub ülempiir ja see, kas erineb norra tavalise kriminaalkaristuse ülemmääraks, mis on 21 aastat tingimuseks antud karistuse määramisel on, et seda saab määrata ainult juhul, kui on olemas suur oht selleks, et see kurjategija ka tulevikus võib läbi viia sarnaseid kuritegusid. Maksimum aega saab siis pikendada kuise karistusega on ära kantud viis aastat korraga, kui prokuratuur seda palub. Nii et, et sisuliselt on Breivikile teoorias risk olla vanglas kogu oma ülejäänud elu. Kas senised reaktsioonid on olnud siis positiivsed? Reaktsioonid on olnud positiivsed, et tuletan siinkohal meelde, et prokurörid ju tegid ettepaneku Ambessodeering Breiviki viia sundravile kinnisesse psühhiaatriahaiglasse kui süüdimatu, nii et eksperdid, juristid meedias ütlevad, et nende arvates on see kohtuotsus olnud julge ja õige ja ka ohvrite kaitsjad leiavad, et kohtuotsus näitab, et norra kohtusüsteem toimib ja kohtunikud on oma otsustes iseseisvat kohtuotsus. Ise on 90 lehekülje pikkune kõigepealt loetajate resolutsioon ja siis loetakse punkthaaval edasi ülejäänud selle sisu. Aga ohvrite kaitsjad loodavad, et draivi, nagu ta n on öelnud, et kui kohtuotsus on selline, ta tunnistatakse süüdi vaks, siis ta on nõus kohtuotsusega kohe, tänasel kohtuistungi lõppedes täna pärastlõunal ja see oleks minu arvates õiglane. Ja siis lõpetaks selle kohtusaaga samuti. Viimane sõna veel prokuratuuril, aga arvata on, et kuigi see otsus ei ole selline, nagu nemad soovitasid, siis arvata on, et nad püüavad saast omakseid ja perekondi sellest, et see asi läheks teisele ringile, teise astme kohtusse, nii et arvatakse, et võib-olla nad täna võtavad järelemõtlemisaega kaheks nädalaks ja pärast seda siis on ka antud kohtuotsusega nõus. New Yorgis tegutses täna järjekordne hull tulistaja, kes avas tule empajasteid pildingu juures. Kaks inimest sai surma ja kaheksa haavata. Politsei sõnul oli üks surmasaanutest tulistaja ise. Praegu on turismi tipphooaeg ja viies avenüü, kus ju vahejuhtum aset leidis, on üks New Yorgi suurematest turismimagnetitest. Teiste teemade juurde augustis tegi EMOR rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel erakondade reitinguuuringu Riina Eentalu kokkuus kommentaare. Augustis oli populaarseim erakond reformi Erakond, erakonna toetus oli 39 protsenti. Juulikuus oli see 34 protsenti. Kõigi teiste parlamendiparteide toetus augustis võrreldes kuu varasemaga langes. Sotsiaaldemokraatide toetus langes 25-lt protsendilt 20-le, Keskerakonnal 22-lt protsendilt 20-le ning Isamaa ja Res Publica Liidul 15-lt protsendilt 13-le. Palusime kommentaare Jüri Ratas, riigikogu aseesimees, Keskerakond. Elus on on ülimalt palju asju, asju, mida me ei oska seletada ja kui vaadata neid EMORi tulemusi, siis kolm erakonda, siis kõigil on toetus langenud ja erakonnal, kes täna on tõsistes skandaalidesse toetus tõuseb. Hoopis olulisem on tegelikult kõikidele erakondadele see signaal, et nende inimeste hulk, kes ei ka ühtegi erakonda teisele eelistada, see kasvab ja on jõudnud juba 40-le protsendile, et ma arvan, et seda signaali peavad kõik poliitilised erakonnad arvestama ja armastama. Tegelikult tänasest selles kontekstis, kui me arutame Euroopa stabiilsusmehhanismi, tundub, et poliitika liigub liiga kaugele inimestest. Mart nutt riigikogu Isamaa ja Res Publica fraktsiooni liige Ühtede reitingute järgi pikaajalisi ennustusi ja pikaajalisi seletusi anda on raske, aga tavaliselt reitingut taga on mõni kas populaarne otsus või siis oskuslikuma sõnumi edasiandmine, nii et ilmselt Reformierakonna suutnud seda teha. Aga iseenesest jah, kui vaadata nagu laiemalt ja rahvusvaheliselt siis kõige halvem, mis poliitikul võib-olla et temast ei räägi. Mida arvata sellest 40-st protsendist, kes ei oska öelda oma eelistust? Avalikkusele suunatud teavitus on ikkagi see ainus, mis siin edukalt tulemustes on. Ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin sotsiaaldemokraatlik Erakond. Üllatav sotsioloogile on see, kuidas saab muutuda niisugune näitaja kuu aja jooksul viis protsenti. Sotsioloogi jaoks tekib ikkagi kohe küsimus küsitluse läbiviimisest. Kas need käsitleti ka inimesi, kes on üle 74 aasta vanad ja kui selline valimi muutus toimus, siis on võimalik viie protsendist muutust sõltuda. Emori analüütik Aivar Voogi sõnul on alates augustist valimisse arvatud ka üle 74 aastased inimesed, keda varem valmis polnud. Me näeme, pidevalt, suureneb nende inimeste hulk, kellel ei ole eelistust Eesti ühiskonna jaoks, see võib-olla on kõige tõsisem probleem. Mis puutub Reformierakonda, siis Reformierakonnal selliste süvauuringute alusel, mida ka meie oleme teinud ju iga kolme aasta tagant on tõepoolest väga püsiv, väga püsiv toetajaskond, aga see on ütleme niiviisi jämedalt öeldes kuskil 30 protsendi juures. Nii et see, see näitab, et, et Eesti ühiskonna selline noh, võiks öelda teatud kindlustunud mentaliteet on ikkagi endiselt materiaalse edukuse keskne. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo esines täna Isamaa ja Res Publica Liidu hariduskonverentsil ja rääkis, mida oodata tulevalt õppeaastalt, vahendab Riina Eentalu. Minister Jaak Aaviksoo sõnul usub ta, et esimeseks oktoobriks saab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ja sellest tulenevad õigusaktid saata riigikogusse ja septembriks 2013 on mõni asi ka ellu viidud. Jaak Aaviksoo. No kasvõi see koolijuhile on, on tõepoolest antud suurem õigus palgakorralduse küsimuses ja ja koolielukorralduse küsimuses kasvõi see, et mõnigi käsu korras tehtav asi ei ole enam käsu korras, vaid soovituslik paar niisugust näidet. Ja minister on varem välja öelnud, et õpetaja miinimumpalgaks saab 700 eurot. 700 eurot on see, mis on peaaegu olemas aga ma tean, et ootused on suuremad. Loodan, et nendel on võimalik vastu tulla. Kui palju on täna vara öelda, aga tõus, mis on suurem, kui see täna väljapakutu on on õigustatud ja ma usun, et õpetajad ei pea vett. Ministri sõnul soovitakse minna üle ühele miinimumpalgale, nii et õpetaja keskmine palk kujuneks järgmisel aastal 700 eurot miinimum pluss 20 protsenti. See 20 protsenti palgafondist on koolijuhi käsutuses. Palkade diferentseerimist. Antud juhul siis keskmine palk, ootame, et ta oleks 840 eurot õpetajatel järgnevast rohkem väga hea. Kindlasti ei tohi kellelegi palkland, see miinimum 700 tuleb rahaeraldisest, mis riik eraldab kohalikele omavalitsus. Ma loodan, et kohalikud omavalitsused talitavad vastutustundlikult, kuigi seadus ei keela selgesõnaliselt seda kasutada muudeks seisneb näiteks siis kohalikud omavalitsused jagavad seda prioriteeti õpetajate palk. Kõigepealt neid valikuid tuleb teha ja paljudel juhtudel see särk, kleit oleks. Meie praegune mõte on selline, et iga kool peab kehtestama palga eestlasele, siis selle palgaeeskirja kinnitab siis koolipidajad, aga mina usun, et haridusministeerium võiks kindlasti koostöös partneritega töötada välja näidispalve eeskätt see on soovituslik, kui tahate, võtke seesama kui tahate, tehke paremaks. Mis puudutab gümnaasiumi hoonete kordategemist, siis on valitsus eraldanud täiendavalt 24 miljonit eurot gümnaasiumide rekonstrueerimiseks. Enne uue finantsperioodi alguses meil kindlasti saab olema terve rida korda tehtud maakonna gümnaasiumi, et nagu see eesmärgiks on seatud igas maakonnakeskuses, peaks olema gümnaasiumis. Konkureerisid parima Eesti Gümnaasiumi kohale. Nord Stream andis täna Helsingis ülevaate Soome majandusvööndis teostatud keskkonnauuringutest ja ettevõtte tulevikuplaanidest seoses täiendavate gaasijuhtmete rajamisega. Liisu Lass, kes Helsingis. Praegu on Läänemere põhjas kaks gaasitoru, millest esimene avate eelmisel aastal ja teine peaks alustama Venemaalt gaasi transportimist Saksamaal oktoobris Eesti majandusvööndit gaasitoru läbi, sest 2007. aastal ei andnud Eesti valitsus Nord Streami luba oma majandusvööndis merepõhja uuringuid teostada. Nüüd võttel plaan rajada Läänemerre veel üks või kaks gaasitoru, et rahuldada igal aastal Euroopas suurenevad energiavajadusi. Selleks saatis Nord Stream nii Eesti kui Soome välisministeeriumile eeltaotluse, milles palutakse taas luba uuringute teostamiseks Eesti majandusvööndis. Uuritav koridor oleks nelja kilomeetri ulatuses. Eesti valitsus ei ole küll ametlikku seisukohta veel kujundanud, kuid mõlemad valitsuspartnerid on siiani väljendanud seisukohti, et võrreldes eelmise korraga ei ole midagi tuttunud. Küsisin Nord Streami uuringute ja töörühma juhilt Soomes Saimon Bonnelilt, mis siis saab, kui Eestiga sel korral ei ütleb? Ma arvan, et praegu on veel liiga vara prognoosida, mis saab, sest me oleme praegu saatnud vaid taotluse uuringute tegemiseks. Kui Eesti peaks siiski mitme kuu pärast eitavalt vastama, siis Me jätkame uuringute tegemist majandusvööndis. Me oleme selleks ka Soomele taotluse esitanud. Trass, mis kulgeks läbi Soome majandusvööndi, oleks alternatiiv, sest Eesti kaudu oleks lühem, ütles panell. Eelmisel korral põhjendas Eesti uuringutest keeldumist keskkonna- ja julgeolekukaalutluste. Ka Eesti mereteadlaste hinnangul on üheks ohuks põhjas ette, sest Läänemerre on aastate jooksul ladestunud palju mürke ja nende liigutamine paneks mürgid liikuma. Täna tutvustatud uurimusest tulemused, mis viidi läbi Soome majandusvööndis nii esimese gaasitoruehituse kui tööle hakkamise ajal aastatel 2009 kuni 2011 ei näidanud Soome keskkonnaekspertide sõnul, et keskkond oleks kahjustatud. Veesüsteemide spetsialist Linforss. Uuringute eesmärgiks oli koguda võimalikult palju taustainformatsiooni kahest pikaajalisest uurimisjaamast. Miinide lõhkamisega ei kaasnenud väga suurt vee hägustumist metallides ja dioksiidide kontsentratsioon vees on olnud madal, DPD tase laevateel aga kõrge. Seda seetõttu, et mürgist ainet kasutati laevade värvides ja seda leidub endiselt merepõhjas, ütles Linfors. Kolmanda ja neljanda gaasitoru rajamise Kohtu alustas Nord Stream tasuvusuuringuid tänavu mais ja nendega peaks ühele poole jõudma selle aasta lõpuks. Selleks ajaks oodatakse ka nii Eesti kui Soome otsust uuringute lubamise või mittelubamise kohta. Liisu Lass Helsingi. President Toomas Hendrik Ilves annab teenistusülesannete täitmisel hukkunud maak Marko Knapsi le postuumselt kotkaristi kuldristi teenetemärgid. Eesti vetes toimunud miinitõrjeoperatsiooni käigus temineeris Eesti merevägi teise maailmasõjaaegseid lõhkekehi. Kuueteistkümnendal augustil sukeldus 20 aastane mood Knaps Kakumäe lähistel. Lennukipommide toimetamisel ohutusse kohta ei vastanud matknaps kaasteenijate kontrolltõmmet ja ta leiti 23 meetri sügavuselt merepõhjast elutuna. Kaitseliidu ülemaks esitatakse brigaadikindral Meelis Kiili, kaitseminister Urmas Reinsalu ja kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terras teevad valitsusele vastava ettepaneku vastavaks. Rahuaja riigikaitse seadusele nimetab kaitseliidu ülema ametisse vabariigi valitsus, kaitseministri ja kaitseväe juhataja ühisel ettepanekul. Politsei pidas kinni Rahumäe kalmistul eaka inimese tapnud mehed põhja prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus. Politseinikud pidasid täna hommikul kinni 22 aastase Aarne, keda kahtlustatakse 11. augustil Rahumäe kalmistul 20 kaheksakümneaastase mehe ja 70 kuueaastase naise ründamises. Ründetulemusena suri mees sündmuskohal ning naine viidi raskete kehavigastustega haiglasse. Mõlemale isikul oli löödud raske esemega pähe ja neilt oli ära võetud isiklikke asju. Aarnet on juba ka varem mitmel korral varavastaste kuritegude eest karistatud. Tallinnas algasid Dovlatov päevad, mis keskenduvad menuka vene kirjaniku loomingulisele elule üks tema kuulsamates teostest. Kompromiss on kirjutatud Tallinnas lehetoimetustes möödunud ajakirjanikuperioodi ainetel ja nii algaski veike kirjandusfestival eesti ja vene ajakirjanike arutelust nüüdisaja kompromisside üle. Igor Taro osales jaht teeb meilegi kokkuvõtte. On see tõsi, et kõik ajakirjanikud tahaksid sisimas kirjutada romaani kesist tütarlaps ei, valetasin talle millegipärast kiirelt vastuseks selle tsitaadiga võiks lühidalt kokku võtta minu kirjaniku Sergei Dovlatov hinnangu enda ning tema kolleegidest ajakirjanike ametile. Dovlatov Tallinna periood ei olnud küll pikk, kuid tänu kompromissile sellest tema loomingulisele teele korralik märk maha ning selle rõhutamiseks saigi korraldajate poolt eksperimendina kokku kutsutud ümarlaud eesti ning vene ajakirjanikest kõneleb sündmuse peakorraldaja Oliver Loode. Üks mõõde teema, mis meil eelmisel aastal jäi ehk läbi arutamata või käsitlemata on Dovlatov, poja, kirjanik üldisemalt ajakirjaniku elukutse, nii tablaatori ajal kui ka praegu, kui data plaatov, kirjutas Tallinnast Tallinna teemalisi kompromissi, mida tema ajakirjanikuna tegi, kas siis tänasel päeval. Ajakirjaniku elukutse on põhimõtteliselt kardinaalselt muutunud, et enam nii-öelda vabaduse tingimustes ei peagi minema kompromissidele või siiski ühendab kuidagi teistmoodi, annab kuidagi muundunud millekski millekski. Teiseks. Meie kompromissidest kõnelesid ajakirjanikud Moskvast päevade loominguline juht Jelena Skulskaja, lehe MK Estonia peatoimetaja Andrei Titov ning siinkõneleja. Võrreldes Topulaatovi kirjeldatut Eesti NSV tegelikkusega, kus ajaleht oli ideoloogilise rinde eesliinil ei ole meie aja kompromissid alati tajutavad või kergesti sõnastatavad. Olgu see meelelahutuse, kvaliteetajakirjanduse vahekord meedias või veebiajastu väljakutsed Moskva kolleegide viimase aja suurimast väljakutsest, kõneles Ksenja džudyinova ajakirjast snoob. Tema hinnangul on selleks vajadus hoida pöördeliste sündmuste kajastamisel lahus ajakirjanikku ja kodaniku rollid. Minu arvates kujunes viimati üsna oluliseks probleemiks, kui ajakirjanikud suunduvad miitingule loosungite, plakatite ning valgete lindikestega ning õhtul ilmub nende sulest nii-öelda sõltumatu kokkuvõte. Aga see pole ju objektiivne ülevaade, vaid asjaosalise arvamust asjast. Mingisuguse objektiivsuse saavutamiseks tuleb sellest asjast siiski distantseeruda ning öelda rahu. Hetkel ma pean tegelema erapooletuks ajastusega. Tolaatovi päevad jätkuvad filmiprogrammi ning Juhan Viidingu luule põhjal valminud etendusega täna-homme. Nüüd aga räägib taimi paljak meile ilmast. Hoogsajupilved kaotavad järk-järgult oma võimsuse ja ööks, enamik neist hääbub lääne poolt saabuvas, õhus on aga piisavalt niiskust. Lisaks on maapind vesine ja nii kujunevad homme päeval taas vett täis pilved, rõngad ning vihmahooge on laialdasemalt. Nii tuleb eelolev öö päev muutliku pilvisusega. Öösel sajab kohati hoovihma ja mitmel pool on udupäeval, sajab kord siin, kord seal hoovihma. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on öösel seitse kuni 13, päeval 16 kuni 20 kraadi. Pühapäeva ööks pilved hajuvad ja ilm on enamasti sajuta, vaikne ning taas tekib mitmel pool udu. Sooja on seitse kuni 12, madalamates kohtades võib õhutemperatuur viie kraadi kraadini langeda. Pühapäeva ennelõuna on veel suurema sajuta ja udu, hajumise järel tuleb ka päike välja, eriti idapoolsetes maakondades. Keskpäeval jõuab Skandinaaviasse uus madalrõhkkond ja selle serv laieneb üle mere. Pärastlõunal pilved tihenevad ja vihma tõenäosus alates Edela-Eestist suureneb. Õhtul muutub sadu lääne pool juba intensiivseks. Puhub kagutuul kolm kuni seitse, talaga tugevneb kaheksa- kuni 12 meetrini sekundis. Sooja on 19 kuni 21 kraadi. Aitäh taimi paljak, niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.