Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Kell on siis täis tiksunud 11 ja viis minutit. Ja nagu ikka laupäeviti kolmikajakirjanike vikerraadio ovaalse laua taga rääkimas möödunud nädala tähtsamatest sündmustest täna siis on meie kolmik selline. Heidit Kaio. Eesti Ekspress endiselt endiselt vastab tõele Urmet Kook ja Aarne Rannamäe. Eesti rahvusringhääling ja uudistetoimetus end endiselt. Me kõik oleme endised. Tegelikult käes. Augustikuu viimane nädalavahetus ehk siis koolijuttude aeg on, on käes rohkem kui kui varem, kui me vaatame, kas või meie meediapilti, siis üha rohkem räägitakse koolist ja kooli minemisest. Ma arvan, et need ka meie täna natukene otsapidi seda teemat puudutame. Sest ta on siin välja käidud jällegi huvitavaid ettepanekuid. Ja ma ei ütleks, et ainult intellektuaalselt huvitavaid ettepanekuid, vaid vaid kogu see koolielu ja koolihariduse reformimine käib Eestis täie hooga. Mitte niivõrd palju reformi oleks, aga, aga vähemalt selle selle ümber ja üle räägitakse väga palju. No meil on praegu minister, kes, kellel on sellist reformi hoogu Ministrile reformi hoogu ja, ja ministrirõnga kõmuvastaseid tuliseid toetajaid, nii et haridus ei ole muidugi mitte kunagi jutt, mis mis peakski vaibuma, sest et see on ju väga tähtis. Kes iganes, aga, aga mulle tundub, et me jõuame selle teemani meie saate lõpu poole. Sest Meil ilmselt tuleb alustada seekord ikkagi kriminaalsemast poolest. Kõigepealt kodust. Ausalt öeldes, mul oli ülimalt meeldiv üllatus, kuigi ma pean ütlema, et et kuigi tegu oli minu nimekaimu ka, siis oli ta must, mõnevõrra noorem. Et Eesti politsei siis võttis kinni noormehe, kes Tallinnas Rahumäe kalmistul tappis ühe vanainimese ja, ja, ja vigastas väga raskelt, õnneks mitte eluohtlikult Teist. Meeldiv meeldivaks. Kui selles asjas üldse midagi meeldivat on, siis on just see, et politsei sai oma tööga väga kiiresti hakkama. Vähem kui kaks nädalat kulus. Kulus selleks, et, et see, see meesterahvas siis kinni võtta. Mulle meenub üks mõnevõrra sarnane juhtum minu enda kodukandist nõmme piirimalt laagrist, kus, kus see võistkonna näiteks kes selle aasta jooksul, kui kus, kus mõrvati üks suhteliselt noor naisterahvas, kes poekottidega kõndis, kõndis metsa vahel kodu poole, nõmme metsas ja seal politsei tegutses päris kiiresti, et suhteliselt kiiresti leiti see, see mõrvar üldse, kuigi tegemist oli nii-öelda selles mõttes nagu pimeda juhusliku juhtumiga, et need inimesed ei olnud varem kunagi omavahel kohtunud. Samas Narvas tapetud tüdruku tapja on siiani kätte saamata ja arvata võib, et jääbki kätte saama. Jah, noh, politsei on ju selline avaliku kritiseerimise objekt paratamatult, sest tegemist on väga tähtsa jõustruktuuriga ja, ja väga sageli me kuuleme, et kirutakse ja, ja kindlasti mõnikord ka asja eest, aga aga eks, eks seal saadakse ka väga hästi aru, et kui on väga suure avaliku huviga asi üleval, siis tuleb kõik jõud koondada ja ja nagu me kasvõi sellest sellest juhtumist näeme, siis selleks see läks õnneks selleks hästi, mitte mitte sellepärast õnneks, et, et midagi juhuslikku oli vaid, oli ilmselt ikkagi väga-väga pingerikas uurimistöö ja siis kaubaks saadi kätte muidugi, ega siis teine, teine asi jällegi on see, et et me kõigele vaatamata elame ikkagi riigis ja linnas, kus päise päeva ajal võime on, on võimalik, et sellised asjad toimuvad. Ja küll me teame, et, et kalmistud on pahatihti selliste eluheidikute istumise või, või ringi luusimise koht ja, ja kaks kaitsetud vanainimest on, on kerge saak. Aga, aga sellele vaatamata on, on ikkagi üsna õõvastav mõelda, et et lähed päise päeva ajal kella viie paiku oma omaste haudu korrastama ja ja see käik on, võib sulle endale jääda viimaseks. Jah, aga ma, ma nagu selles mõttes ei teeks sellest küll üldistust, et meie elu oleks kuidagi kõigil äärmiselt ebaturvaline ja ärge parem kella viie paiku kuskile välja minge, et et samamoodi ilmselt saate jooksul räägime ka Andres beibika priviku juhtumist, et ega Norra ühiskonnas ju ka ju keegi ei osanudki ju mõlemates unenägudes midagi ette näha, et midagi sellist võiks seal juhtuda. Ometigi see juhtus, et et need on sellised üksikjuhtumid, ma arvan, mis, mis väga väga väga valusasti kompavad meie taluvuspiir, aga, aga ma siiski arvan, et et üldine turvalisus meie meie riigis on ikkagi ikkagi ja ikkagi väga nagu, nagu heal tasemel. Just et mulle ka meenub turvaturvalisest ühiskonnast Rootsist, kus, kus malmi kimbutavad pidevad tulistamis tulistamisjuhtumid, kus, kus aasta jooksul, kui ma ei eksi, siis oli see eelmise aasta jooksul toimus 50 tulistamis tulistamistapmist ja Eestis oli võrdluseks vaata kas üks või kaks, aga noh, see suurusjärk on selline, et et just ka neid turvalistes heaoluühiskondades võib, võib sarnaseid asju juhtuda. Muidugi malbe juhtum on, lihtsalt ongi eripärane, et, et seal on, et, et maailm on muutunud sillapeaks, siis nagu Euroopast Skandinaavia poole vool voolavale kuritegevusele ja ja seal peetakse selliseid tänava eripäraseid tänavale, lahinguid, aga, aga üldjoontes Eestist rääkides, siis siis siis politsei statistika näitab seda, et üldjoontes on meie elu turvalisemaks muutunud kõvasti turvalisemaks. Ei, jah, no ma ei tea, Urmet, kas see on päris õige, et kui sa ütlesid, et kes oleks võinud Norras ette aimata, et noh, utoopia Tal on selline selline asi, toimub tegelikult ju, kui ühe üks ühiskond on nii kiiresti muutunud ja on jätkuvalt väga-väga kiires muutumises ja kui sellel riigid nii-öelda demograafiline situatsioon, rahvastiku koostis on, on niivõrd palju muutunud, siis on selge, et see tekitab mingites peades palju neid päid ju tegelikult on, ega, ega me ei tea, meil on, meil on siin üks ainumas Breivik Breivik praegu nagu nagu näidiseks, et ette võtta, aga aga, aga on selge, et see tekitab mingisugust nihukest noh, vastumeelsust ja, ja kui kui sinus on olemas selline geen nagu on, on olemas preemikkis ja küllap on tal mõttekaaslasi, siis, siis on. On kuskilt otsast ikkagi nagu näoga programmeeritud. Kas nad võivad, noh, jah, seda küll, aga, aga mille mina tahan jõuda, et kõige halvem variant, mis taolistel puhkudel on see, et nagu Ameerika näitel nägimegi, et miskipärast nine eleven'it juhtus, et et kõik need piirangud, mis Ameerika ühiskonnas nagu ette võeti, mis puudutavad tegelikult ka nüüd juba lennundust laiemalt ja nõnda edasi on ju, et et kõik, need ju tegelikult ju lõppkokkuvõttes küsida, et et kes sellest nagu kõigest nagu võitnud on, et, et kui, kui me hakkame väga paljusid demokraatlikke vabadusi ühiskonnas piirama sellepärast et mingid terroristid kuskil on pannud toime mingi teo, siis lõpuks seda küsida, et äkki nad saavutavatkema nagu eesmärgi, et me ei olegi enam sedavõrd vaba ühiskond ja vabavabariik ja maailm kui me, kui me olime enne neid sündmusi, et selles mõttes alati pärast selliseid maagilisi sündmusi tekivad paljudel poliitikutel mõtted, et piiramaniteerima kuskil mingid kraanid kinni. Mina arvan, et see ongi just see, see on nagu lühinägelik, sest sest tegelikult kaude sunnib meid mängima tegelikult seda mängu, mida meile on nende just nende provokatiivset terroristide poolt nagu ette pandud. Kas see pole päris, see sunnib mängima seda mängu tegelemine, küsi, tegelikult on küsimused siin sisserännanute, et see, et kas need ühiskonnad suudavad sellega hakkama saadav skandinaavia ühiskonnad näiteks Lääne-Euroopa ühiskonnas, kas nad suudavad sellega hakkama saada ja see, et, et on Skandinaavias toimunud pidevalt sisserändajate vastaseid kuritegusid, see, see on, see on pidev trend, et, et see, et seal ei lasta tõesti iga päev maha igal aastal maha kuutekümmend 1000 inimeste või vabandust, kuutekümmend, inimest, aga see, et, et seal aasta jooksul nii noh, suurusjärgus viis tapmisjuhtu just nimelt sellisel rassilistel kaalutlustel juhtub, et seda selle sellises suurusjärgus opereeritakse. Pidevalt ja teine asi on see muidugi, et USA on ju globaalne mängur ja USA oleks oma piiridest väljaspoole karistama ja kindlasti keeras, keeras vinti päris kõvasti üle. Kõigepealt Iraagis siis Afganistanis ja, ja lõppude lõpuks selle selle nii-öelda õis oli, oli siis Guantanamo, mis mis oli ju tegelikult noh, suures osas täidetud inimestega, kes, kes tegelikult ei olnudki milleski süüdi ja, ja kes on nüüd vabaks laskma meenutatud. Kasvõi meenutame kasvõi meie enda nagu pronksiööjärgseid, nagu osasid sõnavõtt poliitikute poolt siin need keelama ära Venemaa telekanalite levi Eestisse, jaa jaa, ja mingeid muid sarnaseid ettepanekuid kõlas ja tegelikult oli päris päris palju. Et noh, kas see nagu tee, mida peaks valima. Okei, jah, ega me vist räägime natuke ise asjadest, et, et ma ei tea, kumb neist aiast või teine kumb aiaaugust, aga aga, aga põhimõtteliselt ju võib, võib tõmmata küll noh, väga, väga kaudse, aga ometi võib tõmmata ju mingi paralleeliga, ütleme kuna see Norra ja Rootsi ja Taani immigratsioonipoliitika, mis on ju vabatahtlik põhimõtteliselt, eks ole. Ja, ja räägime siis Eesti NSV-st viiekümnendatel, 40.-te lõpus viiekümnendatel, kus samuti rahvastiku koosseis väga-väga kiiresti muutus ja, ja need, kes need, kes tulevad või tulid või, või vägisi saadeti. Noh, antud juhul ei ole vahet, eks ole, ma räägin ühiskonna muutumisest just, just rahvastiku koosseisu muutumise seisukohad. Et, et, et see ju paiskas meie tänased probleemid on, kui me räägime integratsioonist ja, ja, ja, ja, ja siis muukeelsete ja, ja põlisrahva läbisaamisest ja nii edasi. On ju, on ju pärit tollest ajast tahaks loomulikult 39 ja üldse suhted Venemaaga ja, ja suur, suur suur sõda ja nii edasi. Aga, aga põhimõtteliselt ju Eestis oli 90, natuke peale protsenti eestlasi. Et alguses ja mõne mõne lühikese aastaga see protsent kalutate nii et natuke veel ja oleks olnud nii-öelda fifty-sixty, eks ole, nagu kuulus lause kõlab nii, et, et sealt on, on pärit need pinged. Aga. Aga Skandinaavia ühiskonnast rääkides siis see selle kuna ma ise olen mõnevõrra selle skandinaaviahuviline siis ja, ja seda integratsiooniteema mulle ka huvi pakkunud, siis, siis näiteks Rootsi puhul on see, et, et nad pressiteadetesse politsei põhimõttekindlalt juba mitmeid aastaid ei märgi, mis rahvusest inimesega oli tegu ja ka mitte seda, et kas tegemist on sisse tänanuga, kuna seal on niisugune ühiskondlik põhimõte, et kuritegevusel ei ole rahvust või kuritegevus ei ole nagu rahvuspõhine ja, ja see, see on selline noh, läbiv läbiv joon. Ja samas ma märkan ka seda, et noh, näiteks Rootsi ühiskonnas on ju ka mitmeid nii-öelda teise põllepõlve sisserännanuid, kes on saanud rahvusvahelisteks staarideks nagu jalgpallur Kas on Radovan Karadžić vist ta nimi? Vaatan ikka, Raivo, vabandust, need nimed on tõesti jäävad raskesti meile siis samamoodi see näitleja, kes lohe maalinguga tüdrukut mängib, eks ole, Naomi, on ta eesnimi, pere Bregoni pärast paraku meil ei tule, aga neid on just nimelt ja ka ja ka eurolaulu võitja on pool rootslane pool siis sisserännanud, et neid neid inimesi, kes on, kes on nii-öelda teise põlve sisse rännanud ja osutunud Euroopa mastaabis edukaks, kelle üle rootslased ise tahad uhked olla, et neid on täitsa kohe silmapaistev hulk. Radovan Karadžić ei saa õnneks enam ammu. Õnneks see aga, see on Aga aga küsimus ongi ju selles, et, et kes on nagu silma paistnud, siis positiivses mõttes ühiskonnas uued, uue uues kodus, olgu ta siis esimese põlve tulija või, või teise või kolmanda siis loomulikult teda kantakse kätel ja, ja hõbe hõbejõududel ja tuuakse kui, kui hea sellise integreeruma või, või kõige positiivse näidet. Aga ega ega see me mäletame ikkagi hästi, kui see kuriteotegu toime pandi ja kõigepealt Oslot pommitati, nii-öelda lasti õhku valitsushooned, siis oli mu esimene küsimus, kes just selles mõttes, et, et kust see nüüd tuli ja šokk oli suur, kui selgus, et see oma puhas viikingipoiss kes teeskles peres Nojah, aga lähme siit edasi, et Breivik Breivik koos lähiaja saatus on nüüd teada 21 aastat kolmetoalises korteris. Tõsi, teatud piirangutega interneti ei ole ja aga selle eest saab kasutada vabalt vangla raamatukogu ja ja esialgu elab ta isolatsioonis, mis on muidugi väga raske karistus, et teda ei lasta nagu teiste teiste inimeste hulka, aga, aga nagu ütles kohtunik kohtuotsust välja kuulutades, et ta ei saa vabaks nüüd enne kui 10 aasta pärast või mitte vähem kui 10 aasta pärast. Et isegi kui me sellega 21 aastat võtame aluseks ja mitte seda kümmet, siis hakkame mõtlema, et ikkagi, mida ta nagu nüüd korda saatis. Kolm kuud iga inimelu eest tuleb istuda vanglas ja vot vot seal hakkavad tekkima, minu pea on vähemalt sellised assotsiatsioonid, et et no mis asi see nüüd siis on? Täpsustuseks ütlema, et tegelikult see 21 aastat on ju Norras maksimumkaristus, mida, mida kohus 10 aasta pärast on võimalik Breivikul taotleda siis enda vabastamist. Aga mida ei pruugi nagu juhtuda, kui kohus leiab, et on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik, aga ka 21 aasta pärast tema vabanemine ei ole nagu automaatne. Sest kui kohus leiab, et ta on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik, on võimalik teda vangistust pikendada lõputult osade kaupa. Ehk sisuliselt, kui Norra kohus ja ühiskond leiab, et Breivik on jätkuvalt ühiskonnale ohtlik siis tegelikult iga viie aasta pärast on võimalik seda muudkui pikendada, pikendada isegi Simson, see, et, et noh, mis sa siis nagu kõik taaskord tuleb see päevakorda ja see teema ja nõnda edasi minu meelest nagu võib-olla selles kohtuotsuse kõrval on noh, võib-olla oli isegi nagu Kui mina nagu sellel päeval nagu ootasin, et ma ei oodanud niivõrd seda, mis see kohtuotsus tuleb, vaid seda otsust, et et kas öeldakse, kas Breivik on süüdi või, või mitte. Et see oli nagu, nagu selline võib-olla isegi nagu huvitavam nagu nagu aspekt selle juures. Sest prokurör teadupärast ju soovis teda mitte süüdivaks tunnistada ja saata ta vaimuhaiglasse. Osaliselt on see nagu ka mõistetav, et kui teil on vaimuhaiglas, siis noh, ütleme, tal tal on nagu võimatu sealt noh, näiteks kirjutanud mingeid raamatuid ja neid lülitatud realiseerida ehk oma selliseid rõuged nagu levitada. Ja sellega nagu justkui oleks nagu prokuröri hinnangul ka tema sellisele koguse liidule loogilisele sõnumile jäetud nagu sellise hullumeelsuse pitse, et mitte kutsuda seda matkima või paisata nagu sõnum, et hullumeelsed ainult ongi sellised. Aga Norra ühiskond ise tervikuna ikkagi ootas Breivik sealhulgas ka ise, et teda kuulutataks süüdivaks. Et ma vaatasin gallupid, mis, kas Vernscang või kes see, kes, kes tegi vahetult ennem seda ja seal oli, kui mu mälu ei peta, siis 74 või 75 protsenti ootuse, et ta süüdivaks tunnistatakse, vangi saadetakse. Ja, ja see on nagu selles mõttes nagu minu jaoks oli see tähelepanuväärne, et ja see põhjendus ja üsnagi nagu noh nagu oluline, et kui ta oleks süüdimatuks tunnistatud, siis tal oleks juba olnud vist kolme aasta pärast võimalus taotleda selle otsuse nagu ümbervaatamist, mis poleks muidugi tähendanud seda, et automaatselt oleks nagu vabanemisel vaimuhaiglas, aga selleks juba kolme aasta pärast selle protsessi nagu taaskäivitanud. Ja, ja just nagu omaste need kannatanud organisatsioonid on ju öelnud, et nad nad ei soovi. Et selle teemaga nad peaksid nagu jälle tegelema nii lühikese aja pealt ja seal oli ka üks põhjuseid, miks nemad nagu väga selgelt soovisid, et see otsus oleks nagu see, et ta on süüdiv ja tuleks nagu reaalne karistus. Siin on ka Eesti psühhiaatrid öelnud, et, et see on, et see süüdivuse mitte sündivuse küsimus on ka osaltsis vastutuse küsimus, et kas ta vastutab, kui ta, kui ta pole süüdi, siis ta justkui ei pea selle eest vastutama, et see tegu toime pandud meelte segavus segaduses ja ma saan aru, et see protsess läks kas tema ta süüdivuse, mitte süüdivuse nagu kinnitamine või tõesti, milleks suletavad selle peale, et, et kas sa kasutad, tegutses sihipäraselt või mittesihipäraselt tegutses sihipäraselt, järelikult oli tal eesmärk, järelikult on ta süüdi. Et ja teine asi, mis sealt vastu tuli, ma saan aru, oli ka see, et sellele pole diagnoosi, et, et ta ei mahtunud nagu mingi diagnoosi piiresse. Nad üritasid siis seda skisofreeniat tõestada sellele, nagu seal tõestust ei, ei tekkinud või vähemalt mitte piisavalt alust ja, ja kui Breivik esialgu suutis, jättis oma vastustes andis või jättis mulje, kui ta, kuivõrd tal võimses diagnoos olla, siis, siis edaspidistes vastustes. Ta oskas ennast niimoodi korrigeerida, et seda seda muljet enam ei jäänud või seda diagnoosi saanud panna. Tähtis on see, et kas nüüd kõigepealt ütleme esimese ringina, siis nende ohvrite sugulased, teise ringina, ilmselt laiemalt Norra ühiskond ja kolmanda ringina ilmselt kõik meie selle selle otsusega nagu rahule jäime, et kõikidel nendel ringidel nagu erinev kontekst Nii norralased kui, kui, kui, kui, siis ohvrite sugulased ju nende, nende, nende, nende peades oli see seesama taustsüsteem, et meie seadused ei lubagi rohkem vangi panna kui 21-ks aastaks. Selles mõttes said nad ju rahuldatud, et nagu nagu ka meie tere, Vox poppidest Oslo tänavatel nägime, mida siis maailma telejaamad edastasid, et, et inimesed valdavalt väljendasid oma rahulolu. Et massimõrtsukas on, on saanud selle, selle karistuse, mis on üldse võimalik nagu, nagu ära anda kõige, kõige kõige suurem maksimum. Ja kõik see, mida survet juurde rääkisid, et jah, et edaspidi hakatakse niimoodi aastate kaupa või perioodide kaupa vaatama, et, et kas ta on ühiskonnaohtlik ja siis pikendatakse seda. Aga vajadusel võib-olla ei pikendata. Kunagi ju ei tea, kuigi Breivik on ise öelnud, et ta ei kahetse midagi ja, ja on valmis oma tegu tegu kordama, nii et kui tegu on sellise osava vähemasti verbaalse manipulaatoriga siis ära lollitada, nii nagu ta nüüd on, on, on mänginud erialaspetsialistide ehk siis psühhiaatritega mäletame, et kõigepealt ju kuulutata süüdimatuks otsust, otsust muudeti veel mitu korda, niiet et mis saab tulevikus tegelikult on, on, on kõik ju veel teadmata. Aga, aga kui me hakkame nii-öelda noh, ütleme argitasandil meie siis siin natukene Norrast eemal, meie, eurooplased mõtlema mõtlema selle peale, et kui sa tõesti 77 inimest inimeste saadad teise ilma ja sa teed selleks oma veretööks suuri ettevalmistusi, eriväljaõpet, teed spetsiaalset trenni. Et selle eest 21 aastat on, on ikka üks, üks naeruväärne number tegelikult. See on naeruväärne number, kusjuures minu jaoks on ka kogu aeg see küsimus, et noh, näiteks võrreldes teiste suurte massimõrvarite ka näiteks nagu Hitler, et me nagu vähemalt enda mõttes paljud ütlevad, et see mees oli hull, ta oli lihtsalt segane. Aga Breivik puhul me ei saa seda nagu öelda, et me peame tunnistama, et jah, selline. Isegi 77 on noort inimest teise ilma saadab see ei ole hull, eks ole, argiteadvus on nagunii, seal on loomulikult vajundeid, asjad ei ole kunagi mustvalged, aga, aga ütleme, kui väga jämedalt võtta, siis, siis ühes ühes selles joone otsas on, on normaalne. Ja kui ja teises otsas on ikka ikka täiesti peast segane. Kui me räägime niimoodi rahvakeeles siis siis see, see, kes paneb toime sellise teo, on, on vaieldamatult ju, tähendab ta noh, ta ei ole normaalne. Mida iganes psühhiaatrid ei räägi ja kuidas tegelikult psühhiaatrite töö ju alles algab või on, on algusjärgus, et, et see on, see on tüüp, keda, keda tuleb uurida, et mis mis, mis pagana aju seal on selle, selle kolmandaga. Absoluutselt, kusjuures noh, nagu kui me vaatame nagu inimloomus tervikuna, siis, siis meist enamik asub, ütleme sellise suure ringi kusagil keskel sellises mõni mõne mõne mõnes niukses muna suuruse teame või siukse ringi ringi peal, eks ole, kui see ring, isand, palju suurem, eks ole, ja meid, seda, kes me seal keske asume, nimetatakse normaalsuseks. Ja kui Breivik asub selle kusagil selle selle normaalsuse äärealadest ülikaugel, siis me ikkagi nüüd selle kohtuotsusega peame tunnistama, et, et ta normaalne võibki olla, sellised teod on, on võivad juhtuda. Kuna ta on süüdi, siis ta on selles mõttes normaalne ja aga muidugi täieliku loo lõpetuseks, et ilmselt ikkagi kõige kõige vastikum selle asja juures on see vend istub nüüd oma oma kolmetoalises korteris kõigi mugavustega ja, ja hakkab oma jama edasi kirjutama just, ja seda hakatakse avaldama sellepärast et ega, ja ega siis meedia ja nende inimeste hulk, kes, kes tahaks tema tema üllitisi lugeda ju nende huvi sellega ei vaibu, et tundvat õigesti, et siis kui tema asi tuleb nii-öelda uuele juriidilisele ringile kunagi et siis siis kergitatakse jälle jälle selle jubeda jubeda teo nii-öelda kategooriaga. Aga ma millegipärast kardan, et seda tehakse juba varem. Et nii kuidas midagi valmis saab ja avalikkusesse paiskab, siis, siis on jälle verised haavad lahti ja jälle tuleb, tuleb meelde ja jälle hakatakse sellest rääkima, sest kõige suurem karistus, mis talle oleks olnud, on see, et teda ignoreeritakse täiega. Aga noh, paraku me elame maailmas, kus, kus seda ei juhtu. Teine kohtuotsus, hoiatasin, et meie jutt on vähemalt saate alguses kriminaalne, aga, aga teine kohtuotsus siis tuli Moskvast. Pussy Riot. Kolm tüdrukut said siis oma oma kaks aastat kätte ja sellest on ka väga-väga palju räägitud sellest, et nad lihtsalt otsustasid. Ma ei hakkaks siin enam sõna mustkunsti arendama, on see pump, palvus või mis iganes, see on aga aga, aga selle eest, et nad siis Moskvas kõige tähtsamas kirikus. No ütleme otse välja sõimasid. Venemaa kõrgemad riigi Venemaa riigipead ja kõrgemad usujuhti ühe kaudu teist head ja teise kaudu esimeste, nii et noh, kõik on selle selle looga kursis. Et, et see, see kaks aastat on ka muidugi nüüd asi, mis mis paneb vähemasti mõtlema. Jah, et ega ta ikka nii väga mõtlema paneb, et kui vaadata seda kohtuotsuse sisu on ja et noh, nagu kus kus, nagu see, see, mis oli selle aktsiooni nagu põhieesmärk, nagu protestida sõnavabaduse piiramise vastu ja, ja ironiseerida Putini kallal. Et kõik see on nagu seal taandatud ja asi on taandatud puhtalt nagu õigeusklike solvamise laen ja et siis ilmselgelt on nagu kohus valinud selgelt nagu sellisena ühe ühe poole on ju selles mitte olla nagu sõltumatu nagu kohta mõiste ja kui siin on kõrvutatud mingeid sarnaseid pretsedente, siis on toodud ka välja seda, et, et kindlasti oleks saanud sellist karistust määrata, kui oleks kohus käitunud nii, nagu. Sarnaseid pretsedente tuletaks meelde siin Eestis Anu Saagimi mingisugust ülesastumist keskuses Tallinna kesklinna kirikus, siis, siis peaks, nüüd oleks pidanud proua Saagimi saatma kaheks aastaks trellide taha, et see, mäletan, et see tekitas mõningast elevust. Aga sellega, nagu asi ka piirdus, et ja, ja samas noh, seda, et need kaks kohtuprotsessi toimusid ühel ajal Breiviki ja rajalt jama, siis, siis minu meelest televaatajatel on tohutult pakkunud pinget ka nende kohta saalide ja kohtualuste ülal nagu ülalpidamise võrdlemine, et kui ühtehoid ühtesid hoiti puuris, siis teine oli elegantse helesinise lipsuga valge pluusi ja pintsakuga mõnusas mugavas toolis, et. See ütlemata ilmselt uudistest, nüüd eile paljud meie, meie kuulajad ja, ja kogu maailm tegelikult nägi ju, missugune irve oli, oli selle noore mehe näol, kui, kui see otsus välja kuulutati. Aga jah, et mingisugune rokkimine või punkimine, mis iganes kirikus on on selles mõttes hullem, hullem kuritegu, et tüdrukud peavad puuris istuma ja need, kes ennast praegu varjavad neid ja ilmuvad avalikkused, sukad pähe tõmmatud, need otsitakse taga mööda minema. Välja arvatud ühte aine, kes, kes oli selle mingi ametnikkonnas kõrge tegelasel, mingi tütar on ju taas kord selline silmakirjalikkus. No siit pussi raiuti juurest, on muidugi oma jutuga hea tulla Eesti poliitika juurde, et üks poliitik, riigikogu liige on otsustanud nii-öelda asuda sõnadelt tegudele ja siis Narva Hermanni kindlusemüüridele tõmmanud üles suure plagu kus siis nõutakse Pussy Rioti vabastamist, öeldakse, et, et vabadust. Ei mäleta, kuidas see tekst täpselt oli seal lagu peal, igal juhul kolmes keeles oli seal eesti, vene, inglise keeles. Eks me sellest me peame ka midagi arvama või. Tore, kui tähelepanu juhitakse, aga, aga Juku-Kalle on ju tema ju selline poliitika tegemise sisu ongi taolisi häppeningi, et. Võtame teadmiseks. Võtame teadmiseks, võtame sellega teadmiseks, et see oli meie oma uudistetoimetuse küsitlus, eks ole, või tellimusel sündinud küsitlus Emoris ja mis siis rääkis sellisel uudiste kasinal suveajal erakondade reitingutest järjekordselt. Sina oled meil uudisteboss, et miks me üldse seda sihukseid küsitlusi tellime? Ma ei räägi rahast. Emor on ju tegelikult ju ainsa Eesti uuringufirmana teinud taolist erakondade igakuise toetuse mõõtmist 90.-te algusest peale tsirka 20 aastat. Ja kui rääkida meie no kasvõi isegi nende poliitik tipp-poliitikute endiga, siis nakkusele ainus nagu selline küsitlus, millest unistavad trende, et pikemaajalisi trende nad üsnagi nagu jälgivad ja vaatamata sellele, et kui, kui need konkreetsed toetus kukub, siis püütakse naeruvääristada küsitlusi, kes tegelikult võetakse neid üsna nagu tõsiselt. Sest noh, tõepoolest nagu õige, et ei maksa niivõrd vaadata neid ühekuise nagu kõlkumisi, vaid vaid seda, aga mis on näiteks viimase nagu kolme kuu jooksul toimunud. Et ta näitab mingeid nagu trende, nagu nagu ühiskonnas ära et ja mille üle on nagu põhjust nagu arutleda, et noh, see konkreetne küsitlus näitas. Kaks sellist huvitavat aspekti oli seal see, et et jätkuvalt Reformierakonna toetus vaatamata kõikvõimalikele skandaalidele, mis neid on saatnud, on tõusuteel, tõusnud, et 39-le protsendile nii kõrge või sellest kõrgem oli viimati erakonna toetus oktoobrist 2010, kui oli vist 41 protsenti. Ja vahetult pärast pronksiöid. Aga ja teine asi, mis on kõnekas, on see, et juba juba kolmandat kuud järjest on, on kasvamas nende inimeste hulk, kes vastavad küsitlusele ei oska öelda, eks nad ei suuda ja nendele etteantud nelja parlamendipartei pluss siis kas siis seal on vist, küsitluses on neli vist parlamendivälist parteitlus üksikkandidaadi ja selles valikus nad ei suuda mitte kedagi leida. Et ühelt poolt on, see ongi seletatav ühe lihtsa asjaga, et need küsitlused näitavadki ka varem on näidanud, et seda ei oska öelda vastajate kaal on suhteliselt suurem just valimistevahelisel ajal. Sest noh, kui valimised lähenevad, siis erakonnad on aktiivsemad oma profiilide välja toomised poliitika tõuseb rohkem päevakorda. Aga, ja selles mõttes on loogiline, et see kasvab, aga et ta on juba 40 protsendini Emori küsitluses ja Saar Polli küsitluse vist oli üle 50 protsendi. See on nagu selles mõttes nagu märk, millega tahaks nagu arvestama. Samas olen kuskil näinud ka niisugust vastuargumenti, et selles 40. või, või siis 40 ümber protsendis ei ole iseenesest ju midagi erakordset selles selles mõttes, et et viimastel valimistel ongi meie valimisaktiivsus olnud 60 natukene plussi peale, eks ole. Ehk 37 38 protsenti inimestest ignoreerivad iga nelja aasta tagant toimuvaid valimisi ja ei soovi osaleda selles mõttes Eesti elus ja, ja et, et noh, nii ongi, et, et see eesti inimeste hulk ongi seal kusagil 40 ümber on ta siis 30 80 42. Üks asi on see, et kas sa viitsid valima välja tulla mingil konkreetsel päeval või teine, kas sul on olemas mingi nagu ka huvi või, või huvi Eesti poliitikas toimuva vastu, kas sa näed selles ka endale mingit nagu mingit erakonda, onju, et kes seda võiks väljendada nii nagu päris üks ja sama nagu tegelikult ei ole minu meelest? Ma arvan, et see on tõsi, et erakond, kes on pildil, et enne valimisi, kui erakonnad kõik on pildile trügivad tähelepanu eest tõuseb poliitikust poliitikast huvitud huvitavate inimeste või, ja sellega suhtestavate inimeste seltskond ja, ja ilmselt ka siin Reformierakonna ilusate numbrite taga on, on nii head kui ka halvad uudised, mis on neid kogu aeg hoidnud meediapildis. Aga küsimus on veel selline, et kas see, et sa ütlesid küll, et lisaks neljale parlamendierakonnale oli, oli ette antud inimestele, siis küsitletavatele veel vähemalt väikeparteid Mille kaasamine on muidugi tore ja, ja nii see peabki olema, ainult et kuidas need väikeparteid siis nagu nüüd peaksid nagu pildi peal olema, neid pole ju pärast näha, eks ole. Et sa võid ju nii-öelda vormi pärast panna küll need sinna, aga, aga samas samas kui need väikeparteid oleksid väikesed, aga oleksite näiteks parlamendierakonnad. Ehk siis jutt meie, meie nii-öelda sellest valimissüsteemist ja viie protsendilisest valimiskünnist. Et kui nad oleksid, kui meil oleks lubatud näiteks 10 protsendiga saada parlamenti või seitsme ka või, või isegi veel ülevalpool, kui see, kui see number oleks et siis, siis oleks ilmselt ka kogu see kogu see tulema hoopis teistsugune, sest et noh, viis on, viis on niisugune harju keskmine, et väga paljudes Euroopa riikides on, on viis, aga, aga samas on ta kaks, 10. Nii et ja, ja see annaks juba esiteks annaks juba riigipoolset toetust, need erakonnad oleksid väike erakonnad oleksid rikkamad ja nad oleksid ka rohkem pildil. Ka parlamendivälised parteid saavad ka, kuigi mitte palju, nagu need, kes valimistel on, minu teada peaks saama ikkagi mingit riigipoolset toetust, et päris nagu see nii ei ole, aga noh, loomulikult ongi see, et, et tegelikult kogu see kuna koefitsiendiga arvestatud erakonna seaduste muutused, mis on tehtud Eestis mida paljuski omal ajal Res Publica tegi, et neid ei nimetatud asjatult, et parteimaastikulukulöömiseks. Et nii see on, et nagu on näidanud valimised, et seda, et kui vaadata valimistesse panustatud raha saadud kohtade arvu, siis seal on nagu väga oleme nagu side, et noh, laias laastus võiks öelda, et nii-öelda kui kroonidesse alustada, siis üks miljon kampaania krooni tõi ühe parlamendikoha. Ja suur üldistus ja mingitel puhkudel see ei kehti, aga, aga, aga paljuski see nii on. Kas see nii on, et paraku on see tendents püsinud väga järjekindlalt ja ja seda seda õudsam on vaadata neid kampaaniakulusid seda raha, mida erakonnad on valmis panustama valimiskampaaniates, et, et nendel on mingi 120 miljoni krooni piirimail olnud, et nüüd eurodes ei pea, kui palju see täpselt? Olgu, me näeme võib-olla natuke sellest teemast kaugemale, aga või kaugele, aga, aga küsimus on ikkagi selles, et, et kust nüüd siis see nii-öelda rekord toetusprotsent, mida loomulikult ei maksa üle tähtsustada ja, ja tuleb võtta ka mingite agadega. Aga ikkagi täpselt sama, samas on olnud ka varem teinud ja tema arvame Ja võib-olla pigem nagu küsimus see, et, et hoolimata sellest, et on olnud nagu selline suur skandaal, selle suve vaieldamatult suurim skandaal Reformierakonna ümber, et miks see toetus nagu jätkuvalt tõuseb, et et siin on nagu olnud üks huvitav seletus. Mille vist Aivar Voog Emorest ise välja käis ja mis mulle tundub, et millel on päris palju nagu tõepõhja all et reforme erakond tegi nagu nende valijate suhtes, kellele see rahastamisskandaal tunnust tülgastav keelele meeldinud, kes olid väga negatiivselt, hoiad, täitusid nende jaoks tundus ka see Reformierakonna reaktsioon, et kogu partei koondus, kui kõik olid Meikari vastu meikarit mõnitati, räägiti, et salkus juustega noormees ja on siin meie partei Valgale, kuidas ta nii sai teha? Need on täiesti tülgastav. Aga need olid inimesed, kes olid Pabriorje noh, nagu selle käitumise hukka mõistnud. Püsi valijatele, see ka väga palju mõju ei avaldanud, see skandaal ja kõhklejad või noh, sellise sellisele, keda, kes on selline hall nagu maskis, nagu loveerib mingite emotsionaalsete asjade põhjal nende jaoks mõjus see skandaal nagu selles mõttes Vabandas määrasele märganud vaatsetud tegijad, poisid tulid, ühtsed on ja noh sõltumata sellest, et kas on negatiivne uudis või positiivne uudis koondusid selle taha. Ja, ja, ja, ja Aivar Voog tõi ka välja selle, et kui erakond käitub skandaalidesse lõhenenud polariseerunud, mis juhtub, mis on juhtunud näiteks Keskerakonnaga tihti enne kui mingi suurem skandaal on ida rahastanud näiteks on ja kus kus tekkisid nagu erinevad poolused, mis iganes, onju et siis sellised, kui erakond tundub lõhenenud, siis erakond nagu valijaskonna jaoks tundub selline nagu ebakindel, nendele ei saa loota, ei tea, mis nendega, mis nendega mis nende poliitika saab olema naha sammastad, tugevaid ja, aga kui nad käituvad ühtselt isegi kui nendel on halb aeg, siis siis see skandaal ei pruugigi üldsegi nagu seda toetust alla viia, vaid nii kummaline, kui see ei ole hoopis nagu isegi seda veidi tõsta mida tõenäoliselt ongi Reformierakonnaga praegu juhtunud. Aga muidugi on veel ka, vabandust, on, on ka veel üks seletus, millega tuli välja Priit Toobal, miks erakonna toetus tõusis kõige tõenäosem seal? Jaa jah. Tegelikult tahab Urmet viidata sellele, et Priit Toobal ütles, et selle reformierakonna Reformierakonna kaariku pulm tõstis otsustavalt, et kui nende Marika Tuus kah abiellus ja tuus lauluks muutus, et siis ka nende reiting tõusis. Jumala õige, Priit Toobal teab, mis ta räägib. Ainult et siit tuleb nagu teha ettepanek kõigile erakondadele orgunnida rohkem pulmi, palun võimalikult justkui parteikassast raha kokku ja tehke pulmad. Rootsis rohelistel ja endise rahvaliidu konservatiivne erakond viidet, kui nad tahavad ikka künnist ületada. Ütleme siis sellepärast, et elektriautoga on juba pulma tuldud, et enam ei saa nagu seda korrata, kuigi see oleks nagu nende pärusmaa. Kaarikud saab ikka uhkemaks Eestile ja šampus saab ka kallimat juua. Saab saab, aga mulle meenutab seesama Reformierakonna reitingu tõus hoolimata hiljutistest skandaalidest Keskerakonna tugevus 2000.-te aastate alguses ja keskpaigas, kus hoolimata sellest, et meedia keskerakonda pidevalt peksis, siis tegelikult see, see nende reitingute mõjunud vaid pigem nad mõjusid tundusid sihukse teflon erakonnana, kellele, keda, keda miski ei puuduta. Ja isegi nagu see reform, reformierakonna enda retoorika on muutunud sarnaseks Keskerakonna tolleaegne retoorika, need meedia meie vastu, et meedia nagu juba hukka mõistnud, et meedia on seisukoha võtnud ja samasugused retoorika element Ma arvan, et need 90.-te keskpaiga ja lõpu, need skandaalid, mis Keskerakonna ümber olid ja mis tõusid, kadusid et nende nagu eesmärki olnudki nendega skandaalide võib-olla noh, nagu taga taga seisjate poolt, mitte isegi see, et, et Keskerakonna toetust nagu püüda nagu mõjutada. Et nii rumalat nad ka ei olnud, see on ju klassikaline teada, et tavaliselt püsivalijaid ikka reeglina sellised skandaalid nagu ära ei vii, vaid pigem nagu kinnistavad ja erakonna juurde, sest tundub, et sellele erakonnale selle liidrile tehakse liiga. Et pigem oli selle taga selline küüniline arvestus, et muuta selline foon ühe erakonna suhtes sedavõrd negatiivseks, et pärast valimisi on kõikidel teistel erakondadel väga keeruline võtta seda erakonda oma koalitsioonikaaslasest, see oli tegelik, nagu selle tagama sellel, mitte see toetust vähendama. Kusjuures ega ega selle Silvergeeti eesmärk ei olnud ka Silver Meikari eesmärk ei olnud erakonna toetust vähendada, vaid vaid puhastada nii-öelda õhku või, või mingeid asju selgeks rääkida. Pigem ma räägin just sellest nagu üldisest foonist, et kui meedias räägitakse negatiivselt, siis see ei mõju siis nagu sellele tugevale erakonnale ei kuidagi. Mina isiklikult ei tea nii sajaprotsendiliselt öelda, mis oli meikari ees ning aga vaja motiiv, aga, aga targa poliitikuna ta kahtlemata pidi sellega arvestama, et on olemas otseselt mõjud, aga on olemas ka igasuguse niisugustel pöördelistes asjadel ka kõrvalmõjud ja ja ju juuda ikka kaalus oma unetute ööde, oma Postimehe kirjalikke kirjutas. Kas olete teie arusaadav, mis, mis värk praegu selle selle nord streigiga käib? Et see, mis on nagu avalik, seda me kõike teame, me teame, et Nord Stream on välisministeeriumile saatnud kirja, kus ta teeb siis taotluse uuteks uuringuteks ja peaminister on siis siin paari päeva eest, 23. augustil, jah, kui ma ei eksi. Valitsuse pressikonverentsil vastanud sellele üldsõnaliselt. Aga, aga kas, kas see kõik, see nii-öelda, see, mis nagu kumab sellest läbi, kas see tähendab seda võimalikku sammu, et meie valitsus on kuidagi astunud astumast tähendab sootuks teistsuguseid samme kui kui 2007. aastal, kui kui Nord Streami oma esimeste juhtmete vedamiseks Saisid absurdseid Noh, vaata väga raske öelda, et kogu taust on loomulikult see nors Rimile on seda kaks toru on ja sinna paigutatud Läänemerre ja tahavad kaks veel paigutada ja need kaks oleks nendele mõistlikuma ja rahaliselt otstarbekam paigutada nii Eesti-Läti otse ja kui see ei tule, kui meie ütleme ei, siis nad võivad viia nad ikkagi läbi selle Soome ja vette ja ja sisse tuleb lihtsalt nagu kallim neile. Tõe huvides tuleb muidugi. Nord Stream i enda sees ei ole veel otsustanud, et, et kas need 22 uut tulevad võidule. Aga noh, jah, et lihtsalt Eesti poolt on viia, on see nagu noh, ikka majanduslikult nagu otstarbekam oluliselt nagu rahaliselt ma saan aru, palju nagu soodsam ja, ja noh, on tehtud neid keskkonnauuringuid pärast seda esimese toru rajamist ja, ja need uuringud, mis on justkui nagu sõltumatud ja väga põhjalikud viitavad sellele, et kardetud noh, nagu keskkonnaohte see toru rajamine nagu kaasa ei toonud. Ja Eesti, Eesti poliitikutel on siis see, et Eesti poliitikud on korra ei öelnud. Siin vahepeal oli mingid poliitilised spekulatsioonid, et Eesti on nende uute torude suhtes võib-olla natukene. Mitte nii radikaalset ei ütlemas. Ja esialgu me ei räägi ju torudest, näiteks kui me räägime uuringud just merepõhjauuringutest, mida siis nord Stream tahab läbi viia ja, ja, ja milleks ta on siis küsinud ka Eestilt luba, et siis toimetada seal meie majandusvetes. Nüüd. Teisel pool aru saanud, kas kas uurimine siis merepõhja uurimine selleks, et sinna panna kaks uut toru. Ja tulevane ehitus ehk torude paigaldamine, kas need on omavahel a priori seotud või ei ole, ei peaks olema seotud tavaloogika argimõistus ütleb, et ei ole, et milles siis probleem? Uurigu? Kusjuures eelmine kord samamoodi väga suur diskussioon selle üle, et, et miks me ei lase neil uurida, saaks midagi merepõhja kohta teada. Toob ja toodi välja keskkonnariskid ja julgeolekuristid, kardeti, et Venemaa toob sele uuringute ajaks juba isegi pärast ehituse ajaks oma sõjalaevad seda kõike ehitust turvama ja ja mida see kõik nagu meile kaasa toob, sellised sellised. Ja me teame ju kõik üsna värskelt meeles, sest et see oli ikkagi väga-väga sarnane lugu ja mitte väga ammu, aga et põhimõtteliselt ju muidugi väga-väga kõvad miinitõrjujad ja me siin kui operatsiooniga ette võetakse, siis kümnete kaupa nii esimese kui teise ilmasõjaaegseid neid pomme ja miine ja torpeedosid ja avastatakse, lahatakse. Et selles mõttes ei ole Nord Stream nüüd mingisugune. No eriti kõva tegija lihtsalt oma oma gaasitrassi puhastab ja siin olid ka vastavad arvud olemas meie meie ajakirjanduses. Et tegelikult Eesti mehed paari nädalaga tegid, tegid rohkem ära kui Nord Stream aastaga, aga no see ei ole muidugi mingi mingi näitaja, sest see ei ole ju Nord Streami eesmärk meie merepõhja puhastada miinidest. Aga, aga põhimõtteliselt ma arvan küll, et meid on ees ootamas üks üks huvitav periood selles selles vallas, et et Nord Streami ootab vastust, kas siis selle aasta detsembriks järgmise aasta jaanuariks. Et mida siis nüüd valitsus otsustab ja kas need uurimis load antakse või ei anta ja muidugi tähendab, sealt läheb juba edasi juba juba teine etapp selles mõttes, et et kui uurimisluba on antud, siis võib oodata ka ka järgnevaid samme. Just et see ongi ma arvangi, et see ongi see strateegiliselt Eesti valitsuse jaoks nagu keeruline hetk, et võib-olla nagu otseselt selleks keskkonnamõjude uurimiseks nagu puudubki, nagu põhjust, nagu ei öelda aga, ja noh, ütleme kas julgeolek või mingitel muudel riskidest tulenevalt ei taheta väga anda nagu luba taheta näha seda, et see toru tuleb siia meie juurde. Ja kui sa annad loa keskkonnamõjude uuringuks, mis on tegelikult ju ikkagi nagu peamine asi, millega sa oled nagu, nagu siuksed viidata nagu ei ütelda sellele plaanile. Ja kui siis tuleb välja, et noh, ei olegi mingit keskkonnariske on ju noh, jäävadki ainult tegelikult ei julgeoleku riski. Või on need ajutised, väga leebed, nagu nad. Siis on väga keeruline, sul ka järgmisele asjale ei öelda ja see on täiesti mõistetav, et sellises olukorras ongi võib-olla kohe algusest peale öelda. Tei. Hankel. Et selles mõttes jah, on, on see nii-öelda mitme mitme asjaga mitme otsaga asi ja ja, ja eks siis valitsus kaalub, vaatame. Aga noh, ma ei taha kindlasti oma sõnu süüa, ma saate alguses ütlesin, et koolikool, kool läheneb ja ja nagu alati kooli teema on, on kogu aeg aktuaalne. Ja kool ei ole mitte ainult õpetajate palgad. Ega, ega, ega muud sellised üksikud probleemid, vaid, vaid koolieelne aeg on, on väga soodus pinnas ka igasugusteks muudeks aruteludeks. Näiteks siis Tartu Ülikooli professor Jaak Vilo tuli välja siis sellise avaldusega või tegi, tegi ettepaneku mõtiskluse algatamiseks, et, et lapsed peaksid minema. Praegusest nooremad kooli ja kooli peaks tegema lühemaks ehk siis 12 aasta pealt 11 aasta peale. 11 aasta peale minek tegelikult mulle tundub see nagu selles mõttes hea mõttena, et, et siin tulevad mängu nagu laste bioloogilised eripärane, et praegu nad on üheteistkümnendas vabandus XII klassid viimases klassis 19 20 aastastena mõned ja nad on seal juba elavad oma elu, eks ole, nendel on sõbrannaga või siis boyfendiga koos õhtuti võtavad napsu, keegi ei saa keelata seda ja siis on seal selles samas majas. Tegelikult on ka need 14 15 aastased ja tihti ka seitsme kaheksa aastased, et see kooslus on tegelikult juba noh, ausalt öeldes üsnagi veider eriti just see viimane otseselt, et nad nagu neid nagu distsiplineerida ja nende nagu. Sellist üheksateistaastastega argumenteeriminelised sellise autoriteedi põhimõttele, et sa pead nii tegema, et meil on kohustuslikud kooliharidust, sa pead niimoodi tegema ja siit, okei, sina võid suitsu tõmmata ja suitsu osta, aga vot sa ei tohi seda oma sõpsikule anda, eks ole, et, et see on päris keeruline. Ja mul hakkas rikutud fantaasia elavalt tööle, et üheksakümneist 20 aastane noor, kes on juba vanemate juurest ära kodunud, kolinud, kellel on juba elukaaslane, kellega ta elab koos. Mõnikord on isegi lapsed valmis tehtud ja siis hommikul, kui lapse mähkmed ära vahetatud, sisendab tšau pakama. Ma näen Minu meelest küsimus pole niivõrd selles ülemises otsas, vaid alumises otsas, et kas te tõesti kujutate ette, et kui laps läheb nelja, viie aastaselt kooli, seda ma kui Tallinnas Tallinna linnas tal kool lõpeb ära kuskil kell 12, vanemad on tööl, kuidas ta hulgas nelja-viieaastane laps hakkab Tallinna liikluses ühistranspordiga trammide, trollide bussidega kohati ka mitmega sõitma koju üksinda. Võrdlesime ette kujutanud, et selles suhtes lahendusele pikapäevarühmad. Kui palju, kui palju meil neid suudetakse teha, et selles mõttes on lasteaed ikkagi selles keskkonnana kindlasti palju turvalisem kui, kui sundida lapsed neljale aastaselt kooli, vist Inglismaal seda õnneks varakult. Näide professor Vilo toobki või ka seal on samasugune kohustused. Väikesed lapsed ei tohi kuni 12. eluaastani üksinda kodus ollagi pärast et kuidas me selle peatame, kui vanemad käivad. Ei pea just tõi selle näite, et tema laps kurat, kolisid tagasi Eestisse ja siis siin lõppesid tunnid poole 12 ajal juba ära ja laps lihtsalt igaveses ja midagi teha ei olnud seal. Samal ajal kui tema esimeses klassis Inglismaal olid tunnid kestnud kolme-neljani pärastlõunal ja kõik toimus, toimis nagu, nagu nagu vanematele lastele. Kusjuures on kakli, nendest üks on see, et Inglismaal ei, lõuna ajal ei maga nende nelja-viie aastased, et kes, kes kooli lähevad ja teine asi on see, et see nelja-viie aasta nende koolse maternell näiteks Prantsusmaal see see kestab kolmandast 11 neljandast 11. eluaastani ja siis toimub nagu see päris valik, et me, meil on see, et ikkagi katsed toimuvad ju kuue seitsme aastastele või seitsme kaheksa aastastele, et see tooks kaasa selle reaalsuse, et, et inglise kolledži hakkab testima nelja aastaseid nende andekuse osas, et see, see on täis. Lähme Arnega sõitsime siin paar aastat tagasi Piritalt läbi ja sealt Pirita, Viimsi vahel on oli tee, kus oli suur plakat ja oli oli suur plakat väljas inglise keele kursused alates kolmandast elukuust. Kuuendast Ma nägin seda ka. Me nägime kolmandast no okei. No väga mõistlik, võõras keel, ruttu suu. Tundub, et liialdada sinu nelja aastaga. Ta on ikkagi mitte mitte mitme aasta võrra allapoole toomisest. Et koolitee algaks, vaid jutt käib ikka viiest kuuest, nagu pahatihti on nii-öelda seitsmenda lõpus lapsed, kui, kui kooli lähevad. Absoluutselt ja mitte pahatihti vaid ongi seitsme, seitsme, seitsmes. Koolid võivad võtta ka ju kuueaastaselt. Sõltub sellest, millal lapse sünni sünnipäevana. Jah, jah, head või pigem paadist, on need ja joovad, kaheksandat poisid just jõuavad kaheksa. Ja siin on muidugi 100 argumenti veel kõige kõige klassikalisem on loomulikult see, et ärgem röövigem lastelt lapsepõlve aga sellele muidugi võib vastata, röövitud, et seal nagunii röövitud jah, et et kui sa panetega seitsmeselt kooli, siis eelkoolis käib, ikka koolis käib ja kas siis lapsepõlv ei olegi seitsme aastaselt või kaheksa või üheksa aastaselt, paneme nad hoopis 15 aastaselt kooli? Sest mul on endal tutvusringkonnas mitmeid lapsevanemaid, kelle lapsed on käinud siis kas Inglismaal või Prantsusmaal ja siis nüüd ka Belgiasse, nendest nii-öelda nelja-viie aastastele mõeldud siis eelkoolides, mis lähevad sujuvalt üle nagu päriskoolideks ja Enno kirjeldanud neid süsteeme, kuidas need seal toimivad ja mis seal tehakse, siis see on ikkagi see, et need lapsed tulevad koolja, tuledki kool ja istuvad laua taha ja tegelikult tegelevad päris nagu lõppedes sarnase tegevusega. Mulle nagu väga palju mõelnud seda, et, et huvitaval kombel jälle samas nendes PISA edetabelites ei ole nad üldse mitte mingisugustel arvestavatel kohtadel needsamad riigid. Et see ei anna nendele lastele mitte mingisugust arengueelist. Nojah, ja siin professor Vilo tee veel ju igasuguseid argumente selle, selle nii-öelda väikese Reformikaitseks, et inimene siseneb tööjõuturule varem. Siis ei peaks pensioniiga tõstma, tööl käiva rahvastiku osa suureneb ja nii edasi ja nii edasi, et triaad nagu. Minu meelest nagu lõppkokkuvõttes ikkagi kõiki taadu niivõrd sellele, et kas laps läheb kuueaastased, seitsmendad aastaselt kooli ja on ta seal 18 või 20. eluaastani. Küsimus on ikkagi rohkem sellest, mida tal selles koolimajas nagu õpetatakse, millised on need õppekavad, millised on need tunnid või loengud, mida talaselt räägitakse, kui ehk, eks see nagu tähtsam see nii-öelda õppetöö sisuline pool, kui see, et, et kas ta läheb kuue või seitsmeaastaselt misiganes. Absoluutselt kusjuures ka sellest üsnagi palju räägitud, et, et meie õppekava, meie laste õppekavad tohutult ülepaisutatud, et seal on väga palju sellist, sellist asja, mis ei ole sisuliselt oluline, et neid õppekavu saaks kõvasti koomale tõmmata, et ja kusjuures, see ei ole mitte mitte nagu üksikud arvamusavaldused, vaid tegelikult on see sellistes haridus, hariduspiss, misjonäride nõupidamistel ka palju vestlus vestluseks, teemaks, et koolis peavad olema selgelt selgelt rõhuasetused ja selgelt nõudmisi, mida laps peab oskama. Ta ei pea oskama kõike, vaid just, et me peame olema kindlad selles, mida me tahame. Oskab ja ka nii palju, kui ma olen nüüd vastukajasid lugenud, seda nii-öelda ettepanekule nooremat kooli ja lühemaks siis koolijuhid ütlevad valdavalt, et varem lapse kooli panemine ei ole mingi probleem, aga no ei teate 12 aasta pealt kokku tõmmatavad, siis see on juba mõttekoht. Et siin siin peab hakkama ikka väga tõsiselt kaaluma, kuhu ja mida ja ja. Käisime 11 aastat on ja siis kuigi formaalselt ma lõpetasin 12. klassi lihtsalt üks klassi käisid. Kes ju 10, nii et aga teate, mis nüüd on kõik otsas, meie jutud Heidit Kaio, Urmet Kook ja Aarne Rannamäe olid täna siis rahvateenrite stuudios ja nautige siis selle kuu viimast nädalavahetust.