Tere hommikust, ka jutusaade on suvel veidi hinge tõmmanud, saatejuhid käinud siin ja seal. Mitmed toredad inimesed on nende käimiste juures jutusaate tegijatele ka silma jäänud. Üks nendest täna minu vastas, küsib siis rohkem Margit Kilumets ja vastab Gaute Kivistik alias Rohke Debelakk. Tere hommikust. Kusjuures, ega ma kindel ei olegi, et see nimel välja kukub, et mina rohkem küsin, sina rohkem vastad, sest tegemist on ju ikkagi ka raadiotöötajaga, kes oskab küsimusele küsimusega vastata, eks ju. Noh, kuigi seda ju ei peeta viisakaks väga, aga ma püüan ikka rohkem vastata. Teeme alustuseks selle nime asja selgeks, ma tean, et sa oled sellega harjunud ja seda alati küsitakse, aga me ei saa ju arvestada sellega, et kõik kuulajad teavad, et Gaute Kivistik, Rohke Debelakk on tegelikult üks ja sama inimene või kas üldse ongi? Ei, no kõik seesama muidugi ei ole, et Gaute Kivistik olen mina ja Rohke Debelakk on üks tegelaskuju, kes siis kes siis siin-seal tegutseb erinevates valdkondades, et ta on ta ikka oma elu peal ja ja hoopis teine, teine inimene. Et kui ma esitaksin küsimusi ühele või teisele, siis vastused tuleksid täiesti erinevad. Küllaltki jah, niipalju kui sarnased on kaks täiesti erinevat inimest. Kui me selles rohkem minevikus korraks tagasi läheme, siis mega nüüd rohke, väga levinud Eesti eesnimi just ei ole. Et kuidas see sinu külge tuli? Sellega on nüüd selline lugu, et, et kunagi me sõpradega kirjutasime kirju siis kui me olime nii 16 aastat või 15 16 aastat, vanadel aga see kõik jäi sinna aastasse 86 eelmisel sajandil. Siis omavahel võistlesime niimoodi, kuidas neid napakamal viisil oleks võimalik üksteisele saata, saates üks vahetevahel rotisitta Ta lihtsalt ümbrikus või siis kirjutades neid kirju lihtsalt ringi, mis teised on saatnud oma käekirjaga või siis nad püüdsime kõikvõimalikke asju, kuidas 11 üle trumbata ja siis ükskord oli üks mu hea sõber ühele kirjale Rohke Debelakk alla kirjutanud. Ja siis ta minust jäigi veel pikkadeks väga pikkadeks aastateks täiesti täiesti kasutanud tõmmata. Kuni ma ühel hetkel siis Q-Raadio 94. aasta oktoobrikuus esimesed libauudised olid valmis kirjutanud, mõtlesin, et mis ma siis siin nimeks panen, mingi nimi peab ka olema, siis ma võtsin selle lihtsalt et see võiks olla. Kuigi mulle on jõudnud kuidagi ka infot selle kohta, et Rohke Debelakk võib-olla ongi hoopiski veel veel varem on keegi veel kasutanud seda varjunime. Aga need on olnud sellised huvitavad infokatkeid, mida mul ei ole õnnestunud üldse üldse kontrollida. Võib-olla praegu laiali publiku ees kuidagi meie kuulajate hulgas keegi, kes oskaks sellele paremini vastust anda. Aga selle loo saamislugu oli jah, jah, selline, et ma ise selle nime väljamõtleja tegelikult ei ole olnud. Aga sõber on ikka väikest vaevatasu küsinud, nüüd tagantjärele sellise menuka nimest. Vaat, ma ei ole sõbraga nüüd tükk aega näinud, tema tegeleb palju asjalikuma asjadega, tema on Soomes ehitaja ja aeg-ajalt ikka ikka käib siin vahetevahel ikka külas ka, aga siis, kui me kohtume, siis me jah, selle autoriõiguse teema sellel, selles vallas ei ole rääkinud. Sul on tegelikult veel üks nimi, mis minul õnnestus ajalooannaalidest välja kaevata, see on Einar sügu, kas seda ka vahel kasutada? No see on meil ikka veel Viljandi folgil, sõbraga markomiteega esinema, siis, siis aeg-ajalt ikka kasutame, tema on ka tore tegelaskuju, kes on rakke raadio asutaja, üks nad rake race selline koht, kus kase hõber pärit on tegelikult, kes selle rohkedebacki välja paks. Ja seal nad kunagi asutasid oma raadiojaama, mis siis seitsmendal tegutsemisaastal lülitati vooluvõrku ja muidu nad olid, tegid raadiot ikkagi sellisel sellisel moel nagu raadio olema peab, et oli sinine maailm nagu siin ja inimesed tulid pärast tööpäeva kokku, tehti, loeti uudiseid, mängiti sealsamas muusikat ja ja tehti raadiosaateid inimeselt inimesele otse ilma. Ja siis õhtul saatepäev läbi oli, siis läksid kõik koju ja siis nad tegid ansamblit säält. Ansambel, kes siis muusikat mängis, oligi minu isa, oli ausus ise. Eks see bänd tänase päevani ikka toimetab ja tegutseb, teed uusi lugusid. Ja just sellel Volgigi oli meil oma kolmandik kavast olid ikka täitsa uued laulud. Ja meil oli mälestusväärne kontsert, mis algas tund aega hiljem, kui ta pidisest meil läks kohe alguses elekter, aga see vist on ühesugused. Ei olegi varem folgi ajaloos niimoodi olnud. Ansambel on täies elujõus, elab paremini kui veel mõned aastad tagasi. Kui nüüd õnnestub ja, ja noh, meil jääb saate lõpus pisut ruumi, siis on ju võimalus, et me mängime mõned nendest uutest lugudest kuulajatele, vikerraadiokuulajatele, siis seekord või see on võimatu. Uusi ei ole veel lindi peal. Aga otse praegu kohe Eive. Otse praegu siis oleks mõnda mõnda head pilli tarvis, aga need on mul ka kuidagi kuidagi maha jäänud. Ja, ja teine ansambli liige ka ju puudub veel. See oleks nagu samamoodi, kui Kukerpillid poolede läheksid ära ja siis prooviksid hakkama, saaksid. Ühesõnaga, ma mõtlen, et kui ma ikka väga tahaksin seda, minu isa oli ausus ise mängida, siis ma võib-olla mõne siis vanema loo kombineerin, saate lõppu, aga jutt jälle väga hästi voolab, siis võib-olla ei kombineerida. Nojah, et ega ta ongi selline muusikaga, kuid inimestel kuulamata jääb siis midagi maailmas ei muutu, ei juhtu ka. Miks ma ütlesin, saate alguses, et sa oled inimestele sel suvel ka saatetegijatele silma ja kõrva jäänud, sest saju Eesti televisiooni ekraanil peaaegu igal argipäeva õhtul pärast Aktuaalset Kaamerat ilmub nagu selline refrään. Ja, ja, ja nüüd on see Eesti mäng, mida sa juhid tegelikult jõudmas otsakorrale ka, milline see telekogemus teist suve järjest siis sinu jaoks olnud on? Ta on väga episood, väga põgus selles mõttes, et saated tehakse ju ja tehakse neli tükki päevas ja tehakse väga lühikese perioodi jooksul kõik ära, et tal selline intensiivne kiire kiire periood, mis siis kipub Britaks selleks ajaks, kui, nagu praegu on meil pühapäev augusti suhteliselt ikka lõpp juba, et on otsast meelest täiesti ära läinud. Et ta on ja kerge teha saade, mis teeb ennast ise pead ainult seal tempot üleval hoidma, natukene seal suunama ja küsimused on ju kõik teised inimesed välja vaadanud ja teised inimesed vastavad meil. Mul ei ole seal mitte midagi teha. No on teatud tüüp inimesi, kellele ei meeldi üldse ekraanil käia, aga sina nende hulka ei kuulu. See on nüüd niimoodi, et ma ei, kui mul ei ole ühtegi telesaadet, siis on selline periood, siis ma küll ei vaevlasele selle käes, et mul nüüd nüüd ei ole. Kahtlemata on see sellisel meelelahutaja, nagu ma olen, on loomulikult tarvilik ikkagi aeg-ajalt käia, siis su nägu ju teatakse ammu teatud, aga tõde on see, et sa võid ju 120 aastat teha häid raadiosaateid, sind ilusti teata ju, mitte midagi. Niisamamoodi on ka näitlejatel, kes võivad vihtuda päevast päeva täismajale, aga keegi neid tänaval niikuinii ära ei tunne ja enne, kui nad pole teles käinud. Et see on sellise meediumi selline selline külg, millel on palju häid ja ja ka palju halbu halba tasku, tahkusid ka juures, et et naise sinna tohutult ei teki. Aga kui on võimalus ja selline hea ettevõtmine on, see endale ka väheke annab, siis ma ikkagi võtan. Võtan seal seal osa võtta. Miks sa ütlesid enda kohta, meelelahutaja, sa pead ennast meelelahutajad. Jah, ega kes ma siis mu muusis olen hariduselt, sa oled näitleja, aga nad, inimene, see inimene, kõige meelelahutaja või meelelahutaja, tegelikult on väga halb sõna tegelikult. Ka meil eesti keeles peaks nagu paremini midagi välja mõtlen ja meelelahutamine ja see ongi selline halva tähenduslik terminit meelt nagu lahutada millestki nagu ära inimesest või ajada ta kuskile, viia tema mõtted sinna, kust ta tegelikult üldse olema ei peaks, sest terve see televisioon on meelelahutamine. No mida, mida inimene peale hakkaks kõige sellega, mis seal näidatakse, no see ei ole ju, ütleme sellist vajalikku asja on ju päris vähe. Alates uudistesaadetest, no mis me teeme selle teadmisega, et et keegi õnnetu inimene on ennast pommiga koos teistega teises maailma otsas õhku lasknud. Ometi me neid iga päev kuuleme, sellest ta ju ka ei räägi, et et on riike, kus aastast saab 30000 inimest lihtsalt liikluses surma. Et see ongi see väli, kuidas me mida me sealt televisioonist tarvitame, see on? See on jah, selline hästi keeruline teema ja sambasse meelelahutaja ka, et et mida selle asemele siis nagu välja mõtelda, et. Aga noh, praegu kasutatakse seda terminit. Jaa, aga mis sinu meelt lahutab näiteks Eesti mängu sai, vaata ilmselt õhtuti televiisorist. Ei vaata, sest see on just see aeg, kui ma hakkan tööle hommikuks uudiseid tegema libauudiseid ja siis ma seda seda ei vaata, sul ei ole seda mõtet uuesti üle vaadata. Sest mul ei ole tagantjärgi võimalik parandada ju, muidu ei ole mõtet. Seda saated on ju tehtud, et mis ma neist nüüd uuesti üle vaatama. Aga mida sa vaatad, kui sa üldse vaatad? Ja vaadata seal, palju ma vaatan kella kuuest läheb ETV2 peal läheb lasteprogramm lahti, seal lapsed vaatavad seda 19 20 lõpetas ära ja siis ongi kõik. Siis mul oli tegelikult nüüd siin juhus mõned päevad tagasi, kui ma käisin Tartus vanemate juures oli peret kaasas ja siis mul oli võimalik üks õhtu vaadatud, ma nägin nüüd kas nelja või viieaastase vaheaja järel. Vaatasin ühe asja algusest lõpuni eralid, Buarool vaatasin ära, siis vaatasin, oh, ma virutan veel midagi otsa, siis siis tuli veel üks tore sari ja siis ma sattusin nii põnevasse, vaatasin veel ka kanal2 pealt angistiinancikaalige jama ära ja siis oligi kell juba hakkas, hakkas, saavad vool viis, et ma mõtlesin, ma teen sellise mõnusa korra, kus ma tõesti siis vaatan televiisorit. Et see oli suur elamus. Email see lahutatud saigi, kusjuures väga, väga kummaline ja neli või viis tundi läks nagu niuhti ja sinnas inimeste elu tegelikult oveerebki. Kui nüüd vaatama hakata, siis enam pidama ei saa. Et siis kui sa vaatad ja vaatad Kui me nüüd tuleme tagasi selle sinu näitlejahariduse juurde siis kui palju sa seda oma praeguses elus ja ametisse Neid oskusi tarvitad? Kindlasti paljusid, sest hull oli koos teiste kursusekaaslastega, oli, oli ju suurepärane võimalus, seal olid õppejõududeks, olid Andres Lepik siis Lembit Peterson, Sis, Juhan viidik Viiding, Tõnis Rätsep. Aleksander Eelma. Meil oli suurepärane, see on, need on sellised Eesti teatrikroonijuveelid. Et mis nüüd ei tähenda võrdusmärki minu enda isiksusega nüüd otse, vaid ikkagi see on see, et kui sa sellises väljas oled, siis paratamatult kõige toimivale inimesele jääb ju üht-teist külge. Kõige paremad asjad, mis nagu õpetad, olgu, Juhan Viiding ütles, et sellised asjad jäävad meelde alati küsin oma lähed, siis hoia, võta, võta kamm ja kingahari nendega kaasa. Need on nagu sellised väga lihtsad asjad. Ja sellise kammi, kingaaria õpetussõnu ma sain kõikidelt nendelt õpetajatelt umbes samal tasemel neid leidma, eks ma nyyd kasutangi sul kamme, kingaäri on olemas, siis on suure tõenäosusega sul muud asjad ka nagu enam-vähem võttis. Millega see rahvete tuleb? Aga päris teatris sa ei tööta, et on sul mõnikord niisugune väike igatsus kusagil hinges, tahaksidki päriselt laval olla mitte raadios ega televiisoris, vaid just nimelt laval. Vaat kummaline on, et ei ole. Praegusel hetkel hetkel küll mitte, sest ma tean, et et see millegi sellise tegemine nõuab väga palju pühendumist ja ja seda aega mul ei ole praegu kusagilt võtta sellist oskust. Et ma pean, nagu pean oma rukkikoti tooma tassima, et uksest sisse. Aga seda ma ei saaks nii suurt tassida, kui ma ühe asja kallal nii kaua mõtleksin. Ja paratamatult ma tegelen siis nende asjadega, mis annavad elus on tihti näidatud, saad seda rukist rohkem kergema vaevaga kui, kui, kui raskema vaibaga. Ja kuidagi jah, selliste valunemist ei ole, sest ma kunagi sain selle asjaga päris intensiivselt tegeleda. Ja mingil hetkel ma mõistsin seda, et et minu laeks jääks teatrimaailmas nähtavasti selline. Kas just tugevapoolne, aga selline keskmine suhteliselt keskmine näitleja olnud, kes väga väga ei oleks erilisega millegagi suurt silma silma paistnud, et et Eestis on hästi palju neid näitlejaid väga häid. Ja, ja neid tuleb järjest ju järjest rohkem juurde. Õnneks on nüüd teatrikooli väga palju erinevaid juba et enam ei ole teatri mõista ka on paremaks läinud, et ta ei ole ainult tohutu suur maja mis neelab kogu ühiskonna ressursid umbes nagu kaitseministeeriumi ja jälle ja siis siis saab nagu teater teha, et see ilus murdumine on heas mõttes inimestes, nüüd viimaste aastatega juhtunud. Et jah, et ma ei näinud sellel asjal nagu suurt villa tulevat. Et minu panus Eesti teatrilukku oleks jäänud tagasihoidlikuks. Aga sa oled selline inimene, lepib niisuguse tõdemusega, et ka enda surkima ja sorkima, et miks ma ei ole piisavalt andekas ja ma tahaksin ka võib-olla olla noh, laval ja kuulus ja teenida selliste inimese mällu sööbivate rollidega raha ja au ja lugupidamist, et see see häirijaga segamini Ei häiri, sest alati on ju millegis selgusele jõudmine ju ju kõige tähtsam või noh, inimene, kes saab ühest asjast aru hoopis vastuoskusel õnnelik, mitte mitte ei kahetse seda, et maailmas hangib neid asju järgi panna ritta, seada hästi palju milleks ma suuteline alates võib-olla 100 meetri maailmarekordist jooksus kuni kuni kõik, milleni välja, et Meie kõigi kohus siin elus ongi ju see, et et nende olemasolevate vahenditega saavutada maksimaalne tulemus. Ja ja seda ma siis nagu praegu vaikselt püüan. Sa teed juba üsna pikka aega raadiotööd Kuku raadios. Kas see on see töö, mis sulle meeldib ja mida sa armastad? Aga kui ma seda teen, ju ta siis ikka ju ta siis ikka kummaline, kui ma nüüd, kui sa niimoodi küsid, siis vot see ongi see küsimus, mida peaks ise iseenda käest võib-olla küsima. Aga pole aega, tänapäeva elu on ju, on ju nii kiire, et ega see igast tänapäevaelu ei ole süüdi, vaid ikka inimesed ise, kes seal sees on, et ega ma väga ei ole nüüd jäänud mõtisklema, et, et kas see on nüüd see, mis mulle meeldib, et mõnikord, kui mul ei ole ühtegi ideed peas mitte, mis on ka päris tihti siis ma mõtlen, et miks, miks, miks, miks, miks ma seda jälle teen, päev on pikk olnud ja on esindaja kellel on ka kuskil niimoodi pool 12 või 12, üks juba nalja nalja tegema, seal nalja tegema ja mõnikord on haige või muu hädade ja, ja siis noh, et siis mõtete, miks sa seda pead tegema, aga noh, samas mõtled, et teine inimene tõuseb kell pool viis üles, läheb trammiga sõitma ja kütab sedasama ringi seal. Aga samas ma läksin jällegi praegu mõtisklen, oleks mul kahju, kui mul seda võimalust ei ole, mõningutab tõesti häid mõtteid või keegi räägib edasi. Aga siis ta sumbuks nagu ära, aga nüüd ma saan, seal on ikkagi kasutada seda kanalit, et et nii mõnegi hea mõte inimeste rivi Kuidas see töötsükkel seal raadios sul välja näeb, me saime juba nüüd teada, et sa nalju kirjutad, üsna hilja, õhtul isegi juba vara öösel. Aga, aga kui tihti sa Kuku raadios käima pead, kui tihti sa konkreetselt eetris käima pead, et natuke seleta seda skeemi? Ta on nüüd hästi erinev olnud. See, et ma neid õhtuti kirjutan, on nüüd päris viimaste aastate areng, tavaliselt ma kirjutasin, et ikkagi hommikul sealsamas kohapeal, kui ma tegin, siis ma kirjutasin neid ka, kui lugu käis ja siis. Ja siis seal niimoodi vaikselt nagu tegid, viimasel ajal nagu mugavaks läinud, ma tahaksin seda, seda aega, mis ma hommikul lähen nagu kuidagi mõnusamalt võtta, muidu oli kogu aeg, see oli niimoodi jälle lugu käima. Et kui need inimesed mõtlevad, et mis see trummeldamise, heli kogu aeg ja meie helioperaator maris ka aeg-ajalt vaatab sellise kurja pilguga, et siis see tähendab seda, et kaote kogu aeg vaikselt nagu kirjutab sõrmed käivad laua peale, et kui te kuulete trummeldamist, siis see tähendab seda, et ta vaikselt nagu treib neid naljasi. Nojah, et, et umbes niimoodi püüdsin teha, aga, aga tavaline hommikuse programmi tööd, nii nagu ta on, et natukene sõita, enne, kui ma raadio stuudioni jõuan. Umbes tunnikest pool. Mõnikord kui on talvel, on, on kehvemad olud, siis näeb nagu kauem. Ja siis kella kuueks on juba päev-paar tundi kestnud, juba oled üles ärganud ja ja hakkad seal siis toimetama inimesi üles ajama, kes poole kaheksaks püüavad ennast siis valmis sättida, et hakata mingisugust süvavälispoliitilised teemal ennast siin rääkima, et aga kui on seda tööd ikkagi väga palju aastaid tehtud, siis on, meil on seal ju Eestis on, on see suur õnn ja õnnetus ka, et, et inimesi on vähe ja alates teatud elu east kõik tunnevad juba 11 praktiliselt, et et et inimesed on ju mitu korda ministrid olnud ja siis jälle mitte ja nad on nagu isiklikud tuttavad, et siis sa saad neile rahulikult helistada ja, ja auku pähe rääkida, et sa ei peapressiesindajate vahendusel väga paljud seal kokku leppima. Aga see hommikune tõusmine ja sealt see tuleb kuskilt Riisipere kandist. Jah, elan seal, sealt aga tuledega see hommikune tõusmine, see on juba ju varsti 18 aastat kestnud, sest vanasti. Ma tegin neid asju ka ikkagi hommikul ja siis ei olnud lindistamist ja selliseid asju väga ei olnud. Tehniliselt oleks võimalik olnud, aga kuidagi ma ei tea. Ei saanud ikka jah, et esimene eeter oli juba kuskil mäleta veerand, veerand seitsme paiku, siis ma ikkagi tulin niimoodi neljast üles, hakkasin oma nalja teinud mõtlema, seal kirjutasin käsitsi vihikusse, sest arvutit ma 94. aastal kasutada ei osanud. Eks neid oli vähe ka Eestis. Toona ju. Kas selle tulemise aastatepikkuse tulemise käigus on kindlasti juhtunud ka seda, et sa mingil põhjusel kohale ei jõua või vähemalt õigeks ajaks ei jõua, eks ju? Seda on, kuigi see on, see protsent on katastroofiliselt väikene. See võib nüüd olla niimoodi, et et selle 18 aastat peale, kus ma kohal ei ole jõudnud, on võib-olla ühe käe sõrmedel ikkagi Nikordi. Sest eks vanasti kulus lusti vett ju ka periooditi päris palju ja siis siis ma olin mõnikord sunnitud ikkagi hommikul eetrisse saabudes tõdema enne eetrit, et, et risti ele seekord ikka mõtet. Ja võib-olla siis jah, 18 aasta täna ma pakun välja, et 10 korda. Ja auto ei ole sind alt vedanud vä? Ei, eks ma, ega ma ei ole kogu aeg, ei ole ju olnud pidanud autoga sõitma, maitse on viimasel ajal jah, see viimased viis aastat viis aastat, ma olen reisi pärast sõitnud autoga, aga muidu ma olen ikkagi kas tartus alguses või siis Tallinnas, ma olen linnas elanud päris kesklinnas tavaliselt. Et siis ma sealt ma ikkagi ennast sain, ükskõik mis väe ja võimuga tavaliselt raadiosse kohale. Aga kui me nüüd arvutame, eks ju, et kuskil 12 paiku kirjutad veel nalju ja siis kuskil poole viiest juba tõused ülesed kella kuueks kohale jõuda, siis seda uneaega jääb nagu ikka väga napiks või sa võtad päeval lisa siis vä? Jah, ta on, ta ongi selle elu juures, siis ma olen nagu püüdnud, et vaat, võiks ta kõikidel inimestel, kes kelle tööpäev ei ole väga täpselt paika pandud, et ongi nii, et mul ju üks töö algab, algab kell kuus hommikul raadiost, siis siis teine võib-olla on päeval ja siis kolmas algab kell 10 õhtul lõpeb ära kell kolm näiteks siis siis vanasti ma ikka tegin niimoodi, et siis mis ma elan, mis meil on, koju lähen siis kõnnid kuskil niimoodi ringi, hoiad ennast toniseerivat asjadega ööd üleval ja siis lähed hommiku paremini tööle kohe otsesest, mis sa tunniks ajaks magama lähed. Aga noh, selliste elu saab elada niimoodi ajavahemikus noh, 20.-st 30. aastani, et siis on ta siis on ta käiakse jõud üle ja aga hiljem ta ikkagi tark inimene seda ei kasuta niimoodi, et nüüd ma olen kenasti püüdnud need tegemised niimoodi ära sättida, et kui mul on õhtune esinemine või või õhtune töö, et siis Maib ei pane ennast enam hommikuks niimoodi päris kohe tööle, et et elu on inimene ikkagi aastatega natuke muutub ikka gramm grammi haaval targemaks ja ja sätib ühtlasemalt mass. Riisiperes elamine, kuidas see sulle mõjunud on, et see ei ole nüüd enam siin ega seal linnas, vaid oled kohe päris maal. See ma arvan, et on hästi, sest paljudel inimestel on ka ju see mõte, et tahaks, ikka võiks ju maal elada. Ja õnneks ei ole see kõigil, sest ta nukker oleks, kui linnasid ei olekski enam keegi. Et iga iga riik peab ikka olema säilitanud linnalt ka olemas ja ja on väga palju asju, mida saab käinud linnas teha. Aga ühel perioodil tahab inimene, et võiks, võiks elada maal. Mõni ei taha ikka üldse. Aga see ongi, inimene elab juvat seal, kus ta tahab, või seal, kus ta saab ja kui, kui ta kui ta peab elama seal, kus ta saab, no siis on üks asi. Aga loomulikult ongi see inimene seal väga sügavalt isiklik asi, et et Maal on palju, palju teisel elu kui, kui linnas ja nurgas Riisipere nüüd ei ole selline metsade süles kusagil. Päriselt kanasit varvaste vahel ei ole. Jah, et ta on olevik ja ja seal on ilus kool ja pood ja, ja kõik on ju korras, lasteaed ja ja, ja kõik on tsiviliseeritud Tallinnale väga lähedal ja mõnikümmend minutit autosõitu Sults peale. Aga seal on lihtsalt, lastel on rohkem ruumi seal mõnusasti ringi kõndida ja sellist naabrid on, on väga-väga toredad ja kogu see elukeskkond on, on korras, et et kuidagi jah, juhuslikult vedas. Sattusin sinna. Väiksed lapsed on kõige väiksema kolmele iko Juliuse pats, Joosep on juba viiene ja Taavet, tema on juba selline suurmees, tema 18. Korralik. Aga aega selleks, et nendega ühel päeval, kui ma sulle helistasin, siis olid küll parasjagu teel lasteaia poole või sa lihtsalt nagu tegid ennast tähtsaks. Ei, ma just tulin jah, lasteaiast proovisime jah, et siin nüüd esimesed korrad nüüd jälle minna nendega sest ma olen väga palju kodus. Tegelikult ma teen oma asju ju kodus, valmistan ette ja siis teen selliseid lühemaid või pikemaid röövretki lihtsalt korraks niimoodi välja sealt. Ja praegu on, selles mõttes on hea jah. Kui perele magama, siis ma teen veel mingit mingit tööasju seal. Ja jah, et ei ole niimoodi, et ma lähen hommikul vara ära ja suhteliselt õhtu hilja tulen, et tal on pikad päevad ära, et et praegu ma saan olla perega mõnusasti koos. Vahel harva tuleb võib-olla ette vist viie aasta jooksul olnud. Neli ööd, kui ma olen kodust ära olnud nagu rekordid. No, see on ikka rekord, kas oled sina oma kätega tegija mees ka, et meeldib, võta haamer ja kopsida ja saagi. Mehed on ikka sellised, et nad kutsuvad, paluvad abi viimases hädas olles enne seda tohutut kahju teinud endale. Ja ka oma perele mingi maja eriti kaua vastu ei pea. Jah, et aga õnneks oli minu nooruspõlv oli selline, kus elu toimus garaažis endale igasugust aparaat, ehitades kogu aeg maast madalast ja Ma olen kogu aeg elanud sellises keskkonnas, mis, mida ehitatakse. Sest suure osa ajast et kui ma läksin kooli Tartus, siis mul oli olnud juba 30 elu kohta erinevat imendi, mida kogu aeg siis remontida. Aga siis hakati maja ehitama, siis ma olin kogu aeg selle maja sees, alustasime, saun, sai enam-vähem niimoodi valmis, et seda oli võimalik kütta niimoodi mingi plekk, ahjukene oli seal ja siis tuba toa haaval niimoodi pidevalt vallutasime ja ehitasime ja siis ma sain selles protsessis kaasas olla, et ma ikkagi olen kaasa teinud selle, kuidas maja ikkagi nullist vundamendist kerkib, kuni siis niimoodi lõpuni välja. Paned sinna tuulelipuga korstna külge, et on see ülevaade, on mul olemas. Et ei jääks nüüd mulje, et ma kõiki neid töid askem, siis vähemalt ma räägin, et mul on see ülevaade olemas, et ma tööriistadega ikka saan enam-vähem hakkama ja aga aga muidugi ei ole mul mõtet näiteks ise katust panna, sest et see on kallis ja see kraam kõik ja mul ei ole mõtet seda oma oskuste lihvimiseks lihtsalt osta nimede ja lasta tervet maja märjaks sadada mitme suve ja talve vältel, et tavaliselt tulevad töömehed ja teevad seal ikkagi ju nelja või viie päevaga ära. Aga kas sa naudid seda ise tegemist, pigem mulle jäi nüüd niisugune mulje, et sa teed seda noh, nii-öelda eesti mehe surma ähvardusel, et lihtsalt kõik teevad ja naabrimehed ja mina siis teen ka. Ei, ma ikkagi kuidagi seejärel mitme naudivad siin iseenesestmõistetav, et kui sul lihtsad asjad on, siis sa teed nad ju ära ja see on palju kergem ja mõnusam teha. Ja kui isegi on õnnestunud pika pisi mingisugune mingeid aparaadid muretseda. Ja niisugune töökeskkond, sul on laud ja alustame sellest, kruustangid on väga tähtsad asjad. Ilma nendeta ma olen suure osa oma elust mööda saatnud, aga, aga nüüd, kui ma need sain 40.-ks sünnipäevaks, on need, on, need on elu nagu lill. Me oleme mõnel korral tänase jutuajamise jooksul jõudnud sinna, et ei olegi nagu väga millegi jaoks aega ja seda juhtub minu jutusaatekülalistega nii tihti, et nad ütlevad seda, et ei ole aega. Kas sõprade heaks näiteks on aega. Kindlasti mitte, sest sest ei ole, see on, see on niimoodi, et praegu on mul läbi terve elu, tegelikult on neid on palju, aga nüüd kõik see paremini tõlke võib-olla paar tükki. Ja ka mõned õnneks on niimoodi, et me oleme töiselt kuidagi seotud sõpradega, et siis siis on ikkagi ikkagi näeme, et ja kohtume, et aga see, et aega ei ole see no kuidagi nagu isegi ei ei peaks seda nagu halvaks, vaid selles mõttes, et see aega nagu täidetud, et ennist juttu, et mul ei ole aega televiisorit vaadata, näiteks siis see ei tähenda, et et midagi lahti oleks. Mul lihtsalt on muud huvitavat tegemist. Et selle ajapuuduse suhtes, et see aeg on kuidagi hästi täidetud ja kui sul on lapsed ja sul on, on selline elamine, mida vajab, pidavat nagu nokitsemist, seal on palju nagu teha ja ja kui sa pead selleks nagu nagu elatist teenima ja mis aeg on kuidagi nii kuidagi sisukalt täidetud, et et ei ole, sellist ülepeakaela tormamist ei ole, aga noh, et, et ei ole mõttetusteks aega. Aga nii, et seda muret, et sa vaatad oma märkmikku, mida ma ju ei tea, kas sul üldse ongi, et sa siis vaatad nii-öelda oma päevale ette või järgmisele, kahele nädalale või isegi kahele kuule ja mõtled, et ai, et seda hetke, et nüüd sõidaks kuskile Lõuna-Eestisse ja võtaks sõpradega klaasi õlut, käiks saunas, et meid ei tea, millal see tuleb. Ma arvan, et seda tuleb, aga mul on õnneks on see, et ma olen seda väga palju elus teinud, et sõpradega õlut võtnud kohe väga palju ja vähemalt väga põhjalikult seda teinud omal ajal ja väga suure kirega. See kõlab nüüd juba natukene nagu patukahetsus või tunnis. Et ma mõtlen seda, et mingisugune periood inimese elus peab olema, kus ta teeb ühed asjad nagu ära näiteks nagu kolmerattalise rattaga sõitmine, see on ju suurepärane, kui seda oskad, sa teed, teed seda suure sisemise põlemisega ja lõpuks sa, see periood saab mööda. Et oli ka mulle see periood, kus sai maailma asju paika pandud ja ja istutud ja sõpradega väga palju tehtud, sellist, millest võiks kirjutada, kirjutada väga palju huvitavaid raamatuid ja seiklusi ja, ja aga, aga milleks, et, et see aeg, kui sa inimese elus on see aeg ära olnud, siis ta ei, ei kahetse aja saabudes, kus ta peab perekonnale pühenduma ja ja midagi asist tegema, ta ei kahetse või, või ta ei tunne ennast koormatuna kuidagi, et see periood on mulle olnud, see on hästi ilus, see mul meeles teinekord ka raske ja õudne, aga et see on mul möödas ja mind see ei sega, selle puudumine tänasel päeval kui absoluutselt, et et küllap kui, kui, kui läheb hästi, kõik jaa jaa, inimesed, kes praegu minu hoole all on nagu suureks kasvanud, siis on jälle aega noh. Pisut rohkem vaadata, et istuda ja teha veini ja ja kuulata raadiot ja vaadata televiisorit, isegi ja sõpradega koos olla. Aga mis siin siis muutis, kaud tee, tulite õige naine sinu ellu ja siis muutusidki, äkki unustasid need sõbrad ja õlle joomise ja said suureks vä? Ei, ma usun, et ma ei taha rääkida, muidugi, valgustatus oleks mind tabanud vaid lihtsalt aegade pikkamisi oma töö, lihtsalt, et mõnele inimesele saab jagu vare risu täis teisel läheb kauem aega. Mõnikord jõuagi inimesed selleni. Ja niimoodi on, et et kindlasti õige inimene ka õige naine ja ja eks olud kuidagi loksuvad siis teinekord lihtsalt lihtsalt paika, et muud ja ei oska nagu arvata, et mängi mõtlema üks mõttelõnga sassi praegu, et mis see sind muutnud muutnud on jah, et ega inimesega on ikka niimoodi, et ega keegi teda ei muuda. Ta ise muudab siis on ega, ega niimoodi, et see ongi ka, ma olen nagu aru saanud, et naiste väga levinud väärarusaam on see, et mina tulen ja muudan ja ja siis pärast on kõik üllatunud, et kuidas see kõik niimoodi läks, et ei muutunudki. Et ega kui inimene ise ikka ei taha, midagi ei muutu, siis ei muutuda. No vot, ma nüüd loodan, et su naine seda saadet ei kuula, sellepärast et võib-olla temal oli kogu aeg kõik need aastad on olnud ettekujutus, et tema on sind muutnud. Ei, tema ei ole sellist vääraru saama ja tema ta ikka ise on seda kõrvalt näinud, et see on ikkagi inimese enda enda otsus, kas ta teeb seda või ei. Aga millega ta tegeleb? Tema on muidu väljaõppinud, on kunstnikuks, tema on skulptor ja ta nüüd on muidugi pidanud oma elust väga-väga pikalt tegelema selliste geneetiliste skulptuuride ja mida me ise oleme loonud, et pisut jäänud see asi tahaplaanile, aga nüüd ta uuesti püüab hakata oma põhitegevusega tegelema. Et ta sellise hea käega keraamika ja eks varem või hiljem siis sätib endale sinna riistadega sellise sellise töö tööpaigata. Selle ala inimene täna. Kui palju te teineteise professionaalsetesse asjadesse üldse segate, ma saan aru küll, et, et ta nüüd lapsi kasvatanud ja sina oled leiba teeninud. Aga, aga noh, näiteks, kui palju ta arvustab või võtab sõna sel teemal, mida sina näiteks kirjutad või, või kui palju sina julged tema keraamika kohta midagi ütelda või on seda üldse vaja? Sest niimoodi vist, et me oleme hästi ausad üksteise vastu. Me, mul on õnnestunud kuidagi väga paljudesse TEMA asjadesse ennast sisse sobitada, kui ta käib nende sümpoosioni ette või sellistel, siis ma olen seal abiks, midagi tassimas või, või kandmas ja, või midagi kuskilt kinni hoidmas. Ja siis on korraldajad millegipärast märkinud sinna osavõtjate hulka ja siis ka minu nime, et vanem kui jah, et guugeldada, et siis nagu oleksid kaoskult tuuri alal väga-väga tegev inimene. Kuigi jah, ma kuidagi sinna niimoodi sattunud, et mina olen õnneks päris paljude tema asjade sünni juures olnud, olnud lähedalt pärisosa võtta ja nii mõnigi kord annab tema mulle mõne hea idee. No hiljuti just oli tohisool suur keraamikasümpoosion, ütle nüüd, et sa olid seal ka asjapulk, kindlasti. Seal ma olin nii palju, et et mina hoidsin siis lapsi ja ise käisin ka seal tohisool muidugi sealjuures seal tegin nii mõnegi saate linti seal ja ja uurisin seda, aga seal. Mul õnnestus ainult üks väikene tass teha. Vahepeal selle, ma sokutasin ta sinna suurde suurde ahju sisse, et aga seal ma ei läinud ametlikult ürikutesse kirja kui osavõtja. Seekord mitte. Aga kui laiemalt vaadata nende inimeste ringi, kes üldse sinu arvates võiksid või peaksid sinu loomingut arvustama. Ikka minu jaoks on küll oluline, mida mu sõbrad või lähedased sellest arvavad, mida ma teen, et, et kes sinna veel kuuluvad, siis peale peale abikaasa. Et kelle arvamus oleks tähtis? Ma arvan, et sõber Margo Mitt, tema, tema arvamus, eks neid inimesi on, on mõnigi mõnigi veel. Näiteks meie enda töö juures Kuku raadios produtsentidest, helioperaatoritest keda keda ikka kuulad ja, või kelle arvamus nagu tähtis on, et seal on? Oi, sa vaatad siis näiteks, et kui üldse sinu nalja peale ta ei reageeri, et siis on nagu kehva nali olnud, jah? Ega sisulise külje pealt väga jääaega seda seda seal nüüd kollektiiviga arutada. Ja, ja tihtilugu sel ajal, kui libauudised eetris on, arutame hoopis midagi muud. Väga ei kuula niimoodi põhjalikult seda, seda läbi, et meil on niuksed spetsiifilisest iseloomust lähtuvalt see, mis meil hetkel eetris on, üldiselt väga ei huvita, sest see on juba varem ära tehtud ja, ja sellega me ei tegele. Kuigi ta on programmi osa, aga me tegeleme järgmiste asjadega, et et sellist vanasti oli küll päris algusaastatel, kui see sündis kuidagi natukene kollektiivse, oma loomingu kandepinna baasil, siis, kui me istusime ka pärast raadiosaatjat lõpuraadiotes kuni hommikuni välja läks, ei hakka selle töö peal, et see oli ja, ja oli lõbus, lõbus meeleolu, siis sündis sealt kogu aeg sellist kollektiivsemalt loomingut ka, mida ma siin ära kasutada. Aga praegu on, on nõnda, et ega ma ei oska ja väga-väga välja tuua, kelle arvamus mind huvitaks, sest ega iga inimese arvamus on põhimõtteliselt tähtis, kui tänaval tuleb inimene, ütleb mulle midagi, siis see inimene ei ole, ta on võtnud vaevaks seda mõtet enda peas kanda ja mind nähes isegi nagu see äsja välja tõstetud või ei suuda siis tähtis on. Aga tullakse juurde ja öeldakse, et see on täitsa tavaline asi. Või vahel ikka tullakse. Ja mõnikord juhtub seda sagedamini. Ühte päeva ma mäletan, see oli eelmisel aastal, kui mul hakkas väga pentsik mulje jääma, kui taksojuhid paaril korral viibutasin, ütles, et ma kuulan sind. Nime Ma käin siit tänava peal. Et ei saanud nagu aru, et milles vist oli jah, väga imelik kokkusattumise periood, ma väga imelikult mõtlesin, et huvitav, ma olen juba aastaid ja aastaid teinud ja kedagi see pole nagu niimoodi huvitanud, aga see oli ka muidugi erandlik päev. Aga inimesed kuulavad jah, ja sellest on ju ainult ainult hea meel, et eks ta ammugi mitte kõikidele inimestele ju ei lähe korda ja ammugi ei ole ju kõik need kõik need päevad, mis ma teen ju ju ka kõrghetked. Miks ta on iga iga tööga nagu on, et et seal on paratamatult kõrged hetkede, on ka selline tavaline rutiinne tase, millest pead siis püüdma mitte alla minna, et et selline sellega pead leppima, kui nii kaua teha seda asja. Kui see väike poiss olid siis ka emale-isale, sellist pula ajasid kogu aeg või on su ema öelnud, et sa oled lapsest peale juba selline olnud. Lapsena oli mul päris pikka aega, oli muidugi see, et näiteks paljas mõte, et ma peaksin lava peale näiteks minema, ajas mul täitsa hirmu nahka ja ja ma just olin mingis neljandas klassis, ma mäletan, kui mul oli roll ühes kuu näärinäidendis, kus ma olin kuusk, pidin olema niisugune papist lõigatud kuuse väga ja minu meelest vist ütlema midagi mingi väga sisutu fraasi. Ja see oli see, ma mäletan, see oli nii õudne ettevõtmine, et ma astusin selle kuuserwelbohlex lava peale minnes ja ja seal oli tohutu. Ma poleks iialgi arvanud, et et ma oleks midagi umbes sarnast ametit valinud vä? Seda jah, see see mõte tuli, alles hakkas küpsema kuidagi näitlemisega või sinnapoole vaadata, kas kips on alles siis, kui ma olin seal seitsmeteistkümnendas kutsekeskkoolis, Tartus õppisin autoremondilukksepaks ja kui me seal see oli ikkagi selline mõnus sügav vene aeg, kus hommikut oli meil venekeelseid rivistused ja laulsid vene hümni ja ja siis kuidagi hakkas seal mingi vastureaktsioonina kuidagi tekkima ja ja, ja siis peamine suur põhjus, mis oli, oli see, et me käisime sõbraga Vanemuise teatris vaatamas etendust, kirp kõrvas, kus mängis Peeter Oja ja osa Rising toona selline üks esimesi selliseid komöödiaid, kus Sist isegi vist puhul paljas naine jooksis ja vist korraks üle lava ja see oli selle sellel samal põhjusel kindlasti ka kogu aeg täis pidutseda, mängiti aastate viisi ja Peeter Oja tahtnud ise seda etendust silmaotsaski näha. Veteles kunagi räägitakse, nüüd ta tuleb jälle Talle bumerangina tagasi, et nüüd räägitakse jälle Vikerraadiosse. Et see oli tema jaoks kindlasti otsatu õudusega. Meile läks sõbraga nii korda, et meiega kavatsesime kindlasti saada headeks näitlejateks ja hakkasime siis sellel sellel suunal tegema jõupingutusi. Pärast sai. Sõber on kindlasti Soomes ehitaja või? Ei, ta ei ole Soomest, on Eestis ja ja Ta toredaid kööke ja käisime ikkagi selle kadalipu lõpuni selle mõlemad ikkagi diplomi kätte. No täna on pühapäev ja vahel on jutusaates kombeks, mõnikord mul ei ole meeles, aga praegu näiteks on milline on selline pühapäev, kui sa õhtul tunned, et ohoo, ma olen nüüd küll teinud päev otsa ainult selliseid asju, mis mulle väga meeldivad. Siis on väga lihtsad asjad, et saad rahulikult magada. Mis kellani hästi täpsed oleme nüüd. No kui sa kella üheksani, siis on mõnus, et siis siis on isegi juba küllaga. Hommikutegijatele on see juba suur lõuna, eks ole. Nojah, selleks ajaks tavaliselt juba ju viis tundi üleval olnud tööpäev selja taga siis muidugi klassikalised teed pannkooke ja kohvi ja siis isegi isegi vaata, et kui on, et vaatad tähelaeva või või, või miskit või siis seda maatundi või, või kuidas see oli nüüd endistest on mingi muu. Nüüd tuleb sellest maahommik hommikul. Ta oli teise pealkirjaga, aga nüüd hakkab, on ta jälle maha. Prillitoosi, aga ma ei mäleta, kas oli pühapäeval. Ja ema hommik oli ka laupäeviti. Ei loe. Aga jah, et umbes midagi selline, et seal võiks olla väga erandlik. Jälle on televiisor sinu elus. Aitäh ja jah, et midagi väga erandliku ja siis. Ja siis võiks olla niimoodi, et kui see tehtud on, siis võiks uuesti magama minna. Niimoodi korraks jälle umbes pooleteiseks tunniks. Eks lastega midagi lugeda ja siis võiks minna seenele või ratastega sõitma. Ja, ja tähtis oleks, et kuskile kaugele ei oleks nagu vaja minna sõitma autoga näiteks sellest sest väga pikka või ka väga suure osa mu elust veedan autos kogu aeg. Arvutasin, et ma olen vist viimase viie aasta jooksul autos veetnud kaheksa kuud järjest. Et seda on nagu päris palju. Kokkuvõttes et kindlasti ta sisad autosõitu. Ja peaks temaga olema ka see, et, et keegi ei tule külla. Sõbrad, ärge täna siis Gaute poole minge. Ja et võiks olla, et saaks ühe korra niimoodi, et mitte, et ma nüüd upuks sõprade külastustesse, palju öeldud käivad mul kahjuks ikkagi väga harva külas. Aga et ja siis? Saaks veel õhtut õhtul niimoodi lihtsalt koos rahulikult midagi võib-olla poistega seal meisterdada ja ja, ja suhteliselt vara magama minna jälle. Eks pühapäeva puhul ikkagi inimene mõtleb selle puhkuse peale. Et ainukene puhkus teadupoolest ikkagi nii magamine, et ega muu asi inimeste ei puhke ja kõikvõimalikud aktiivsed puhkused ja mööda erinevaid maailmapaiku ringi undamine, see nagu jätab inimesele mulje, et ta puhkab, aga ta lihtsalt saad väga palju teist informatsiooni, mida ta tuleb seedida ja siis talle tundub, et ta nüüd on puhanud, aga aga jah, on Kaczugu puhkuseriiki, nagu. Nagu ütles Andrus Kivirähki puhkus on see, kus sa võtad sõbraga kõigis Hiina ja, või siis magad ega muud asjad, puhkused. Aga selle seenejutu võtsid sa nüüd ise üles, lõpetuseks ma küsin, sest inimesed eri Eesti otstes praegu mõtlevad, et ohoo, kas seal Riisipere kandis on siis ka juba kõvasti seeni. Augusti lõpus. Mina ei tea, sellepärast, et pole sellist teha päeva olnud, sellist ei ole olnud ja ma ei tea, kas nad praegu veel juba juba kõik siis valmis on. Sest muidu on meil küll näidetega kodust pea kaugele maja, paistab, et saadame korvid täis ja ei ole, ei ole nagu nagu probleemi. Aga minuga nüüd küll olnud niimoodi, et ma olen kahel viimasel aastal olen käinud, on tavaliselt liiga vara läinud, ei ole midagi saanud, siis pettunud ja uuesti ärkan, siis on kõik otsas. On see aeg mööda läinud, aga aga elekil mul tema küll poistega käib ja korjavad päris päris palju neid seal neli väga põllust kukeseent ei ole ka. Kuuseriisikad ja sellist mõnusat head võiseid. Oh, ohoo, aga väike juba tuligi selline seeneisu peale, eks tasub metsa minna ja vaadata, aitäh. Gaute Kivistik, et sa tulid täna hommikul vikerraadiosse ja ilusat ilusat pühapäeva siinkohal kõikidele kuulajatele saata. Ta tegi Margit Kilumets ja helipuldis aitas Maristomba.