Kell sai kuus, uudistetoimetus võtab kokku tänased sündmused meil ja mujal stuudios on Indrek Kiisler. Park Markets prognoosib, et kolmes balti riigis jätkub majanduskasvu aeglustumine. Eesti jaoks prognoositakse selleks aastaks 3,5 protsendilist kasvu. Kõige kehvemaks perioodiks kujuneb meile selle aasta suvi ja sügis. Aasta lõpuks peaks aga hinnatõus tunduvalt olema väiksem kui praegu. Umbes 4,5 protsenti. Majanduskasvu pidurdumine ja Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul Brüsselist vaadates väga halb välja ei paista. Numbrid on kokkuvõttes head. Küsimus on tema sõnul selles, kuidas tendents nüüd jätkub. Siim Kallas kinnitas ka, et ta ei kandideeri tuleval aastal. Euroopa Parlamendi vaidlused töölepingu seaduse pärast on läbi, kuid seaduse heakskiitmise nii riigikogu poolt on veel aega. Ametiühingutele. Talvel tuleks uut eelnõu vaadata tervikuna, mitte üksikute punktide kaupa. Valitsevad leiboristid said kohalikel valimistel suure kaotuse osaliseks. Analüütikute sõnul võib tulemus seada kahtluse alla peaminister Gordon Browni liidripositsiooni. Leiboristide endi hinnangul on populaarsuse langus põhjustatud peamiselt ülemaailmsest majanduskriisist. Keskvalimiskomisjon avalikustas presidendivalimiste ametlikud tulemused, kumbki kandidaat võiduks vajalikku viiekümneprotsendilist künnist ei ületanud, opositsioon on aga tulemused vaidlustanud. Tallinnas Jaani kirikus toimub täna Urmas Sisaski viienda missa esmaettekanne. Teos on kirjutatud Eesti vabariigi sünnipäeva auks, mis kannab ette ligi sajaliikmeline ühendatud poistekoor ja kolleegium konsonante orkester. Öösel on meil sademeteta ilm, homme päeval sajab aga kohati vihma. Sooja tuleb homme päeval 15 kuni 21 kraadi. Hansapank Markets sai valmis järjekordse majandusülevaate balti riikide kohta eelmisest ülevaatest möödunud Aja jooksul on olukord maailma majanduses ja finantsturgudel kiiresti halvenenud, see mõjutanud negatiivselt ka balti riikide majandusseisu ja väljavaateid. Hansapanga analüütik Maris Lauri tutvustas analüüsi. Mall Mälberg käis kuulamas. Maailma arengute ebakindlus on suur, ütles maris Lauri. Välised negatiivsed tegurid on mõjutanud ka Eestit, Lätit ja Leedut negatiivselt ja toonud kaasa selle, et meie prognoosid on muutunud majanduskasvu osas kehvemaks ja inflatsiooni ootused on jälle läinud suuremaks. Mida me praegu näeme, on see, et kolmes riigis nooreneb siis eelkõige sisenõudluse, majapidamiste tarbimine, investeeringud ja Eestis ka valitsuskulutused ning sõnaliselt Lätiski Yaleebeski, kui mitte sel aastal, siis järgmisel aastal valitsuskulutuste kasv pidurdub. Kõval. Ekspordi osas on lootused head olnud maris. Lauri sõnul osutab see sellele, et meie majandused on olnud võimelised ebasoodsate tingimustega päris hästi kohanema. Import kukub väga laias kategoorias peaaegu kõikides põhikaubagruppides, sest tarbijad kulutavad vähem. Kui tarbimine hakkab kasvama, investeeringud hakkavad kasvama, siis võib veegaga import võib hakata samuti kasvama, loodetavasti siis on selleks ajaks eesti tootjad ainult nii palju arenenud, et see kasv ei tule nii kiire, et ei tooda nii palju importkaupu sisse. Jooksevkonto puudujääk väheneb. Ootame seda, et välislaenukapitali sissevool väheneb, sest palun on alanud ja see toob kaasa selle, et välisvõla kasv pidurdub otseinvesteeringute puhul ja pähe rahad siis papa uid peaksin suurenema, siis suhteliselt suured tõenäosusega. Ettevõtete ülevõtmise väliskapital tõenäoliselt soovib osta Eestis tegutsevaid ettevõtteid. Majandustsüklis tavaline nähtus, kus ei kehti ettevõtteid, hakatakse üles ostma. Muidugi on Eesti ettevõtjaid osta üles ka teine Eesti ettevõte. Kui väliskapitalil on rahale ligipääs lihtsam, siis on suhteliselt tõenäoline, et need on välismaalased. Hinnatõus peaks hakkama prognoosi kohaselt nüüd taanduma, kinnitas maris Lauri. Eestis pidurdusheina kasv juba märtsis, leedus aprillis, Lätist peaks juhtuma aasta teisel poolel, sellest hoolimata tarbijate ootused kehvad. Kui siia lisada hirm töötuks jäämise ees, siis saame kaks kõige suuremat tegurit, mis tarbijat mõjutavad. Inimeste ootused on halvad, need mõjutavad praegu kõige hullemini, reaalselt aset ei olegi justkui väga halvaks läinud. Tarbimise kasv on esialgu suhteliselt mõõdukas, et kui hinnatõus hakkab vähenema ja kui töötuse hirmud vähenevad, siis pardumine kasvamas. Viimane tõenäoliselt niipea ei juhtu, sest me teame, et on lähenemas mõningaid suuri koondamisi. Benjon, kas töötuks jäänud saanud siiski tööd, töökohti veel praegu on vabu aga muidugi, kui majandusnadi edasi lähebki, laseb natuke selles mõttes kehvemaks minna. Mis puutub veel hinnatõusu, siis maris Lauri prognoos on järgmine. Ja homsest hakkavad hinnad langema ja mõnede kaubagruppide osas ilmselt päris ulatuslikult ei pea siis kaasa tooma selle, et aasta lõpus on hinnatõus oluliselt väiksem kui praegu nelja-viie protsendi vahel on tõenäoline. Täna andis Tallinnas pressikonverentsiga Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas, kes puudutas samuti Eesti majandusolukorda. Üldised numbrid ei ole ikka endiselt kokkuvõttes sugugi mitte halvad, aga muidugi küsimus on tendentsis. Äkiline majanduskasvu pidurdumine on muidugi suur ja, ja küsimus on, mis sellest saab edasi. Kui komisjon hindab nii-öelda avaliku rahanduse olukorda, siis Eesti kuulub muidugi ühe riigi hulka, keda keda peetakse üheks kõige tugevamaks vähemaks ütleme tänu sellele, et meil ei ole välisvõlga suurt suudetaks pida tasakaalus, et selles mõttes need asjad nii halvad välja sugugi. Aga, aga ega keegi ei oska täpselt öelda, mis tervikuna saab ja tervikuna Euroopa majandus ka ei näe nii halb välja, et oleks väga tõsine enim, sest majanduskasv on umbes samasugune, kaks protsenti, nagu ta on kogu aeg olnud, aga riigitan, pilt väga erinev ja nagu ikka, ei oska keegi ette näha ka midagi, ega neid valitsusi, kes on suutelised eelarvet kokku tõmbama, neid väga palju maailmas ei ole. Et kui valitsus oma poliitikaga suudab reageerida majandusolukorra muutumisele ka negatiivses mõttes, siis see on muidugi minu arvates väga hea ja väga tugev usaldusväärsuse näitaja. Mis Kallasele muret teeb, on see, et Eesti liitumine eurorahasüsteemiga aina edasi lükkub. Eriti kui vaadata nüüd seda praegust olukorda ja seda majandussituatsiooni, siis mida rohkem me oleme seotud selle Euroopa alaga, kaasa arvatud euroga, seda parem, tugevam meie vastupanu võime kõikidele võimalike ebameeldivuste maailmas, nii et see teeb üsna muret, et Eestil selle euroga liitumine lükkab ja lükkab. Teatavasti blokeeris Leedu sel nädalal Euroopa Liidu ja Venemaa partnerluskõnelused, nõudes tagatisi energiajulgeoleku alal ja muudes Venemaa poliitikat puudutavates küsimustes. Siim Kallase kommentaar. Komisjon on huvitatud loomulikult sellest, et see lepe sünniks, aga kui me seda arutasime, siis president Barroso ütles ka selgelt seda, et see ei ole nõukogude liit ja kedagi ei patraniseeritajad, kõikide seisukohti võetakse tõsiselt. Küsimusele, kas ta kandideerib europarlamenti, vastas Kallas selgelt ja lühidalt ei kandideeri. Tuletõrjujad lõpetasid Pärnumaal Tootsi turbaväljal aktiivse kustutamise ning täna tehtud järelkontrolli ajal uusi tulekoldeid ei avastatud. Endise turba välja kustutamine lõpetati eile hilisõhtul kella 23 ajal ning käisid kaks päästetöötajad põlenguala veel kord üle. Häirekeskus sai turba välja süütamisest teate teisipäeva pärastlõunal, kui tuld võttis endine turbatootmisala, kuhu on peale kasvanud nüüd noormetsataimestik. Täpsustatud andmetel oli põlenguala suurus 5,5 hektarit. Seoses nädalavahetusega tuletab päästeteenistus elanikkonnale meelde, et kulupõletamine on keelatud. Lõkete tegemisel tuleb rangelt järgida kõiki tuleohutusnõudeid põletamise keelust. Üleastujaid võib oodata rahatrahv kuni 18000 krooni, füüsilisele isikule kuni 50000 krooni, juriidilisele isikule kulupõlengu põhjustaja tasub ka tekitatud keskkonnakahju. Tuleohutusnõuete rikkumine lõkete tegemisel võib tuua kaasa kuni 12000 krooni suuruse trahvi. Sel aastal on toimunud 1007 metsa- ja maastikupõlengut. Kulupõlengu tagajärjel on hukkunud üks ja vigastada saanud samuti üks inimene. Kulupõlengutest süttinud Eestis neli hoonet. Vaidlused töölepingu seaduse pärast on läbi, kuid seaduse heakskiitmise nii riigikogu poolt on veel aega. Ametiühingute palvel tuleks uut eelnõu vaadata tervikuna, mitme, mitte üksikute punktide kaupa. Margitta otsmaa jätkab. Peamised muudatused uues töölepinguseaduses võrreldes tänasega on näiteks öötöö eest makstava lisatasu suurenemine, kaob kollektiivne varaline vastutus. Töötuskindlustus laieneb töötajale, kes lahkub omal soovil ja töötuskindlustuse hüvitis suureneb. Oluline on ka see, et tööandja ei saa võtta või nõuda töötajalt mis tahes nõusolekuid. Ametiühingute keskliidu juht Harri Taliga selgitab, kuidas uus eelnõu sündis. Küsimus on olnud, et miks peetile läbirääkimisi kolmepoolselt, miks ei olnud kaasatud lai avalikkus sedasama kolmepoolsuse, põhimõttetöö ja sotsiaalküsimustes on rahvusvaheliselt kasutusel ainuvõimalikult aktsepteeritud ja tahan rõhutada seda, et eelnõu ei olnud mängurünnak, see oli päris rünnak ja eelnõu, nagu te teate, oli, oli väga räige ja meie küsimus oli tegelikult see, milline lähenemine valida, kas pidada läbirääkimisi või olla teravas opositsioonis. Kindlasti oli väga tähtis see, et me pidasime kahepoolseid läbirääkimisi Tööandjate Keskliiduga. Selgitasime tööandjatele algul omalt poolt, mis on need mured, mis on probleemid, millised võiksid olla lahendused. Suures osas õnnestus meil säilitada väga paljud. Täna kehtivad olulised põhimõtted. Ametiühingud ei ole taliga sõnul ka uue seaduseelnõuga rahul, kuid see on kahest halvast parim. Ja me ei ole rahul. Aga mis puudutab tööinspektsiooni suutlikkust ja pädev järelevalve osas, aga see tegelikult ei ole võib-olla nii palju. Töölepingu seaduse küsimus, väikeettevõtjate või Tööandjate seaduskuulekus ei pruugi paraneda. Halduskoormus ei pruugi väheneda, kui siis tööandjad selleks, et korrektseid lepinguid sõlmima sõlmede peavad hakkama palkama endale advokaate, kes oleksid hästi kodus võlaõiguse teemadel ja nii edasi, siis leppisime teatavasti kokku selle kolmepoolselt, et nähakse praktiliselt kaks miljonit kroonini ja kokku siis ametiühingutel tööandjatele selgitustöö tegemiseks. Tänastest välisuudistest teeb kokkuvõtte Marta Grauberg. Viis nädalat pärast Zimbabwe presidendivalimisi avalikustas keskvalimiskomisjon valimiste ametlikud tulemused. Nende kohaselt kogus opositsiooni kandidaat Morgans vangi rai 48 protsenti ja 30 aastat võimul olnud Robert Mugabe 43 protsenti häältest. Kumbki kandidaat võiduks vajaliku 50 protsendi künnist ei ületanud. Seega vangi kohe võimule tõusta ei saa ning kandidaadid peavad läbima teise hääletus. Opositsioon vaidlustas valimistulemused ja süüdistab võime hääletussedelite võltsimises ja inimeste hirmutamisest. Valimiste teine voor peaks toimuma kolme nädala jooksul. Briti valitsevad leiboristid said kohalikel valimistel suure kaotuse osaliseks. BBC prognooside kohaselt saavad konservatiivid 44 liberaalsemaks raadio 25 ja leiboristid 24 protsenti häältest. Nõndaks leiboristide halvimat tulemust alates 60.-test aastatest, kui selgunud olid 100 kohaliku nõukogu. Valimistulemused olid leiboristid kaotanud kuus nõukogu ja 162 volinikku. Konservatiivid võitsid juurde kaheksa nõukogu ja 147 volinikku. Peaminister Gordon Brown nimetas tulemusi suureks pettumuseks, kuid ütles, et Tööpartei tahab vigadest õppida. Analüütikute sõnul võib tulemus seada kahtluse alla Brown'i liidripositsiooni leiboristide valitsusliikmete hinnangul laarsuse langusega põhjustatud ülemaailmsest majanduskriisist ning järgmistel üldvalimistel on leiboristid taas edukad. Valgevenest lahkub homme 11 USA saatkonna töötajat, teatas USA diplomaatiline esindus Minskis saatkondades neli diplomaati, sealhulgas ajutine asjur Jonatan Moore, seisab teadaandes. Valgevene välisministeerium esitas 30. aprillil muurile nimekirja soovimatut eksisikuteks kuulutatud USA diplomaatidest, nõudes nende lahkumist riigist 72 tunni jooksul. Minsk põhjendab sammu sooviga ühtlustada Minskis Washingtonis asuvate saatkondade isikkoosseisud. Analüütikute hinnangul ei ole selline põhjendusega tõsiseltvõetav. Märtsis, kui USA kehtestas sanktsioonid Valgevene naftakeemiaettevõtte suhtes, kutsus Minsk Washingtonist tagasi saadiku Mihhail Hvostovi. Mõne pärast lahkus USA saadik Stewart Minskist, seejärel vähendati Valgevene nõudel USA saatkonna personali ning kuni viimase ajani töötas saatkonnas 15 diplomaati. Pakistani suuruselt teise erakonna liider ja endine peaminister Nava Sharif teatas, et kõik erakorralise seisukorra Real ametist vabastatud kohtunikud õnnistatakse ametisse 12. mail. Pakistani president Pervez Musharraf kehtestas riigis erakorralise seisukorra eelmise aasta novembris ning asi seadusevastaselt vallandada ligi 60 kohtuniku, teiste seas riigi ülemkohtu peakohtuniku. Pärnu Endla teatris on täna esietendus Ülle Hallik räägib lähemalt. Pärnu Endla küüni saalis jõuab täna õhtul lavale eelmise aasta näidendivõistluse üks kahest võidutööst. Martin alguse janu. Lavastaja Andres Noormetsa sõnul räägib lugu suurest ja üldinimlikust janust selle järele, mida meil veel ei ole. Kui me oleme selle janu rahuldanud, et mis meil siis tegelikult on olemas, ehk sellest, kus on siis need tahtmiste piirid või mida tasub tahta või mida tasub omada või mis sul siis järgi jääb, lõpuks aga mingisugust lõpparvet teed, et kas sul on ikka piisavalt asja, oled sa siis õnnelik, kokkuvõttes on tegemist ühe mehega, ärimehega väike Eesti väikelinnast, kes on põhimõtteliselt kõik nagu oma elus saavutanud, tal on naine, tal on raha, tal on lapsed, tal on töö kõik olemas ja ühel momendil ei ole tal nagu mitte midagi. Jano autor Martin algus ei ole lavastaja Andres Noormetsale võõras, mitmesugused suhted seovad neid juba 15 aasta jooksul. Töötab reklaami alal aga siis kodus, et see kõik tasakaalus oleks, kirjutab niisuguseid näitemänge, mis on päris suures osas tema reklaamile vastandlikud. Kas ta näitab neid inimesi, kes tema reklaami kommid on kõik alla õginud? Me oleme olnud temaga väga erinevates suhetes. Me oleme õpetaja õpilase suhtes olnud. Me oleme löökide suhtes olnud, me oleme praegu noh, autori ja lavastaja suhtes, et ta on hästi niisugune terane ja diskirjutab väga head dialoogi. Tänu sellele dialoogile sai ta ka näitemängu agentuuri võistlused selle näitemängu eest ühe esimese rea preemiatest. Jaanus mängivad Ago Anderson, Kaili Näreplii Tedre, Helle kuningas, Liis Laigna, Lauri Kink, Ahti puder selja Sten Karpov. Andres Noormets oli lisaks lavastamiselega kunstniku ja muusikalise kujundaja rollis. Kas seal on midagi väga erilist nüüd ei ole kokkuvõttes, sest mõnikord on lavapildid nii lihtsad, et oleks nagu piinlik mingisugust kunstniku kõrvale otsida, sest ma tean täpselt, mis ma tahan ja mulle rohkem meeldib taoline vaene teater, kus näitleja paremini nähtavale tuleb ja kus ta saab niimoodi vabalt ja õnnelikult toimida. Rahvusringhäälingu Pärnu stuudiost Ülle Hallik Vähesed heliloojad on pühendanud mõne oma teose oma riigile ja rahvale. Urmas Sisask nüüd nii tegi. Inspiratsiooni saab helilooja enda sõnul tähistaevast. Urmas Sisaski viienda missa esmaettekanne toimub vähem kui tunni aja pärast Tallinna Jaani kirikus. Margitta otsmaa teeb ülevaate. Helilooja Urmas Sisaski sõnul on täna esmaettekandele tuleva Smissas nii baroki, Veneetsia koolkonda ja eestilikku loitsu kui ka pisut juudi ja araabia muusikat. Sisaski sõnul peab missa meloodia olema võimalikult lihtne ja meeldejääv. Sellesse teosesse on helilooja oma sõnul pannud hulga armastust Eesti vastu. Noh, üks mõte on see, et, et Eesti rahvas võiks ikka olla teineteisele palju ruum ja, ja mitte ei oleks rahvustoit teine eestlane just seda armastusliku poolt liitnud, selles missas muusika kaudu edasi anda ja on see meloodia siis selline hea ja mõnus, lihtne ja kõik minu meloodiad mõnusad, head ja lihtsad, nii nagu ka selles, mis, kuidas te selle poistekoori esituses kõlab. Ma käisin korra eile proovis ja ma pean ütlema nii orkestri Mul on väga tore ja vahva ja, ja poistekoor kõlab ka väga ilusasti ja mis on eriti vahva, mis võiksid inimesed täna sinna Jaani kirikusse tulla, on tore inimene nagu kirikal, kes laulab nii viiulivõtmes kui ka bassivõtmes, et siis nii-öelda kontratenor ja, ja siis kabel baritoni osa, et see on üsna eksootiline siukseid inimesi ka olemas olla. Urmas Sisaski esimene missa oli planeetide teemadel, edasi tulid linnud ja galaktikad, samast kandist on pärit ka selle missa inspiratsioon. Need tulevad otse taevast, kui nüüd natukene mõtiskleda astronoom ruumi pilgu läbi, siis selline taevas on nii kaunikesti loodud, et jumal ei pea isegi vahele sekkuma, see tähendab seda, et gravitatsioonikonstant on pannud selle kaadervärgi nii vahvasti keerlema, et saame kõnelda isegi laul vast universumist ja minu asi on siis seda kõike siis edasi vahendada, sealt siis ka inspiratsioon, mitte kirikutest otse nagu, aga missa on üks niisugune, kuna ta juba arvult täna viies on, et see on noh, niisugune, kuidas öelda nagu tugipunkte oma loometeekonnas. Sisaski sõnul valmivad tema helitööd kiiresti, ühe suurteose kirjutamisele kulub üks, kaks kuud ja juba on töös ka järgmine missa, seekord rohkem lastele. Järgmine plaan on mul kirjutada kuues missa ja see on oma väikese poja madise, kes sündis kolm pool kuud tagasi, need sellest tulebki madise missa lasteks koorile ja Rapla noortekoorile ja väikesele Madise orkestrile ka, kus on kõristi ja Carlorfi trumentaarium, aga noh, liturgiliste osa laulab ikka noortekoor oreliga. Ning veel ilmast. Öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega peamiselt sademeteta ilm, puhub ida- ja kagutuul üks kuni seitse meetrit sekundis ning sooja tuleb öösel viis kuni 10 kraadi. Homme päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vihma. Puhub idakaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis ning ilmajaam lubab homseks sooja 15 kuni 21, tuulepealsel rannikul 10 kuni 13 kraadi. Te kuulsite teise mai Päevakaja head õhtut ning kuulmiseni.