Tere õhtust, kell on kuus, uudistetoimetus võtab kokku 26. augusti olulisemad sündmused, mina olen Tõnu Karjatse. Eesti hobusekasvatajate arvates on riik jätnud maaelu arendamisel kasvatamata hobumajanduse võimalused. Homme Tallinnas toimuval laual soovivad hobusekasvatajad põllumajandusministrit veenda selles, et 2014.-st aastast Euroopa Liidu investeerimistoetusi kasutada ka hobumajanduse arendamiseks. Lääneriigid valmistuvad ÜRO Julgeolekunõukogu suureks vaidluseks. Venemaa ja Hiina aga, kes on blokeerinud kõik katsed võtta vastu Süüria konflikti puudutav resolutsioon lääneriigid peavad Moskvat vastutavaks selle eest, et rahvusvaheline üldsus on sunnitud kodusõda sekkumata pealt vaatama. Täna teatasid Süüria ülestõusnud Damaskuse lähedalt on leitud ka massihaud põlvkond. Maale lõppes kohaliku kaitseliidu maleva korraldatud võistlus must kotkas. Seal oli ligi 60 võistlejat üle Eesti. Osalejatel tuli läbida 36 kilomeetrine rada ja täita kontrollpunktides mitmesuguseid ülesandeid. Eesti esimese külateatrimaja juubelit tähistas toidu näitetrupp Lembit pritsu kirjutatud näidendiga. Asi pole tšello, esiajalooline lavalugu räägibki teatri avamisest kalurikülas. Ilm on öösel ja homme päeval pilves selgimistega, aeg-ajalt sajab vihma, kohati on sadu tugev ja on ka äikest. Sooja on öösel üheksa kuni 15, päeval 16 kuni 21 kraadi. Alustame välissõnumitega. Süüria ülestõusnute teatel leiti pealinna Damaskuse lähedalt üle 200 surnukeha, neist paljud on hukatud külmavereliselt. Aktivistid süüdistavad massimõrvas valitsusvägesid surnukehad leiti taraja linna majateiste keldrites. Süüria riigitelevisioon ei kommenteerinud opositsiooni süüdistusi, vaid teatas, et linn vabastati viimastest terroristidest. Vene punkbändi Pussy Riotit ja teater on kaks ansambli liiget vahistamishirmus riigist lahkunud. Veebruaris Moskva Kristuse lunastaja kirikus korraldatud skandaalsel esinemisel osalenud viiest ansambli liikmest suutsid võimud tuvastada ja vahistada ainult kolm. Neile mõisteti seitsmeteistkümnendal augustil teadupoolest kaheaastane vangistus. Läinud nädalal teatas Moskva politsei, otsib ansambli ülejäänud liikmeid. Ühenduse Vaba isamaaline kodanik liige Jevgeni Kristafovitš esitas kodanikuna teabenõude Narva linnavalitsusele, soovides teada, millises osas on Pussy Rioti vabastamisele kutsuv plakat vastuolus Narva linna maine poliitika vaadetega nägu linnavalitsusse veerib. Plakati riputas Narva bastionile eile riigikogu liige Juku-Kalle raid. See eemaldati tundmatute isikutega. Plakat kandis eesti, vene ja inglisekeelset loosungit. Vabadust vangi ei pane. Narva abilinnapea Oleksandr Ludvig andis kirjaliku korralduse Narva muuseumile takistada plakati ülesriputamist, kuna selle sõnum on tema sõnul kõvasti vastuolus. Linna mainepoliitika ja vaadetega. Kristafovitš soovib nüüd kodaniku teabenõudes teada saada, millistele põhimõtetele on Narva linnapoliitika rajatud. Lääneriigid valmistuvad ÜRO Julgeolekunõukogu suurteks vaidlusteks Venemaa ja Hiinaga, kes anne blokeerinud siiani kolm katset võtta vastu Süüria konflikti puudutav resolutsioon. Kreml leiab, et moraalne õigus on just tema poolel. Krister Paris räägib Moskvast pikemalt. Kui ÜRO peaassamblee mõistis ülekaalukalt hukkama julgeolekunõukogu selle eest, et too pole suutnud Süürias sekkuda sai selgeks moraalsetes hinnangutes esindajad Moskva praegu maailmas selget vähemust. Eksperdid toovad välja mitmeid põhjendusi, millest üks levinumaid on see, et Venemaa ei taha näha kordumas Liibüa stsenaariumid. Nimelt ollakse Kremlis veendunud, et lääs kasutas kurjalt ära Venemaa erapooletuks jäämist, kui hääletati Liibüa pommitamiseks aluse andnud resolutsiooni poolt. Välisminister Sergei Lavrov leiab, et igasugune välissekkumine on lihtsalt lubamatu. Muuseas, kühmus rahvuslik leppimine on ainus võimalus, kuidas võimalikult kiiresti lõpetada verevalamist ning tagada tingimused. Selleks, et süürlased ise istuksid läbirääkimiste laua taha otsustaksid oma riigi tuleviku ilma sunniia segamiseta Araabia maadega, sõpruse ja kaubandusühingu. President Vjatšeslav Matuusov leiab, et Süürias on Karl rohkem kui ühe riigi tulevik. Küsimuse all on kremlist vaadatuna kogu 21. sajandi maailmakord ja USA katsed seda domineerida. Aga kui jõhkrad rikutakse rahvusvahelise õiguse norme lähtudes sellest, et 1991.-st aastast alates muutus maailm Unipulaarseks ja enam pole mõtet pöörduda rahvusvahelise õiguse läbirääkimiste ja ÜRO poole sest üks jõudma korra. Minu meelest on see ekslik suhtumine. Süüria küsimus on siin mobiliseerinud ka kremli-meelseid noori. Varem nii-öelda fašismi vastu Baltimaades võideldud Naši saadab nüüd Süüriasse oma delegatsiooni, et seal hinnata väidetavalt terroristide purustusi kultuurimälestistele. Seda, et Venemaa kaitseb Süürias ennekõike ise end, usub ka Süüria tudengite liidu Venemaa osakonna president, nõuab ahvibrarhim. Ja muidugi esindab Moskva tema hinnangul juustu headuse poolt räsija seni maid praegune juba siis nii võtta musta, nii. Nüüd Venemaal on õige positsioon, mitte sellepärast, et tal on head suhted Süüriaga, mitte seepärast, et Süüria asub strateegiliselt olulises punkti siin, aga Süüria, see on, Lähis-Ida süda, põgenikelaine Süüriast ulatub sõja aegu juba 200000 inimeseni, kuid siin pole koht, kus sentimentaalsus, et lähtudes peaks Venemaa järgi andma, leiab endine diplomaat Matuusov, brid jonka. Voog muidu juhtub meiega nagu tuntud valmis hunt ja talleke, istuvad oja ääres ning hunt olles ammendanud kõik argumendid, miks ta peab tallekesi ära sööma ütleb viimase ajaloolise fraasi. Sa oled süüdi juba seetõttu, et mul on kõht tühi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Krister Paris, Moskva. Eesti seadused ei luba Euroopa Liidu investeerimistoetusi kasvatada hobumajanduse arendamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Homme kohtuvad hobusekasvatajad põllumajandusministriga, et veenduda põhimõtteid muutma. Mirko ojakivi räägib lähemalt. Erinevatel andmetel on Eestis 7000 kuni 8000 hobust. Kuigi nende pidamise aretamise ja hobustega seotud tegevusi on võimalik Euroopa Liidu abiraha eest ka praegu toetada on abikõlbulike kulude seast välja jäetud investeeringud. See tähendab, et rahaliselt kõige kulukamad asjad. Eesti hobusekasvatajate seltsi esimees Hillar Kald ütles, et Eesti kliimas tuleb hobust peaaegu kaheksa kuud pidada siseruumides. Kuna suur osa hobumajandusest on seotud ka sporthobuste ja ratsahobustega, siis vajavad nad ka iganädalast harjutamisvõimalust ja kuna tegemist on rahaliselt kuluka ettevõtmisega, pärsib see hobumajanduse arengut. Hillar Kald. Meil on talihooaeg, on siin kaheksa kuud pikkus, siis ütleme, libeda ja lume peal ei saa moori hobusid õpetada, jagu hobuseid õpetada ei saa, siis siis toorik tallis paraku ei maksa midagi, maksab ühtse õpetatud hobune, Eestis ostetakse neid üsna vähe, aga, aga suuremalt jaolt lähevad välismaale. Aga ainult koolitatud õpetatud hobustele. Hillar Kald ütles, et Põhjala näitel on hobumajandus kujunemas maaga üheks peamiseks tööhõivet pakkuvaks majandusvaldkonnaks. Kui põllumajanduses teevad üha rohkem ära masinad, siis hobumajanduses on see mõeldamatu. Kaldlisas, et Eesti võiks õppust hobumajanduse arendamisel võtta ennekõike Rootsist, aga ka Soomest. Eriti Rootsis on õla alla pannud omavalitsused ja riik on pannud et neid suuremaid kompleksse, kus tehakse hobuse Casandused, on seal on riik pannud ikka väga oma poolt õla alla seal hobumajanduses väga palju inimesi, tegevusest saavad tööd. Euroopas on hobumajanduse käibeks kokku ligi 100 miljardit eurot. Tööd leiab põhikohaga majandusharus ligi 400000 inimest. Ka põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder on arvamusel, et hobumajandus vajab Eestis senisest suuremat tähelepanu ja tuge. Minister Seeder. Ja mina isiklikult küll toetan seda, et me annaksime võimaluse just nimelt jah, taoliste treeningväljakute maneeside toetamise võimaluse järgmisel perioodil, sest see on üks oluline osa ja ma arvan järjest olulisem osa Eesti elust ja see muudab maaelu atraktiivsemaks tavalises lehmalaudas või Sigalas. Noort daami kohtab suhteliselt harva, harva aga tallides ratsabaasides me näeme noori daame ja ka noori poisse hulgaliselt ja see on atraktiivne ja see on üks võimalusi, kuidas elavdada maaelu ja, ja siduda noori maaga ja tehase maaelu huvitavamaks. Mirko Ojakivi, Tartu. Põlvamaal lõppes kohaliku kaitseliidu maleva võistlus must kotkas, kus rajal oli ligi 60 võistlejat üle Eesti. Osalejatel tuli läbida 36 kilomeetri pikkune rada. Igor Taro käis kohal. Liigutuse eest said võistlejad hoobilt paarkümmend boonuspunkti argipäeviti kangakaupluses töötav Piret ning IT vallas. Maret osutasid tihti tiigi kuivalt ületada. Arvestades jalgade seisukorda, märjad märjad saapad veel siia ümber ei seekord. Aastas tundub, et kõige tähtsam on see mõte, et kui me jõuaksime ykski lisapunkte enam vist ei ole väga ahvatlev. Naistel on selja taga lõviosa eelmisel õhtul kell üheksa alustatud linnulennult 36 kilomeetrisest rajast mis maastikul kujuneb omajagu pikemaks. See on võimalus end proovile panna ning kogeda teistsugust pinget kui argielus, seda nii täiskasvanutele kui noortele. Päris veganimereks see rull eriti midagi meeldivat, see nagu see on raskem seda vastutegevust metsas kudeda. Nii kõnelised noorteklassi, võistlejad Lauris, pike Raul Kübar. Kaitseliit on vabatahtlik organisatsioon, mis koondab inimesi erinevatelt elualadelt ja seetõttu peab ka võistlus sobima. Laia profiiliga osalejatele kõneleb selle peakorraldaja leitnant Alareesma. Ülesanded oleksid lõbusad, kerged, võimalikult lihtsalt läbitavad ja mõnusad. Nii võis üheks nauditavamaks hetkeks kujuneda lõpusirgel võistlejatele ette jääv järsk tõus. Ning päris kuiva jalaga ei pääsenud raja lõpus enam keegi. Kuidas enesetunne on suurepärane? Mulle väga meeldib. Mulle on alati meeldinud. Nii kõneles Saaremaalt võistlema tulnud nooremleitnant Tiiu Naagel ja Aire Pahapill. Mandritöö on ju niisugune pahteldamine ja värvimine ja raskuste tõstmine ja seal ikka füüsilist nagu on palju. Ja see on hoopis midagi muud. Vaheldus prof koduste tööst eemale ja teised eskonna. Kui Musta Kotka esimesele võistlusele viie aasta eest saabus 15 võistkonda, siis tänavu oli neid juba 30. Igor Taro rahvusringhäälingule Põlvamaalt. Eesti esimese külateatrimaja juubeli tähistamiseks etendas Toila näitetrupp oma küla rahvale Lembit Ritsu kirjutatud lugu. Asi Polatšellos. Ago Gaškov käis vaatamas Saksa rahvakultuuri ja oleme tänulikud. Tahate seda ka meiega jagada? Ja äge, siis peate teie seda. Tegime. Niimoodi võisid aastal 1882 vaielda kaks Toila meest Aabram Siimon ja kooliõpetaja Hans klas. Kummaline küll, kuid väike Toila on just see koht, kus ehitati esimene Eesti teatrimaja. Ma mõtlen päris eesti teatrimaja, mis sest, et ainult külateater. Näitemängu teatrimaja avamisest kirjutas Lembit Prits. Eks ta ole kirjutada jälle niisuguses lõbusas žanris Toila vallas justkui seda päevaid tahetud päevakava võtta, ei olnud teda ka maakonna kultuurikalendris ja tore on, et me täna ikka seda esitame siin ja tore on, et rahvast on tulnud. Ma ei uskunud, et nii palju rahvast tuleb, siingi on kohalikud inimesed, ütlesid, et ma 20, kas nad pole siin klubi ees nii palju rahvast olnud kui täna, millest see lugu räägib? Lugu räägib, üks läheb enne teatrimaja avamise, kus mehed tulevad kokku endised Concordia seltsi liikmed ja peavad siis aru, mida homsel ehk siis teatri avamisel päeval nad peavad tegema-toimetama. Mina ei kujuta seda ette, mis võis olla aastal 1882, kui kuidas kalurikülas tekkis. Teater. Ega mina ka eriti ei kujutatud ette, sellepärast saigi arhiivina vaadatud ja loetud ja valmistasin ette. Aasta otsa, aga kirjutasin ta ühe hooga kahe päevaga valmis, nii et kui mingisugused faktilised vääratused seal on, siis ma usun, et rahvas annab meile andeks. Saab aru, et see on külateater, seda teeme omal initsiatiivil. Seda teeme oma külarahva jaoks. Ja ilmast räägib meile nüüd Helve Meitern, palun. Öösel ja homme päeva jooksul liigub madalrõhuala üle Eesti, sajab vihma. Öösel on sadu kohati tugev, võimalik on äike. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni 10, mis päeval pöördub saartest alates loodesse ja tugevneb 10 kuni 14 meetrini sekundis ning päeval on Lääne-Eestis hoovihma võimalus väheneb. Sooja on öösel 10 kuni 15, päeval 16 kuni 21 kraadi. Teisipäevaks madalrõhuala eemaldunud Venemaale, Eesti jääb selle loodeserva, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub lääne ja loodetuul neli kuni 11, saartel öösel 10 kuni 15 meetrit sekundis, õhtuks tuul tasapisi nõrgeneb ja sajuhood harvenevad. Sooja on öösel üheksa kuni 14, päeval 16 kuni 19 kraadi. Aitäh selline oli Päevakaja järjekorranumbriga 18746, mina olen Tõnu Karjatse, head õhtut ja jälle kuulmiseni.