No üks talvinepüha oli ju vastlapäev. When tonni, kui sind seajalad, mis juba aasta aega ootad, Need ei saa ju rohkem kui ükskord ükskord ju aastas siga tapeti ja pandaks jälle nõu. Pantigi nõu põhja, nüüd saad varsti jalatsit. Kõiger, kallis baas tuleb siis enam liha ei antud, ju siis pidi räimi kataksime ja jalad süüdi, just vastlapäev ära ja supiks ja sööme suppi kõhud täis, siis vaatasime, kus õige kõrge mägi on hästi. Kui ei olnud lumemägi, siis läksime kas või metsa nagu kuskil, kus kõrgem on sokid siis naljaviluks koogid ka siis senna ühes võtta ja linad pääle lahutada ja siis hakkasin mäest alla, lasime hikilis lina. Lasime sedasi mäest alla, siis lina liugu ja pikka kiudu. Küll oli lastud ära väsinud simises läksime, võtsime Kokid kainus, läksime kodu ja siis oli meil püha, et me selle päeva siis me mitte midagi teinud lastele pähe ei töötanud, mitte, mida kookidega kettantsis, linad ei kasva, jälle tuleb ikkagi. Te ütlesite, et seajalad keedeti supiks, mis selle supi juures veel lollim vajad, panime Boapantimine, talus kasvatati oad, jäiki oad olid sopi kaiki, söödi vastlajalga kartulikeldrit kõiki kartuli kõrva. Aga järgmine vastlapäevale järgnev soli tuhka siis ei toonud uusi tugedasid päevaks tuhka ei toonud midagi, siis tea, nihukest asja pähe läks, tuhka ju läheb ka tuhkuks, seda saatis, madisepäev tuli jälle siis ei toonud, siis oli, jäänuks diempoli, kui madise tuli seegi koormad boika tuumaõue. Ükskord minu isa oli toonud koorma puid ja siis olnud kirvevars, aga jälle mees ja pannud jälle kirvevarred sinna aju Lõukal nõnda senna ahjus vaata joonis, mis on nende jaoks uued, kõrgem lõugad, kus inimene saab peal istuda, aga see on nagu vaatab tuld ahju ja oli, viskan neid kirvevarred sisse lauka pääl, aga uss oli tulnud siis jälle tesa senna Lõuka peal ilusti rõngasse. Aga no ta võis muidugi tulla villaga või seda sisse, aga no vana tiimis pidas seda kunsti. Et madise ei toonud puid õue tuua ega midagi, elu ligidalt uss tuleb õue. Ja teinekord oli, vaata, öeldaks ka vanasõna, vanasti võis, usud seda, sa saad sedasi tulli sisse. Ära usu midagi, kõik kunstid peab kõik neljad, näed, vaata, mis asi. Nüüd rääkige veel, mis vastlapäeval nende seajalakontidega tehti, oh, see oli suurepärane viin, kuna ärasemneid, vastlakvandid vaatasime siis jälle Meid oli neli plikad seal või niuksed, noored tüdrukud seal külas, siis panime iga vee jaoks jälle mitte seajala kondid nende välja. Lähina peale kutsusin koera, kelle ligi ja need koerad siis viivad, ikoonid, härrasid nähagi sisendist Ta meelse hane meil oli neli tüdrukut siis. Ja paneme siis koondid kõik ilusti välja, neli tükki panime ritta, nõnda näebki kondisse koer kõige enne ära, võtab, siis saab kõige enne mehele. Koer tuleb Jasson tükiga ja nuusutab, mõnda ei viia. Aga käisin küll läheb see tõmmataks niuhti ära, juskui parim lõhnadega, kõik on ühesugused, aga võtab selle ruttu juhipangel ära ja võtab tuule. Ei pea, ei ole, aga me kutsusin vahel kaks koeraga. Et siis neli hunti meid vahel panime kaks koera. Ei, ei, mõni jäi siis enam ei tahetud. Ja see mehed said ja kuidas siis seda sai, aga kui see Kissigi valli nõnda eruti, koer kohe ära viis poissi nõnda ümber, kui räägid veel. Justkui tema teadis ära kõik, et sedasi on õieti tähendust üks roll. Kas seajalakontidest, Uri luud või vurrid ja vaat see oli suurepärane, aga nii palju, et meie suuremad lapsed ei hoolinud neistki suuremat kedagi, sest me tegime küll valmis, aga uurinud ja siis jälle vähemalt lapsed, siis vuristas paelad, andsime sisse augud, Kerspetšissis tegi vurr-vurr-vurr, siis mängisime. Jah. Aga see pakun suurt lõbu, kedagi, aga väiksed lapsed tahtsid kangesti sedasi tõmmata, torises. Aga teil oli veel mälestusi jaanipäeva kohta, ka. Oaasi on jõgi torevil jaanipäeva asjad, mis need, need olid väga toredad. Näe, jälle lehmadel nende sarvede ümber, et sissegi ilusam ja lõbusam karjas käia ja sarved ümber joosti, nende pärjad olid ja siis jaaniõhtu, siis tegime omal ka jälle ilusa lilledest pärjad ja ja siis nagu jaanivõtted juba ära peetud magama läksime, siis panime jälle muidugi, läksime lakka magama, hinge peal ja siis panime jälle selle pärje nõnda kõrvamal, et siis noormees, pisi tuleb siis jälle, et kitsi pärje pähe paneb siis sisse peid, mis sul see tähendab siis nagu oli nõus? Unes ikka unes, jah. Ja mis jaanitule juures päriselt tehti? Jaanitule juures, läksin siis seal, teie panime kas midagi vana tonni põlema või paadi, nagu ükskord panin meres päris suurepaadina Gregi lootikali Kergaangeri käite meres lükkamas, meie ilusti, lapsed hunnikus ja panime tuule ja mõtlesin, see mees oleks käinud temaga meres. Aga, aga meie vallatumat põletasime ära selle ja ja laulsime, tantsib juures pillimil kedagi, muidu mängisin iga kord ei ole nukk suut, muuseas käsileb oma väikse küla lastega üks, 10 tükki või selliseid pantis, seal teeme ära. Siis läksime jälle, kas metsa jälle siis jälle siin, meil kaasik siin ligidal kõik, nii ilusad kaaditseegimkovskisi toome, suudlesime jälle, kui poisid mõned tulevad jälle, siis raiuvad mõne väikse gaasiks, sul bioosisi oli, armugazetid oli siis pöidlaid, meil jälitasid jaaniöösi Tarmo kaske töid, see oli jälle huvitav jälle siis kas jaanitule juures vahest pilli mängimist? Vannipilli küll, kui teinekord ta küla rolli siis oligi, pilli mängimine tantsis tykki muru, aga muru peal on raske tantsida. Ei tahtnudki tantsida, raskemini saapad jalga, soni raske muru peal tantsida, tantsida, näe, niukseid libeda nagu parapõranda pääl, päris vanu inimesi ka käis, jaanitulel vōi käis küll meie laulsime ja, ja tegime Muhansi käis, erisid jälle seal. Kui mina laulsikesi saan, nüüd jumal tihti laani laulab nõnda elustik, vesi tuleb silmi, mis laulude laulsite kõige rohkem. Oo jumal, neid laulis nii palju paelunud, kui ma kütuks häda laulu, ma võin teile ütelda, mis me laulsime, aga meie laulsime nõnda, et mis jälle järsku tullimis lööklaul on ju kohe, kus ma kuulsin kuskilt mõne uuema laulu, vaat seda, see oli sisselööklaul, seda tahtsime kõige rohkem lavdamis. Kuulsime aga, mis meil juba ammu oli, seda me ei tahtnud lauldes meditatsiooni ajal juba ammu ära lauldud. Kui teil on nii meeles, on. Edasi õiekesed kaasuvad ka neiuke, nii koi aedas õiekesed kaasuvad ka neiukesed. Nii jooneksitoosi, Patšeriidi tehing. Ma ei mängi, ta seda ei aita taastri IRA söödameestlaseisakava kee sov sol lahti jäävad südames ta seisab kaovadki sopsol Laakia. Kui kaua harilikult jaanitule juures aega veedeti, kas niikaua kui tuli ära põles juba, mis asi üldse enam laulad, räägivad ära juba? Jälle leige nöökini Koit ja Hämarik vastavaid vastamisi. Seal Koit hakkab juba katsu, et sa saad jälle kodu ära või. Kas päeva tõusuga oodati? No päeva, mis on, tema tõusis juba ilma Medu ootamata, et me aeg oodata, vaata juba juba tema tõusnud juba paistab. Ja nii enne päeva ikka koju ei mindud. Kus sai enne päevi siis laudi neiuke nooruke härrasKoidul kauamaaga, Koidul võid sa kulda leida, kus sa siis tohid kauem magada, hommikuid kinni, valge, tule selle siis Julijat kulda ju. Jaanikus jaaniõis õitseb sõna jalgemõõt, laamitigi siiski sõnajalgade vahel, Kaagemata võib-olla naljale õis läheb sul kuskilt saabas pudeneb. Kas sina ei tee ju? Tema on niisugune pisike, nii ilus. Poeb sulle kuskil ja vaata, kus siis Aarnemis, sinul siis tule, kui jaanikui niiviisi sõnajala Õiegi sul kuskilt ligi tuleb, siis sul on sulle õnne, siis on sul raadison seal Peimi nagu noorimisel vilja noore meeste pildis, nüüd neiu siia. Mõtle kui Sonny tuksi see sõnajalaõis südamine otsima veel, kui sa teed teda, kui ta kogemata ei juhtuks, on tulemas. Kas te olete otsimas? Sisenalja laist jäi mul selle ja paiskub ank silmad kurasinat. Kiirusvalgel hääldi pidanud saama, kui ERMis ilus. Kas nüüd jaanipäeva kohta veel midagi teile meelde tuleb? Kui te küsite või meelde tuletatud, siis tule. No see oli nüüd öö, kui te käisite tule juures ja tantsimas ja aga päeval jaanipäev, Raivo sõitsid, kuule seal magada ka juba küsivad ära hullemise seal sverdi õhta, siis läksime küll kuskil, siis oli suurem simman, siis tantsid ja pillid mängis, siis oli ilusam. Siis enam ei olnud ju nõgeste jahti vildis, tuld põletada või, ja siis tantsiti muidu. Kas midagi niisugust mängu ka oli, mis just jaanipäeval tehti? Ei midagi iseäralikku ei olnud nagu need, mis just just jaanipäeva aeg videolt ükspuha mis siis oli. Mängisime ka kaks neiut, könn, CD-d nad kaelas, kandsid kolleegid kaheks, neiud, kantseedeedeedeed, nad kaelas kantsipulleski neelmoos. Ralli kuueys, memuaare, mäe oke, kus viibid, sa seal näed olla ma isa no tassid siis vääravaskusli Elle Traasid säravat maadeestid siis väära, kus lilleutraasid, säravad minu kee, kus elad, saad seal nad olla, ema, isa kaks, niisiis aastusid ja Neioodel käpakkusid, ahjotostage meile nüüdistiiben, räägite minu haarama kee, kus viivitsee aedseeenna tulla, ma ei saa. Nüüd hirmus nägemist, nägime üks noarmis võitles viinaga. Kus elad, saed Sänna, tulla ma isa jaanituli juurest, läks jutt headele mängudele, mida Melania Meriloo lapsena oma emalt õppinud. Kas niisugust mängu ka teate, kus pada laenamas käiakse või pada ott? Sain mina sain, mina pange Eliise kae kalme, kaegolme ta abi Eliise sea sööma, sea sööma, sho jootada, lapseleeme lapsele Me lammekste, sul pajalaud ja ka mina olen rikas mees mulle linnud okste peal. Seda siis tehtaks ka nii, et rikas mees on kõik palu temal silla taga neid inimesi või nende lapsi ja siis jälle tema on rikas ja vaene, vahelisi vastamisi oli siis käivad ja räägivad. Mina olen, läheb teese poole, teine sõidab seal, on ta nüüd, hakkasin, vaene mees, armeel on paar lindu, seljatagune kui teised niuke lapsi või nagu inimesi, ütleme mängija ja siis läheb koheselt ja mina olen rikas mees mulle, linnud akte peal, siis ka nagu läheb tagasi jälle tagasi. Mina olen rikas mees, mulle linnud, akte. Rikas mees, jääb nüüd seisma, siis vaene mees tuleb veel. Palun siin treekas mees, andke mulle oma lendudest. Palun teid, rikas mees, andke mulle oma lindudest, nüüd hakkab rikkasmisele käime. Kehval meel ei anna ma ööd oma lindudest, kehval meel ei anna oma, hüüti oma lindudest vaenimis hakkab nüüd jälle, kui ei anna võtalysiba emast sirge emast, kui ei andnud. Sirgemast võtabki ära kohe linnud seal siis ühe või kaks või selja tagant. Jälle siis mina olen rikas mees, nii kaua laulab, siis käib ta linnud, kõik ära võetud, on vaene mees, on siis rikas ja hakkab siis oma koti käinud, mina olen nüüd rikas ja sirge linnud, siia pääseks müük siis. See on niuke mäng. Ja korrata võib nii palju suured rahad ja neil igavaks läheb juba enam ei taha, siis jätad, järgi, oli laul oli koos koos liik. Koodaškolli naka äkki? Nii kui küünlaga hoogu koos koos kolleeg koodas kulli küüne.