Karja põlvko meelest on, noh, eks ikka kär, kui vanade karjas hakkasite käima, juba. Olin üheksaaastane. Ja kogu aeg võõraste juures. No kus on lagedat maad, seal oli ju hea väljas käia, aga ka metsa sees tuli karjas käia. Seal juba niisiis lugu teisem, kas seal palavaga loomad seal lendavad, paeluvad seal midagi? Ei näe, kardad seal ussaia. Aga kus täis valu pääl on loomadel jooksmisest sääse aeglasel vussi karta ja vaadata, võtku Selkad, aga edasi ühel siia, vasta, teisel senna ei tohi, nii vara. Kodukalastanu Miki enne kümmet laudadega karja juures, no ikka tulge kokku, külalapsed, kaaries, käijad, kasvandikud, sihuksed, laulud ma olen väike karjane, mul loodud laulja keel ja kartuli huvitasitega. Noh see see pea asigi Hoik. Siis oli järsku sihuke rõõmsam tunne põhja omal sheiki oikad jagu, teine sul kusagilt jälle vasta huikab ja kuidas muutub huvikesite? Teistel oli siis kuidas siis jälle oma poolt mul teiste võitjaid ei olegi, nii meelest, läksid sellesama toonil ka panna ja päris igaühel oli siis omamoodi huvitamine. No mina leidsin nii, kuidas teised kõik, kes tegi natukene jälle teistmoodi, nii et võike järele võis juba ära tunda, kes oli meie oma seal metsa sees, kes seal käisid need ju kõike, kui see kojuminek algas sissegi, oli isegi rõõmsam meel ja laul lahti Ahja Lehtmat ruttu ette, kui nad ikkagi olnud esemel putke ma saanud sai heki lauluga kahe. Niisiis jälle ikka peale ja algas kadumine ehk ja õhtal, kui oli selline vaikne ja tädi Eeessaacaci tööks ühte, teine teist hõikama ja keelkama jälle küsida, tarvis käega Soome on ka elus ilm jälle hõigata. No kuidas siis teada sai, milline ilm tuleb? Teada saan otseselt midagi teada saada ka oma elus omapäraline või mis sa mõistad ütelda? Ju ju kui su ju kalli lapsuke. Suuremaks ja käes. Kangemaks ju jäi ja kui su kui su jooga ja siis läheb Sooke Harju keelegi sangeri ta, nii, näe Moost moti Kaida laiuga la äkki Kaida, lai ja kaala. Läki. Rakett. Sukad jalga ju, kus, kus su kallis lapsuke, naine, naiskala abi, Käämi soni most jääma, kolibi, vabu valjuaias, mees oli ma ja sko, et oli ta koed. Ja lääs oli küünalast käes ja tass oligi laste käes. Ju ju kus, kus ju kallis. Sookene. Lastele loeti laulate põlve peale, võtate. Sai ta siis ka too näeb seen say to say särvilised kaagi, kalme, kordalised. Nii soolevad Niipile see mesile, vaat meeleljeesed. Proosay talin tooleb seal. Sai ja mida veel lastele lauldakse? Kui nad kaebavad midagi omal kõhuvalu või kõhuvalu, sellepärast kõigi vale tahetaks jälle sülle tulla ja teed sa natuke siis jälle laulad ja. Kääda roangul Roegaspers säda, tolku, teine meengu häda ärgu iial paigal. Too too, too, too hääd moone. Mul on kollest mune. Käol ka aks kärnast moona varesel veesfääri. Mone tood 1000 mune. 1000 mune. Noh, siis veel lastel naljaks, good good kolli, Naats näeb nälli ussikullipesa jää on metsas kuiva kuuse otsas, Gussi kuju, kuusk jäi, vanamees raius kuuse maha. Gussi vana, mis jäi vanemissurje ära kosta, maha maeti pika põllupeenrast. Gussi, põllupeenar jäi kana kaapis peenra ära, Gussi kana jälle jäi. Kui viis kana ära pussi kull jälle jäi kull lendas roogu Gussi roogi. Kargas kandu, kusikand jälle jäi karuga, tappis kannu ära bussikaru, jälle jäi karu ajus üle mere, kellega tal järgile kit õlledega kelladega hobustega ohjade kallal Allaadige. Ja veel siis ma tean oma vanaisast. Kui see vahest tuli, nii oli natuke viina saanud, siis oli tal jälle oma vanaaegne laulikki. Minu Agamemnoni memm maake minu, aga ta tuli ta eduke koolis, mind ka jooduneva ta la ta ka laulavad. Itooleb tillukene hoolda ja keegi välja pealt paani. Kõik hobused on kokku tulnud ja seal noored on laulnud nii lustilik olnud hobu, mina küsin, mis seal tehti, hobusi söödetud kus on hobused jällegi valmis olnud, söödetud kui lähvad tööle? Noh, seal lauldud ja mis mul siis laulust natuke meele on jäänud, selle emale olust. Tulge tulge selga. Suure kivi otsa suureageeri ood säästu oli ma Eelmäe puittaim puid. No rohkem mul ei ole nüüd ka siis selle õitselaulust küll mitte meeles. Killu oleks või tegi, mullu oli kas püree moosi või noorima inimese hooleks noorem, nüüd seal aega istuda sai küll vanem inimene iki lapsed ümber küsivad. Mis ülla, kas midagi lauluikiga, kus sa seal masina juures väntad, siis peategi midagi laulma jälle lastel naljakas, saab veendud ka kõiki kokku kokku koorekene, ärme on metsa metsataevas, tulgu Loomingu natuke lastel naljaks, kui lehma lüpsab lapsi, on sealjuures sisi, vaatab ja küsib. Laula siis jälle lapsel ja rahustade tagusuke, alles väike nutt ja laps on juba seal ära vaadata. Iki. Oota, oota, kuule, ma lüpsan ja Sõõru Sõõru lehmakene, anna piima, ärkki algas. Laps tahab süüa põrsaste piima, säärus roole maake laps kuulatab siis meelega ja. On vaikne, jälle tehtas nalja, kui lapsed tulevad jälle puu Puka juurde, kui poisid saetas siigasaaga, saunad aga end reetma, kas pauna ta ka laps küsib, jälle hakkaks Jendlik, nõid magab. Põle Hendrikut kaskelgi. Muidu naljaks, lapsed jälle karjas koos on, saavad jälle natuke siis mängida, noh, mis mängu hakkame silda, tegime silla mängu. Kõik lapsed üksteiste järel. Räägivad kokku kaks kaks last, teine on jumal, teine on kurat. Ja salaju see sünnib, rääkimine hakkavad käima läbi sealt rätiku alt, rätik võetas. Nõnda teise, teine otsast kinni. Kelle puhul keegi laps läheb, kas läheb jumala poole või kuradi poole ja siis lauluga hakkab meid. Sind kandidaati, sild oli rääki, sild läheb, haaran ta ta, kellega sellega. Kullast hõbedast kirvega, kes viimne ja laps, kes siin läheb, see saab vangi aetud, kes viin läheb siis viin läheb see safangi. Ükskord isu tasasele mängimisest ja lapsed juba kõik otsast, sealt pole enam läbikäijaid mütsis. Jumal võtab oma lapsed kõik ilusti hõlma alla või nii, käed ümbert läbi, aga kurat kukub oma lapsi nuudiga. No ma taga ajama ja naeru jälle küll. Jumala lapsed, nii. Warca. Varsti voorus põlgus pulmades kaalute käinud olen ikka. Kuidas siis oli, kas? Seal gaasitutega veel tol ajal ikka gaasitagi, kui noorpaare Ove tuli. Naised olid üksteisele ümberpühadest nii kätega võetud ja ikka laulsid kaske ja KS Geonnigele õppudes, kas mina nüüd kõiki neid laulusi oma meele siis märkasin, panna? Võin, jõudsin panna mõningad siis. On ka nendest ju jäänud ja mõned pulmasündmused ja mis seal olid siis näha ja kuulda. Üks vanamees iki, kui enam ei tantsitud seal talu seal kambris, siis tulliga sealt toast jälle läbi köögist ja kambreeki. No mis siin on nii vaikus. Üles pulmapilli, kas puu üle saada sa kask? Noh, siis hakkasid kihima käima, juba hakkasid jälle pillid kuskilt leidma ja tants läks jälle omamoodi lahti ja palli tantsitud hakkasid jälle naised kuskilt midagi. Kui hakkasid jälle mõningad. Mis on söögilaua juures, lauldi? Söögilaua juures ei lauldud mitte midagi, tean, et söödia pärast pool. Ma mäletan, Niuke hommikupoolne olemine juba siis ikka sunniti seal söömal. Ja hakkasid seal. See keele angud joogelangut k s. Äär, keelangud VPS, ega ma ole noola sotsima jääga. Kaeval teegatsioon k s. Kas te mäletate, kelle käest te olete kuulnud? Seal oli siis minu emad seal sädemest inimtüüpi, Kadri ja Kadri oli seal kambas lühike paks inimene, onni lustilik laulis ja kus, kes jõudis, need laulud kõik meelepanna väike noor laps ei jõudnud. See oli seal lähedal kadi lähedal pulmas veel, kust mul see praegusi kõne kõik ongi? Minu oma onutütre pulmas, selle ma toongi, sealt retseptid, alust praegu üks suur talu on seal alevis praegu alles. Lähme nüüd pulma. Ma tahan sooga tulla, lähme nüüd pulma. Mul pole aega tulla. Nüüd pulma, mul pole aega tulla. Oh poleeri Riga tuli ka, ekamaarutan sinna opoleviga, viga tuli ikka ikka. Ta on siin leivakoti puudu, pulma äkki ei leia leivakoti. Ka puudu pulmavati. Oh pole viga, viga tuleb ikka ikka. Maarutan siin. No pole viga, tuli ikka ikka arvutanzi pulm mööda ja minul palju ta pulm läheb mööda ja minul. Panio tööda, oh pole viga, viga tuleb ikka ikka Juta, me sinna pole viga viga, tule ikka ikka arvud. Ta mees enne Altai tänuk läks katki, mees kutsuga, too vahki hääld, taide lokk läks katki. Kutsub koduvahti. Oh pole viga, viga, tule ikka ikka. Rutta Me siin pole viga, viga tuleb ikka ikka. Ta sööta lähme. Need pulma, Ma tahan su ka tulla. Pulma, ma tahan. Ta on ju leidsin leivakoti, jäi kodukoeravahti ju, leidsin leivakoti. Koduga järeva Ki, oh pole viga, viga tuleb ikka Ikaruta, meesin poleviga viga, tule. Ekarota.