Uudis pluss suvekülaline. Vikerraadios on külas mereteadlane akadeemik Tarmo Soomere. Me räägime Läänemerest kõigest, mis mõjutab Läänemerd, olgu siis inimtegevus või loodusjõud ja olgu siis hea või halb. Tere tulemast saatesse, Tarmo Soomerel. Tere, ilusat suve lõppu ilma kõigile kuulajatele. Kuidas mereteadlasel suvi on läinud, kas mere ääres merega, tegeledes merd nautides? Tõnissoni parafraseerides võiks öelda, et pole teist nagu märganudki, õieti pole teist nagu olnudki. See suvi on läinud pigem mõnede lõpetamata tööde tähe all ja sooviga mõnede asjade kuhjumist selle aasta sügissemestril vältida. Õnnestus, kui leppida oma magistrantide ka, et nad olid nõus. Teades, kui raske tuleb, saab õppeaasta suure osa oma töödest praegu valmis tegema. Vähemalt sisulises osas. Eks ta sinna tead, läks mõned korrad sai ka Tallinnast väljas käidud, aga rohkem küll mitte. Aga tuleme alguse juurde tagasi, kuidas teist üldse tegelikult mereinimene sai? Mereteadlane sai, kas oma osa on teie nimes, ka Soomeresoomeri on olemas või mission? Jah, et seal on niisugune natuke argumentumad hoomine aga see natukene õnnestub mul kõrvale seal põigelda Benu isa, perekonnanimi Sammer. Nii et mina olen siis isehakanud eestlane nimega soonele. Mereteadlaseks Eestis saadi aastakümneid täiesti juhuslikult ja ainult vastuvoolu ujudes. Alles praegu teist või kolmandat aastat on asutud süstemaatiliselt õpetama mereteadlasi. Aga soomeri on tõesti olemas ja, ja see on üks meie planeedi teatava kliimavöötme, suuremaid probleeme, see hävib. Mangroovimetsad. Need tunduvad pealtnäha soised, malaariasääskede asupaigad, millest inimestel ainult kahju ja, ja häda tulemas, aga tegelikkuses vaevalt 100 meetri laiune mangroovimets summutama 90 protsenti tsunamienergiast. Et mandaat Tšehhis, arvatakse, et kui oleks seal olnud linna ees alles mangroovimetsad oleks pooled inimesed hukkunutest ellu jäänud. Mangroovimetsad hävilatesti ootamatul põhjusel. Need hävitavad inimesed aga mitte otsa, vaid kaudselt. Meil meile vist meeldib Ta süüa eriti kasvandusi tehakse maanlasand aetud mangroovimets, võetakse majandus maha, kaevatakse seal sealses soove sügavamaks, pannaksegi vetid elama. Aga see, mida krevetid toodavad nii-öelda toiduahel viimasele Liina ekskremente näol. See on nii mürgine. Mangroovimets selles kohas ei taastunud, okei. Nagu kormoranide all Kura poolsaarel Ilmselt see ei ole teid ajendanud tegelikult mereteadlaseks õppimist, sest te õppisite matemaatikat hoopistükkis. Jah, et meda teadlase jaoks üks kõige halvemad, need ettevalmistusvõimalusi. Sest edasi üks sõna otses mõttes aastakümneid, enne kui õnnestus klassikalise mereteadusega ühele samale lainele jõuda, ühes samas keeles rääkima hakata. Pereteadus on küll väga vanavanemaid teadusi seljast on ju seal viiteid mereteadusele ja tormide prognoosimise raskustele. Aga mereteadus on olnud veel suhteliselt viimase ajani väga kirjeldav. Et biograafilised avastused tehti kõik ära enam kui 100 aastat tagasi. Põhja alles hakatakse jõudma ühes kirjeldavas teaduses matemaatikul on natukene raske leida ühist keelt. Matemaatikud tahaksid mõista põhjusi, et, et see ideaalteaduses on ju see, et asjad, mida me väidame, võsume, tõsi olevat, suuks suudaksime taastada selle mõttekäigu ja tõestuse, kõik elemendid njuutonseadusest välja kuni viimase väiteni. Kui me seda ei suuda, jääb teadus nii-öelda deskriptiivse, eks. Ja siis me saame rääkida ainult statistikast, mis teatavasti on häda valetaja kurjade valede kõrval see kõige suurem vale. No meie räägime siin peaasjalikult merest ja mõtleme Läänemerd. Ja kui me siin Tallinnas vaatame või, või ka läänerannikul vaatame merele, siis Läänemeri tundub nii suur ja, ja, ja kõik, mis seal taga, on nii kaugel ja ja valdavalt siiski kui me, kui me mõtleme Läänemerest, me mõtleme millestki suurest ja puhtast, aga, aga kui puhas Läänemeri? Tahaks ju jah mõelda, et maailmas on midagi ilusat ja puhast veel olemas. Läänemeri on niisugune huvitav, ääretult huvitav, et ühest küljest on väga pisike, lombikene. Suuruse koha pealt ei ole mul need täpselt numbrid meeles, aga sügavuse koha pealt tunded ära. Kas üle 400 meetri sügavam sügav, kõige sügavamas kohas pisike auk Lansorti juurest. Maania, mille sügavust on 11 kilomeetrit. Aga sellepärast ei ole Läänemeri veel üks, 20 viiendik maailmamerest keskmine sügavus jälle matemaatikule võib ehk andeks anda, kud unustama numbrid, ära midagi 55 meetri kandis, ma võin eksida mõne meetri siia-sinna, ma loodan, kuulajad andestavad mulle. Ookeani keskmine sügavus on neli kilomeetrit. Sealsesse veemasside mahu vahe, et kui ookeani ja merd nad avamerre seal, kus teist randa näha ei ole ühest kohast on ju aegade algusest peale peetud millekski, mis on suur ja põhjatu. Maare libertum ladinakeelne, selle paradigma ladinakeelne väljend. Et ühest küljest on ta veel põhjatu prügikast ja teisest küljest tohutu rikkuste allikas, šampanja, põhjarahvast. Mingis mõttes on see õige olnud seni, kuni inimesi oli teatavas mõttes piisavalt vähe. Aga kui nüüd on palju saanud nagu krevette mangroovisoos surid magnoolia proovi tundmata ära. Et mida me inimestena oleme teha saanud. Me oleme suutnud Läänemerd ikka tõsiselt mõjutama hakata. Satelliidilt sellel väga ei paista tegelikult elava looduse poolt tehtud valmistatud, kõige suurem objekt, mida kõige kaugemale näha maailmaruumis ei ole teps mitte meie sillad või tammid või reostuse raiutab marooli metsad. Seal on suur vallrahu. See on puhtalt loodus tekkele, korallid, imepisikesed olevused on selle kokku pannud. Mu jutu mõte on see, et, et kui inimesed ühendanud oma jõud, sest tervik on palju suurem osade summa ja seda, kuidas tervik mõjub on väga raske prognoosida seal midagi veel, mis ei ole lihtsalt osade summa, mingi uus kvaliteet, mis tuleb on kasutanud seda juba klišeeks muutunud väljendit või fakti, et viimase 100 aasta jooksul on Läänemere veemasside keskmine läbipaistvus vähenenud kaks korda. Ei, me ei räägi siin ühest lahest või või ühest kohast süvendamises üles keerutatud põhjasetetest. Me räägime kogu Läänemere veemassidest, kus ma siis 55 meetrit keskmist sügavust ühtepidi poolteist 1000 kilomeetrit, teistpidi päris mitusada kilomeetrit selle veemassi läbipaistvust olema suutnud vähendada poole võrra. Ja kuna see veemass vahetub keskeltläbi umbes 30 aastaga täpsemini nagu oleks 28 siis see mõju on peale selle, et ta on väga suur, ta on ka veel väga püsiv. Mida see tähendab siis, et läbipaistvus on vähenenud kaks korda, kas see tähendab seda, et, et vee kvaliteet on langenud? Kaks korda kvaliteeti on raske mõõta. Selle mõõdupuuks on ka inimene olemas, et kui ta joobe suurepärase, see vesi enam pole kindlasti kvaliteetne ja vahepeal on veel suur hulk pooltoone. Vee kvaliteedi mõõtmine on umbes nagu inimeste kvaliteedi mõõtmine. Ei saa ju ometi öelda, et Gerd Kanter on valitsev kvaliteetsem kui Heiki Nabi. Seevastu teine võitis hõbemedali. Et nad on erinevad, vee kvaliteet on asi, mida me saame Gwentifitseerimine, saame seal panna mõnikümmend nõuet, mis peavad olema kindlasti täidetud. Aga siis peab, hõlmub järgmine naine, millest võib-olla ka mürkained, millest me ei tea midagi ja mida me ei oska hetkel mõõta. Ja see meile juhtub kahjulik olema siis kõigi parameetrite kvaliteetne vesi tapab medikagi. Jälle sama idee, et tervikkvaliteedi all me mõtle midagi terviklikku, midagi töötavat. Mõtlesin Nõukogude liidu kvaliteedi märkamine. Mõte on see, et nutsin nii, nagu me mõtleme seda, mida me tahaksime nautida. Nauding on erinev erinevatel inimestel, kes naudib puhtadega randa, kes naudib ilusat sadamat. Kuidas Läänemeri toimib, kui nii võib küsida, mis Läänemerd kõige rohkem mõjutab. Mis Läänemerd mõjutab nii heas kui halvas. Seni veel sellest klišeelikult. Läbipaistvuse vähenemisest hoolimata mõjutavad Läänemerd kõige enam loodus see, mida me teame eluta looduseks. Läänemere mere funktsioneerimine on ebatavaline ja selle mere analoogi maailmas ei olemas, vähemalt kahes mõttes. On on vaadata seda, et kui keerukas on p, dünaamika v massi dünaamika. Seda me saame mõõta teatavas mõttes selle kaudu. Et kui palju mahub erinevaid üksusi erinevaid erinevalt, selgelt identifitseeritavad üksusi. Need üksuste all mõeldakse suuri veekeeriseid, mis sarnanevad atmosfääri kõrge madalrõhkkond, Adele. Et nendest koosnev meredünaamikas on uus paradigma, mis nii-öelda avastati ja avastati 70.-te aastate alguses, möödunud sajandil emis teadvusesse Diaalsele jõudes alles paarkümmend aastat tagasi. Meri ei koosne hoovustest, meri koosneb keerisringidest, nendega atmosfääri dünaamika koosneb madal- ja kõrgrõhkkondadest. Ja need mahub Läänemere avaosas umbes palju Atlandi ookeani põhjaosasse. Nende mõõtmed on väiksemad. Aga kui me tahaksime teada, kuidas funktsioneerib see, peaksime iga üksiku keeris lindi mõõtmed, asukoha ja muud parameetrid teada saama. Aga see on väline. Selle taga on Läänemere omapärane ühendus Põhjamerega, sellega Oudova ookeaniga. Enamus lähendale tripi meresid on põhja poolt surnud mustas meres on elu ainult ülemistes kihtides ja sadakonnast meetrist sügavamal lesi täis väävelvesinikku ja elu puudub, välja arvatud väga eksootilised mikroorganismid, kes elada suudavad. Läänemereelu sageli käib päris põhjani välja. Ja selle taga on asjaolu, et läbi Taani väinade pressib vahest sesse suhteliselt soolane, suhteliselt hapnikurikas, aga suhteliselt raskem vesi, soolasem, pesin raskem stressi, pressi sele tassivad sisse teatavad atmosfääritingimused. See tuleb alguses läbi Taani väinade pärast läbi Arkonna basseini. See jõuab välja Soome lahe keskkohta. Tõsi küll, mitte ma ei saa öelda, et jõuab välja ta tegelikult ja pidama Gotlandi sügavikku või Gotlandi ümbrusesse läände rabaosasse. Selle jälg on see, mille tõttu Soome lahe keskosa sügavamates kihtides on elu. Selliseid suuri soolase vee sissevoolu, mis toovad kui kui pump hapnikku Läänemere põhjakihtidesse oli vanasti suhteliselt sageli kord kahe, kolme, nelja viie aasta kohta on viimase paarikümne aasta jooksul olnud kaks korda, ainult. See on põhjus, miks, miks meilt on tursk kadunud. Tusk ei taha elada nii magedas vees kui meil. Praegu on. Seda mehhanismi on inimesed suutelised natukene mõjutama. Aga selle mehhanismi tõttu on Läänemeri väga tugevasti kihistunud, ülemine sihti alumine dist ei suhtle omavahel. Kohe üldse ei suhtle, nii nagu eri valdkondade teadlased. Täpsemalt naaber, kordades töötavad teadlased kohe üldse ei suhtle omavahel. Ja see on rohkem kui tõsine probleem, sest kui me tahame pumbata midagi head pole midagi head pinna, kes, kes ei jõua põhjakihti. Samas, kui me tahame panna midagi merdamis, vanemale ei meeldi, eks Tallinna heitvesi peaks kindlasti põhjakihti panema, sest ei tõuse sealt peaaegu mitte kunagi üles. Peaaegu Snow vastus. Tähendab inimesed peaksid Läänemere kaks kihti omavahel suhtlema panema. See ei ole võimalik, selleks ei jätku nii palju energiat. Need kaks kihti tegelikult suhtlevad omavahel. Aga see suhtlus on, on natuke teistmoodi suhtelise umbes liiliat, et rektor ütleb nendele kahele kolleegile, teete, peate omavahel rääkida. See on väga kaudselt. Aga inimmõju Läänemerele avaldub kaudselt ka selle kaudu, mida, mida hüütakse kliimamuutusteks. Kliimamuutused on üks jälle klišeeks saanud termin, mis tähendab kõike ja mitte midagi. Meie regioonis kinomuutus ei pruugi tähendada, torkavad palmid kasvama või juhtub midagi muud meie regioonist, pigem tähendab kliimamuutus, sõda, tormid, liiguvad teised rajad teisest kohast, me näeme seda lainete levikusuuna muutumise kaudu. Näiteks nagu tormid enam ei liigu nõnda üle Taani väinade seal ühel pool oleval Põhjamere jupilise tuleva Läänemere edelaosa siis ei tule meil enam soolast vetesse. Siis me peame arvestama selle tulevikuga. Et Läänemeri on surnud alates umbes 50.-st meetrist sügavamale. Esiteks ja teiseks, Läänemeri on muuta võib muutuda peaaegu Mageeveeliseks. Nii et arvestatava soola, soolase vee hulk tuleb alles kuskil bornholmi saare kandis. Mida see tähendab ökosüsteemile ma ei tahaks, pigem mõeldagi. Need ala, need merepõhjakiht ja pinnasest, mis omavahel ei suhtle. Nad ikkagi nii palju suhtlevad, et see põhjakiht varustab pinnakihti teatavas mõttes vajalike toitelementidega ja mängib ikka ääretult suurt osa elustiku taastootmisel. Sellist osa, mida me tegelikult ei mõistagi protsess, ütleks abtfellingu protsess. Protsessideks tuuakse pinnakihti põhjakihtidesse setetesse peitunud toitaineid Ena, milleta ei saa elu korralikult areneda. Et kui seda suhtlust ei oleks, on väga raske ette kujutada, mis juhtuks Läänemerega edasi. Millal viimati siis tuli Atlandi ookeanilt? Hapnikuga rikastatud süvavesi Läänemerre. Täpselt, ma tunnen ennast nüüd koolipoisina. Tunnikontroll. Petas oli umbes 2007 2008, et see oli mõne aasta eest, siis enne seda oli ligi 15 aastat vahet ja samuti samuti 10 aastane vahe veel enne sõda, aga ma juba ette, palun, palun vabandust, küllap vikipeedias kirjas. Viimane sissevool oli mõne aasta eest, enne sõda oli. Kuidas me inimestena võime märgata seda, et kui ühel hetkel see veevahetus ookeani ja ja Läänemere vahel läheb tihedamaks, et, et milline see, milline see otsene otsene märk meie jaoks on need nüüd nüüd olukord justkui läheb, läheb paremaks. See on väga hea küsimus ja see viib mu seal nendele mõtetele, millest rääkis nüüd kolm viimase kolmepäevases reedest pühapäevani peetud teadus poee suvekeel. See on teadus kui keel ja me jõudsime seal seal arusaamised, tegelikult teadlane on üks tõlk, kes suudab seda keelt, mida räägib näiteks maa või meri tõlkida meile arusaadavasse keelde. Et lühike, lihtne vastus teie küsimusele on, et ei näegi seda. Kas soolane vesi on tulnud, et me saame seda mõõta? See on kallis, see mingis mõttes kolastiline, nii et tarbija maksumaksjaid küsida, et mis kasu meil kõigest sellest on, et Solanesi tuleb ja lõpuks noh, mis see meie asi on, kusepõhjas on väävelvesinik peas, Pärnu randa ei jõua. Aga me siiski saame seda teada teistmoodi. Kui soolase vee sissevoolud suhteliselt sagedase tihedat taastavad, taastuvad silmumbele lettidele varsti kohalik suitsutursk. Minu lapsepõlve üks kõige mõnusamaid toitusid, korralik hea suitsutursk. Väga tõenäoliselt suurenevad kiluvarud, saame rohkem kala püüda väljenduse faktides, nii et Euroopa Liidu kalanduskomisjon tuleb kokku, ütleb, et Eesti saab rohkem kvooti. Ei saanud sellest arupoliitikat poliitikud, et meil on võimalus saada endale rohkem kalapüügikvooti. Mida ma öelda tahan, et need märgid, mille kaudu me näeme, et midagi olulist on toimunud on mõistetavad ainult väga headele spetsialistidele. See on teaduses üks keerukamaid asju ja matemaatikuna. Ma nagu tean, mis pärast teadlased peavad ikka ennekõike püstitada neid küsimusi, mida nad oskavad vastata. Suur osa meie ees seisvatest ülesannetest, nimetatud otsesed ülesanded nagu laine, levi, manipsane kuhugi, laine läheb minema ja me oskame üsna täpselt arutada, millised parameetrid, kuhu tema lähenemist tema teeb. Otse ülesanne. Aga me näeme lainete poolt puretud randa siis öelda, mis seal toimus ja millised lained olid sa pöördülesanne, see on väga raske. Saab tõestada, et osadel tööülesanne pöördülesannetelt polegi võimalik lahendust leida. Üks lihtsaim pöördülesanne, mis seal nii-öelda tagurpidi lahendust ei ole, on soojuse levik soojusallikast, me ei suuda seda tagasi saata. Ei saa panema panna põlema küünalt, mis levitab pimedust. Tegelikult saanuid. Te olete Läänemere laineid eriti suure hoolega uurinud, kuidas te iseloomustaksite, missugune on Läänemerelaine. Armas ilus, mis kõik lained on ilusad. Hea küsimus. Lainet ilu pigem seondub sellega, et me saame neid näha. Lained on üks keeltest, millega meri räägib. Seal on on märksa sügavam sisu, kui me oskaksime arvata merevees näiteks noh, me teame, et levi valgus läheb sinna 10 meetri peale, kustub ära, merevees raadiolained, välja arvatud need kõige pikemad, mitme 1000 kilomeetri pikkused. Ja omal ajal, kui allveelaevadega sidet peeti, siis see sidepidamiseks raadiojaam raadiojaama toitmiseks oli vaja oma omaette elektrijaama, nii palju kulus voolu, et nii pikk raadiolainet tekkinud. Aga merelained on need, mis räägivad meeleme sellest, mis, mis medel toimus, toovad meile sõnumeid, et kuskil torm kui me ainult õieti vaatame, me saame teada väga lihtsalt, et kus suunas see torn oli. Me saame teada, kui kaugel ta oli. Ja pärast saame teada, kui tugev ta oli, ainult laineid vaadates. Lainete elu enamasti peitub nende vormis, elu on ikka enamasti vaataja silmades. Aga on, on huvitav tõdeda, et see on jälle koht, kus matemaatika mereteadus natuke kokku saavad. Tundub vähemasti statistiliselt nõnda, et ilusad on need jooned, millel on lihtne matemaatiline vale, näiteks sinus. Need omaaegsed televiisoriekraanid kuuekümnendail aastatel, mille, mis oli mingi moonutatud ovaal oli võimalik kirjutada võrrandase põrand oli väga keerukas, on olnud ilusad. Ja isegi kaasakade monitor on elus sees, kui tema proportsioonid on kuldlõikes. Seetõttu on nõnda, et peame ilusaks millegipärast lained, mis on sinus lained. Ja kui lainete profiil muutub tugevas tormis, nende harjudelt hakkab, rebeneb vahu, Totte jänes läheb male peale jooksma ja ja muutuvad ähvardavaks, siis siis elu kaob. Raske on öelda, kas see on seotud enesesäilitusinstinktiga sest Havai rullu murdlaine on endiselt ilus. Mõnedele mõnedele eiole. Aga ilu tunnetamine sõltub nüüd natuke vaatepunktist, et kui ise selle murdlaine sees olla, siis ainus mõte, mis jääb, on siit pääseda. Et see ilu me saame ikka nautida kõrgelt kaljunukil eemalt vaadates et sealt üks, üks et või, või põhimõte isegi, mida ma olen püüdnud väga hoida. Et oma uurimisobjektiga ei tohi olla väga lähedastes suhetes, kuidas. Te olete näinud ka koledat lainet? Jah, et omal ajal, kui meil oli see armas laev nimega alguses Arnold v mere pärast iroonia et umbes 25 meetrise tuulega olime harjunud töötama laua taga, kui ükskord, siis siis lihtsalt ma mingi hetk leidsin ennast. Ennast. Laborinurgast saavad tarud, kui siin enne seda eelmist momenti mäletama istusin, arvuti taga. Pole siis kinniseotud järgmentavas ennast nurgast, et jah, see ei olnud elus, laine. Tükk täiesti rumal küsimus, lained on mere peale ainult või on meres nendes alumistes kihtides ka lained või kuidas neid siis nimetatakse? Nende lainete hulka, mida mereteadlased on omavahel eristama õppinud, neid võib ikka mõõta rosinatega. Et see kõige lainelisena laienelikum laine muidugi pinnalaineealiste põhjus ilus, ilus laine, mis meil tuleb lõpmata pika laineharjad. Ja kui me vaatame siis seda päikeserada, mis läheb olla päikeseline, sealt tulevatele ülesed lained, ääred. Eriti meie Läänemeres on on ju väga tugev vee tiheduse muutus pinnast põhjani see protsent või kaks tiheduse muutumist pinnast põhjani on päris tavaline. Sellel selle sadakonna meetri peale avaookeanis on, muutub tihedus pinnast põhjani kogu selle selle nelja kuni 11 peale 0,1 protsenti mitukümmend korda vähem. Laine jaoks ei ole üldse oluline see, et, et see, mille peal ta jookseb, et kas see on nüüd piir veepinna jõu vahel piir kahe erineva vedeliku vahel. Et kui meil kallaksime näiteks vee peale õli. Nii et me näeme seda eralduspiiri näiteks klaasis ja natuke Oksana, selle klaasi peale me näeme seal hakkavad jooksma, mis väga sarnanevad pina lainetele. Ja täpselt sama lugu on, on, on ka Läänemeres kumiskasid, koksab suuremat sorti torm puhub v kuskile lahte üles. Koks on see, kui sellest ainult tagasiminek. Kokk saab liikuma siselained, erineva tihedusega kihtide eralduspinnal. Jälle on see koht, kus Läänemeri on õudselt hea uurimisobjekt. Enamasti on ookeanis. Suhteliselt kergem vesi üleval seal mõnisada meet mõnesaja meetri paksuses kihis, siis tuleb selline hüppekiht, kust alates läheb siis soolasem ja jahedam vesi, mis on, mis on raske. See ülemise kihi paksus on kümnendik ookeani kogu sügavusest. Läänemeres on tüüpilise ülemise kihi paksus on kolmand kogu sügavusest suur vahe. Landow ütles, et üks kolmandik on väike parameeter, et me saame seal huvitavaid asju teha. Hullem veel, on see Läänemeres on need kehtisid enamast mitte kaks, vaid kolm. Teine umbes sama kõva eralduskiht nii-öelda keskmiselt soolase vee relsoorsena vahel. Selle vahel, mis tuli Läänemerest on umbes 30 meetrit põhjast. Ja sellise struktuuri peal arenevad natuke teist tüüpi siselainet kui need, mis, mis näiteks norra maadel arenevad. Seal ainete puhul on kogu liikumine korjunud või kontsentreerunud kihtide eralduspinnale. Kui jaga meri on kolmekihiline, kõige tugevamad liikumised väga sageli on hoopis vastu põhja. Et merepõhjas käib torm veerepinnale teha mitte midagi. Ja Läänemeres on, see juhtub piline. Nii siis ma küsin, järgmine küsimus on, et kui seal merepõhjas käib elu, seal võivad olla suured lained ja suisa torm siis kõik on seal, kus praegu on need kurikuulsad gaasitorud. Mis teeb nendele gaasitorudele, kas need gaasitorud on nii kindlad, no väidetakse, et nad on kindlad Jah, et kui üle-eelmine Saksa suursaadik Julius Bobinga hakkas Eestist ära minema ja kutsus sõbratu nii-öelda lahkuma spets jooma, sest ta ütles, et ta on ära õppinud kolm eestikeelset lauset. Ja siis kõige esimene, mida ta kõige sagedamini pidi kasutama, oli, et kas ma jälle kord peame sellest gaasitorust rääkima. Siselainet mõju želfi meredel sõna medali ruminest teada et meie maakoor on laias laastus jaotatud kaheks üks osa kontinentide all olev maakoormus on parajalt paks, paarkümmend kilomeetritele on merepõhjas avamerepõhjas olev maakoored, selle paksus on siis mõned kilomeetrid ja seda kontinentide maakoore üle õhutatud osa, mille sügavus, vee sügavus on tavaliselt siis sadakond meetrit. Seda öeldakse želfi merega, sinna on veel võimalik midagi midagi ehitada, reaalselt, mis põhja toetub. Kui neid esinemisi naftapuurimisplatvorme sn ehitama hakata, esimese torusid põhjusena põhja panema hakati, siis arvati, et Mele sisemus ning suhteliselt vaikne ikka see kuulus lugu, et allveelaev või pina rajatest ikka ennast ära peita läheb 50 meetri sügavusele. Istub rahulikult seal, kuni küllalt oli väinas, üksteise laine tõstis allveelaeva, sealt sügavalt ülesse, virutas vastuste kaubalaeva. Valus oli suur skandaal peale sellest vene allveelaeva ei oleks tohtinud kõigepealt ris olla. Aga noh, nii nad said siis kokku, Mesunaneks päästeti midagi hullu juhtunud, mis nendest pärast sai, pole teada, meeskonnast ma mõtlen, seda, et siselained olemas on ja et meri on sees, palju rahu, tun. Sega hakati reaalselt mõistma kaheksakümnendatel aastatel, kui selgus, et need torud, mille kaudu naftat või gaasime veepinnast üles, tõesti tõsteti. Et need murdusid, kus kriitikud sõna otseses otseses mõttes. Et need jõudmisele rakendusid, olid uskumatult suured. Võrreldavate jõududega. Havaimurd lainetas. Seal ei teata suhtes paradigma muutus et vähemasti siin meie Põhjameri želfineerija Norra merel on siselainete roll põhjalähedastes kiirustas ülimalt suur ja meeter ja poolteist meetrit sekundis liikuv vesi vastu merepõhja. Päris tavaline. Kui vesi liigub meeter sekundis, suudan olla sellises vees, kui need on põlvekõrguseni puusa kõrgusel, Anthony minema, kui sipelga meeletud kiirused, ujujat maailmarekordi püstitavad, ujujad suudavad ujuda natukene meetri sekundis. Me ei suuda sellele voolule vastu panna, olete teoreetiliselt. Nii, et nüüd on juba paarkümmend aastat tõsiselt sellega arvestatud konstruktsioone muudetud. Aga seal ainete peamiseks allikaks on kogu aeg peetud tõusu-mõõna. Seal selga tõus, mul oli väga võimas kaks, mis paneb liikuma mida iganes aga Läänemere tõusu-mõõnavaba, ütlevad klassikud. Tõsi ise on, Läänemeres on tõusu-mõõnaulatus minimaalsest maksimaalse veetaseme päris väike, tavaliselt kolm, neli sentimeetrit Soome lahe idaosas, mõnes kohas 10 sentimeetrini. Aga see ei tähenda seda, et tõusu-mõõnahoovuse kiirus väike oleks. On siis me teame, tsunami kõrgus avamerele mingi napp meeter kui seda isegi pool meetrit. Ja v kiiruse seal nagu üldse ei olegi, aga see õnnetu poolemeetrine lainekene teha jõuab ükskord randa süsteem ranna täiesti puhtaks, nagu poleks olnudki. Et meie Soome lahes tüüpiliselt tõusud mõne hobusekiirused on suurusjärgus 105 sentimeetrit sekundis. See oli päris suur kiirus ja seega lükkab siselained liikvele. Tormis suudavad meil tõsta veetaseme Läänemeres ju üsna kõrgele, et siinpoolse kandja kõigi aegade reportereid õpetajaid poolest neli meetrit 21 sentimeetrit ja Pärnu kaks, 74 jääb sellel natukene alla. Et kui see mass veemass tagasi liikuma läheb, siis loksub Läänemeri veel mitu päeva nädalat. Oleks lausa imelikuks ise lainele tekkeks kohastunud olla saavad. Sest et iga patsutus veepinnale teeme, lähe liikuma, lainer lainena. Täpselt samuti ütleb füüsikat igav kõks, mida me anname v veemasside eralduskihtidele sügavama, peab minema liikumas ise lainena, tal ei ole muud võimalust. Laine kannab meile, annab meile informatsiooni Läänemerest, annab informatsiooni sellest, kas kuskil on toimunud torm, aga laine annab meile siin kalda peal informatsiooni ka sellest, kui reostunud näiteks meri on. Laine abil nad liiguvadki reostused. Jah, et siin ma pean nüüd kuidagi viisakalt hakkama põiklema. Et v seadus ütleb, et Eestis vähemasti on Läänemerel rand samuti Peipsi järvel Võrtsjärvel, aga ülemistel on kallas, et midagi ei ole hullu. Me oleme siin Ülemiste kalda peal, kõik on korras. Lained on mingis mõttes universumi fundamentaalne koostisosa. Lained on seal leviv energia. Et ainstayne oli see, kes ütles, et energia ja aine körendsed Debroy oli see, kes selgitas, et mateeria ongi tegelikult laine. Et Halidele lainel ei olegi midagi vahet, L tähte võib lihtsalt ära unustada, sealt vaheldus on üks sedasama. Aga vahe on selles, et, et kui me viskame kiri, siis levib energia koos massiga. Saadame teile laines ilma massita. Laine levib nende ilusate lainete levi. Siinuslainete levi on selline, kus keskkond peaaegu üldse ei liigu, vähemalt mitte jäävalt. See jääb liitume nime väike, et seal võib enamasti jätta arvestamata, mis levib, on puhas energia. See tähendab seda, et lained reostust ei kanna. Lained võivad küll niisugust tööd teha nagu, nagu nagu oravad või harakad, kes võtavad mingi asja reostuse Annal matavad liiva sisse. Seda näha ei ole kaevadele siis välja kujunenud. Selleks tahtmine juhtub olema. See on üks merede funktsioneerimise struktuurne koostisosa. Mered on tohutud puhvrid. Kui me saadame merre reostust, siis esialgu Meil minek tähele selle mitte lihtsalt sellepärast, et reostus levib mööda merd laiali osata, süüakse ära teadmatusest veelinnud söövad plastikut päris palju, tunduvalt vähema jää vähemaks jäänud suurusest reostusest. Sest läbi selle, et seda sõi, suri ära seti merepõhja. Ja jääb sinna mõneks ajaks alles. Kui nüüd seda merepõhjaranna lähedal tabab üks võimas torm, sest me teame, et keeratakse ülesse. Vesi läheb häguseks, murdlainete vööndis vesise vast päris pruun. Sügavamal hakkavad samuti setted liikuma, vabanevad need asjad. Et kui me saaksime vaadata seda, kuidas meres keskmisena muutub reostuse konsultatsioon, konsultatsioon siis kui me suurendame reostuskoormus alguses ei juhtu midagi kuni teatava piirini, kus järsult suureneb reostuse konstruktsioon kee massides. Sel momendil me siis tagantjärgi oleme targad tagantjärgi tarkusena tarkus on täppisteadus teatavasti, et nüüd lõppes merejõud otsa. Neljanda lõppeb sõnast tegelik küsimus. Et mul on alati meeldinud juutide tarkus, et nad ikka palvetavad umbes nii, et, et mu lapsel ei pea olema rohkem tarkust kui teistel, aga ta võiks olla enne õnnetust. Ma korra tulen veel lainete puhul ühe praktilise teemani, kui tuul lõpetab puhumise ära siis kui kiiresti meri rahuneb. Laguneb suhteliselt kiiresti vähem kui 10 tunniga. Alles jäävad väga ajalised tsehhid, mida me tähele ei pane. Lainetel on kindel leviku kiirus. Kui tuul on puhumis lõpetanud ja me teame, kui kaua taga puhus siis me teame, kui kiiresti liiguvad need lained edasi. Mereulatus on ka teada ja üldiselt üle kümmekonna tunni ei püsi. Noh, on väike erandad, kui seal kuskil taani väina juures kõvasti puhub, et siis Peterburi juurde läheb ehk natukene kauem. Aga maailmameres on asjad natuke teistmoodi, et kõik üks tõsine torm puhub Antarktika juures siis kahe nädala pärast mõõdame laut Ale õutisel seal ainet. Merele Ursa laine võib, seal ta ei ole, siis on väga suur. Ta on väga väikeseks läinud, et ühest tõsisest tormist Antarktikas jõuab Ale uutidele sentimeetri kõrgune laine, mille pikkus ulatub kilomeetrini. Et see on juba natukene päris veel tsunami ja sinna lähedale, aga reaalselt mõõdetav kaasa instrumentidega ja kaasaja füüsikaliste Stognoraafidest vist praegu. Muud kirjutatakse, et nemad mõlemad tegelased lainetega Walter vankalises, esimene, kes mõõtis üle India ja Vaikse ookeani tulnud laineid kuskil Kuadelupu Kuadelupu saarel Mehhiko lähistele pärastale uutidel ja siis alles saadi aru, kui suur või kui ulatuslik on lainete kaupa lained kaudi viivad kõik see energia kohalemisena. Korantodan. Kas teie akadeemik Soomere, oskate nüüd öelda ka, missugune, missuguses tujus on näiteks Läänemeri homme või sellel sügisele, kas mere kohta võib öelda, et ta on, et tal on tujud? Eks loodusetel persona fikseerimine on meil kõik väga sügavalt sees ja selles on midagi halba, et, et me võrdleme inimest loodusega ja vastupidi loodust inimesega. Me peame merd mõnusaks ja armsaks, sest kui ta on soe, kui tuult palju ei ole, saame ujuma minna ja rand on ilusti puhas. Peame neerud tujukaks siis, kui üks torn järgneb teisele. Tegelikkuses on on ju nõnda, et kui torme üldse ei oleks, siis oleks elumeres kohe palju-palju vähem. Juba sel põhjusel, mida ma rääkisin, tornid panevad ikka jälle sett rannas, et liikuma ja uus elu saab tulla. Ega, ega kodus on nii, et te peate vana asja ikka ära viskama, et uus tulla sahks merest samamoodi. Tormid mängivad täiesti võtmerolli veemasside segamises selleks et, et selles veemassis, kuhu jõuab valgus ehk foto nii-öelda foto fotosüntees saaks toimida ehk elu, elu nii-öelda kaasaegses mõttes tekkis, et kala ujub vahest sügama, see ei ole tegelikult oluline, kalad ei ole head esindajad, mereelumereelu on ikkagi hoopis mujal, biomass on täiesti mujal ja vetikad kraabid ja, ja need, kes need meie elu alusena need, kes ikkagi lõpuks lõpuks fotosünteesiks on võimelised. Nende eluks on lained, kus hädavajalik vähemalt aspekemas perspektiivis nende meretujud on, on seda tüüpi tujud nagu emmel, kes sokutab poisi üles. Sa pead natuke kooli minema. Kas nüüd tujukas emme või lihtsalt oma kohust täita enne, see on nüüd inimeste rikutuse küsimus. Aga olete te vaadanud ja uurinud, mida, mida meile sügis võib Läänemerel tuua? See on nüüd üks küsimusi, mida me tahaksime väga teada. Aga see on jälle üks neid küsimusi, mida me põhimõtteliselt vist mitte kunagi ei saa teada, et matemaatika ilu on selles, et, et matemaatika sulanud tõesed suutnud tõestada, et mõnel asjal ei ole lahendust. Mõnda asja me mitte kunagi ei saagi teada, teoreetiliselt mitte. Üks nendest on ilm kuu aja pärast. Siin on olemas võimalusi möödahiilimiseks, sellest meie ilma määravad teatavad suuremastaabilised mustreid. Ennekõike see, kus paikned nimetatud Boraal front, mis eraldab siis päris pooluse ümber paiknevad suhteliselt külma õhumassi sellest, mis parasvöötmes tuuritele torme tekitab. Et kui see polaarfront on, on siin natuke lõuna pool siis tulevad meil ühte tüüpi tormid ühel ajal ja kui tan põhjapoolses, tulevad meie teist tüüpi tornid. Selle polaarfrondi asukohta me peaaegu juba suudame prognoosida ja see oli üks minu nooruspõlve harrastusi, et kuidas prognooside ilma pool aastat, et mitte ilma konkreetses mõttes, vaid ilma tüüpi. Kas tuleb selge, külm talvel soe, suvel võidu läbi või tuleb pilvine, siis väga ebameeldiv suvi, vihmane ja tormine sügis või lumerikas talv, et neid ilma tüüpe peaaegu võimalik prognoosida, aga mitte veel täpselt. Nii et üldiselt teadlased on pragmaatikud, ega nemad ei viitsi vaevata pead küsimustele, mida ei saa lahendada. Et me vajame pead, kuidas püstitada küsimus, mille me saaksime lahenduse anda. Uputus tuleb või ei tule? See on nüüd jah, see on hea küsimus. Aga veel täpne küsimus oleks, et noh, millal tuleb, et kas tuleb, selles puudub vähimgi kahtlus, et kindlasti tuleb, kindlasti tuleb jaga Eestimaal ja Pärnus ja Peterburis ja Tallinnas ja Haapsalus kus ta ei tule, Viljandi. See on piisavalt kõrge, isegi väga palju vihma sajab, siis Viljandis võib-olla natukene, mõni tänav puutub üheksaga, aga järvenõo maht on nii suur, et Viljandi kesklinnas uputust ei teki. Ja millal tuleb seda ka, seda ei saa. Aga tuleb, aga tuleb, seda me ei saa öelda, aga tuleb ja miks tema tuleb, see on seotud sellega, et meil siin üldse elu on, et me elame ju laiuskraadini õige natukene lõuna pool, Gröönimaa lõuna tee. Et see, et meil üldse elu on, on ju seotud sellega, et meile siia toovad tuuled ja tormid suhteliselt sooja õhku Atlandi kohalt. Et see nagu ei ole head ilma halvata ega halba ilma heata see, et me vahest peame kannatama ära Pärnu ja Haapsalu üleujutuse, ma arvan, et see on suhteliselt väike, lõi selle eest, et, et meil on siin päris hea ja rahulik elu üldiselt. Nii et jumal tänatud, et uputab justkui see uputaks, oleks meil alust oodata jääaega üsna pea lähenemas. Loodame siis, et me suudame kõikidele tormidele uputustele vastu panna, et me oleme valmis õigel ajal. Selleks aitäh, akadeemik Tarmo Soomere, aitäh, et meile rääkisite, mis on Läänemeri ja mis asi on see laine, millega me oleme nii igapäevaselt harjunud, aga mis on hoopis kummalisem, nagu me aru saime, hoopis salapärasem ja mõistatusliku, aitäh. Ilusat suve lõppu ilusat merevaatamist kõigile. Algab meri. Meri muudkui ai näikeri. Sabaotsa alga meri. Meri muudkui ai näitkeri. Aga mis on Maide all ala ja seal sügaval aga Milton laid salajasel sügaval. Seal kalapoegi ega kõike kokku. Ja. Ega treike? Lugema iva aga köige. On ma. Teisiti.