Keelesäuts iga keeletoimetaja oskab ühe ropsuga nimetada mõningaid tüütult populaarseid väljendeid, mis tähendavad ühe korraga kõike ja mitte midagi. Enamasti on nende hulk püsiv. Mõned üksikud vajuvad unustusse, et asenduda uute kiiresti lamedaks kuluvate väljenditega. Üks minu munarbidi lemmikuid on maastik. Meil on meediamaastik isegi eraldi ringhäälingumaastik, muusikamaastik, poliitiline maastik, Mullen uudiseid, maastik tähendab peale metafoorse väljendusega seda päris maastiku mõjuks üsna värskena, kui seda üksnes selles tähenduses kasutada tahaks. Ja muid valdkondi nimetataksegi näiteks valdkonnaks vallaks või piiritleks riigi nimetamisega. Tihti võib kuulda lugeda selliseid kiiva kiskuvad metafoore nagu Eesti muusikamaastikul laineid lööv artist. Vinti veidi maha keerates pääseb ka kummalisest maismaa lainest. Parem oleks Eestis laineid lööv artist või tuntud eesti muusik. Lausa kummastavaks pean viimaste kuude uut nimetust selle kohta, kui keegi midagi tabavat või muul moel väljapaistvate on öelnud, et kasutas reljeefselt väljendust. Ükskord on tore, teinekord veel, ehk, aga kui muudmoodi enam ei osatagi öelda, et keegi kasutas kujundlikku keelt, kasutas sõnamängu väljendus teravalt sisend juba kurb ja igav.