Tere õhtust, kell sai kuus, uudistetoimetus teeb kokkuvõtte teisipäevast, 28.-st augustist. Stuudios on Kai Vare. Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna mitu tundi Euroopa stabiilsusmehhanismiga seonduvat. Otsustati, et riigikogu kodukorra seadusesse tehakse muudatus, mille järgi peab parlamendi täiskogu olema võimeline vajadusel kiirkorras kokku tulema. SEB hinnangul on Eesti majanduskasvu aeglustumise põhi praegu käes, sügisest hakkab majandus taas kiiremini kasvama, samas kiireneb järgmisel aastal ka hinnatõus. Türi tulistaja Nikolai tume vastu on alustatud kriminaalmenetlus tapmise kahtlustusega jätta võib oodata kuni 15 aastane vangistus. Tallinna Sadama nõukogu leiab, et riigikontrolli etteheited riigile kahju tekitamise kohta ei ole põhjendatud. Nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul tegutses juhatus konteinerterminali ehitamisel vastavalt nõukogu otsusele. Haridusministeerium valmistab ette bürokraatia vähendamist koolis, koolijuhtidele tahetakse anda vabamad käed oma koolielu korraldamisel, näiteks arenguvestluste läbiviimisel. Keskkonnahariduses on puudujääke õpetajate ettevalmistuse ja õppeainete üleses juhendamises, selgub keskkonnaameti tellitud uuringutest. Õppematerjale ei ole igal pool ühtlaselt ja puudus on neist eelkõige põhikooli vanemates klassides ja gümnaasiumis. Teil on kunstiteoste tellimise seadusele on esimesed meie autorite teosed juba avaliku ruumi jõudnud. Eesti kunstnike liidu president Jaan Elken leiab siiski, et seaduse täitmist peaks tõhusamalt kontrollima. Ilm on meil vihmane. Sooja on öösel kaheksa kuni 13, päeval 16 kuni 20 kraadi. Riigikogu rahanduskomisjon arutas täna viis tundi Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleppe muudatusettepanekuid, Tõnu Karjatse räägib lähemalt. Opositsiooni ja teiste riigikogu liikmete muudatusettepanekute arutelu kestis viis tundi. Tulemusega jäid kohal olnud enam-vähem rahule. Kõige põhimõttelisem muudatus on see, et kõik riigi finantskohustusi puudutavad otsused võetakse vastu riigikogu täiskogu poolt. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester Olenemata sellest olukorrast, kas tegemist on kiireloomulise menetlusega või mitte, selline menetlus peab olema täiskogul ja Euroopa asjade komisjonile jäävad siis menetlused, mis kätkevad endas siis konfidentsiaalsust ehk võimalikku salajasust, kui, kui tegemist on siis mitteoluliste muudatustega, mis siis tõesti meie finantsriski ei suurenda, et noh, need, need on siis tõesti asjade komisjonile, et, et see oli selline väga põhimõtteline muudatus, et sellega olime sunnitud tegema siis teatavaid muudatusi oma kodukorra seaduses, et me toome siis sellise kiirmenetlusvõimaluse, mis siis tähendab seda, et otsus võetakse vastu ühe lugemisega, et jätab protseduurid on seal ka muudatusettepanekute tegemisel siis läbi hääletamisel ja sõnavõttudele, et sellised nüansid on seal peksis sees. Rahandusminister Jürgen Ligi Teatud asju ei saa 15 kokku, teatud asju ei saa sellepärast viia, et need ei ole veel midagi arutada. Teatud asjad on konfidentsiaalsed ja ei ole mõtet mängida sellise salastatud täiskogu istungi mängu. Ja on keelenõuded. Keele nõuetes ei ole minagi väljapääsu, ei ole ja ei ole kuulnud. Tasapisi jõuab see arusaamine pärale. Et need seadused on oluline, teatud tase ei ole täiskogu tase, teatud tehnilised otsus, et seda on nagu hakatud aru saama. Aga kuidas keelenõuetega jääb, mina ei tea. Riigikogu ei tohi töötada inglisekeelsete dokumentidega, mida valitsus kogu aeg teeb. Nende tõlkimine nõuab aega, et oluline kriitiline küsimus. Riigikogus opositsiooni kuuluv sotsiaaldemokraat Eiki Nestor jäi rahanduskomisjoni otsustega üldjoontes rahule. Eelnõu on parem, eriti mis puudu Ta täpsus aastaid, kes kus mida teeb, millal eelnõus oleks saanud paremini sätestada neid kohustusi, mis on seotud riigieelarves kajastamisega, mis me lõpphääletusel teeme? Me fraktsioon hindab siis, kuna meil on siin muudatusi, mida ei ole arvestatud, kui ka neid muudatusi, mida võeti arvesse, et eks me siis neljapäeva hommikul otsustame, mis me lõpetasime. ESM-i asutamislepe tuleb riigikogu täiskogus teisele lugemisele eeloleval neljapäeval. SEB tutvustas täna uut majandusprognoosi, mis näeb Eesti majanduse väljavaateid senisest optimistlikum ana. Indrek Kiisler teeb ülevaate. Saksamaal, Soomes ja Rootsis on senine kiire majanduskasv aeglustunud ning see peegeldus kohe ka selle aasta esimese poole Eesti majandusnumbrites. SEB analüütik Ruta Arumäe karvased majanduse aeglustumise põhi on nüüd käes. Majanduskasvu põhi võiks saabuda kolmandas kvartalis, ma absoluutselt ei tahaksin kuidagi optimismi üles kütta, et Eestil kindlasti kõik väga hästi läheb, et ma olen pigem ise ettevaatlik. Riskid eurotsoonist on minu arvates väga suured, midagi võib valesti minna ja kui eurotsoonis midagi suuremat ikkagi juhtuma peaks, siis mõjutab see väga kiiresti sellist väikest majandust nagu Eesti. Selleks aastaks prognoosib SEB Eestile kohe protsendilist majanduskasvu ja järgmiseks aastaks kolmeprotsendilist. Samas kiireneb ka hinnatõus. Järgmisel aastal kerkivad hinnad keskmiselt neli protsenti. Minul inflatsiooniprognoos järgmiseks aastaks põhineb sellisel üsna ühtlaselt kõikide hinnagruppide tõusule, et on ette näha toiduainete hinnatõusu mõningast ja samuti energiahindade tõus eluasemehindade tõusu samuti viis sisenõudlus on põhiline kasvuvedur, siis tähendab ühtlasi hindade tõusu enam-vähem kõigis sektorites. Eesti ekspordi taastumist peaks soodustama ka euro odavnemine teiste valuutade suhtes. Eesti toodangut on seetõttu lihtsam müüa nii Venemaale, Balti riikidesse kui ka Skandinaaviasse. Nii kaua, kuni see eurokriis süveneb ja meie ootuste kohaselt ta ikkagi siin lähiajal selle aasta teises pooles ikkagi süveneb, siis üsna tõenäoliselt tähendab see euro edasist odanemist. Ning Eestil on veel üks eelis. Raha praegu hetkel maailmas otsib selliseid korras riigi rahandusega kopsi Eestist muidugi turvasadam ei saa nagu roosi, kuhu raha hea meelega praegu voolab, aga välisinvesteeringute tulekuks võib-olla meie kuvand kui korras riigi rahandusega riigist on ilmselt soodne. Haridusministeerium vaeb võimalusi, kuidas koolis bürokraatiat vähendada. Ago Gaškov räägib lähemalt. Uus õppeaasta peaks tooma õpetaja töös teatavaid muutusi, vähemalt räägitakse praegu bürokraatia vähenemisest ja arenguvestluste lihtsustamisest. Milline selles osas uus õppeaasta tuleb? Irene Käosaar? Algavast õppeaastast me päris ei jõua muuta neid aga uuest, siis 2013 14 õppeaastast kindlasti, kuna kõik punktid nõuavad seadusemuudatust. Aga tõepoolest on plaanis lihtsustada nii koolijuhi kui õpetaja tööd, vähendada neid kohustuslikke bürokraatianorme, mis praegu on üks punkt, on siis arenguvestlus, mis on praegu kohustuslik läbi viia siis kõikide õpilastega. Me kindlasti ei ala väärtusta arenguvestluse tähtsust, aga peame oluliseks, et kool ise saaks luua teeriumide tingimused, kuidas arenguvestlusi läbi viiakse, milliste lastega, millisel moel. Sest et kindlasti on neid õpilasi, kellega võib-olla on arenguvestlust vaja läbi viia kolm korda aastas teistega üks kord kolme aasta jooksul. Ühesõnaga et see paindlikkus oleks koolidel olemas. Praegu meil on plaanis koolijuhile anda suurem vastutus ja suurem roll kooli tegevuse koordineerimisel ja määramisel ja ma usun, et ka koolijuht ise reguleerib paremini, kui tal on see voli suurem, nii et kaasneb ka õpetaja tööbürokraatia vähendamine. Sellisena näeb edasisi õppeaastaid haridusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaar. Mida arvavad koolijuhid Sillamäe Gümnaasiumi direktor Arno Kaseniit? Koolijuhtkonnad on kohustatud kaasama õpetajaid arengukavade koostamisele, sisehindamisele ja õpetajatele tundub tihtipeale, et see kõik on täiendav ja mittevajalik töö nende igapäevase tegevuse aspektist, siis tundubki, et bürokraatiat on nagu liialt palju. Aga samas jälle kui minna seda teed, et me teeme formaalselt kõik need dokumendid ise ära ja pärast õpetajatele tutvustame, siis noh, tunneb õpetajana samamoodi ebamugavalt, kuna teda pole kaasatud. Esitasin sama küsimuse ka jõhvi gümnaasiumi direktorile Tiit Salvanile. Inimesed ja kohapeal näevad, kuidas kõige parem on need arenguvestluse läbi viia, nii et, et siin ja sealhulgas siis ka siis need interneti võimalused, arvuti võimalused, loomulikult vahetu suhtlemine inimeste vahel näost näkku on ju alati kõige väärtuslikum ja tulemuslikum. Kuigi eile Türil toimunud tapmises kahtlustatav Nikolai Dome on politsei poolt kinni peetud, on juhtunu asjaoludes veel palju segast. Prokuröri ja politseiuurija jäävad kommentaare jagades kidakeelseks. Olev Kenk. Metallitöökoja ees, kus tulistamine toimus, põlesid täna ennelõunal küünlad. Töökoja põrandal võis märgata vereplekke Paide kriminaaltalituse juhtivuurija Kalev Org v. Eile õhtul, siis hilisõhtul koostöös põhja prefektuuri politseitöötajatega tabati Järvamaal Paide vallas kuriteos kahtlustatav. Kas see on puhtalt politsei töövõit või saite vihjeid? See on puhtalt politsei töövõit. Kas ta osutas ka kinnipidamisel vastupanukinnipidamine käis kõik rahulikult, eile siis sündmuskoha vaatluse käigus leiti sealtsamast vahetust lähedusest. Oledatav tuli rel, kellel oli relv, kas relv oli mõlemal isikul? Esialgsetel andmetel oli relv kahtlustataval tulevahetuses hukkus Auris mädak, ta on politseile varasemast tuttav, erinevalt kuritegudega. Mida võite öelda, miks ikkagi eile tulistati, mis oli selle sündmuse ajend? Hetkel on veel vara seda öelda, mis seal täpselt toimus, kes tegelikult keda ründas, seda ka samas vara veel väita, kes keda ajakirjanduses kirjutatakse, et eelmisel reedel oli mehed ninapidi koos Paide restoranis ja sealt see tüli alguse sai. Tõesti, reede õhtul oli Paide restoranis üks väike intsident, milles ei osalenud Auris mäsak. Kas tülinorija oli mäsakovi, ründas Dome teda esimesena, selgitab uurimine. Paide prokuröri abi Tiina Viru alustas eile juhtunu asjaolude selgitamiseks kriminaalmenetluse. Mis on karistusseadustiku paragrahv 113, teise inimese tapmine? Karistusseadustik ütleb, et teise inimese tapmise eest karistatakse kuue- kuni viieteistaastase vangistusega. Praegu on see paragrahv, aga võib-olla siis siin ka mingid asjaolud võivad muutuda, ehk siis võib ümber kvalifitseerida seda. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Tallinna Sadama nõukogu arutas täna riigikontrolli esialgset aruannet, kus heidetakse sadama juhatuse liikmetele ette konteinerterminali ehitusega riigile hiigelkahju tekitamist. Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul pole esialgse hinnangu kohaselt riik ega ettevõtte kahju siiski kannatanud. Mirko ojakivi annab teada Tallinna Sadama nõukogu arutas täna viimase kahe nädala jooksul juba kolmandat korda Muuga sadama konteinerterminali rajamisega riigile ja ettevõttele tekkida võinud kahju teemat. Nimelt väidab riigikontroll valmimisel olevas auditis, et Muuga konteinerterminali ehitusega tekitati riigile 2,4 miljoni euro suurune kahju. Nii soovibki riigikontroll Tallinna Sadama nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul teada, kas ja kui suures ulatuses peaks riigile tekitatud kahju omast taskust hüvitama Tallinna Sadama juhid Ain Kaljurand ja Allan Kiil. Seli sõnul pole praegu nõukogu arvates mingit alust juhatuse liikmetele vastutust kohaldada, sest mingit kahju pole tekitatud. Neinar Seli. Me ei näe hetkel riigikontrolli etteheidetel alustada, et siin on nagu erinevaid tõlgendamine juristidel ja Tallinna sadama poolt tellitud on siis kaks sellist õiguslikku analüüsi, samuti esmasel ülevaatel ei näe sadama juhtkonna tegevuses riigihanke seaduse kohalt nõuete rikkumist. Ka pole juhatus sele kinnitusel terminali rajamisel teinud midagi Nõukogu tahtevastast. Selli sõnul anti nõukogu poolt juhatusele eelarvet vastu võttes täielik vabadusterminali rajamisel. Seda juhatus ka tegi. Riigihangete pakkumises, kus osales kuus ehitusfirmat, madalama pakkumise esitas võitja, milleks oli siis 860 miljonit. Kuna see protsess algas hulga aastaid tagasi, siis 2008. aastal oli läbirääkimised käisid sadamal hiinlastega ja ka nende soov oli, et oleks mõistlik teha tugevam kai, kuhu oleks võimalik siis suuremaid kraanasid peale panna hanke raames siis prioriteeritise tugevamaks lõpuks valmis objekt üht-teist miljonit odavamalt, et saadi parem tulemus odavamalt. Et millest siis seda juhatust süüdistatakse? Mirko Ojakivi, Tartu. Keskkonnaamet tellis kolm uuringut, et saada ülevaade keskkonnahariduse olukorrast Tõnu Karjatse ja kokku võtta. Uuring viidi läbi Euroopa sotsiaalfondi rahastatud keskkonnahariduse programmi raames ja see näitab, et tihti keskkonnaharidusega on viimase 10 aasta jooksul aktiivselt tegeldud. On endiselt puudujääke keskkonnahariduskeskuste spetsialistide pedagoogilises ettevalmistuses ja haridussüsteemis tervikuna, räägib üks uuringu autoreid, maris Kivistik keskkonnaametist. Need inimesed, kes keskkonnahariduskeskustes töötavad, on väga hea ettevalmistusega oma valdkonnas, tunnevad hästi oma eriala, küll aga vajavad nad kindlasti koolitust selliste pedagoogiliste ja metoodiliste oskuste osas ja õppematerjalide kaardistamise tulemusena selgus, et meil on olemas küll selliseid keskkonna ja ja säästva arengu õppematerjale, aga nad on niimoodi ebaühtlaselt jaotunud üle Eesti, neid on päris palju lasteaedades ja põhikooli nooremas astmes, aga palju vähem siis põhikoolis ja gümnaasiumis ja tegelikult puudub selline hea ülevaade nendest õppematerjalidest. Õpetajad võtavad, mis neile kätte juhtub. Jaanika Ruusmaa Tartu keskkonnahariduse keskusest kinnitab, et vaja oleks ka haridusministeeriumipoolset abi õppeainete ühtlustamisel. See, millest me puudust tunneme, on järjepidev toetus tegelikult toetust ka haridusministeeriumi poolt ja arusaamine, et keskkonnaharidus peaks olema tegelikult kõikide õppeainete osa. Meie Tartu keskkonnahariduse keskusesse korraldame ka selliseid koolitusi koolimeeskondadele, kus osaleb terve õpetajate meeskond ühest koolist kõik aineõpetajad, mitte ainult nagu loodusteaduste õpetajad ja läbi sellise koolituse ja, ja meie selliste mänguliste aktiivsete meetoditel me püüame anda siis edasi seda õpetajad mõistaksid, et ka eesti keel, ajalugu, laulmine, kehaline kasvatus, et kõik saavad anda oma panuse selleks, et lapsel tekiks terviklik pilt sellest keskkonnast. Nii asub ka keskkonnaameti ette valmistama täiendkoolitusi nii keskkonnahariduskeskuste spetsialistidele kui ka õpetajatele ja koolijuhtidele. Kuidas keskkonnaharidust kooli õppekavadest paremini lõimida. Täiendavat koormust õpetajatele tekitada ei tohiks veel kord maris Kivistik. Iseenesest on meil läbivaid teemasid päris mitu, minu teada on neid lausa üheksa ja õpetajale on pandud päris suur vastutus neid kõiki lõimida. Riik ei ole leidnud võimalusi õpetajaid koolitada selles teemas, et võib-olla nüüd see programm aitab kaasa sellele, et õpetajaid koolitatakse ja valmistatakse ette ka sellised abimaterjalid, mida õpetaja saab võtta kaasatundi. Tänu eelmise aasta jaanuaris jõustunud kunstiteoste tellimise seadusele on esimesed meie autorite teosed juba avaliku ruumi jõudnud. Täna avati Järvamaa kutsehariduskeskuse Paide õppehoone vahel kolmest betoonskulptuurist koosnev taies nimetusega peaasi. Selle autorid on Raulerdel, Priit Pent ja Raul Järg. Eesti Kunstnike liidu president Jaan Elken peab kunstiteoste tellimise seaduse vastuvõtmist suureks töövõiduks, kuid tema hinnangul tuleks tõhustada kontrolli seaduse täitmise üleolev kingi. Kaastöö. Järvamaa kutsehariduskeskuse äsja renoveeritud hoonete vahel avatud skulptuuride grupp telliti osaühingult ühinenud arhitektid. Need taiesed hakkavad kaunistama kutsuda purite puhkenurka täpselt samasugused püstitatakse ka särevere õppe kohta. Et materjalidena kasutati betooni ja metalli, siis sellel on esteetilise kõrval ka praktiline väärtusskulptuuride üks autor Raul Järg. Betoon ja metall on selliseid heade ehedad ja vastupidavad materjalid, et ega välisskulptuurid sellises kohas peavad olema kindlad ilmastikku ja inimtegurite vastu ja teiselt poolt on nad ka väga selliseid ilusaid ehedad materjalid. Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütleb, et Eesti kaasaegne kunst jõudis paidesse tänu nõndanimetatud ühe protsendi seadusele, mis kohustab riigi raha eest avalike hoonete rajajaid kunsti investeerima. Võib ju küsida ka, et kutsekool ja milleks kulutada kunsti peale kuidas, mille poolest see kutseka veel halvem on siis? Loomulikult me tahame, et ka meiega oleks ilus ja ta näeks hea välja ja ja see kindlasti parandab ka mainet. Tänu uuele seadusele jõudis esimene skulptuur Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse jõhvi õpilaskodu juurde tänavu märtsis, nüüd siis ka paidesse. Eesti Kunstnike liidu president Jaan Elken peab kunstiteoste tellimise seadust suureks töövõiduks, kuigi see võeti vastu oluliselt lahjem ana, kui kunstnikkond soovis. Elken peab seaduse puuduseks nõrka järelevalvet. Minul puuduvad andmed, et kuivõrd palju on kõrvalehiilimise, sest et järelevalve on selle seaduse nõrk koht ja ma ei tea, kas need sanktsioonid on ka määratud, aga kuivõrd neid Eestis rakendatakse? Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre ütleb, et alles nüüd, kui esimesed kunstiteosed on valmis saanud, saab ministeerium hakata tegelema ka järelevalveküsimustega. Kunstiteose tellimiseks on ehitajal pähe rändajal siis aega aasta alates hankelepingu sõlmimisest. Otseseid rikkumisi me veel kuskile kausta vahele koguda ei saa, aga järele kindlasti tehakse, et kõik need, keda seadus kohustab kunsti tellima, peaksid seda siis tõepoolest kui tegema ja teavitama kunstnik avalikest konkurssidest ja nii edasi. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Ning ilmast Helve Meitern, palun. Tere õhtust, tasapisi madalrõhulohk eemaldub ja üle Läänemere ulatub kõrgrõhuhari. Sestap võib täna õhtul fessorts vihma tulla Kirde-Eestis, kuid lääne poolt pressib peale uus madalrõhuala ja nõrk kõrgrõhuhari ei suuda selle kõiki vihmapilvi hajutada. Seega võib eeloleval ööl kohati hoovihma sadada ja mõnel pool tekib udu. Puhub loode ja läänesaartel lõunakaare tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis. Sooja on kaheksa kuni 13 kraadi. Homme päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul kaks kuni seitse meetrit sekundis ja sooja ootame 16 kuni 20 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.