Me jätkame suveöö saadet, milles räägib Vigala Sass. Küsimusi esitab talle Heidi Tammar ja muusika on valinud saatesse Silja Vahuri. Küsisin siinsassilt umbes nii, et kuidas ta pani nimed oma vaimudele, pillile ja pekule. Nime. Pane keele tähtsus vaid tähendab suhtumine sellesse, kelle sa lood tegelikult Soomes on vaimu loomine. Kui sa hakkad kedagi kodus kummardama vaimu, kes on sinu vaimne, kujutad ette visiooniga kujutadetesse, vaim on olemas, sa võtan oma nina üks plaanis panna ja ütleme, valitsusel on ju, see tähendab tähtsustada loitsude kordamistes tema võim, rituaalis andunud. Kui sina hakkad sedasamast Bellikest või Decut või hakata teda kummardamas, tähendab sa pead kummardama ja temaga rääkima enam-vähem kogu aeg ühesuguste sõnadega, koeraga räägitakse ja tihtipeale koeraga räägitakse ju juttu, siis tähendab koera kaob varsti kuulma sinu Jutada tetsu faase mängib, tal on väga põnev ju sinuga koos elada, tinoogus olla, täpselt samuti nagu see vaim ja kui me selle vaimu oleme loonud enda iseendale, siis me peamegi seda vaimu, kui me kummardus, on ka täpselt neid rituaale jälgima. Ma kui kõne, siis ei tohi neid kõneldus kasutada väga erinevaid jutu. Väga keerulist juttu ei peagi olema avanenud, tähendab, kordused on. Kodus on see kursus, mida sina temale annad temaga peegeldama seda kui mina lähen sinna belli juurde, ütleme kuule, sina sigajasid ja kõik nii edasi. Küll pill hakkab varsti tegema, tädi kaelas on sisatisega, sigasid vaimukesed ainukesest ega suhtumist ja ütleme majas vaimukas suhtumisel peab olema ikka ainult hea suhtumine. Mis temale annad, selle peegeldad. Samuti on, ütleme, et kume saateid, amuleti, sammu, ütleme tegelikult ka üks väike maimukesel sisse pannud. Jaajaa amuleti kasutatakse ainult siis, kui sul hästi läheb, aga mitte siis tähendab, lüpsavad kokku, olid sa tahad temalt saada, ise midagi andnud? Tahad saada? Ja selles kristlikus filosoofias ongi tihtipeale ju Kristuse juures käis paluma endale palumas endale. Aga sa oled, sa tahad alla ka midagi andnud? Selle kristlusele, kas sa oled midagi niisugust, millest ta võiks rõõmu tunda? Vot seda alati mõelda ja täpselt niisama nende koduvaimudega räägime natuke huulettidestasimeks. Tähtis asi, see on inimese jaoks midagi, mis teda igal juhul toetab elus, kas ta teab midagi õieti, noh, sellest, mida me sinuga täna rääkinud oleme, kastame sellest midagi kunagi kuulnud. Aga alates sellest see juba väga väikestele lastele lasteaiakasvatajad, käte häältki soovitavad anda kaasa mingi noh, kui ta peab kodust ema juurest ära minema. Soovitavad anda kaasa ka amuleti. On see siis mingi lemmik mänguasi või tõesti ekstra kaela pandud väikene asjakene, mis on lapsele väga tähtis, mis on tükk kodust või mingi kaitse. Kui tõsine see asi on tegelikult ju, kas iga niisugune kaasa antud asi on siis selle võimuga. Siis ei tohi segamini nagu mänguasjade tähendab rituaali, kus kohas vajutades mängimas, võistlustel kõigil kaasas, kus kõik näevad, teevad c loomulit amulett on sisse mängitud väikene meene, mis on varjatud eesti eest nööriga kaelas või ka Miku joint kaelas ei ole, vähemalt on kaitstud teiste silmade ees ja teda ei anta kätte. Et see ei ole. See niisugune, ütleme, teismeliste tüdrukute natukene edevalt välja pakutud pooleldi ehe, mis on just nii-öelda kaelas välja pandud see on see, mis on varjul, aga ka alati kaasas, aga võib ta ka lastel juba olla. Võib küll olla, aga siis ta ei ole lastele, on ammu-ammu, tehakse ise võib-olla ka niiviisi standard tema ja ütleme, vanavanaemad ja kõik saada ka samblad lastele ja lastelastele, kui vana ära sureb, siis pärandab selle amuleti kellelegi edasi. Ja kui ta mulle, et teil on olemas oma tähendab rituaalid ja mis temaga mängitakse, sõidab edasi anda muidu ammuli, kaotab kohe oma võimu, kui mängitakse valesti. Ta kätte sattunud ja tavaliste mängiv, tema kohe kaotab. Kõik see eelmiste sajandite töö solkis ara muudetud. Ammu ütleme, on ikka niiviisi, tähendab et kui temaga mängitakse, siis keegi teenimatute loomulikke pihku, siis on see tühi. Keegi ei tohi seda puudutada, ei tohi vaadata, võib laga puutuda, tuli, aga seega. Kui ema või vanaema paneb ta kaela või noh, keegi väga lähedane isik, see ei ole siis. Noh, ei võta seda vähemaks siis ta, kui ta ära sureb, ise, siis ei ole midagi, kui ta elav elusa ja ütleme, seal minu vanaemalt saadud ja mina annan sulle nüüd edasi sõnaga seda kandma. Siis kui ta vahepeal nii kaua elab, nii kaua on ta tühi. Pool edasi, anna tähendab tegemisrituaali selle noh, ütleme selle ammuletiga mängimise rituaale, rituaalid peavad küllaltki täpsed olema, edasi ei anna, sest nad ikka tühi hakkab otsast peale. Mäng. See tähendab, et see peab olema ikka asjasse pühendatud inimene, kes ikka võib üldse selle amuleti peale loota. Ma usun, et neid on väga vähe. Loomulikult võib ka niisugused olevates on nüüd väga tugev nõid teeb Ambletti panetina kaitseasjanduse peale, annab kellegile, seda hakkab kaitsma, mängida edasi. Siis ta võib kohe mängida ja väga tugevasti mängib says. Kas sina oled teinud kellelegi amuleti? Ühtegi eesti inimestele oma sõnadega ka, aga noh, ma ei oska ütelda, kas need amulett just selleks, et inimest kaitseb ei, või see siis, kui tal on midagi abi vaja, siis ta sellega saab minu kontakti kiiremini. Inimesed ei oska välja kutsuda näiteks mind, kui vaja on siis kui miskit on ära, siis ta saab sellega peale. Trediteeridega saime Tanis. Peagi tunne minul võras sees kõik, ma ei pea tundma midagi ja ta lihtsalt kasutab info kures mind. Ma olen ikka rohkem rituaalid uurija ja seotud rituaalide uurimisega. Tekivad kõrvalharud, kohanud katuurimaga mütoloogiat kuses rituaal on tulnud. Ega muidu rituaalist aru ei saa, kui on arusaadav see, kuskohast ta tuli. Mis mõte sellel rituaalid oli sellel rahvale, selle ta, ma ei tea, mingi tegemise juures. Kui nüüd keegi tahab mingi sussi välja kutsuda maduusse kuskilt siis ma pean teadasaamise maduuss, tegelikult seal rahval oli. Miks te seda välja kutsutaks, eks? Siin tuleb väga palju, miks. Ja kui on seade, miks tehakse, siis saab rituaalist aru siis on näha, kas rituaal töötab või ei tööta. Minu minu see osa on just siin. Mind on huvitanud koja maailmas miksid, miks üks rituaal on, on võim taga ja teise rituaali ei ole võim taga ja miks peab nii tegema mitte teisiti ja niiviisi, et kui me hakkame rääkima kõike, sest meie mütoloogias, mis meil esivanematel kõigil on Nende aeg. Just see, et rituaalid mõjusid omal ajal, see on fakt. Seda just ma tahan teada, miks nad laialdased, kus kohas tegelikult seal taga ja kuivõrd nad tänapäeval siiski mõjuvad või, või miks nad ei mõju. Oled ikka, kui sa selle ära teed, kui sa oskad seda täpselt teha, ega seda õiges kohas on ikka mõjuvad seal on tuhandeid aastaid tagasi. Aga just see on tähendab tähtis minu minu jaoks on tähtsad mitte see seal kristlikku kristlus või muhameedlased või mingisugune budism riknemist. Kujusk. Ma olen sellest üle. Igalühel on oma maailm natukene. Või hallo, ma ulatan uskuda, nii ma ei tea ja salateid. Aga just põhimõtestatud, ma tahan teada, mis hoidnud need, mis panevad uskuma inimest vägisi atriana seda väge, mis paneb uskuma sellesse muhameedlaste või kristluses. Siis peab olema teatud rituaalid. Olavi toimivad ja panevad inimesed. Kas ütleme, ahelad, aniisi, nad panevad selle sinna sisse. Inimese ühis. Näiteks saab abiliste ühiskondade suured katoliiklikud, suured rituaalid. Nad panevad inimesed ahelasse, nad panevad selles situatsioonis nad näevad, et see mõjub. Nad ei usuks seda. Lähex rituaalide mõju uuriva naist, rituaalide maju. Eestlastel ei olnud, tähendab inimene surma olemas ja sellepärast käidi seal, mitte haudade maasse, põletati ära. Aga isegi ütleme, Setumaal on veel järgi jäänud Keilas haudade peal ja mitte ainult siis seal üks kurku ta siin siis suuremat pisu pühadeaeg ja samal ajal käiakse siis, kui sa oled hädas, kui palju meil On olemas, nendes laulusid, tähendab, vaeslaps läheb ema hauale küsima emalt nõu. Ja meil olid need, kes inimeste ära surid, ütleme need vaimud, kes laasuris neid küsiti, nõu alati mindi haudade peale ka ei pidanud kaua peale minema. Läksid oma oma nurka ära, majavaimukestaga küsiti ema kohta ja emalt voodis, tema oli võrdne peres, teda võeti nii, nagu ta ongi. Midagi oli siis ei olnud see 140 päevajalgne ind 900 päeva. Tali koguvad meie sees emad-isad ja tema oli ära surnud, seda peeti kogu aeg meeles. Eestlastel oli nii, et temal läks Soone lasse ja ta elas seal edasi uut elu. Tavalisel naine, tal oli seal uued lapsed ja kõik nii edasi. Selle järgmisse ilma võisatus siia tagasi sai palju lihtsam kaasatus, nendel ei olnud lapsena nemad jäiki hulkuma. Ei vahe sees. Mille järgi seda vahet tehti? Seda pandi tähele, kui inimeste akati nähtavam nägema pärast seda surma ka tähendab ta ei olnud toona ennast ennast, ei saa keegi siia tagasi tulla. Mõtlen selles mõttes vahet, et kes otsustas, kes läheb toonelasse, kes läheb manalasse, mis, mis seal ei ole otsustanud seal, see tähendab, kui ta kuri olnud lihtsalt tollase mahuvilisse energeetiliselt kremente. Ja selleks ongi öelda, see tähendab kaitsevaim ei ole sinu õla peal, tähendab, sa lähed manalasse, ska ainult tänu kaitsevaimule toonasesse mindud, kaitsevaim aitas sind sinna kes ei õlaver vasaku õla peal sellest iga hommikul üles, tõusis ta talle sülitati variandi väge. Kolm korda üle vasaku õla, Antid nagu väge. Sinu kaitsevaimule. Kas see on see, et kui me praegu midagi nihukest ütlema, et küll mul see asi hästi siis igaks juhuks sülitatakse kolm korda üle vasaku õla? Ja see on üle maailma, tegelikult on see täiesti levinud kõikide rahvasse juures. Aga just sellepärast metsarahvas talusi kase kommenal teadsid seda, tähendab et vasaku õla peal on see samane ju kaitsevaim ja see ei ole mitte ainult meil üle maailma metsa rahastal ka olnud. Miks see just niimoodi on, et, et noh, ma ei tohi kiita, küll mul see või teine asi hästi on, et siis ilmtingimata tuleb nagu kaitsevaimule siis arvati, tähendab, et need võõrad vaimudest meid ümbritsevad siin nemad kuulevad, teevad kindlasti tekki. Sain siis saavad need teada lihtsalt ladva teada, et sa hakkad seda tegema. Saad ju kõnega teada, et ma seda tegema ja see peab niiviisi minema. Tead see nüüd võib-olla selle tõsise loojus niuke väga kohatu võrdlusega naisena ma tean, et naised oleme seda lausa omavahel arutanud, et piisab ainult sellest, kui sa teisele naisele ütled, et küll mul on hästi läinud juba teist nädalat kannan mas. Siis võib kindel olla, et poole tunni jooksul lõhud sa nüüd äravoo. Jah, me võime ka selle paralleeli tuua. Sealset teada kellegile kes seda natuke teisiti aega siin on, tegelikult väga sügaval põhjal on. Ma tooksin ühe pisikese niisuguse aru saama meie esimaade jahiüritustest, jai riitused näitavad just sedasamast väga kujukalt meie suhtumisele samasesse kaitsevajumise, et see tähendab, et kui sul, kui sa kellelegi Eskekasid selle sukkade pärast kindlasti poole tunni pärast, plekid purukssoni esivanemad teadsid seda, et kui nemad lähevad kuskile jahilis kiigida, jahist rääkida, niikuinii on mõni metsa, Nalja sai metsavaim Gesele metsavanale ette, kanna seda ja see, see eemaldab omad minema ka kalamehed olid täpselt samuti teadlikud ja nüüd seda annab, et neid metsavanad natukene petta. Siis selle jaoks tehti, siis tuli ülesse, toodi sinna, siis tähendab teismelised poisid sinna siis teadja, kes siis ütles, kus kohase loomad on. Pidi hakkama siis vestlemas, nendele poistele juttu ajama. Ja siis jutuajamise juures kasutati väga roppused nende kirjeldusi, mismoodi need naised meestega mängivad. Sellepärased metsa, tähendab, need kaitsevaimud on tihtipeale tüdrukud, eks murueide tütred. Nemad pidid olema vägatiirased, imurad tahavad kuulata hästi, neid samasid, juttusid, mida mahlakamatis samane, teadja inimene rääkis poiste läinud ja mida rohkem poisike sa läksid selle jutuga, seda rohkem hakkas siis sellesamase lõkke ümber tulema, neid metsa aimusid naisterahvad, tegelikult pidi metsa kaitsma sel ajal. Ja nüüd on niisked, nemad olid seal ümber lõkke, siis need samased, jahime tasakesi läksid lõkke juurest mõõtu võtsid sellesamase loomakese ära ja siis tulid tagasi. Käes juba, tähendab, metsavana ei saanud teada, nad said võtta selle maha selle looma. Muideks pärast oli muidugi siis annetusriituste vabandused metsavana ja ütleme, metsavaimu ja kõigi nende ees oli niisugused riit, aga just siin on just need alad, mismoodi nad suhtlesid metsaga. Metsavaim on olemas ja nüüd ise, nagu nad läksite, Metleta ei tohtinud teada saada. Ja sa nüüd sinult. Ma ütlesin seda, tähendab et mul kõik läks hästi, on kõik hästi, kui keegi ikka kuulis. Siin tulebki see asi nii, nagu sa metsa lähed ja aga seal kõva kõla ja vaevalt rääkima sa saad kõvasti seeni, viletsa kalale sa saad korralikult ka või, või isegi seda ei tohtinud olla, et kui keegi seal näkkas ütleme selle õnge otsa stan havi. Kindlasti läks ta minema. Vetevana tütred sega eestlastel ei olnud niiviisi arvelt, et metsas on seal ainult mingisugune vanaeit, metsavana talle midagi ei ole, temal on oma naine, ütleme Haanja oli meil murueit, muru ei, tütred täpselt sama mudeli vetevana vete vahel oma naine, tütred, lapsed, kõik on olemas, samuti kõik tule, kõigil olid need oma teesi, nemad elasid selles situatsioonis sellise ütleme noh, tänapäeva nimetusega elemendis ja temal oli oma perekond, siis me teadsime ka, et kui ma lähen, toon otsa, meil on seal ka perekond kõik, nii silo, nagu siingi, sellepärast eestlastel ei olnud surma. Siis on hoopis teine suhtumine, ütleme sellest vaimudesse vaimumaailmasse rituaalides. Kujutleme praegalt kristlaste, muhameedlaste. Elu oli tõepoolest surma ei olnud, ei kardetud surm, läinud seda tähendab, et kui nüüd jäetakse siia manalasse, siis niisiis ei tehtud enesetappe, ideed kurje sellest, kui juba kurja testis teatrite tunne mahtunud, ainult see oli see kriti nagu üksi ja, ja kuidagi jajah, lükati külast välja, siis oled üksinda ja, aga muidugi kõik üles välja lükatud inimesed ei jäänud alati üksinda, sest tihtipeale küllaltki tugevad inimesed ja ütleme, metsas klaasid üle ja hakkasid isegi ütleme metsatarkusi, riik rohkem teadma, korralikud inimesed ja hakkas uuesti vool tema juurde, see nagu metsatargad ja isegi veelgi hinnatumat. Aga noh, seda muidugi harvases harjunud kurjategijaid lükati minema. Võis ka juhtuda millegi muu pärast, aga sa alati pidanud olema õigega metsas, inimene eitab ise, kas ta on väärt kas metsa hoiatada või ei hoia. Ja kui mets ei hoia sind, lihtsalt lähed metsas hulluks ja sa jääd nälga, sured maha. Kui mina tähendab usku seal selle, võtame selle maaema vana maavana löök, ütleme kivi, kivi, ema tähendab vana, kas poeg või tütar olen, hakkate mängima enam, kivid olid pojad, poisid, nüüd hakati mängima selle poisiga, siis tähendab sellest saade nagu seda võimu ja vaimu ka muidugi seepärast nende nägemuse nende elu mida juurde ei pannud. Nemad võtsid täpselt nii, nagu oma elus olid Paloy naine olemas Talovi emadele isa olemas, õed-vennad olemas, täpselt samuti sellesamale kivi vana oli üks nendest. Ei tehtud mingisugust probleemi, tähendab, et tavaliselt nagu vägema. Aga see tähendab temaga mängitama tähendatavandi nagu info sisse see info, mis pannakse kivisse sisse, saator tagasi. See tähendab seda, mida nad tahavad. Aga no tänaval ma võin ütelda nii, see tähendab, et nemad ei tea, mis sa saad sa piirde tagasi. Tähendab, see oli tähendab korratav vahend või kujutamine nende, nende filosoofia mõõteriist võib-olla, isegi kui ta õiges filosoofias tähendab, ta hakkas tagasi peegelduma, konsid ei külmakse kivile. Nii nagu allikad ka ojad on, ravi oli ka tõele silmaallikad, võimu hallide, kõik seal, täpselt see, mismoodi see tehti. Kuid muidu karikate juures Hardoga teisiti, seal oleneb ka selle maa kiirgusest. Missugune maa kiirus kuus korda allikat välja voolab, kuhu ta suundub pärast voolamise? See anna muidugi informatsiooniga jääb inimesele endale sisse või sa tähendab väljapoole kiirgama selle vahe sees. Need allikad tuletavad mulle meelde siin mõned aastad tagasi, siis kui fosforiidisõda käis meil ja kõik see Meie jaoks nii tähtis algas siin Eestimaal siis ma käisin Virumaal, ma olen ise Virumaalt pärit. Tegin ühe keskööprogrammi sealt Virumaa allikatest. Spilt tuli üsna kurb. Ma mäletan ühte allikat Rakvere külje all Tõrma lähedal. Ja me pidime otsima virtsa seest sõnnikuhoidlate vahelt kusagilt, kus olid suured laudad, olid vahel ja Ühte allikat otsisime suure umbrohu seest, see oli just see Silmaallikas, kust inimesed käisid oma nägemist taastamas kunagi. Ja siis ma mõtlesin, et huvitav, huvitav, kuidas see kõik meie elule tegelikult mõjub, kui need allikad, noh nii on ja, ja nii nendesse suhtutakse. Ütle, kas siin on mingisugune suhe meie tänase päeva nendest pühadest allikatest lugu ei pea. No ma usun, et ma otsisin ikka tööl ei olnud kuulsusest ükski kuulus oli ikka see allu endise reostusele. On siis tähtis, kas üks allikas, mis kohalikele inimestele kunagi paljud tähendanud, oleks ilmtingimata nii-öelda üle Eesti kuulus, et oleks kusagil teatmeteoses sees kui ütleme, ta on olnud selle küla või piirkonna tähtis veesilm siiski, kust on abi käidud otsimas ja mis on inimestele tähenduslik olnud? Ütle, kas noh, kuidagi võib see nii olla, et, et kui mu allikad mustuse alla matame ära unustama, et sellele piirkonnale on sellel mingi tähendus. Virumaal Ida-Virumaa Endel olemas. Allikad, mis on, tähendab tõesti ülema kuulsad olnud Eestis kohusetunne, kui see on, tähendab nii, kuulsite, tema niivõrd vähe tunti, et ükski inimesel ümbruskonnas ei kummardanud selle valika ees. Samma hiies on silmaallikas võimu allikas, ka seda on kogu aeg hoitud. Ja siiamaani on riigikaitsja lund tuleb see valik, aga ise kaitse ära ja see, kui keegi silmaallikas või mitte silmaallikast see, kui kass on tuttav sellega mitte. Sellepärast et sellest oma, sest ütleme, Ida-Virumaast, Virumaal on väga käte peal üles lugeda ainult kuulsad allikad, ainult kuulsad allikad. Ja muidu tarvilikud on, tähendab, et need allikat, mis seal on silmaallikat on igal pool, igal maakonnas on olemas mingisugune silmaallikas. Aga kas ta on silmaallikas või mitte, silmaallikana ühiskonna nõue. Tema saab maa seest välja tulema läänest itta ja siis suunduma põhja. Läinud inimene peab seda nägemata, puhub põhja, suunab. Allika tähendab nõue, seepärast olgu risti magnetjõu joonduvad välja tulema läänest itta, kuna meie tähendab maa läheb läänest itta. Meie maa pöörleb siis inimesed, kes seal palvetasid, nad said selle palga iseenda sisse. Ja pärast siis kinnitatud põhja-lõuna suunas. Ma olen jõudnud järgi. Ma räägin, sellepärast, magan jõujooned juures, et päev on uuritud, ma ise olen ka uurinud, need üldiselt on silmaallikate silmaallikad, enamjagu 90 protsenti on just viis, mis on kuulsad Alekkimisel, räägite lihtsalt silmahaigeid on, tulevad välja. Heidame Hiiumaal, mitmes kohas on ka, tulevad küll, viis välja, nad jäävad. Soostun kõik ümbruskonna me ei näe, nagu ta jookseb, eks. Aga ta on silmaallikas, seal võib tõesti ka vanasti siis olnud nemad by the seda, nemad ei ole, et see samane päike käib ümber maa ja nemad võimaldada tähele otseselt päikesele vastu voolas. Ja pärast läks põhja meie suure vankri peale. Ja suur vanker on, ütleme, suuvanker seal vanasti oli, ütleme seal karu konkrose suur kõrulise tegelikult ja venelased pragi Medvedjev ja Medvedjev vene keeles ei ole mingisugune venelast omavaid, sealse ugrimugri vabadusel võetud. Suur karu. Karu oli meie metsale rahvaste suur sümbol ja see oli luukäpalöök kõrvale. Ja et siis on, tähendab, näitab põhjasuunda ja sõid täpselt kogu aeg paigas. Suur karu. Ma tahaks ikka neist allikatest edasi rääkida, ütle mulle, kas siis kas allikas iseenesest on nii tühine asi, et kui ta noh, ütleme täpselt neid jõujooni järgi ja ja noh, nagu sa silmaallikast nüüd rääkisid, noh, on teiste tähendustega mõjudega allikaid ka, eks ole, meie uskumuses hakad, kui ta mitte midagi ei tähenda, kas ta siis noh, kas ta siis ometi mingit tähendust ei ole? Allikas on minu jaoks alati olnud mingi ükskõik, kuhu suunas ta voolab, ma ei ole kunagi sellest mõelnud, aga midagi väga olulist Asi on selles, et me ei vaata tagasi seda maailma, kus kohas meie esiisad olid. Nemad on momendil selle küsimusele ootame, me ootame hetke momendist kuid mina vaatan tagasi, kui ma neid asja uurima vaatan, tagasi umbes 4000 aastat. Neli aastat tagasi oli niiviisi saanud, Pärnu jõest sai minna Lestri Dnepri järgisin lõunaverest välja. Kõik ühendatud, praktiliselt seal on mõni väikene asi, kuskil pauk oli veel mingi asi, tähendab, oli euro need allikad, mis praegu meil on need alligid, keegi faktiliselt diamudki kõik vee all praktiliselt sood ei suured Raboidik, suured on ta nüüd tekkinud ja ei no nüüd on nad välja tulnud ja nagu üksikuks me paneme selles tähele, lihtsalt ütleme 1000 aastat tagasi, kui see, ütleme isegi 300 aastat tagasi, kui see maaparandus hakkas tulema üldse no 100 aastat tagasi õieti juttudeks enne maaparanduse tehtud ei ole. Vaat siis nad olid, tähendab tib mingid allikad, kuskohast oli väljaspool, vot need olid pühad allikad. Eelmised maaparandusega tekivad allikad, on kõik uued allikad, sellepärast põgenik No võib siis sinna sülitada, sellepärast või, või sinna virtsahoidla peale teha. Ei no sülitab võib alati selles, et eestlastel oli nii, et kui sa Arnold sülge, siis tähendab, see oli võim kõige kallima, mis on kõige suurem võimus, andsid sans hüljes, seljas oli meie Yngve elu ja tänapäeval sülitamise natuke teine tähendus lihtsalt sellesamale muusitamise ja seal ära rikutud lihtsalt, aga põhimõtteline nii tähendab, et need allikad, mis meil aeg-ajalt on ja siis virtsa, et hoida neid on tulnud hiljem. Aga välja tulnud tänu kujud, kuivendus, seal on tulnud välja ei peagi neist lugu pidama. Ka ei, me võime lugu pidada, kuid nad ei ole meie ajalooliselt tähtsustunud. Omandan kui suured allikad, mis olid väljaspool ütleme seal mitmesuhtlusele. Järvamaa mitmesugused allikad on ison ütlemisel, lõhun lõuna, seal selle Viljandimaa ja Mulgi mulgimaid allikad. Mäe külge tulnud, kus kohas vanasti 1000 2000 aastat tagasi ei olnud vett, tulid Maest välja, vot nemad allikad ei tohi segama, iga allikas ei ole eriti tänapäeval. No minu jaoks on puhas veesilm tänapäeval juba vägagi püha tal vanust, kui palju on, tähendab see, et on puhas vesi on juba mingi midagi sümboolset seal midagi väga olulist praegu meil. Väga paljudes omased allikad, mis meil praegu silma loomum kevadel ainult suved ajab nirisema ja tihtipeale lihtsalt teatud kihistuse peal ütleme, devoni, liiva peal või Savivel selle siluri savivaruõied on, nende Soiver on tulnud välja lihtsalt niiviisi ja pärast väljas olnud. Ma ei pea puhas olemas, taan pinna oma. Need, mis on, ütleme seal vana savi päris puhtal läbis ettegi läinud liiva ei näinud, aga need, mis on praegu, on Saaremaa, on ju? Lääne-Eestis on paljudes kohtades allikad, mis on tegelikult ju Pinovi allikad. Hiiumaaga haisevad halligi tõesemad, mitte sellepärast leostunud ei. Pinnaveeallikad nüüd on mul siin, tegime tiigi, eks iga hooaeg suvi otsa väljas. Aga ta sellepärast välja, see tähendab, et me korjame ümbruskonna vee savi pealt korjama. Looduse tahtel olen, ma saan niivõrd palju häid õpetajaid, kes mulle väga palju räägi nendes asjanduses. Sellepärast ma olen ütelda, tõesti, need ajad ei ole olemas ebatervest materjalist ja ütleb, et see on ebateadus, ei ole olemas. Vaido näitab, et meie teaduslikus keeles seletamatuid asju veel. Ei oska rääkida, minustki. Kuule, ütle, kas sa tahaksid kõikidest seletamatust seniseletamatutest asjadest teada, kas sa tahaksid, et oleks kõik asjad selge, et maailmas või peabki midagi jääma? Seletamatumaks jah. Ükski asi ei ole seletamatu, kuid me ei tea, sel momendil võivad seletada asja ja mina olen selle poolt, et ei ole olemas seletamatuid asju. Ma olen teadlane antud momendil andnud teadmise juures, me ei oska seletada seda tulevikku, seletatakse palju asju ära ja see, kui keegi räägib, et see on ainult seal jumala kellegi poolt tehtud minu jaoks absurd. Räägime parem edasi Eesti allikatest, palju neid, võib-olla siis neid pühasid allikaid ja silmaallikast, nüüd rääkisime natukene neist suundadest ja siis võib-olla selle silmaallika lõpetuseks, et kuidas siis õieti rituaal käis? Kuidas sealt abi saadi, kas seal pidi olema mingi rituaal juures, et see abi ikka tuleks sealt? Kõigepealt on vaja uskuda. Ainuke asi, igal pool asi, kui sa oled kirikus, oleks voogu, siis on, mis tähendab, et sappi vanad uskuma sellesse, mis sa teed. Samad silmaallikad, kui nemad, uskusid, et see aitab, ta tõesti aitas. Tema enda usk oli see, mis pani paika selle asja, mida ei aitanud, mis pani paika selle asja tema elulaad, elulaad tähendab uskumust. Vaat see paneb ta paika, aga mitte nii, et silmaallikas ise paneb paika vaid rituaalid, mis on selle juurde tehtud. Seal tähendab tegelikult seal elulaadi näidis, mismoodi tema ümbruskonnaga seotud. Ja see pole selle asja paika. Milline see rituaal siis oli peale selle, et noh, et inimene läks pudelikene pihus Kui sul on pühitsetud vesi, sinna loetakse palvet peale. See mind ei huvita, kas pannakse meieisapalve midagi sinna juurde, marja palve? Suured püha, vaid ma usun, kõik palved olemas. Tähtis on see, et sinna juurde manipuleeritakse ja et seda usutakse. Räägi mulle siis, mida seal allika ääres tuli teha või kuidas püha vesi siis mõjuma hakkas, kas vvõtja pidi seal midagi tegema? Ära ole Jos himulik, sa rituaal. Tähendab noh, aga inimesed teadsid seda ometigi. Ja inimesed ei pea teadma. Mina tahan minna. Kas sa siis õpetad seda rituaali ja kui sa üksinda lähed, siis ma õpetan sulle. Aga põhimõtteliselt need tuleb, et seda ei ole vaja inimestel teada, miks seepärast inimesed lähevad sinna allika juurde endale paluma. Aga see oli, kõik tähendab meie rahvale nii et kunagi endale tehtud seda. Kõik teadsid, et loodus aitab sedagi. Sõerd on, aga teistest paluti meil tänasele kristlusele enda palve. Mis allikaid veel oli, peale silmaallikat on võimuallikad ja Olga needus, allikad. Ja soolikad leks. Harjunud põhjast lõunasse. Keeras tähendab läände. Tähendab, kui tahtsid teisele halba, siis läksid, sellel ei ole või kuidas? Ei, need päevad, kui nemad tähendab selle peal mängides pandi tähele, tähendab, et, et asi läks halvemaks, mitte paremaks. Sellest rina needus, Annikad paremal on kahjuks olemas, nüüd tehti sinna vahepeal täitsa kalakasvandus, aga ümbruskonnas on väga palju haide tähendab, see oli halb, kui sealt võeti seda vett? No ma arvan, et halb on seal, kui loitsitakse selle koha peal, kus ei teata, mis seal on juhtunud. Ma ei oska seda ütelda, et ma olen ise käinud selle allikaga, see allikas ise oled kääritud, köhad, kuuled? Võib-olla see, et ma teadsin, kui palju seal ümbruskonnas olevaid inimesi haigeid inimesi on, võib-olla see oli see, mis iseenesest ärritab oma, vaatan ka liikumise suund hoopis teine. Eestis on neid kuskil kolme käinud. Need allikaid Lõuna-Eestis on Mooste, Mooste. 1000 ülem nad Võru ligidalt, ütleme seal on Võhandu on olemas, üks niisugune Saaremaal on üks muidugi Ida-Virumaa ka siin keskel, seal mitmes kohas on kuud, kus on allikad ja ega seal ei käida. Tähendab, kas need on nüüd need nõia allik ja just need nõia alla, kellel on, need on nii stalinlikust kohas otsitakse täitsa vastu, aga mis see võimuallikas siis sealt see võimu ja võimu allikas on seen, kus läheb puhtalt sitta. Ise otsis idas võimuallikatele, nii et ega neid raviallikad inimene läheb sinna allika juurde, annab ida pool läheb sinna vette ja siis katab ära ja loeb oma sõna peale. Nii et selles mõttes annab nagu võimud võimu võimul saad oma haigusest jagu. Ei, ei, sa võid hakata riisiravimina. See on võimalik, kas tähendab, sa saad võimu teistele head teha. Aga ta peab minema, naerab, et nii palju kui silm ulatab pärast allikad peab kõik olema andita. Ega neid on päris harva saada, ikka kuskil teeb mingi jõnksu. Ja see peab olema väga tõsine soov mitte ennast, vaid just teisi aidata. Tead, ma arvan, et kui sina allika peale minnakse tegelikult on tihtipeale juba enese sees. See ainult kinnitab seda. Ma arvan ikka niiviisi. Kas sa oled käinud mõnel niisugusel olen küll käinud, aga mitte, mida selle jaoks, et ma seal midagi teinud? Ei, ma olen ravi. Sinul on võimu niigi ei tea. Jah, aga miks sa pole käinud mõnel noh võib-olla see annab sulle, annaks juurde veel võimu seos maid aidata teisi? Mis seos seni, kuni aitad? Nojah, muidugi, aga misjaoks see ei mingit mõtet? Inimesed, Tulev, Mait on muidugi oma teadmisulatus, aga kui tähendab oleks tähele pannud minu juures inimesed, jäid mitte mingisugust, tähendab niisuguseid manipulatsioone medi. Ma räägin Aingu teadusi ja ometi peetakse sinna ei jääks. No võib-olla sellepärast, et võib-olla mõnikord läheb mõni diagnoos täppi ja nii edasi. Sellepärast teatakse ja siis ka tervenemise protsent on palju. Aga miks sellepärast kui diagnoos on õige, siis saab Igor ska ravitud diagnoosi, siis on seesama nipp. Kui diagnoos on õige, igasugune keskmine arstega inimestel, eks. Ehkki see on äärmiselt põnev teema see sinu, sinu võim, ärme sellest praegu räägime, räägime v võimust edasi, sest et ehkki eestlase kohta öeldakse, et ta metsarahvas Ei ole, minu meelest on ta ikkagi veerahvas, meil on, tollel on ka meil on vetteminek, mitte maa sisse minek. No ega meil üksi allikad ei ole, allikatest algavad jõed ja ja noh, meil on Eestis pühad jõed ka nagu vanade eestlaste pühad jõed. Võhandu, näit. Räägi ka kolore jões ka sellesama siis Vigala suurkääru öeldes, kas iga aasta tahetakse saada mingi andi kristlaste juures ka, tähendab et inimeste eestlased tähendab, andsid oma lapsele ja nii edasi ja jookseks ja seal on ainult ettekääne, et eestlaselt lolliks teha ja ahastama. Jõgi on siis pühajõgi ja see tahab, et toonase siis lähed jõe äärde eelpaadimees või ka tunnega mees, kes iidsel toores jõkke ja toe jõgi ja nii ta läheb, et jõgi äkki minema tal nagu lehter heidutav, nii et tuleb, et siis on ta Tollo tee, kui ta käib vastupäeva lehter. Peripäeva siseneb manalasse. Aga ei tohi, tunnevad minna, nii et sa lähed tähendab maa sisse, sa ei saa enam minna. Ja selles ongi tundub, et meie pühadeööd, sest kõik need jõed ütleme seal Võhandu jõgi seal Ida-Eestis ja kolovjory jõgi siin Lääne-Eestis ja siis ütleme, samasid allikat. Võtame kas siniallikad seal Viljandimaal? Kas Ahja jõgi? Jõgi on ja, ja Igoga seal? Ah ei ole ainult see ajad kõlakoja, selle devoni, liivakivi ja nende juures see hääl, metsa hääl on seal metsakaja, kui sa oled 100 meetrit eemal metsa sosistad, sa kuuled umbes 200 meetri tagant seda sosistamist sealse sama laia jõe võim või Koiva jõel Siguldas, seal on seinad, täpselt samuti võib mängida seal kuradi kaljud on kõik pühatööd seal, kus kohase selle Kurisoo nimetataksegi karsi juures, kulisuguses esineb maa alla, nemad seal toonela, tee, kõik need pühad suvedal sära, kuid ühel ajal oli see toonela tee seal muud inimese. Osaled jõgi, pühade osalejale. Tänases suves saates rääkis Vigala Sass. Teda küsitles seedi Tammar. Muusika valis saatesse Silja Vahuri. Loodetavasti ei ole sa kuulaja mööda läinud päeval kellelegi haiget teinud. Sinu kaitsevaim on sinu juures ja sul on ees rahulikuni. Head ööd.