Tere, mina olen Olavi pihlamägi ja algamas tund kurioossete lugude seltsis. Tänavune puhkuste suur aeg hakkab tasapisi läbi saama ning eks ole hea meenutada, kes, millega seda suveaega sisukamaks suutis muuta. Üks võimalus oli reisimine see aga teadupärast ikkagi seotud rahaga, mida kas on või pole. Kui pakkuda välja ka selline variant. Te töötate automehaanikuna ja võtate koos sõpradega niinimetatud laenuks remonti saabunud bussi ning põrutate sellega läbi Euroopa Kreeka päikese alla. Võib-olla poleks selles midagi imelikku, ainult ma ei öelnud, et tegu oli Londoni linnaliinibussiga selle kahekordse punase monstrumiga, mis maanteele kohe kuidagi ei sobi. Aga kui bussijuhiks noor ja kena mehaanik, kes veel rooli taga ka laulab siis vahest küll. Ja kui arvata, et pikk teekond Kreekasse ilma naljakate sekeldusteta mööduks saamegi 1963. aasta ühe menufilmi mille nimilugu järgnevalt kõlab. Ja bussijuhi nime saame varsti teada. Film suvepuhkus polnud noorele Clif Richardile esimene kuid küllaltki oluline tema edasises karjääris sest mitmed laulud sellest linateosest muutusid rahvusvahelisteks hittideks. Loomulikult oli selles filmis ka avarii, kus kolm samuti puhkusele sõitvat neidu oma autokesega bussiletajaid. Sellest pisiõnnetusest sündisid juba suuremad tunded bussi laenanud seltskonna südameis. Üks filmi menulaule oli õnneks taim, mis Söör Clif Richardi tänaseks 54 aasta pikkuses karjääris omab kindlat kohta igal tema kontserdil. Ja pakun nüüd seda laulu kuulata juba elukogenud Clifi esituses. 46 aastat pärast filmis kõlavat. Nimelt said siis oma viiekümnendat kokkutuleku aastapäeva pidavat muusikud kokku kontserdilaval et kunagist meenutada. Ja sellest erakordsest taasühinemisest sai ka plaat, millel loomulikult ka need lood, millega omal ajal alustati kuusk. Lihviga oli laval ka tema algusaastate saateansambel Char tõus kes, nagu nimigi ütles, saatis kunagi Clifi varjuna. Ühel hetkel aga astuti laulja varjust välja ja alustati oma teed. Nüüd saavad nad kokku vaid sellistel märgilistel taasühinemisel. Tisse häbinnas sammuano moon kuue. Eks. Teras poogiaks joogi. Oli üks. 600-st. Kas suutsite vahet teha 23 aastasel Clifil, kes laulis suvepuhkusest, ja 69 aastasel, kes oma noorpõlve armastusse taas sisse elas? Kui lisada fakt, et oma puhkused veedab söör Grif kas oma kaunis suvemajas Portugalis või ürib selleks laeva, kus võõrustab häid sõpru ja oma õdede peresid siis selliseid suvesid tahaks isegi. Ma lisan Clifi suve mälestuste juurde ühe tema suust kõlanud kentsaka mõtte. Kui te arvate, et mu lemmiktegevus on laulmine siis pole seni, kuid seda tuleb teha ja see pole üldsegi ebameeldiv. Ilmselt meile ka mitte. Tänavu sügisel saab Clif Richard 72 aastaseks ning film, millest äsja kuuldud laulud saab järgmisel aastal viiekümneseks. Kui Clifi karjäärile aitasid omaaegset muusika filmid kõvasti kaasa sest näitasid seda, keda noormees suurel ekraanil siis järgmine muusik oli pikka aega peidus. Temast nagu ei teatudki midagi, või kui teate, siis ainult ekraani nimega. Aga lugu ise oli selline. 1968. aastal alustati USA televisioonis laupäeva hommikuse multifilmi seriaali Aadžis näitamist. See oli lõbus lugu garaažibändist, mille liidriks oli toimekas seitsmeteistkümne aastane koolipoiss Andrius. Bändi kuulusid Arci koolikaaslased veel kaks poissi ja kaks tüdrukut ning ansambli maskotid. Kes armastas üle kõige olla pundile dirigendiks neid koolipoiss, aatsi ja tema bändi animeeritud seiklusi näidati terve hooaja jooksul seitsmeteistkümnel korral ja need saavutasid edu. Kuna tegemist oli ikka ansambli lõbusate lugudega, siis pidi olema ka muusika. Selle kirjutas tuntud helilooja Jesperi ja sisse mängisid selles stuudiomuusikud. Vaid lauljana lubati proovida noormehel, kes ka multifilmis Arci lähele andis. Võib-olla poleks sellest loost täna põhjust rääkidagi, kui mitte üks filmilauludest poleks 1969. aastal tõusnud USA aasta singliks. See on laul magusaid kommikesi müüvast neiust, kes ühe dollari eest lubasin ka põsele suudelda. Laul on meie kuulajatele hoopis enam tuntud Jaak Joala esitatud suvelauluna aga täna siiski multifilmiansambel. Adžis. Kui 1969. aastal hitt paraade vallutas tuli leida lahendus, kuidas tuua teleekraanile ka noorteansambel, keda ju tegelikult ei olnud. Produtsent Don Kirchner, keda hüüti muusikute seas meheks kuldse kõrvaga oli selleks aga valmis. Atši poisile hääle anud Rondante nimeline noormees oli tol ajal 23 aastane. Ja ootas mutikam kangelasest reaalsusesse toomist. Ronise meenutas. Kas teate, milline on tunne, kui kuuled iga päev raadiost oma häält laulu neetud populaarne, kuid sind, kes tegelikult on laulja, ei tea mitte keegi. Ega meeldimist polnud küll. Rondantele, lisati kaaslased, kes küllalt tihti vaheldusid. Kuid ansamblit sai juba televisioonis näidata. Kuigi omal ajal väideti, et Aadžis oli multifilmiansambel, kes kunagi avalikkuse ees ei esinenud, polnud see siis kinni. Nad ei mänginud küll ise pilli, kuid laulsid ja esinesid ka peamiselt televisioonis. Isegi üks kauamängiv Aaghise heliplaat on minu kogus. Teatšis. Teleseriaalile kadus pärast esimest ja ainsat hooaega ansambel, mille liikmed vaheldusid peale Ron Dante, kes tihti stuudios ka tüdrukute partiid falsetiga sisse laulis. Tegutses kuni 1973. aastani. Ron Dante ise on muusikuna tegev tänaseni ja olgu lisatud, et 22. augustil saab ta 67 aastaseks. Kuigi suver sugeri edu ei korranud mitte ükski teine Arsise laul siis sellelt televisiooni projektist alguse saanud kollektiivi esituses üks lauluke neist kuldsete 60.-te lõpuaastail veel. Ei olnud Arsis ainuke ansambel, kes neil kuuekümnendail multifilmi taha end varjasid. Meenutage kasvõi biitleid. Meie aga astume Aadcise loost veel sammukese tagasi ja teeme tutvust ansambliga, kellega don Kirchner ja helilooja Jeff päri olid seotud enne multifilmikangelaste ekraani seiklusi. Tegu oli samuti teleprojektiga, kuid ekraanil olid ikka lihast ja luust koolipoisid, kes oma tempude kaastusid üles Los Angelesi toodetud teleseriaalis. Ta Mankis, mis tõlkes kõlaks pärdikud. Nõika öeldakse mõnikord poiste kohta oled sa ikka pärdik. Seriaali idee sündis taas kord tiitlit eeskujul filmi Ühaartis nait järgi. Selle valemiga taheti nüüd Ameerika teleturul ilma teha ja see õnnestuski. Kui ajakirjanduse kaudu kutsuti noori teleseriaali proovivõtetele, siis sai 400-st kohale tunnust tehtud valik 14 kasuks. Kuid peaosaliseks sai vaid üks lehekuulutuse peale kohaletulnu Pieter took. Teised kolm poissi said oma rollid ikka soovituste põhjal. Teleseriaali idee oli näidata nelja noore muusiku ühinemist ansambliga ja nende sekeldusi püüdlustes saada kuulsaks. Kui 12. septembril 1966. aastal esimene osa ekraanile jõudis siis järgnes sellele kahe hooaja vältel veel 57 osa. Seriaal on võitnud kaks Emmy auhinda. Kurioosne on see, et teleekraanil muusikuid mänginud poisid tõusid kõrgemale seriaalist ja neist saidki muusikud, kes olid oma iidolite biitlitega oma tipphetkel populaarselt samal astmel. See oli aasta 1967 aga aasta varem jõudis esmakordselt edetabelite tippu nende laul laas treinteuklaks. Neli noort meest, kes teleseriaalis mängisid noori muusikuid Kuid kes ihkavad kuulsust, saavutasid sellega päriselus. Naljakas oli fakt, et produtsent Don Kirchner pidi poisid pillide taha panema. Probleemiks said trummid, sest tegelikult oleks sinna sobinud grupi ainus inglane Üheteistkümne aastase, lapsena juba teleseriaalis Kroneisse Street mänginud. Tei. Videos kuid teda taheti esiliinil hoida ja nii pidi trummide taha minema Viktolens ainus, kes oskas kitarri mängida. Pitook, see klahvpillid ja Maiknesmist kitarrid. Plaadistustel said kogenud stuudiomuusikud poiss aidata. Kui teleseriaal Mankis kahe hooääre lõpes jätkus ansambli Remankis karjäär veel täie hooga kuni 1971. aastani välja. Aga jätkus juba 1986. nelja aasta jooksul ja siis veel üheksakümnendatel viis aastat ning 2001. aastal tuldi taas kokku ja 2010. aastal ta sünniti veel kord ja eelmisel aastal tähistati 45 aasta möödumist oma esmaesinemistest. Kahjuks lõppes see tuur õnnetult, kuna vokalist David Johns sai tänavu veebruaris infarkti ja lahkus meie seast 60 kuueaastaselt. Augusti alguses aga kinnitasid grupi kolm järele jäänud liiget, et aasta lõpus teevad nad Davy mälestuseks veel ühe kontsert. Turne. Kui ansambli Monkis eeskujuks olid biitlid, siis võite küsida, kas nad elus ka kokku said. Said ikka. Esimest korda võtsid biitlid neid vastu Inglismaal, kui Mangis sinna esinema jõudis ja korraldasid pärast kontserti vinge peo. Sõprus kohe ansambli vahel jätkus aastaid. Kui küsida, mida see ansambel siis peale teleseriaali ja plaatide Peel andis, saab vastatavaid üheselt muusikalisi elamusi ja paljudele muusikutele julgust alustada oma teed. Muide, 1967. aastal üritas Ameerika televisioon kunagist Mankisi edu korrata uue seriaaliga New Mankis kuid pärast 13 seeriat kuulutati see projekt ebaõnnestunuks. Meie oleme aga aastast 1967 selles Mankise jaoks kõige edukam asja kuulsamas ajas ning kuulame nende tipplaulu. Tei. Dream pilli. Varm. Kuulasime kahte teleprojekti ansamblit, mis Tõnu produtsent Don Kirchner muusikalisele paistule ja helilooja Jeff tarri toetusele saavutasid edu ka muusikamaailmas. Vähemalt olitanud meteoriitide na hiti taevas. Don Kirchner edukas produtsent, elas 76 aastaseks ja lahkus siit ilmast eelmisel aastal. Tänavu paigutati tema nimi ka rock n rolli kuulsuste halli. Liigume nüüd korraks Ameerikast Briti saartele. Ja ajaliselt jõuame 60.-te keskele. Siis kui otsis ja Mankis olid tipus. Šotimaa pealinnas Edinburghis panid kohalikud koolipoisid kokku oma bändi. Sexans. Neid sattus kuulama kartulikasvatajast harrastusmuusik peitunud, kes tegi noormeestele ettepaneku nende mänedžeriks hakata. Noormeestel polnud selle vastu midagi ja nii see vanker veerema hakkaski. Kui bändile uut nime hakati otsima, siis otsustati see leida maailmakaardilt. Esimene pimesilmi näpuasetus kaardile viis nad Arkansases, kuid sealt ei leitud sobivat nime. Kohe alguses lepiti kokku, et Euroopa ja Ladina-Ameerika linnadega õnne ei proovita. See mõjuks liiga proovinstikuna. Olles tan peitoni enda näpuasetus Viisnad linnakese teisiti peale. See tundus põnev olevat ja kui linna nimele lisati veel Rolors, oligi uus nimi olemas. Nimest oli tõeliseks läbilöögiks pähe ja tähendab peitoni teeneks võib lugeda kohe kindlalt kuulsate heliloojate pil, Martini ja Firkolteeri Melitamist poiste repertuaari looma. Need mehed olid teinud laule Clif Richardile ja teistele kuulsustele võitnud Eurovisiooni ja nüüd siis viis šoti poissi ja edu tuli sest šoti siledad poisid mõjusid hullutavalt eeskätt noortele neidudele kõige truumale publikule ja magusalt mõnusad laulud kindlustasid 70.-te keskel tohutu menu. Kui nad 1098. aastal laiali läksid, siis jätkus nende tegevus erinevates koosseisudes. Ja isegi sama nime all tuuritab üks koosseis mööda briti Saarid tänaseni. Teisiti Rolers ja nende suvelaul aastast 1975. Muide, kuulus šoti bänd reiside Rolers pole selles linnakeses, mille nime nad endale võtsid, kunagi käinud ja poleks nad uneski osanud arvata, et nende näpp maailmakaardil sattus. Linnale, kus eile 54 aastat tagasi sündis üks maailma muusika ikoone madonna kes on päritolult pooleldi Kanada prantslanna ja isa poolt itaallane. Ta ise tundub end rohkem nagu itaallaseks pidavat. Isa Silvio ehk toni kohtus pärast kooli lõpetamist Michiganist. Teisi dist pärit Kanada prantslanna aga kellel oli ebatavaline nimi madonna Fortiin ja armus temasse. Ehkki kaunitar oli kihlatud teise mehega veetlastada Silvio tugev karisma ja tõmmuilu. Ja ta katkestas kihluse ning võttis vastu Silvio abieluettepaneku. Laulatati teisiti kirikus 1955. aastal ning kolisid peagi Pontiace linnakus. Silvio läks tööle Chrysleri autotehasesse. Esiklaps oli peres poeg Antoni siis teine poeg Martin ja olles oma ema juures külas Sündiski Bei citys. Esimene tütar, kes sai ema auks nimeks madonna Louise, keda vanaema Nonniks hüüdma hakkas. Perre sündis veel kolm last, poola Christopher ja melaniini. Madonna meenutab. Ma kasvasin väga suures peres, kus selleks, et keegi sind kuuleks, tuli häält teha. Ma olin nagu väike põrguline, jagada tuli kõik. Ma jagasin isegi voodit oma kahe õega. Vent meenutab jälle, et madonna vanemõena oli vanematel lemmik, kes sai oma tahtmise. Ta oli agressiivne, mis tegi temast üsna rikutud lapse. Talle meeldis teiste eest hoolitseda ja neid kamandada. Ma jõua madonna elulugu ümber jutustada, meenutasin vaid algust. Me teame tema pidevaid skandaale ja skandaalikesi, millega ta end ligi 30 tegutsemisaasta jooksul ümbritsenud on. Nüüd on ta taaskord oma järjekordse maailmaturnee ajal suutnud Venemaal skandaali tekitada kui ta kolme aasta eest Tallinnas ei öelnud ühtegi sõna ei riigega linna kohta, kus ta viibis jättes ka garderoobi vedelema presidendiproua kingitud rahvamustriga ketsid. Nüüd Moskvas ja Peterburis avaldas ta toetust kirikus lammendanud punkbändile Pussy raiet ning homoseksuaalide-le, kelle õigusi vähemalt Neeva linnas piiratakse. See ajas tagajalgadele Venemaa asepeaministri Dmitri Rogozin, kes soovitas endisel libul võtta kaelast risti ja panna aluspüksid jalga. Räige rünnak, mis ületas hea tooni. Kuid see oli vasturünnak, mis pidi madonnat haavama. Tegelikult ei haavanud teda, sest ta on lausunud. Kui ma olen näljane, siis ma söön, kui ma tunnen janu, siis ma, kui ma tunnen, et tahan midagi öelda, siis ma ütlen. Meie kuulame teda ka laulmas üht kaunist ballaadi, mille ta kirjutas kahasse kuulsa produtsendi David Foster iga 1995. aastal. Jursi, küll sa näed Madonna esimene kontserdielamus oli 13 aastasena, kui ta kodust salaja David tõue kontserdile hiilis. See, mis seal sündis, oli unustamatu ja võib-olla just povi oli see, kes näitas noorele neiule tuleviku sära. Mõnevõrra masendavana mõjub aga kurb fakt, et madonna pidi oma 19. sünnipäeval kuulma oma teise iidoli kuningas Elvise surmast. Tänavu möödus sellest 35 aastat. Elvis Presley saabus keskajal oma koju Kreeslandi, kus väravates ootas nagu tavaliselt ikka fännikari, kes tahtsid oma iidolit kordki elus näha. Neil fännidel vedas sel ööl väga sest nad olid viimased, kes kuningat elusana nägid. Eriti õnnelikud olid need, kes suutsid veel fotolambiga pilti teha. Elvise tüdruksõber Aldan, kellega Elvist plaanis augusti lõpus pulmad pidada avastas kell kaks 20 mehe Kreeslandi teise korruse vannitoa põrandalt. Neiu kutsus ihukaitsja ja sõbra Joe Esposito, kellega Elvis oli veel päeval mänginud, õue tennist. Nemad viisidki Elvise haiglasse, kus kell pool neli öösel diagnoositi surm tugeva südame arütmia tõttu. Elvise kehast leiti puta Barbitaalik kodeiini morfiini, Bento Barbitaali tassi tüüli, vaaliumi ja valmiidi. Uudis 42 aastase Elvise varajasest surmast lendas kiiresti üle maailma. Ja järgmisel päeval olid Memphises kogunenud leinavad fännid üle terve riigi. Tema kirstu juurde saadeti 25000 leinakimpu või pärga. 18. augustil toimunud matusetseremoonial oli Kreestlandis 150 kutsutud külalist. Väravate taga tungles 75000 inimest. Pool viis. Pärast lõunat sõidutati kirst kuninga põrmuga kalmistule, kus ta sängitati oma ema kõrvale tema auks ehitatud mausoleum misse. Ühe särava elu etenduse oli sulgub. Viie liiga vara lõpetanud. John Lennon on öelnud. Enne Elvist polnud midagi. Elvis ise tõdes. Usun, et õnne võti on keegi, keda armastada, mingi asi, mida teha. Ja sündmus, mida oodata. Saate lõpuminutid oleme koos imelise kitarristi Carlos Santana, aga kelle 65. sünnipäev 20. juulil jäi kuidagi märkamatuks. Kuigi mees andis vahetult enne sünnipäeva välja kauni albumi Šeptšifter millele praegu üritan tähelepanu pöörata. Carlos Santana arvele, saab lugeda 22 stuudioalbumit, seitse laiv albumit ja 21 kogumikplaati. Ta on elu jooksul saanud 10 Grammy auhinda ja kolm Ladina-Ameerika Grammy't. Ta on tunnistatud kõigi aegade 100 parima kitarristi seas 15.-ks nagu peaks piisama, kuid töö ja looming jätkub, ei mingit loorberitel puhkamist. Kui Carlose viiuldajad isa andis viie aastasele pojale viiuli siis kaheksased võttis poiss juba ise kitarri. Mehhikos sündinud poiss kolis perega peagi USAsse ja ühel hetkel sai nende kodulinnaks hipiliikumise kants San Francisco. See oli just hipiliikumise algus, kui 22 aastane mitmetes erinevates koosseisudes kaasa teinud noor muusik oma esimese plaadini jõudis. Ärge imestage, et Carlose elus on ka nõudepesija ameti kõrvaltänavamuusiku oma. Kui 1968. aastal sai pandud alusansamblile Santana siis järgmisel aastal olid nad juba kurikuulsa puudstocki muusika- ja kunstifestivali esinejate seas. Ma ei taha praegu väga detailselt Santana elulool peatuda. Loodan seda edaspidi pikemalt teha, kuid mainimata ei saa jätta selle suurepärase muusiku erinevaid loomingut tahke, kus Ladina-Ameerika rütmivormid liituvad sujuvalt neeger muusika omadega, haarates teelt kaasa valgete kitarristide koolkonna kavalusi. Multikultuurne muusika võiks selle kohta julgelt öelda. Kuigi Carlos ei ole inimesena eriti kerge, sest ajad ja sama rida on ta liiga kompromissitu ja seega vaheldub tema ansambli koosseis päris tihti. Oma isikliku elu hoidis ta 34 aastat koos abikaasa Deboraga, kellega neil on kaks tütart ja poeg. See kooselu-Deboraga katkes 2007. aasta oktoobris, kui naine teatas, et vastuolud on ületamatud. Detsembris 2010 abiellus Santana Havail Sindi pläkmeniga. Sindi on karvasest 12 aastat noorem mustanahaline naistrummar, kes peamiselt on esinenud koos Lenny Kravitz-i saatebändiga. Kuigi minu teada naine Santana plaatidel pole kaasa teinud, on ta kirjas Kültuuri trummarina. Kui tänasesse saatesse midagi hingematvalt ilusat mahub, siis on see saate lõpulugu Santana uuelt heliplaadilt. Pealkiri uue päevavalguses sobib saate kellaajaga ning ainus hoiatus minut on see muusika võib kahjustada teie südant. Mina, Olavi Pihlamägi, ütlen kuulmiseni.