Uudis pluss suvekülaline suvekülaline on ajakirjanik Ainar Ruussaar, tere päevast, Ainar Ruussaar kõrvist. Saatejuhid on Lauri Hussar ja Piret Kriivan ja Ainar Ruussaarega, räägime me täna Gruusiast ja see paljusid kuulajaid võib-olla nii väga ei üllatage. Steiner on varemgi käinud vikerraadios rääkimas Gruusiast, sul on Gruusiaga väga tihedad sidemed ja võib öelda juba väga palju aastaid. Jah, vastab tõele, ma isegi ei tea, kuidas on kujunenud, aga aga tõepoolest alates 72.-st aastast, kui ma vanematega esimest korda sinna sattusin, tookord siis Abhaasiasse küll. Mis oli vaieldamatu Gruusia osa? Mul on, mul on jäänud selle riigiga eriline side, mul on seal väga palju puru ja, ja ma võin siiralt öelda, et ma ei tea, miks, aga ma armastan seda maad ja rahvast. Aga sa ei tea, miks ma ei, ma ei oska seda seletada, sealt mingisugune eriline fluidum, kus ma mitte üheski teises riigis ei ole, ma ei ole ma sellist tunnet tundnud. Sõbralikus sõbralikus kus noh, kui poliitilised võnked, mis gruusia ajaloos on olnud, et välja jätta siis ka turvalisus. Gruusia aastal 72, tõsi küll, Abhaasia ja Gruusia aastal 2012, mis seal, mis seal on sarnast. Samas on ikka sama, rahvas on ikka sama ja, ja ja suhtumine eestlastesse on, on väga sõbralik ja oli, oli kõva ka tookord siis sügaval nõukogude ajal oli väga sõbralik ja ja noh, näiteks siiamaani ikkagi, kui grusiinid kuulevad eesti keel, siis nad tulevad, et sugu tänaval juttu ajame, ütlevad, et kas Viru hotell on ikka veel Viru hotell ja ja, ja, ja, ja kas, kas Mündi baar on endiselt alles ja esitavad selliseid küsimusi, sest ka nemad käisid näiteks aastal 72 Eestis nende mõistes siis siis ikkagi täielikus lääne ühiskonnas. Mis on kõige rohkem muutunud, on loomulikult see, et Gruusia on tugevate demokraatiatunnustega riik Gruusial väga kõvasti arenenud ja võib öelda, et kapitalismi lõhna on seal ikkagi väga palju tunda. Meie rubriigi nimetama. Suvekülaline ja räägime siis siin päris palju ka puhkamisest ja lõppevast suvest. Ja sa käisid sellel aastal kuu aega, siis sel suvel käisid, käisid Gruusias puhkamas, jah, ma olin perega mism puhkamisvõimaluse Gruusia pakub või, või oi meeletult kõigepealt kõigepealt. Eks ole see, et meie mõiste soo soe hooaeg algab märtsist ja kestab oktoobri lõpuni. Gruusias on mäed, Gruusias on must meri, Gruusias on viinamarjaväljad, Gruusias on vein, Gruusias on söök, mida ei ole võimalik, mida kohalikud ei oska ära rikkuda. See on üks selline omadusi, miks ma ilmselt Gruusiat armastan, on see, Ma ei ole seal kordagi saanud midagi sellist, mille kohta võiks öelda, et see on halb sööt. Nad nad oskavad süüa teha, neil on see kaasasündinud omadus. Külalislahkus, muusika, tants, skulptuur, arhitektuur, muinsusmuinsusväärtused, loetlematu arv põhjuseid, miks peaks Gruusiasse minema. No kui Gruusiasse minekut kavandada, et siis mida ette võtta või et kas, kas, kas peaks justkui endale kõik nagu puust ette ja punaseks tegema kogu selle kogu selle reisiplaani ette ära sõnastama, otsima välja hotellid ja nii edasi või on olemas mingi teine tee või et kuidas, kuidas, kuidas käituda, kui ma ei ole, ma ei ole kunagi, ma ei ole kunagi Gruusiat. Hotelli kinni pannud, et ma olen alati saanud suhteliselt odava või, või siis vastavalt soovile vajadusele kallima hinnaklassiga öömaja. Väga palju on kodumajutust, aga ma soovitan küll mitte teha seda, mitte ühelgi reisil, ma ei soovita teha seda, et sa astud puhkusemõtetega maha teise riigi pealinna lennuväljal ja mõtled, et vaataks, kuhu ma nüüd lähen, et kodutööd, et oleks ikka teha. Mina soovitan raskema kategooria puhkajatele soovitan kindlasti külastada smaneetiat. Seal on selline küla, kus kuuli, mis asub kolme kilomeetri kõrgusel kuhu pääseb ligi ainult neljal kuul aastas, sest vastasel korral on ta lihtsalt lumevangis helikopterit. Tõesti, tõesti käivatsid soovitavat elavia orgu, mis on viinamarjaveiniparadiis? Ma soovitan kindlasti külastada, kas Peegit, mis on siis Kaukaasia kõrguselt teise mäe jalamil asuv imeilus mägikülake, kus on tunne, et aasta on mitte mitte 2012 vaid vaid kuskil 1200. Kindlasti tasub käia tšarias Musta mere ääres. Borjomi kuurort on, on võrratu mägikuurort, mineraalveebasseinide allikatega on tegemist küll. Ja muidugi vilistamine. Turism on president Saakašvili erihuvidega huvi tegelikult võib vist öelda, sest ta on tegelenud just nende objektidega, mis turiste võiks ligi meelitada. Sina, mulle tundub olevat küll rohkem seljakotiga rändaja siiski, aga Saakašvili erihuvi on batuumi linn üles ehitada turismiobjektiks. Ja see on tal õnnestunud. Ma olin padumis viimati neli aastat tagasi enne seda suve, nüüd see on tundmatuseni muutunud, linn, seal on tohutud klaasist terasest hotellid. Linn on kesklinn, ei ole mitte mitte sõiduteel ei ole mitte asfaldist kõnniteed, vaid vaid Mosaic kividest. Sa, ma ei ole, ma ei ole näinud nii palju iraani turistama elus, kui, kui, kui batuumis seal suvel, neil on viisavaba ja, ja tõepoolest Iraani turistid tegid seda, mida ma meedia arvamuse kohaselt nad ei tohiks mitte kunagi teha, et naised tõepoolest rannas sidusid need Trutsakade oma peast lahti, tõmbasid bikiinid jalga, jooksid Musta merre ja mehed läksid üle tee kasiinosse ja valasid endale 200 grammi viskit ja hakkasid mänguautot mängima. Lah batuumisse järelikult ei vaata. Ja teine tohutu kategooria, nii uskumatu, kui see neli aastat pärast sõda ka ei kõla olid, olid Vene turistid tohutult vene turiste. Nendega ma rääkisin ka tõepoolest, iga päev käib aadlerist pattumisse rakendatud hipi otselaev. Ja nad ütlesid, et nad ehkki Abhaasia on odavam, aga neid rahulda Abhaasias puhkamine enam seepärast, et Abhaasia infrast struktuur on nii lagunenud. Apa tummine üles ehitatud. Abhaasias on lagunenud vildakad, rannakohvikud, mustus, tumis on rannavalve. Too prügikoristajate armee käib õhtuti, korjab kivikeste vahelt rannast suitsukonid kokku. Steriilne, puhas, turvaline. Taas teras. Noh. See ongi see üks turismimagneteid, teine, mida on Saakašvili üles ehitamas on Tbilisi kesklinn. Renoveerivad Tbilisi vanalinna. Ta on ehitanud sinna võrratu rooside revolutsiooni pargi, mis on tegelikult omamoodi Ahhaa keskus vabas õhus, lastele, kus on sellised nelja meetri kõrgused klavereid, kus klahvide peal saavad lapsed hüpata, sisalduvad klaverihelid välja tohutud purskkaevud, nagu kui keegi on käinud Peterkopis trikiga purskkaevude purskab, purskab ja nii edasi ja nii edasi. Rippraudtee, et noh, kogu kodused pilisson üles vuntsid ja kolmas tema eesmärk on siis Kutaisi, kuhu ta kolib parlamendi mis on ka linn, kus on nagu mitmed objektid kantud Unesco kultuuripärandisse. Jaa, jaa, juba viis aastat tagasi alustas ta sistelawi oru äärest Sinjaari linna vuntsimisest. Mis, mis küll, vaata sellelt mere ääres, aga ta näeb välja nagu väike Bubroomik ja see on siis gruusia veini peale need neli linna on ta tõepoolest noh, kuidas öelda, ära renoveerinud, üles ehitanud, klaasi terases, arvukates parkidesse valanud. Kas sa seda uute kurikuulsat parlamendihoonet oled ka näinud, mis on ja ma olen, ma olen näinud. Mulle tundub, et ma ei oska nüüd seda nime öelda, aga mulle tundub, et Saakašvili on üks suur lemmik on üks Itaalia arhitekt, kes on kõik need hooned kavandatud nii, nii üks naljakas kiiksuga pilissi. Sild üle üle jõe mis on samamoodi klaasist öösel valgustatud nagu Kuta issise ufod meenutav parlamendihoone ja president Saakašvili loomulikult. Seda räägivad kohalikud ka mitte naljatades, vaid tõesti, et ta tal on. Tal on kolm lapsepõlvest jäänud sügavat jälge, mida ta on Gruusias püüdnud rakendada. Üks olla Ameerika politseifilmid sest kõik Gruusia politseinikud on riietatud täpselt nagu ameerika politseinikud. Gruusia politsei munder oli üks-ühele 70 70.-te aastate Ameerika filmides. Kõik politseinikud kannavad loomulikult päikseprille seal kandilise vormimütsi all. Teine on purskkaevude hullustus. Tbilisis on igal pool purskkaevud ja kolmas on valgus kogu aeg, kohe kui pimedaks läheb, peab kõik särama ja sädeleb alates teletornist, mis on nagu üks suur pilistidele tornist, mis on nagu üks suur jõulupuu, lõpetades roheliselt valgustatud palmi all leedega, näiteks. Aga linn ise äärelinn näiteks Louaarilinud äärele. Jah, ega ega noh, kesklinnast ükskõik, mis linnas üles vuntsitud linnas nagu äärde minna, siis on. Siis on sellist vana vana head gruusia hõngu, EK natuke lagunev ja natuke natuke isegi elektriga probleeme siiamaani. Võrreldes aastaga 2000, mil me või, või siis vene blokaadi ajal 2007, kui venelased keerasid kinni gaasi ja, ja, ja Gruusias oli ka elektrikatkestusi, metsikult on asi parem, aga jah, elektrikatkestusi ja veekatkestusi tuleb. Mul tekkis hoopis üks teine mõte, et kui, kui riigi peale hakkab üks arhitekt väga meeldima, et siis kõlab kuidagi ohtlikult. No Gruusias ei saa asja niimoodi võtta, et ma et ma mäletan, kui me seal nõustusin nende avalik-õigusliku televisiooni, siis siis parasjagu Tbilisi linn oli kuulutanud välja transpordihanke, mille võit disi Saakašvili Hollandlannast abikaasa vend ja tõepoolest Hollandist toodi kogud, bussitranspordist kollased bussid ja kui ma, kui mis uudistetoimetuses püüdsin seletada seal metsik uudis, siis nad ei saanud sellest nagu aru, sest kollektiivses kultuuris noh, see on tore, kui perekond aitab teisi perekonnaliikmeid. Selles nad ei, selles on jäänud korruptsiooni. Üks-ühele need gruusia mudelit ja Gruusiat tegevust meile üle kanda on, on, on, on tõepoolest võimatu või noh, teine näide, et kui ma kui ma palusin, et operaator võtaks, siis oli just maikuu ja parlamendivalimised 2008, palusin, et operaator võtaks ühe võimupoliitiku stuudiosse tulnud võimupoliitiku kaelas olevat jämedast kullast lehmaketi taolist. Ehet siis pärast küsis operaator minu käest, miks ma pidin võtma igatahes varastada tööle sellise lääneliku mudelit seal, seal seal ei toimi. See parlamendihoone juurde tagasi tulles, see sild, seda ma olen oma ihusilmaga näinud, tegelikult ilus. Sobib sinna. Muidugi, ta ongi ilus, aga, aga noh, see, see arhitektuur on oma olemuselt nihukest jahmatav noh näiteks näiteks mest ja lennuvälja hoone, mis on ka projekteerinud minu teada sedasama itaalia arhitekt seal viltu seest kõik otsaga väljastada viltu ja, ja see on, ta jätab sellise sellise ahhaa-efekti tekitab tõrvasse arhitekt. Nii aga see parlamendihoone ees ja see on nüüd valmis saanud ja sinna peaks siis minema uus parlament, mis valitakse Akto. Jah, mina olen niimoodi aru saanud, jah, maja on, maja on valmis ja avatud ja parlamendi tähendab seda, et poliitika viiakse pealinnast välja. Mulle tundub, et kaugem eesmärk ongi, kui tõsist teha uus peale mingi mingi trikiga või, või vähemasti uus pool peali. Parlamendi jääks välja ja. On küll planeeritud niimoodi, et vist esialgu hakkavad toimuma mõned parlamendi istungid ka veel Tbilisis. Aga kaugemas tulevikus siis ikkagi jah, ainult ainult Kutaisisse on umbes sama kaugel kui Pärnu Tallinnast. Kas sellel on kindlasti vastaseid ja kritiseerijaid, sest parlamendihoone Tbilisis on tegelikult olnud selle esine väljak on ju meeleavalduste väljak, et kindlasti kritiseeritakse Saakašvilit näiteks selle eest, et ta tahab vähendada meeleavaldusi parlamendihoone. Mis siis on, on tõepoolest Gruusia jaoks omamoodi sümbol, noh esiteks Peavad Anaval Rustaveelil ta on tal tõepoolest olnud lakkamata meeleavalduste paik, nii enne kui Saakašvili võimule sai, ehk siis Saakašvili korraldas seal meelelahutusi ja pärast seda, kui Saakašvili võimule sai, teeb seal opositsioon, meeleavaldus. Tähenduslik väljak sellepärast et üheksandal aprillil 1989 toimus just selle parlamendi ees. Kokku variseb Nõukogude Liidu üks esimesi võikaid veretöid, kus Nõukogude dessantväelased ajasid labidatega peksid labidatega laiali meeleavalduse, kes nõudis gruusia iseseisvumist seal tookord, kus kui mu mälu ei peta, 16 inimest. Need need ja, ja, ja need on sellised sümboolse tähendusega paigad tõesti. Näiteks parlamendihoone vastas on sisuliselt gruusia kiriku pea residents ja gruusia kiriku pea on aeg-ajalt sekkunud poliitikasse, kuna ta on kõige populaarsem inimene Gruusias üldse. Siis siis, kui, kui näiteks opositsiooni meeleavaldused läksid nagu ülekäte siis ta lihtsalt tuli kõige kiriku pea tuli ja ütles, et aitab küll, minge koju ja puhake mõned päevad ja nii juhtuski, mitte kedagi jäänud väljakule või või näiteks iibe programmis sekkus väga tugevalt gruusia kirikupea, ütles, et iga kolmas laps, kes Gruusias sünnib, ta on isiklikult selle kolmanda sündiva lapse ristiisa. Ma ei tea, mul ei ole andmeid, kas see on kaasa aidanud iibele, sest gruusia iive oli veel veel mõned aastad tagasi negatiivne. Neli aastat tagasi, augustikuus olime tunnistajaks Lõuna-Osseetia ja Abhaasia okupeerimiseni vene vägede poolt, kuigi Vene väed olid seal juba varem sees, siis pärast seda võeti, võeti need piirkonnad lihtsalt väga räigelt oma kontrolli alla ja vahepeal tehti veel kiire ja edukas sõjakäik gruusia sisemusse. Kui palju nüüd neli aastat hiljem on, on veel märke sellest toonasest sõjast ja kui palju see, mis toona juhtus, grusiin praegu kummitab. Need, kes need, kes on külastanud Gruusiat enne augusti 2008, eriti näiteks Lõuna-Osseetiaga piirnevaid piirkondi, näiteks koori linna, mis mida pommitasid venelased väga-väga tõsiselt. See on uus linn, linn on täiesti täiesti üles ehitatud, ehk siis võib öelda, et sõja tulemusena kerkis üks, üks uus uus ilus moondelinn. Grusiinid ei, grusiinid ei suhtu venelastesse? Absoluutselt mitte halvasti. Nad ei salli Putinit, nad ei salli Venemaa praegust režiimi ja seda sama režiimi, kes 2008 august oli üks osapooli. Aga, aga sellist mingisugust russofoobset suhtumist või venevastasust ei ole ma seal kohanud. Mitte kunagi, ma käisin seal 2008 aasta augusti viimastel päevadel, septembri esimestel päevadel, kui Vene väed olid veel veel ka gruusia Gruusia sellel territooriumil, mis ei ole Abhaasia või lõunasse ja ka siis ei olnud mingisugust vene vaenulikkust, visati nalja, noh, näiteks kui, kui mikrobuss sõitis mööda Vene sõjapostist, siis noh, grusiinid ütlesid, et Valbaasi sõduril hästi soe ilm oli mingi 30 kraadist ära külmeta pole sinel selga või midagi midagi taolist, sõbralikud, aga mitte mingisugust vihkamist, mitte mingisugust sellist personaalset agressiivsust rahva vastu nagu, nagu Venera seda ma seda ma ei ole kunagi Gruusias, tähendab. Aga ikkagi see olukord, et kas nüüd ollakse juba leppinud, et piirkonnad on läinud. Ei näita mulle grusiini keelel oleks kadunud lootus et kunagi saabub päev, mil taastub suur gruusia, mille koosseisu Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ja ka poliitilises retoorikas ükskõik, kas tegemist on Saakašviliga või, või tema vastastega, keegi ei vaidle selle üle, et suur gruusia peab taastuma, keegi tea, kuidas seda teha. Lootus sureb viimasena ja see lootus ei ole küll ütleme praeguseks surnud ja noh, teiseks on see, see nii-öelda poliitiline arhitektuuri juurde tagasi tuleme siis kujutage ette kõik need võimsat Sheratonid radissonid mis kerkivad pilvedesse poti linnas ja batuumi paistavad ju tegelikult üle piiri Abhaasiasse ära, ehk siis noh, omamoodi poliitiline märk, et meie siin meil on siin pilve lähtuvalt, meil on Vene turistid, aga teil ei ole mitte midagi, lehmad, tänavad, Kuulan sinu juttu gruusia arengutest sellest kui jõuliselt seal püütakse panna rõhku turismile ja linnakeskkonda arendamisele ja nii edasi, siis mul jääb selline mulje, et tegu on justkui sellise Virkhof Vundereiga ehk majandusimega, mis, mis justkui justkui on jalad alla saanud ja see kiire areng mitmetes olulistes keskustes ja, ja nii edasi, et see, see justkui justkui on märk sellest, et Gruusial läheb majanduslikult hästi. Et kuna kurjus on tekkinud või on või on see pisut näiline Tallinna ka jah, investeeringuid on tohutult tulnud Türgist Venemaalt jälle taas neli aastat pärast sõda, on on vene vene ärimehed ühed suuremad investorid, kes Gruusiasse panustavad. Paljud Iraani kapitali ja palju on Türgi kapitali. Ja loomulikult Ta on ka oma osa Kruusi enda oligarhide, sest gruusia grusiinide hulgas on tõepoolest, et noh, neli inimest, kelle kohta võib öelda täiesti kätt südamele punased ongi miljardärid ja, ja investeerivad ka ka väga palju Gruusiasse, noh näiteks toiduainetetööstusesse veinitööstuses veinitööstuses on ka palju-palju saksa ja prantsuse kapital. Aga kui me vaatame gruusia riigieelarvet, siis jah eelmisel aastal 56 protsenti riigieelarvest võis liigitada lahtrisse välisabi. Oligarhid jõuavad need ka poliitikasse, on kogu aeg olnud, aga nüüd jõuavad ise ka näoga ja et üks nimi on pitsiina Ivani ivani šviili? Jah, on hästi rikas ja hästi mõjukas. Hästi rikas, hästi mõjukas, juhib praegu opositsioonierakondade bloki, mis kannab nime Gruusia unistus. Sai hiljuti sai hiljuti Gruusia võimudelt sakutada, kuna jagas oma toetajatele tasuta satelliiditaldrikuid ja ja tegi mingisuguse naljaka autoga, et kus siis opositsiooniparteide ustavamad poliitikud said, said soodushinnaga soetada endale autosid? Jaa, jaa. Võimud leidsid, et see on ebaseaduslik tegevus. Pole aus ja demokraatlike enne enne valimisi oktoobrikuus ja. Saakašvili ise jagas tudengitele töökohti, helistas pärast. Jah, ikka, et ta nii, nii, nii see nii see käib ja, ja sedamoodi äraostmispoliitikat valimiskampaanias on Gruusiasse tehtud enne ja tehakse ilmselt ka edaspidi. Lihtsalt küsimus on selles, et kohus, kohus arestis kõika ivani šviili aktsiad ja nii palju kui võimalik varad ja selleks, et aktsiad lahti saada ja varad tagasi saada, määrati talle trahv, mis oli vist peaaegu neli miljonit USA dollarit mille ta nibin-nabin ära maksis, sest noh, tegemist ei ole väga suure summaga sellise meie jaoks nagu joonis šviili. Aga kui me läheme veel ajas tagasi, siis aastal 2008, kui Saakašvili valiti teiseks ametiajaks presidendiks, siis oli tema kõige üks mõjuvõimsamaid vastaskandidaat, oligarh, miljardär, padri parkata, šviili keda, tõsi küll, Gruusia võimud süüdistasid riigipöördekatses ja ta elas Moskvas ja Londonis. Gruusiast ta tulla ei saanud, kandideeris presidendiks ka niimoodi, et ta kordagi Gruusiasse julgenud tulla. See mees suri küll südamerabandusse 2008. aasta jaanuari lõpus. Nii et oligarhi, teil on oma oma osa Gruusia poliitikas olnud juba väga pikka aega. Kui populaarne ta rahva hulgas on too ivani šviili. No tema kohta öeldakse taanlane Hydra Eli, saa kaval kaval rebane. Ja, ja noh, ega peatega kahtlustatakse selles, et sellest poliitilisest ambitsioonist Võita Saakašvili ühtne rahvuslik liikumine. Ja võtab parlamendis enamus, et sellest, sellest soovist on veel midagi kõrgemat. Aga mis ei ole väga läbipaistev. Noh, mine sa nüüd võta-võta-võta kinni, miks üldse peaks nii rikas inimene nagu iganes šviili omama mingisuguseid tohutuid poliitilisi ambitsioone, eks ole, kui sa oled miljardär, siis, siis võiks olla muud huvid. Aga no mina tean mängu ilu. Aga ta ei ole silma torganud silma paistnud erilise rahvuslikkusega. Eks ei, ei jah, ta ega, ega mina ei ole küll läinud kusagilt tõsiseid programmilisi loosungeid ei anta luba muidugi, et Gruusia majandus hakkab, hakkab õitsema rohkem, kui ta õitseb. Aga Gruusia poliitikal on omane see, et, et põhilised valimiseelsed väited, lubadused on see, et meie oleme kellelegi vastu või keegi peab poliitikast lahkuma. Saakašvili tulnukate võimule demokraatlikul teel, siis kui, siis kui president Ševarnaatse andis Parlamendis ametivannet, siis tuli lihtsalt ühtne rahvuslik liikumine ja, ja ütles, et nüüd on kõik sinu aeg on läbi, palun lõpeta oma ametivande andmine ja aasta tagasi. Nii et, aga vaieldamatult tuleb öelda praeguste võimude kasuks seda, et noh, need reformid, mida Saakašvili tegi esimestel aastatel 2004 2005 need olid ikka ikka noh, täiesti täiesti vapustavad ja, ja ma ei kujutaks ette isegi isegi Eestis selliseid noh, nii totaalsed reforme näiteks ta vahetas välja 80 protsenti kogu politseikoosseis, kes oli korrumpeerunud, 80 protsenti kogu politseist vahetati nädala jooksul välja, mis testis politsei populaarsuse usaldusväärsust? Käiatabki nad sellesse ameerika politseimundris. See, kas nad selles mundrid altkäemaksu võtavad, ei võta teata väidavad grusiinid ise, väidavad. Te ei võta ja, ja see on nende jaoks üks tunnus, et riigis on korruptsioon nagu likvideeritud ja kui ma olen öelnud, et korruptsioon ei ole võimalik likvideerida siis ta ei, ei, aga näed politsei tõesti enam lahedad tundub, et ei võta, sest karistused on päris karmid. Ja Gruusias on näiteks tänavakuritegevus on väga väike, sellepärast et ka rahakoti varastele reaalselt, kui kätte saadakse Tbilisis näiteks turistidelt rahakoti varastanud inimeste võib arvestada nelja-viie aasta reaalse vangistusega, kohedzini noh, siin ei ole mingit vaidlemise koht. Ja see, see ilmselt ka ilmselt ka toimib, aga nagu gruusia poliitika juurde tagasi tulla. Gruusias on nüüd 40 erakond. Seal totaalne segadus ja ega need erakonnad ei ole väga, väga lihtsalt võimelised omavahel kokku leppima, ükskõik kas nad on opositsioonis või mitte ja ja noh, näiteks Saakašvili üks kõige suuremaid toetajaid aastal 2004 2005 Niinabursionaalse teatas nüüd, et ta lahkub poliitikast üldse. Tali ta oli. Mingil hetkel oli ta tunduvalt populaarsem poliitik Gruusias kui Mihheil Saakašvili ise. Et noh, teatud teatud liikumised seal toimub, saab näha 40. Parteid, parteid, mitte parlamendierakonda, palju neist parlamendis. Parlamendis on neist praegu neli ja ennustatakse küsitluste järgi, et järgmises parlamendis saab olema kolm või neli. Aga viimane küsitlus, mis ma leidsin, on tehtud juuli lõpus ja Saakašvili parteid pooldas 41 protsenti. Ja järgnes siis opositsioonikoalitsioon, Gruusia unistus 24 protsendiga. Seda juhib siis miljardäri Ivani šviili. Nii et küsitluse järgi on ikkagi võimuparteile endiselt toetusi. Sa ütlesid, et valdavalt. Näiteks enne valimisi sellest, et kes on, kelle vastu ja mis veel teemad on, et peab ju, peab ju olema mingisugune siht ka, et kuhu suunas liikunud. Aga noh, ikkagi suur Gruusia on üks selliseid lubadusi, mida noh, mille, millele lahendusi ju keegi pakkuda ei suuda. Ja teine on majanduslik heaolu ja kolmas on. Kolmas on Euroopa ja NATO-integratsioon, see on hästi naljaks. Turul vägedest tulnud kitsejuustumutike oli, olid hästi solvunud, ma mäletan seda. Seda augustis, kaks. Vabandust kevadel 2008 pärast NATO tippkohtumist, kui Gruusiale ei antud liikmelisuse tegevuskava, ehk siis näpi seda membership action plänni. Ja, ja, ja tõepoolest täiesti tavaline, lihtne turumutike, küsi hakkas minult uurima, kuuldes, et ma olen Eestist, teadis, et Eesti on NATO-s ja siiralt küsis, miks me Mäpi ja asutaski seda väljendit Märt, miks me ei saanud, miks, miks te meile Mäpi on? Et see on õudselt armas, nende pilgud on täiesti selgelt suunatud läände, Euroopasse ja NATOsse, aga samas ei suuda nad lahendada julgeoleku riske näiteks kaks suuremat Telecom firmat, kes siis pakuvad internetiteenust, mis tähendab emaili kui ka mobiiltelefonid, teenused, kulud, Vene kapitalil ja paljud on minu käest küsinud, kuidas sai võimalik olla, et 2008 augustis Gruusia Vene sõjal toimus, toimis, mobiiliside sai vabalt vahetada emaile. Et miks venelased seda välja ei tõmmanud, oma vastastel lihtsalt pida, pidanuks seda tegema. Kui tegemist on Vene Vene Venemaale kuuluvate firmadega, siis on ju ideaalne kontrollida mobiiltelefoni ja maili liiklust. Aga NATO-püüdluste poole pealt veel, et, et noh, see püüdlus on jätkuvalt õhus ja, ja siin vahepeal tuleb positiivsemaid vahepeal negatiivseid uudiseid. Nüüd on jälle jälle väga tõsiselt päevakorda võetud see, et Gruusia üritab, üritab NATO liikmelisusega seoses vähemalt jalga ukse vahele saada, et, et milline see hetkeseis praegu on seoses NATO liikmelisusega, et kas seal, kas seal on üleüldse mingisugust mingisugust reaalset arengut või pigem ikkagi pigem ikkagi need Venemaa väga jõulised vastukäigud on jahutanud igasuguse NATO-poolse võimalikku võimalikku arengut. Keegi keegi, muidugi keegi muidugi lähema kahe-kolme aasta jooksul Gruusiat NATO liikmeks poliitilistel põhjustel ei võta. Küll aga see liikumine NATO suunas on tähendanud seda, et Gruusia on saanud täiesti korraliku varustusega kaasaegse armee. Ameerika ühendriigid on Gruusia, ei julgeolekusse relvastusse, armee väljaõppesse panustanud tohutult palju raha. Ja, ja, ja, ja seda eriti nüüd ka veel viimasel neljal aastal ka varem muidugi. Ehk siis gruusia armee on täiesti korralik kaasaegne armee Gruusia. Noh, jutumärkides siis tänab Ameerika ühendriik sellega, et nad on hoidnud viimased viis aastat Iraagis ja Afganistanis kahte tuhandet oma sõdurit ja ohvitseri, mis on ju tegelikult väga suur arv. Nii et poliitilises plaanis ei ole gruusia kindlasti valmis NATO-sse minema või Gruusia on vaja, oleks ju valmis, ega NATO ei ole valmis võtma. Küll, aga sõjaliselt oleks tegemist täiesti arvestatava NATO riigiga, kelle kaitsekulutused on kaks protsenti eelmisel aastal. Tõsi, enne 2000 kaheksandat aastat oli asi natuke korrelatsioonis väljas, siis ulatusid kaitsekulutused 10 protsendini eelarvest. Nii ajakirjanikuna ja inimesena, kes nõustaski Gruusia avalik-õigusliku televisiooni, siis kindlasti sel suvel, kui käisid, vaatasid ka, mis on tehtud ja kas on edasi mindud või jäädud peatuma. No mul on seda väga raske öelda, ei, kindlasti on edasi mindud, peatuma ei ole jäädud. Aga noh, ütleme niimoodi, et turuosa mõistes on, on vaatajahuvi paelumiseks gruusia rahvustelevisioonil veel teha küll ja küll, et neil on üks kommertskaal Rostaabi kaks mille, mille vaadatavus on umbes 45 kuni 50 protsenti, ehk siis ta absoluutne turuliider kommertskanaliga ka arvestada tuleb ka muidugi seda, et Gruusia, Itaalia sarnaselt sellele televisiooni maa, et seal inimesed vaatavad keskmiselt uuringute järgi televiisorit talvel seitse tundi ja suvel kuus tundi, et et televiisor mängib kogu aeg igal pool. No see oleks Eesti telekanali juhtide unistus. Tõsi, tõsi jah, kas see midagi juurde annab, ei tea, et eks, eks ilu on vaataja silmades lihtsalt naudingutest ka veinist, nii võiks siinkohal rääkida siin paar aastat tagasi sattusin ühele gruusia veinide esitlusele ja ja siis mind hämmastas see, et väga palju on Gruusias tekkinud lääne viinamarjasortidel põhinevaid veine, et külon gruusia kaaberneezovinioonid ja nii edasi ja siis mulle räägite sinna juurde veel lugu, et kuidas on vanad viinamarjaistandused üles võetud ja, ja uued viinamarjasordid sisse toodud, aga, aga võib-olla seda algupärast Gruusia viinamarja ja, ja viinamarjast pärit veini, et seda on selle tõttu vähem, et see on minu jaoks, see on minul. Täiesti uudne informatsioon, et, et ma ei ole, ma ei ole kunagi seda kuulnud ja, ja ma ei tea sellest midagi ja ma tean, et et Gruusias toodetakse Cabernet Saviniooni. Aga ma pean tunnistama, et kui ma olen Gruusias olnud, siis mul on endal välja kujunenud, et väga kindlalt Gruusia, Gruusia veinimargid. Ja, ja suuremates linnades nagu Tbilisis või batuumis, kus ma olen käinud, on ka, on ka välja kujunenud oma väikesed sellised keldri kohakesed, mis on täis legaalsed, kus on ikkagi koduvein mida, mida võib ka poest osta, aga mis seal üldse halvemini tehtud. Kuidas nad seda mõjuvad, lihtsalt tavalisse plastpudelisse, tavalisse plastpudelisse, palju tahad? Alla liitri ei ole nagu taarat neil tavaliselt noh, alaliit ei olegi mõtet osta, ei ole viisakas, ei ole viisakas osta, kui liiter maksab üks laari ehk siis 50 eurosenti siis noh, kuidagi nagu piinlik hakkab jah, et võtad ikka paar liitrit, vahetu vein on hea valge, valge katsiteeli külmana erakordselt nauditav ja kes tahab liha kõrvale midagi, midagi tõhusamat, siis vana hea Kinsmarauuli muidugi on, asendamatu. Aga söökidest, mis sulle? Pavlovi refleks hakkab Inkaalid, Athiiglaik, Inkaalid, Hadžab, puurid, iga Gruusia maakond teeb neid omamoodi pilli, siis ma soovitan, on üks Inkaali restoran, kus kus ma viimati lugesin kokku 30 kahte sorti Hincaalisid, erinevate täidisega kõikvõimalikud lihad, aga, aga siis magustoiduks ka näiteks kirsi-maasika ja nii edasi täidisega olid just nimelt Inkaali on siis selline suur pelmeen, mida ei sööda loe kahvliga vaid nagu väike kolmeaastane tütar ütleski issicole toit, seda süüakse käte vahelt niimoodi luristades. Sisu tuleb, viimane tükk visatakse ära, viimane tühjade kätega visatakse ära just nimelt noh, erinevat erinevat šašlõkki, erinevad pajaroad. Huvilised saavad internetist vaadata, toksida eesti keeles sisse gruusia köök või gruusia retseptides on päris palju. Nüüd on meil kõik see kõik on meil otselennu kaugusel ja see kõik on meil otselennuga. Kui selle ja, ja nüüd viimane kord oli lennuk, nii minnes kui tulles 100 protsenti täis, aga mitte-eestlasi vaid soomlasi ja lätlasi. Järelikult eestlased ei ole ikka veel Gruusiat aasta oi, ma arvan, et ma nägin tohutut vaeva, et pileteid saada, et ma arvan, et see Estonian Airi pilisi strateegia müügistrateegia oli ikka suuresti siis naabermaadele naabermaadele rajatud. Ma väga loodan, et neid eestlasi, kes pole Gruusias käinud iga päev, aga vähemalt sa ütlesid enne saadet et, et neli aastat. Tagasi oli eestlane Gruusias kuningas sellepärast et grusiinid nimetasid eestlasi oma oma kõige paremateks Pole veel endale. Eks nende veendunud, lausa gruusia. Kui te olete meie vennad, teelel sõbrad, te olete meie vennad, kuidas täna seda vähem, jah, Gruusias on, lõhnab üha rohkem kapitalismi järgi, turiste on tohutult palju, eestlased on lahustunud üheks turistiks, kellel on raha. Ja muidugi väga paljud tunnevad eesti keelt kuuldes eesti keelt, tulevad rääkima, aga aga seda, mis oli jah augustis-septembris 2008. Et noh, aeg-ajalt tuli põgeneda heas mõttes põgeneda grusiinide ees, sest ei olnud võimalik minna jälle restorani sööma, nende kulul jooma. Sellist asja ma seekord ei täheldanud. Nii et tuleb ruttu ära käia, enne kui kapitalism seal lõplikult võimust võtab. Omanäoline kapitalist meist natuke teistmoodi. Aitäh siia stuudiosse tulemast, aitäh, hea kolleeg Ainar Ruussaar. Ja loodame siis varsti jälle gruusia teemadel sinuga rääkida, aitäh.