Uudis pluss suvekülaline. Meie tänane külaline on Luksemburgis asuva Euroopa kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid. Naine, kes varem on olnud peaminister Mart Laari majandusnõunik, Iru Elektrijaama direktor, Kuku keskpäeva tunni saatejuht ja veel paljudes teisteski ametites ja rollides. Tere tulemast. Tere art. Tere, kuulajad ja Lauri on ka teine saatejuht seal Tartus. Niisart Müller ja Lauri Varik on küsitleja rollis täna. Me kõneleme järgnevas tunnis kindlasti kontrollikojast. Räägime arengutest Euroopa Liidus. Küsime, kuidas paistab Luksemburgist vaadates elu Eestis, milline on elu Luksemburgis. Aga alustame muusikaga. Ja te olete esimeseks looks valinud ansamblit Kruuv. Pala muusika muutub Miksele. Sellepärast, et see on ilusa tekstiga lugu, mis meeldib ühtaegu minu kõige vanemale lapsele kõige nooremale lapsele, kelle vanusevahe on 20 aastat. Teile endale, mulle ka see mängib meil autos nii palju, et on pähe kulunud. Et muusika muutub ja muutume muusika ja muusika ja muutub meie muusika Muusika sees kaste ele, Ilum muusika ja muutute muusikatuule ja saartele ja teile, aga jaole see on levinud ka ei saa? Ei vaade, on armastust. Reege ei tuul, saateread ei ela. On levinud ema emaarmastust. Muusika muutub ja muutume muusikas. Muusika ja muutume meie muusika, see meeletu muusika. Muusika sees kaste. Et muusika muutub ja muutub muusikas. Meie muusikas ja meeletu muusika muutub ja muutume meie muusika sees. Kas teile ei tundu, et muusika muutub ja muutub? Muusikas? Ansambel Kruuv laulis. Mulle tundub, et muusika muutub ja muutume meie muusika sees ja meil on külas Kersti Kaljulaid. Seda ansambli luusõnumit võib ju laiemalt ka elule laiendada. Kuidas teie olete muutunud aastatega Euroopas, Süda-Euroopas, Luxemburgis, kas olete ka maailma enda jaoks ümber hinnanud? Ei, ma arvan, et ma ei ole maailma enda jaoks ümber hinnanud, aga ma olen saanud laiemast maailmast rohkem teada, kui ma võib-olla varem teadsin. Ja samas kindlasti tean ma täna vähem sellest, mis toimub Eestis, kuid ma teadsin siis, kui ma siit lahkusin. Kaheksa aastat on pikk aeg. Aga ise olete muutunud. Seda peavad teised, ütleme ju ma olen, sest ka kontrollikojas on minu roll on muutunud, et ma alustasin finantsauditi poole peal teadusrahade auditiga liikus instruktuuri poliitikate auditeerimisele ja täna vastutan kontrollikoja kinnitava avalduse koostamise ja aastaaruande, kokkupanemise ning metoodikast. Läks juba päris keeruliseks, me peaksimegi kuulajatele kohe alguses üle kordama, mis asi see Euroopa kontrollikoda üldse on, kas me võiksime võrrelda, et tegemist on just nagu Eesti riigikontrolliga, aga kui Eesti riigikontroll kontrollib ainult eestisiseseid asju, siis Euroopa kontrollikoda kontrollib Euroopa institutsioone ja Euroopa raha kulutamist. See on tõepoolest niimoodi, et nende kahe institutsiooni mandaadid on üsna sarnased, et Eesti riigikontroll samamoodi läbi auditi ja annab sellest teada avalikkusele ja parlamendile. Nii ka meie, meie auditeeritavaks on Euroopa komisjon, mitte liikmesriigid alati komisjon ja, ja küsitav küsimus siis on, et kas komisjon on suutnud tagada selle, et Euroopa Liidu eelarvet oleks rakendatud nii, nagu oli plaanitud? Jaga efektiivselt? Ja kontrollikojal on siis 27 liiget. Jah, selles Me erineme riigikontrollist, et võib öelda, et on selline hübriidmudelit. Lõuna-Euroopas on kontrolliasutus tihtipeale niisugune kohtusarnane organ, kes leiab vea ja nõuab ka raha tagasimaksmist, saab teha nii-öelda otsuse. Ja, ja Eestis teadupärast ei ole riigikontrolöril sellist õigust, on võimalik minna kohtusse ja taadelda siis tagasi pööramist rahade tagasipööramist eelarvesse. Sama on meie töö juures meil, kuigi meid on palju, on meil ikkagi mandaat selline, nagu on põhjapoolsetes eurodes liidu liikmesriikides anda teada ja jääb juba Komisjonitööks siis nõuda rahad tagasi. Te juba mainisite ka, mis teie auditivaldkond on? Need on muutunud. Need tõukefondid on endiselt teie valdkond ei ole. No täna ma vastutan selle eest, et kogu meie aastaaruanne kõik peatükid alates põllumajandus, sest läbi struktuuripoliitikate teadusrahade kuni administreerimis kuludeni oleks koostatud ühtse metoodika alusel audit oleks läbi viidud korralikult. Nii jälle läks keeruliseks, kas üritame kuule jaoks lihtsamaks? Aga ma tean küll jah, mis toimub struktuuripoliitika valdkonnas ja millised on auditi tulemused, halvad on halvad, on. Jõuamegi selleni, mis kuulajad kõige rohkem huvitab. Kui hästi või halvasti siis Euroopa ühiseid rahasid kasutatakse üldiselt Euroopas ja ka konkreetselt meil meil siin Eestis. Konkreetselt teil siin Eestis jälgib seda rahandusministeeriumis asuv sisekontrolliasutusega riigikontrollil on volitus vaadata, kuidas Euroopa liidu rahasid kasutatakse. Aga tuppa komisjon peab tunnistama, et ta ei ole siiamaani suutnud luua olukorda, kus struktuuri poliitikate vahendeid kasutataks täpselt nii, nagu reeglid ette näevad. Et võib öelda, et neid kasutatakse ligikaudu, nii nagu reeglid ette näevad, aga, aga ikkagi igal aastal kontrollikoda leiab, et et on olnud valesti kulutatud summasid. Tooge mõni inimesele arusaadav, lihtsam näide. Meil oli mõni aasta tagasi lausa aastaaruandes selline näide, kus ühes lõunapoolsemas riigis oli ehitatud veetorne ja siis selgus, et neid nende käitamiseks ei ole üldse vett selles piirkonnas ei saagi olema ja pole kunagi olnud lootust ka, et saaks, olen kõik on kuulnud lennujaamadest, millel ei ole koormust. Siis on, kindlasti on tee-ehitusprojekte, kus teedel ei ole pärast peal koormust Eestis, mis mul on meediast silma torganud, on teatav ärevus, et kas me ja mitte liiga palju selliseid pisikesi toredaid hääli, toovaid, infrastruktuuri objekte, näiteks ujulaid, võimlaid, mida on hiljem kulukas üleval pidada. Aga kuidas sellised olukorrad siis tekivad, sellised suured kallid objektid rajatakse, ei ole, siis hiljem avastatakse, et mõttetud. Vaat siin on tegelikult Euroopa Komisjoni jaoks üks hästi kurb koht, nimelt nemad peavad tagama, et seda ei juhtuks, aga see otsus on antud liikmesriigile, kuidas ja kuhu ta neid vahendeid saab kasutada. Et komisjon tegelikult ju ei kontrolli seda, et liikmesriik liikmesriik peab esitama teatud põhjendused, aga kui liikmesriik suudab need põhjendused adekvaatselt esitada, siis ei ole komisjonil põhjust näiteks paljudes eeldustest kahelda. Projekt viiakse ellu ja, ja tulemused võivad olla sellised. Te olete ametis kontrollikojas olnud nüüd juba kaheksa aastat, kas siis selle aja jooksul vähemalt olukord on paranenud pärast siin ikkagi finantskriisi teket, kui raha on ka vähem ja see kontroll peaks olema terasem? Pärast finantskriisi teket ei saa öelda, et oleks paranenud, aga kui vaadata kaheksa aastat tagasi, siis oli küll seesama struktuuri poliitikate valdkond, oli oli halvemini juhitud, põllumajanduses on toimunud teatud edasiminekuid. Nii et ikkagi ikkagi tänu sellele, et Euroopa Parlamendi sunnib Euroopa Komisjoni parendama seda saadavat tulemust ja vähendama neid vigu, mida kontrollikoda võiks leida. Siis komisjon on läbi viinud mitmesuguseid siin tegevuskavu ja, ja saavutanud mingisuguseid tulemusi, et minu küsimus on, et võib-olla on siiski mõned eelarve haldamise meetodid nagu see jagatud juhtimine, mis täna struktuuri poliitikates toimub, on põhimõtteliselt liiga kulukad, liiga kõlbmatud, liiga keerulised selleks, et seda hästi teha. Me Eestis oleme harjunud kritiseerima kreeklasi, kes on euroraha eest ehitanud raudteed kusagile mägedesse, kus ei sõida ükski rong. Siin äsja sai toodud v tornide näiteid vedurite näiteid lõunariikidest, kus ei ole vett. Aga just nimelt kas Eestis ei käitu aeg-ajalt täpselt samamoodi ei ehita koolimaju eurorahadega uhkeks, kuigi seal kooli pidamine võib-olla mõne aasta pärast õpilaste vähesuse tõttu lõpeb. Kas me ehita liiga uhkeid mitmetasandilisi ristmikke, mille jaoks puudub vajadus, kas me ei saada inimesi eurorahade eest koolitusreisidele, mis sageli kipuvad olema rohkem turismireisid? Kas me suudame olla enda suhtes sama kriitilised nagu lõunariikide suhtes? Ma loodan, et me suudame ja ma loodan, et, et me ei tee niisuguseid asju, samas miski minus ütleb, et kindlasti teatud protsendi ulatuses me seda teeme, kui suur see protsent võiks olla, seda on täiesti võimalik nii-öelda, sellepärast ei ole ka kõhutunde järgi kõhutunnet ka ei saa olla, sest see on väga subjektiivne, ütleme, et on objektiivne, kui sa oled ehitanud kolmetasandilise ristmiku ja seal autosid peale ei ole, eks ju. Et ja ei ole ka viie aasta pärast, võib-olla kohe inimestel ei teki harjumust teatud teed kasutada või midagi või on mingi muu sõlm veel puudu, mis muudaks selle selle teelõigu kasutatavaks, seda ei tea. Aga, aga mis puudutab koolimajade ehitamist ja, ja, ja nende ilusaks tegemist, siis seda ei saa keegi, kes asub sellest piirkonnast kaugemal ju öelda, tänu. See selgub siis, kui koolimaja on tühi, seda võib juhtuda protsendist ja kõhutundest ei ole kõige selle juures abi. Tegelikult ei ole audika senine protsendi ja kõhutunde teema üldsegi. Kui need eurorahad. Meile siin Eestisse saabusid siis ajalehepealkirjad ja ajakirjanikud, kõige rohkem huvitasid huvitusid ikka sellest, et kas Eesti on piisavalt agar neid eurorahasid taotlema ja kas me ikka kõik need eurorahad kasutame ja ja siis vibutati sõrme riigiasutuste aadressil, kus võib-olla ei olnud nii agaralt neid eurorahasid ära kasutatud. Aga nüüd, et võib-olla tõesti mõned objektid on selle tulemusena kerkinud sellised, mida ei olegi vaja, aga hiljem tuleb ülaüleval pidada, siis siis ehk olekski mõistlikum mõned eurorahad jätta. Sõltumata tegelikult ma olen sellest ka Euroopa Parlamendis võimaluse korral päris palju rääkinud, et mõnikord juhtub ka nii, et Euroopa Liidu raha saabub suures mahus ajal, kui seda ei oleks just nii väga vaja näiteks meil majanduskasvulaineharjal alati veel ka täiendavalt kõvasti Euroopa Liidu vahendeid peale ja meil ei olnud võimalust nende rahade kasutamist näiteks edasi lükata kriisimomenti või kui majanduskasv on aeglustunud, nii et noh, osa sellest eurorahast läks täiesti automaatselt ja paratamatult inflatsiooniks ei olnud teist varianti, niisugune oli süsteem ja kõik möönavad, et süsteem on selline, aga arvestada pisiriikidega, kellele, kellele niisugused makrofektid võivad tekkida, on kaunis keeruline. Mis puudutab, et raha ärakasutamist, siis noh, kes raatsiks, jäta kasutamata ja kujutad sa ise ette neid pealkirju ja karjeid ajalehtedes, et me jätsime kasutamata, et mingisugused eurorahad, eks. Aga samas, see on tõsi, et kui riik peab parajasti hästi usinasti kaasfinantseerima Euroopa Liidu objekt ehk paneme raha betooni, siis võib unarusse jääda näiteks palgaküsimus või mõni muu oluline asi, ehk et Euroopa Liidu rahad tahes-tahtmata avaldavad mõju liikmesriigieelarvestruktuurile ja mida väiksem on riik, mida vaesem ta on, tal on õigus palju raha saada, siis siin on palju troofilisi küsimusi, mille peale ministeeriumitel ei ole mingil juhul aega mõelda, sest nende käest küsitakse ühte, et kas kasutasite ära. Kas kontrollikoda on teinud ka ettepanekuid selle olukorra muutmiseks terve Euroopa tasandil ja kas nendest ettepanekutest on midagi ka saanud? Oleme küll, meil on sellised kaks standardettepanekut alati teha reegleid lihtsamaks ja teha nad paindlikumaks. Ja ma arvan, et mis puudutab näiteks teaduse raamprogrammi siin juba kuuendal, seitsmendal üleminekul meie soovitusi päris palju arvesse võetud. Samamoodi nüüd Horizon 20 20 seal on võimalus, et raha antakse nii-öelda tulemuse pealt ja vähem tuleb deklareerida noh, tehtud tööaega, niisugusi, kusi, tehnilisi detaile, aga teadusolinud moira Giaganud kõnges, ennem oli kontrollikoja liige, minu kolleeg ütles mulle, et vaata, Kersti, et see kõik on väga tore. Aga kui tohib kahte moodi teha, siis muide, teadlased eelistavad teha vanamoodi. Nad ei tahagi nii väga seda tulemuspõhist. Kuigi kui sa nagu räägid inimestega, siis kõik ütlevad, et oi, me ei taha seda paberitööd ja deklareerimist. Et noh, eks me saame näha struktuuri poliitikates järgmiseks perioodiks ette nähtud senine paindlikum mudel, vähemalt praegu on ta ettepanekutes sees. Muidugi ta on lõplikult heaks kiitmata, et võib koostada näiteks reformipaketti. Näiteks võtad terve haridusreformi või haldusreformi, kirjeldada, ära rahastada. Et me saame näha, kas riigid julgevad ja tahavad seda meetodit kasutada. Või helistavad nad ikka vanu vanu, häid betooni valamise süsteeme, sest noh, praegune arhitektuur soodustab kõige rohkem midagi ei ole teha sellist käegakatsutav objekti loomist, mille loomata jätmises on sind võimatu süüdistada. Ma tahan kauaaegse euroametniku käest küsida Euroopa liidu enda institutsioonide struktuuride kohta, kui meie, eestlased, läheme Brüsselisse või Strasbourgi, siis need ametiasutused tunduvad hiigelsuured. Töötajaid tundub seal meeletult olevat, see bürokraatia nagu tundub, väga suur. Kõik need otsustust, protsessid pikad, keerulised. Kas teile, kuidas kaheksa aasta jooksul teie arvamus selles osas on muutunud? Kui te Brüsselisse-Strasbourgi lähete, tulge ikka Luksemburgi ka, et seal on Euroopa kohus esimesel astmel jõus kontrollikoda põnevad uued institutsioonid, EFSF, ESM kõik on seal ja ka paljud komisjoni ja parlamendi töötajad, nii et töötajaid on tõesti palju ja ütleme, et noh, elu läheb edasi, täna on vaja vähem sekretäre, kui neid oli vaja 50 aastat tagasi, kui kõik käis diktofoni ja trükimasinaga. Varsti tekib küsimus ja ma tean, et meil on peetud ka institutsioonides palju palju seminare sellest, et kui palju saab kasutada automaattõlget vabastamaks siis neid, kes täna teevad kirjalikku tõlget võib-olla mõnede interaktiivsemate tegevuste jaoks. Samamoodi on ju liikmesriigid palunud kohustanud institutsioone aastaks 2018 vähendama oma personali viie protsendi võrra tõsisem, võrdlemisi malbe, isegi võiks öelda ülimalbe võrreldes sellega, mis liikmesriikides endis paljudes kohtades toimub. Aga siiski on see midagi kindlasti ma ise, et siin oleks ruumi ruumiga natuke järsemaks pööreteks. Aga kogu süsteemi juhib muidugi selline selline tähtis dokument nagu staaphregulation, mis seab paika selle, et millised on inimeste töötingimused, töölevõtmise, töölt vabastamise tingimused ja see teeb selle süsteemi hästi aeglaseks, jäigaks ja aeglaselt pööratavaks, et noh, kindlasti ütleme, kui sa oled harjunud eesti avaliku sektoriga, siis kohanemisraskused on üsna tugevad saabudes institutsioonide süsteemi. Euroopa Liit on ju väga suur 27 liikmeline kogu selle protsessi nagu ühtse seisukoha saavutamine ja see kõik on väga aeglane ja on see paratamatu. Ma arvan küll ja muide, ma arvan, et sellepärast on ka paratamatu, et see aparaat seal areneb aeglaselt ja muutub aeglaselt, et tegelikult seal on väga palju väga tarku inimesi, kes oleksid võimelised tegema palju kiiremat karjääri, aga jällegi süsteem on üles ehitatud niimoodi, et karjäär on aeglane ja üldse mitte kindel. Ja, ja ei saagi võib-olla tahta, seal käiksid asjad nii, nagu meile siin Eestis toimub, tundub, et on mõistlik, et teistel riikidel võib olla teistsuguseid arvamusi ja sellega tuleb seal kogu aeg iga päev arvestada. Nopin välja jälle ühe lõigu kriitikast, mida kontrollikoda on teinud. Et ka kontrollikoda on kritiseerinud põllumajanduse otsetoetuste jagamise korraldust ja, ja heitnud ette, et palju toetusi läheb nendele, kellel põllumajandusega vähe pistmist. Praegu on õige aeg, käib ühise põllumajanduspoliitika reform. Ka see, et kontrollikoda on ka nüüd midagi öelnud, mõjub või ei mõju. Ja noh, saame näha, põllumajanduspoliitika osas on vaidlused alles täitsa lahti, aga see on õige, et mõned aastad tagasi. Me tõime oma aastaaruandes välja, et et oyczebaan, Saksa raudtee-ettevõte saab raudteeservade niitmise eest päris palju otsetoetustest, maa on hooldatud. Huvitav, see on. Vaat ma ei tea, et see on see, mida, mida liikmesriigid, mida liikmesriigid on soovinud samamoodi, me oleme kritiseerinud olukorda, kus kohalikud omavalitsused läbi loodud MTÜ-de suunavad nii-öelda kohaliku omavalitsuse eelarvesse teatud pargihooldusvahendeid, aga, aga sellega on tihtipeale see häda, et täna on see legaalne ja tuleb, tuleb leppida, et liikmesriigid on niimoodi kokku leppinud. Need ei ole kindlasti kuritarvitused, need on tarvitused lihtsalt, võib-olla ei ole kõige otstarbekamalt. Kuulame muusikat taas vahepeal. Järgmine lugu on Paul McCartney mallav kentaja. See lugu räägib Šotimaast. Miks selline valik? Sellepärast, et minu jaoks on see üks ilusamaid lugusid, mis, mida ma küll teadsin, aga mille ma olin ammu ära unustanud ja mida ma jälle tean, sellepärast et kontrollikoja koor seda tänavu aasta laulis, nii et sellisel rahvusvahelises töökeskkonnas elamisele toimetamisel on oma kultuuriline ilu ja võlu. Ise ka laulate selles kooris. Kuulame lugu. Jätkame saadet Meil on külas Kersti Kaljulaidi, räägime veel Euroopast. Riigikogul näiteks samas Eestis on täna väga raske otsus ja siin eelmises tunnis rääkisime rahvasaadikutega, kes mõneti teevad nagu otsuseid oma usu pealt, veendumuse pealsest. Sest keegi väga täpselt ei tea, kuhu see Euroopa ju tegelikult läheb ja kui halvaks võib see olukord minna. Milline on Euroopa Liidu tulevik, kui helge või, või helge või tume täna teie sõnana? Et te juhatasid ja selle väga hästi sisse, et just nimelt, et tuleb teha oma usu ja oma visiooni pealt otsuseid, et Euroopa Liit, muide ei ole rahaprojekt, Euroopa Liit ongi oma, algselt on ta visiooni projekt, on idee, projekt. Meil Eestis on ta siiski tundub, et raha projekt paljude inimeste jaoks, aga valitsus on põhjendanud inimeste jaoks omal ajal, kui me liitusime seda ikkagi või peibutanud inimesi rahvahääletusele. Jah, ütleme ka, kui raha projekti räägiti, kõikidest nendest toetustest ja miljarditest, mis meile tulevad. Seda kõnepuldist mitmel korral öelnud, et me oleme Euroopa Liidust ikka väga Lisaks ei, minu meelest, põhjendas ikkagi nagu vabariigi valitsus või vabariigi valitsused läbi aegade Euroopa Liiduga. See on vist väga suuresti julgeoleku küsimusega väga suuresti sellega. Euroopa Liit on ainulaadne moodustis mis ütleme, kogu Euroopa territooriumil annab riikidele enam-vähem võrdse sõnaõiguse, sõltumata sellest, kui suur see riik on või kui väikese riik on. Ja kui keegi teab midagi paremat selle asemele, siis muidugi võiks ju katsetada, et minu meelest hästi oluline on Euroopa liidu juures meeles pidada seda, et ta ei ole tema aluseid. Mitte see, et, et need, kes on rikkamad, aitavad neid, kes on vaesemad, tema tema loomise alus on kaitsta demokraatiat. Aga eks inimestel ole ka selektiivne kuulmine ju, et kui võib-olla ka kindlasti ka öelda, kõik need asjad siis ära, aga inimestele jäi meelde. Ja argument, kui nad läksid sinna hääletuskasti juurde, ikka oli see, et oh nüüd nüüd me hakkame toetusi saama paremini elama. Ma loodan, et Eesti inimene näeb ka laiemalt seda, mis toimub mujal, et näiteks kui me ei oleks täna Eestis, vaid me oleksime Ungaris või Rumeenias siis meil oleks väga hea meel selle üle, et Euroopa komisjon on võtnud sekkuda sellesse, kuidas meie enda riigi suured ja vägevad toimetavad. Et tihtipeale vajab isegi Euroopa Liidu liikmesriik teatud abi, selleks võimude lahusus püsiks ja demokraatia säiliks ja, ja et areng toimuks suuremate vabaduste, mitte mitte vabaduste piiramise suunas. Ja Euroopat komisjon ei ole selle majanduskriisi vältel unustanud, et ka niisugused probleemid on olulised ja neid tuleb lahendada ja nende lahendamist ei ole toodud ohvriks sellele, et saada kuidagi kergemini või kiiremini mingisuguseid rahanduslike kokkulepe. Aga sageli üks tavaline inimene vist ei oska mõelda sellele, mida ta kaotaks, kui Euroopa liit laguneks. Millised ebaselgus, et võiksid siis tekkida, millised ohud ta ehk ka harjunud paljude vabadustega liikumisvabadusega, sele, majanduse stabiilsusega, ehk ei osata ka mõelda selle üle, mis siis võiks juhtuda? No üks on selge, et kui midagi mingisuguste väga-väga halbade asjaolude kokkulangemisel Euroopa Liit lõpetaks arenemise, ma isegi ei ütle, et ta tingimata läheks laiali, ütleme, lõpetaks arenemise varenemiseta, teadupärast tuleb taandareng Euroopa majandusel läheks, läheks pikas perspektiivis ilmselgelt väga halvasti, meil ei saaks ka minna hästi, arvestades kes on meie ekspordipartnerid ja kuigi noh, täna ilmselt Eesti inimene teatud määral elab üle seda pettumust nagu ka muide Lääne-Euroopa inimene, et see viimaste kümnendite ülimalt sõbralik ja sotsiaalne mudel osutus üle jõu käivaks k-ga rikale Pole siis siis sellegipoolest ei ole ju, ei ole ju näha, et sellest, kui meie hakkasime Euroopa Liidust või hoidku sellest, Euroopa Liit nagu lakkaks olemast, millesse ma ei usu iseenesest siis ei ole näha, et saaks minna paremaks, saaks minna ainult halvemaks ja ma sellepärast arvan ka, et kunagi ei saa öelda, et midagi ei saa juhtuda. Aga oleks vaja ikka ülimalt suurel määral noh, poliitilist lühinägelikkust ja rumalust selleks et mitte teha neid samme, mis seda moodustist edasi aitavad. 20 esimeses sajandis. Ja suur osa kahtlemata praeguses majanduskriisis on sellel, et riigid, nende hulgas ka perifeerse vaesemad riigid, on pettunud, nende kodanikud on nii, tänud, et selgub, et noh, niisugust niisugust kohta, kus väga palju ei pea tööd tegema, aga palka saab palju, ei olegi olemas ja ei tule ka Euroopa Liidust ka edule. Teie elate, töötate Euroopa südames Luxemburgis. Mida olete märganud, kuidas nende inimeste heaolus on viimastel aastatel midagi vähenenud? Me teame, et seal on suuremad palgad üks parim elu Euroopa liidus. Ma võtaks võrdluseks, võtaks kõrvale Saksamaa tegelikult Luksemburgis tõesti seal on noh, kuna seal on palju kõrgepalgalisi pankureid ja ka stabiilse sissetulekuga institutsiooni, muide töötajaid siis seal tõepoolest noh, on toimunud kinnisvara hindade stagnatsioon, aga mitte langus. Aga kui me vaatame kõrval asuvad Saksamaad, siis noh, seal on selgelt, kui sa räägid oma sakslastest sõpradega, siis kõik ütlevad, et noh, autot vahetama harvemini kõik mu naabrid, kaod on väiksemad. Elujärg Saksamaal ei ole läinud ülespoole, nii nagu paljudes lõunapoolsetes riikides viimase kümnendi jooksul ja muide, see ja sakslaste õigel ajal tehtud reformid, tööturu reformid annavad neile tänase majandus edu, mitte mingisugune niisugune võitmine siin eurokriisist, vaid just nimelt see, et nad tegid oma reformid õigel õigel ajal ära. On tunda ikka igal pool on tunda, et elu ei ole enam endine, rahvakindlustunne on vähenenud. Mõni aeg tagasi avaldasite sirbis huvitava artikli pealkirjaga põhiväärtused ja majanduse murdepunktid, soovitan sirbi netiväljaandest täitsa üles otsida ja seal arutlesid ka selle üle, et kui Euroopa Liit peaks ees ootama tume tulevik, et milline see siis on, et kas läheb kõik laiali suure pauguga või, või mandub Euroopa Liit kuidagi vaikselt Kumpsis ühest eelnevast vastusest võib vist järeldada, et, et see vaikne mandumine pigem vist et et see, kui Kreeka näiteks peaks lahkuma või Hispaania vajaks suurt abipaketi, mida keegi ei suuda anda suurt pauku ikkagi tähendab. No minu minu lähenemine oli siiski see, et kuna Euroopa Liidu põhialused on on muutumatud ja on püsivad, siis, siis ma arvan, et mitte midagi sellist ei juhtu, et kahtlemata võib juhtuda, poliitpeab natuke aega nii-öelda arutama, et kuhu kõik otsad on kokku jooksnud euroala ja Euroopa Liit, mis on nendes erinevad, mis on nendest ühesugust ja sellest võib tekkida niisugune niisugune tunne, et ütleme, uusi algatusi ei tehta, et tekib selline stagnatsioon. Aga ma arvan, Ongi liikmesriikidel seda vaja, sest noh, paljud ütlevad, et lähenemine on olnud liiga kiire. Et teine variant on ka see, et kriis, mis, mis tänaseks on arenenud jälle hoopis teise faasi kui siis, kui ma selle artikli lugesin kriisaid jällegi anda ka sellise tõuke, et tuleb, tuleb kiirem areng, et ja noh, kunagi nagu ma juba ütlesin, kunagi ei saa öelda, et ei tule mingisugust suurt pauku, aga mina küll ei suuda ette näha nii suures koguses kontsentreeritud rumaluste Euroopa poliitilises ladvikus, et see võiks juhtuda. Kujutame ette stsenaarium, et tõepoolest, et mõni suurriik vajaks siis sellist suurt abipaketti mille osas praegu pole kokku lepitud ja millega ESM ei saaks hakkama, kas leitakse veel jõudu või milline see lahendus võiks olla? No tänases päevas on seis selline, et Hispaania ütleb, et ta vaatab, kas ta üldse palub abi, võib-olla ei palugi, sellepärast et kui Euroopa keskpank teeb otsuse hakata toetama turge ja sooritama võlakirjaoste, hakkab käituma sarnaselt üksiku riigi keskpangale, et siis kuigi nad on öelnud, et juhul, kui see võiks niimoodi tulla, siis selle eelduseks on ikkagi ka abipalve selle liikmesriigi poolt ja nii edasi see ju ei meeldi, Saksamaale see ei meeldi, Saksamaal ei ole meeldinud ka paljud varasemad sammud valimised ees, kui kui asja, kui asjaolud nõuavad, siis noh, stabiilsus on, on Saksamaa mõlemale mõlemale suurele parteile ühtemoodi oluline, nii et ma saksa valimised jätaks esialgu küll siit siit mängust välja. Et noh, tegelikult on ju niimoodi, et kui Euroopa keskpank on erinenud, ütleme ühe riigi keskpankadest selle poolest, et ta on teinud mingis kitsas raamistuses asju ja, ja taandatud hakanud finantsstabiilsust, ütleme nii, nagu on ette nähtud, pluss peale selle ta on öelnud, et me tagame, kui poliitikud teevad ühteteist, eks ju. Nagu praegugi, et jah, me võime osta võlakirju, juhul kui on küsitud EFSF-ilt abi. Et siis ütleme, ühendkuningriikide või Ameerika Ühendriikide süsteemis toimub niimoodi, et keskpank tagab finantsstabiilsuse, ükskõik mida need poliitikud ei tee, ükskõik milliseid rumalusi nad ei tee, see tuleb tagada, et selgelt liigub Euroopa keskpank sinnapoole ja ma ei taha öelda, et Euroopa poliitikud teevad rumalusi, aga selge on, et Euroopa poliitikutel on vaja kokku leppida kokkuleppimiseks on vaja aega ja aeg on puhas raha. Nõukogude Liidu lõpuaegade inflatsiooni näeme ei näe. Ei näe küll mingit vajadust vajadust selleks ei ole see makrosituatsioon selline, et, et inflatsioon võiks, võiks minna käes. Keskpank kontrollib olukorda, keskpank ei, ei. Tema töö ongi tagada finantsstabiilsus ja kui valitakse mingiks hetkeks mingiks perioodiks kõrgem inflatsioon siis, siis see on valiku koht, see ei ole, see ei ole niimoodi, et see tekkis. Angela Merkel kui lugeda esmaspäevast Saksa ajakirjandust, siis on teinud ettepaneku uus alusleping välja töötada, mis annaks siis rohkem kontrolli võimalusi Brüsselisse. Kui tõenäoline see teie arvates on, et praegu tullakse välja uue lepingu ideega, kui igal pool on selline ebakindlus ja referendumitel ilmselt oleks raske inimeste jah-sõna saada. Minu arvates on ebatõenäoline, aga mina ei ole Angela Merkel. Aga siiski pole välistatud, et taas võib ees oodata referendum. Kui mitte Eestis, siis mõnes teises riigis, aga võib olla ka Eestis, kui tuleb see uus alusleping, kuidas neid Euroopa asju ja Euroopa väärtusi, just nimelt, millest me ka enne rääkisime, millest teie rääkisite viia inimesteni, et need otsused ei oleks ainult sellised? Lauaga löömised? Ei Kreekat Ma me ei taha abistada, seetõttu mingu ka Euroopa Liit veega alla. Ma ei ole poliitik ja mina ei tea, kuidas seda on tehtud, aga ma tahaks juhtida tähelepanu sellele, et läbi aegade on toimunud päris paljudes liikmesriikides päris palju referendumeid ja enamasti on need läinud nagu positiivselt. Ja, ja mina ei usu, et need on, et need on Nende, ütleme, liikmesriikide inimesed on kogemata hääletanud, jah, nende liikmesriikide inimesed on hääletanud jah, sellepärast et nad on saanud aru Euroopa projekti suuremast ideest, sest et nende referendumite töötajatel ei ole tihtipeale olnud rahaliselt mitte midagi võita, nad on olnud maksjad riigid ja ometigi on sealt need jahitulnud, et ma ei saa aru, miks peaks olema eesti inimene kuidagi. Lissaboni leping läks ju vett vedama ikkagi. No on hetki, kus minnakse kas liiga kaugele või minnakse kõrvale sellest, mis, mis on rahva ootused. Tänasest ESM-ist äkki veel Lissaboni leping, muide, kehtib konstitutsiooniline leping, läks jajah. Ajasin segamini vabandust. Tänasest ESM-ist veel. Kuidas teie hindate Eesti panust ESM-ist? Kas see on proportsionaalne meie osalusega nii vaimse turvalisuse osalusega kui ka nii-öelda rahalise tuluga, mis me saame Euroopast Euroopa Liidust? Mina usaldan vabariigi valitsuse seisukohta, kui vabariigi valitsus ütleb, et see on niimoodi, siis, siis mina ei näe põhjust selles kahelda, ma tean, et selle nimel on tehtud kõva tööd, et et me peaksime, miks ma nii vähe kui võimalik, et see oleks proportsionaalne, et see oleks õiglane ja ma ei näe ühtegi põhjust põhjust kahelda. Ja samas noh, ma olen, ma olen hästi-hästi lootusrikas ja loodan, et Eesti saab selle protsessi ka kiiresti ühele poole, sest just nimelt keerulistel aegadel, noh me oleme kogu aeg rääkinud, et Eesti tahab olla nii-öelda tuumik euroga. Ja noh, midagi ei ole teha, mõnikord tuleb tuumik Euroopas olemiseks teha selliseid otsuseid, mida võib-olla laia laia lai avalikkus esimesel hetkel ei toeta. Aga noh, oletagem, et läinuks ajalugu teisiti ja me ei tea, mis on 20 aasta pärast selle eemalejäämise hind ka meie ise võime sattuda iial, sa ei tea, mis võib, mis võib juhtuda, sa võid ise sattuda ükskõik kui konservatiivset poliitikat ajades mõneks ajaks võib tulla võimule keegi, kes tekitab suure võlakoorma ja väga kiiresti. Et finantsstabiilsus on suur asi ja, ja osa seda selle kindlustamise mehhanismides on samuti suur asi aga mitte suurem kui IMF-is osalemine, mida me oleme kogu aeg teinud. Millest ja kuidas, võib-olla Euroopa Liidust tuleks Eestis rohkem või teisiti rääkida. Ma arvan, et meil räägitakse üsna palju täna üsna avameelselt ja üsna lihtsas keeles, et rahandusminister püüab selgitada igal võimalusel peaminister selgitab mis on võimalused. Ma ei näe, et me teeme, et me, et meil on nagu selgitustöös midagi oluliselt puudu ja ma ei näe, sellepärast et ma näen sarnast debatti kõikides ka teistes ajalehtedes, mida ma loen, ma loen luksemburgi lehtima, püüan järgida prantsuse ajalehti. Et vaatame teiste riikide poliitikute samme, et noh, kas või prantsuse president ta ütles, et Pole mingit kokkuhoidu tuleb, palju uusi töökohti, pensioniiga peab tõusma. Ootame ikkagi ära, mida ütleb nüüd prantsuse kontrollikoda, riigi rahanduslikku seisukohta, mees on selle kontrollikoja varasem liige, et ta teadis täpselt, mis sealt tuleb. Ta teadis täpselt, aga tema rahvas ei teadnud. Ja noh, sai siis õige mööda, ütleme, et mingil määral pöörati tagasi mingeid pensioni ja tõusutõusu, mis vahepeal oli tehtud. Ei usu mina, et tuleb nii palju neid õpetaja ja lasteaiaõpetajakohti, nagu ta on lubanud, sest et näete, eelarveolud ei lubanud, et ma ei arva, et Eesti poliitikud on isegi niivõrd kahepalgelised. Eesti poliitikud on üsna sirgjoonelised. Te mainisite, et loeti Eesti ajakirjandust, kohaliku Luxemburgi oma jälgite Euroopa suuri väljaandeid. Samas on teil suur vastutusrikas töö. Kuidas te kõike jõuate? No tegelikult sa vaatad üle, eks ju, lähemalt loe Financial Timesile, moondi ökonomisti, Luksemburgi ajalehed ei ole ka teab mis paksud, et see küll lõigud ta minu meelest eriti eriti palju aega, et nüüd lehelugemise pärast ei jääks enam, jääks enam aega, ma püüan teha Kuku raadiole eurominuteid just nimelt selleks, et mul püsiks vaade noh, laiemalt sellele, mis, mis Euroopa liidus Euroopas toimub, et ma ei keskenduks ainult sellele, et euro oleks. Kuidas need siis iga euro täpselt kasutati ja milliseid teadusprojekte tehti ja mis jäi tegemata, kuigi minu töö ja see on äärmiselt oluline. Aga ma arvan, et on oluline aru saada ka suuremast pildist, muidu ei saa olla Euroopa parlamendile võrdväärne partner. Näiteks kui me vestleme euroga järgmisest finantsperspektiivist, siis ei saa oma seisukohta kujundada ainult auditi tulemuste põhjal. Sa pead teadma, mis muidu ka toimub päriselus nii-öelda. Räägime natukene elust Luksemburgis, ka võhikuna on mul eelarvamused. Luksemburgis on väga igav elada. Võib-olla kui sa oled üksildane poissmees, vanuses 20 kümmend, et siis see võib õige olla, sest noh, Luksemburgis on päris tore teatri ja kontserdiskeene Luksemburgis on üsna vähe ööelu kontsentreeritud valdavalt ühele tänavale. Ma ei ole ise eriti käinud, ma üldiselt tuginen teiste inimeste räägitule, aga Luksemburg on väga tore koht, kui juhtub olema pere ja peres väikesi lapsi. See on tõeline selline noh, tema kohta öeldaksegi pea, küla, mitte pealinn, kapital Vilitš. Et olen ise kogu aeg elanud pooletunnise jalutuskäigu kaugusel Suurhertsogi residentsist, aga minust kesklinna poole on alati jäänud mõned lambad ja mõni seal, nii et see on hästi vahva koht elamiseks. Milline see praktiline elukorraldus seal on, võrreldes näiteks Tallinnaga, kuidas on seal korraldatud inimeste liikumine, puhkamine, vaba aja veetmine? Mõned asjad on väga hästi korraldatud, bussirajad on meil olemas, nii nagu ka Tallinnas, aga need on busse täis. Koolitransport kulgeb meil nii nagu ka siin järjest areneb, aga juhin tähelepanu, et Luksemburgis võib näiteks OPA kooli uude hoonesse bussiga lapsel kohale jõudmine käia nii et ta kõigepealt tuleb emaga institutsioonide juurde tööle 30 40 minutit ja siis sõidab 40 50 minutit kooli, nii et olukord on palju halvem kui meil Eestis. Kinnisvara valetamine on ajutise töölepingu omajatele täiesti võimatu välistatud, Eestis ei küsi pank, et kas sul on ka eluaegne töö, garantii seal küsivad. Nii et jällegi ütleksin, et olukord on eesti kasuks. Tänavad on puhtamad Luksemburgis kui siin, aga see ei tule sellest, et ilmselt vähem sodi maha loobivad. Suurte pidustuste järel on olukord, aga ju siis on rohkem raha linna koristada. Et on positiivset, on negatiivsed taga on sarnast ka Luksemburgis on nimelt Põhja-Luksemburg on kaunis, kaunis inimtühi, võrreldes muu Kesk-Euroopaga, et seal saab täitsa hästi matkata ja loodusesse ennast hästi tunda. Kuidas on eestlasena seal võimalik oma lapsi harida, koolitada, kuidas on lasteaedade koolidega? Noh, ütleme oma lapsed kuuluvad Euroopa koolisüsteemi ja, ja see on seal nagu Euroopa koolid ikka on keelesektsioonide, eestlastel ei ole, käiakse saksa, prantsuse, inglise sektsioonides, aga toimuvad eesti keele tunnid üks kord päevas. Luksemburgi Eesti selts aitab üleval hoida eesti vaimu. Tutte olla seotud institutsioonidega, siis kohalikud koolid on Letzeburgi keeles algusas, hiljem prantsusekeelsed ja seal on hästi palju lapsi, kelle kodus ei räägita jätzeeburgiga prantslast, 15 protsenti luksemburgi linna elanikest on portugallased, on ka palju teisi rahvusi. Nad on väga harjunud sellega, et inimesed on teiskeelsed ja ma arvan, et mitte kellelegi, seetõttu ei ole raskusi kohaneda sealse süsteemiga. Et teie olete seda tüüpi inimene, kes suhtleb ka teiste eestlastega Ja suhtlen küll ja suhtlen rohkem teiste eestlastega kohalike Luksemburg lastega, kuigi pärast kolimist üks poolteist aastat tagasi ümbritsevad mind väga armsad luksemburgi vanapaarid, kes alati võtavad vastu postipaki, isegi kui sa ei ole palunud ja sind ennast kodus ei ole, kastavad lilled ära, kui ise kodus ei ole, et kõik on hästi sõbralikud ja abivalmid. Aga noh, teine eestlane, teine eestlane midagi teha. Siiski Brüsselis euroinstitutsioonides töötavad eestlased minu meelest jagunevadki kahtele, et on osa inimesi, kes aktiivselt suhtlevad teiste eesti inimestega, käivad koos, panevad lapsed eesti keeles õppima, tahavad, et lapsed õpiksid eesti keelt siis teine osa on, kes, kelle tutvusringkond ei sisalda ühtegi eestlast, kes katkestavad peaaegu kogu sidemed. Hea, kui korra Eestis käivad vanavanemaid külastamas ja see ongi kõik. Aga ega vist ka saab panna pahaks. Ma arvan, et igaüks teeb oma valikud ise, aga muide, need, kes töötavad institutsioonides ja on eestlased, mõlemad vanemad, nende laste esimene keel koolis on eesti keel ja, ja nii see lihtsalt on, kuigi nad õpivad enamus aineid teistes keeltes, aga, aga eesti keelt, nagu sa ütled, unustada tegelikult ei ole võimalik. Lastest oleme juba rääkinud, teil on, on mul õigus kolm poega ja tütar ja kui palju jääb aega selle keerulise töö kõrvalt nende jaoks kaks tükki on teiega kaasas seal? Jah, päris väikesed. Väiksemad seitse ja kolm on minuga kaasas, aga mul on imetore abikaasa, kes väga suures osas võtab seda lastega tegelemise koormat enda kanda ja, ja üleüldse meie elu igapäevase korraldamise koormat, et ilma tema seal viibimisel. Ma ei kujuta ette, ma võiksin olla kontrollikoja liige, üks üks tagumistest 27 hulgas, aga kindlasti ma ei saaks noh, aktiivselt aktiivselt lüüa kaasa oma oma tööelus ja oma institutsiooni arengus ja arendamisest, nii nagu me seda praegu saan teha, sellepärast et René seal Teile meeldib sportida ka jooksmas, meeldib käia, kuidas sportimisvõimalused on kohapeal? Muidu on hea, aga pärast Kaspar isendi ei ole tegelikult enam ikkagi jõudnud, et kahe väikse lapsega pere on, on keerulisem hallata. Kas Eestis ka jooksuvõistlustel osalemas käite? Praegu ei käi, ma olen läbinud mõned stamina poolmaratonid ja ümber järvejooksudel olen jooksnud nendel, mil ma olen juhtunud olema Eestis aga, aga tõesti, ja pärast 2000 üheksandat aastat vähe. Te olete Luksemburgis päris pikalt, Lauri ütles 2004.-st aastast mainimisest millal ta Eestisse tagasi tulete. Üsna suure tõenäosusega 2016 siis täitub minu teine mandaat Luxemburgis. Miks ma küsin? Sellepärast et tarkadest ja mitmekülgsete naistest, kes julgeksid ka tippu pürgida ja vastutuse võtta on minu meelest Eestis suur puudus. Jah, ja neid on palju, Luksemburgis Signe ratsamaid õlut, Kadri Uustal. Kui lugeda mõned linnad, jonka on seal olnud. Mul on praegugi, et neid on, neid on Luksemburgis ja Brüsselisse täitsa täitsa palju neil neil ja mitte ainult naistel muidugi on, on Euroopa Liidust selgem arusaam ja selgem arusaam sellest, kuidas need institutsioonid toimivad paratamatult, sest nad on seda lähedalt näinud. Nii et ma arvan, talente on Brüsselis ja ikka päris päris palju, jättes isegi minu isiku kõrvale. Mina kujutan ette, et teie võiksite olla tulevikus Eestis näiteks valitsuse liige aga teie ise? Mind on elu õpetanud omaenda siil otsa vaadates, mitte midagi ette kujutama. Aga ma küsin siis teistmoodi. Mida te tahaksite teha, kui te tulete 2016 Eestisse tagasi? Ma võin täitsa siiralt ja ausalt öelda ma hirmsasti tegelikult tahaksin kaasa aidata Eesti elu edenemisele ja arendamisele kõlaguse, nii naiivselt võttes arvesse seda, milline on Eesti rahva mainstream suhtumine oma oma poliitikutesse siit lähetanud Euroopa Liidu ametnik, kes isegi võib-olla et noh, netikommentaare ma ju ikka loen. Et, et noh, ma tahan uskuda, et on, on võimalik siiras ja, ja, ja toetab kaasa aitab tegevus Eestis selleks, et et Eesti elu läheks edasi pisikesel moel, loomulikult, sest üks inimene on paratamatult üks miljondik eesti rahvast ja, ja sellisena ma tahaks kasulik olla, kui ma kunagi tagasi tulen. Teile on omal ajal koju tehtud kutseid ettepanekuid poliitikas aktiivselt lausa osaleda. Te olite lihtsalt Isamaaliidu liige. Miks te toona need tagasi lükkasite? Tegelikkus on selline, et täitsa sageli olema ajalehest lugenud, et üks või teine tegevpoliitik on maininud, et näiteks võiks Kersti seda asja teha. Reeglina on need olnud lihtsalt sellist õhku viskamised, et minuga ei ole tegelikult neid neid asju arutatud. Nii et võib-olla on sul natukene vale mulje sellest, kui väga mind mind igale poole on, on kutsutud, ei ole. Aga tulevikus, kas välistate taasliitumise mõne poliitilise erakonnaga või mitte? Ei kindlasti ma ei välista üldse mitte midagi, et nagu ma ütlesin, juba sisse. Mõiste karjääri planeerimine on mulle võrdlemisi võõras ja see ja seda mulle õpetanud minu enda elukäik, et tuleb vaadata, mis, mis elu toob ja püüda teha parimat. Elu on olnud väga huvitav. Esimese kõrghariduse saite ju Tartu Ülikoolis hoopis bioloogias. Kümmekond aastat hiljem tuli ärijuhtimise magister. Kuidas sai, sai teist selline praktiline majandusinimene, sõi bioloogist. Praegu praegust ametit pidav inimene. No ma olen seda päris palju tegelikult rääkinud, et kui ma pärast teise lapse sündi tahtsin tööle tagasi minna, siis pakutav palk akadeemilises sfääris jäi alla kahe lapse lasteaia koha maksumusele, et majanduspõgenik puhtal kujul Aga haridus, eriala vahetamine, uue hariduse omandamine siis viis uuele tasandile või. On ta viis teise ruumi, ma ei saa kuidagi öelda, et see praegune tasand on, on parem näiteks sellest, kui ma oleksin jätkanud Tartu Ülikoolis magistrantuuris ja töötaksin praegugi näiteks molekulaarja rakubioloogia instituudis, oleks inimesel mitu elu, ma prooviks selle kaera Mistid, bioloogia huvides. Mind viis sinna juurde eelkõige see, et noh, nõukogude noore elu oli nagu ta oli, et mida vähem ta eluga nii-öelda kokku puutus, eks ole, seda toredam oli ja metsas oli väga palju sellist rahvast, kes kes püüdis-püüdis arendada endas sellist akadeemilist potentsiaali, viibides samas üsna kaugel kõigest kõigest, mis oli nii-öelda meie ühiskond tollel ajal, ma arvan, päris palju oli bioloogide hulgas selliseid sotsiaalpõgenikke tegelikult ja muidugi noh, aine oli väga huvitav, et et koolipõlves tegelesin, tegelesin ornitoloogiaga, hiljem hiljem plas mingi geneetikaga, mis seal bakteritel on nagu üks minu kursusevend, vastas eksamil, et plasmiid seal väike DNA rõngake, aga see on liikuv osa bakteri genoomist, mida bakterid suudavad ka omavahel vahetada. Ja mis tihtipeale annab bakteritele tundetust või, või, või suutlikkust elada mingisugusel toidul, mida nad muidu ei suudaks kasutada. Ka seda on seostatud antibiootikumi resistentsuse ka, et see oli minust spetsiifika loodusteaduskonnas siis kui ma selle lõpetasin. Kui palju sellest on jäänud, kas praegu ka käite metsas vaatate linde, meenutate, mis ornitoloogiahuvist on alles jäänud. No ma arvan, et mõnevõrra rohkem niidutaimi ja, ja Linda ma tõesti nimepidi kõnetan, kui võib-olla noh, niisugune tavaline inimene, aga aga kõige rohkem on jäänud see, et ma olen Tartu Ülikooli nõukogu liige, olen olnud Tartu Ülikooli kuratooriumi liige ja sedakaudu ei ole minu side akadeemilise maailmaga üldse kadunud ja ma olen selle üle hästi õnnelik. Kas te olete praegu doktorantuuris? Ei ole, ei ole. Tartu Ülikooli nõukogu on täna minu side alma materiga. Lõpetuseks, millised olid siis selle suve parimad elamused, üritused, kontserdid, etendused, mida puhkuse ajal Eestis kogesite peatselt tuleb tagasi minna luksemburgi. Parim on see, kui sa saad olla suurtest rahvahulkadest kaugel ja ta kaasa oma lapsed olla kusagil looduses, et olin pikalt Saaremaal. Käisin ka Ta kontserdil, aga teised inimesed vedasid mu sinna, käisin Muhus küüni kontserdil jälle teised inimesed vedasid mu sinna, Lõuna-Eestis käisin Luke mõisas loodusfilmide õhtul. Aga ma olen selline, et üritusele saab mind ikkagi ainult mingi teise veduriga, et isema, pigem istun kodus metsas mõnda huvitavat lindu, nägite? Ei saa küll öelda, et midagi väga-väga eriskummalist oleks, oleks ette jäänud kõik metsaolendid juba tuttavad, kõik metsaolendid on ühteviisi armsad ja ma tõepoolest ei ole, ei ole saanud teha pikki matku ja vaikseid rännakuid proovis ja seitsme ja kolmeaastase pojaga. Soovime teile palju jõudu ja aitäh, et tulite stuudiosse, kohtume kindlasti tulevikus taas. Meil oli külas Kersti Kaljulaid. Küsitlesid Lauri Varik ja Arp Müller. Lõppu jääb kõlama Liisi Koiksoni üks väike laul ka ikka Kersti Kaljulaiu valikule.