Kell on kuus õhtul, uudistetoimetus võtab kokku kolmapäev, 29. augusti olulisemad päevasündmused. Stuudios on Uku Toom algava haridusaasta eesmärgid, maksta õpetajatele väärilist töötasu, vähendada nende koormust. Koolidel on suurem, otsustusvabaduspõhikool on kodulähedane ja tugev ning bürokraatia väheneb. Nii kinnitab haridusminister. Ettevõtete maksuvõlgade. See on viimase nelja aasta madalaim. Krediidiinfoanalüüsist järeldub, et maksuvõla tasumine on Eesti ettevõtete jaoks esikohal ning seda kõikides valdkondades. Rakvere volikogu rahuldas täna senise linnapea Andres Jaadla tagasiastumispalve ja valis uueks linnapeaks Toomas Vareki. Riigikogu, kus teedeehituse teemalisel arutelul tõdeti, et põhjalikum projekteerimine tagab hiljem miljoneid eurosid kokkuhoidu. Sofi Oksaneni uue, homme esitletavas raamatu vastu valitseb erakordne publikuhuvi. Ukraina kohus otsustas, et gaasitehingu eest vangi mõistetud Julia Tõmošenko apellatsioonikaebus jääb rahuldamata. Alamastme kohtud on teinud õige otsuse. Süüria president Bashar al-Assad lubas, et kui talle lisaaega antakse, saab ta opositsioonist jagu. USAd ründas tänaval naisak seal nagu kordusfilm. Orkaan Katrina rünnakust reformierakondlasest riigikogu liige Kalle Palling sai kriminaalkahtlustuse. Pärnus põles rääma põhikooli võimla. Ilm püsib meil vahelduva pilvisusega, vihma võimalus mõnevõrra väheneb ja sooja on öösel neli kuni 14, päeval 17 kuni 21 kraadi. Alustame sellest, et nagu ikka uue kooliaasta alguses on kõik täis ootusi, iga aasta on teisest veidi erinev, nii ka tänavu. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo selgitas täna ajakirjanikele algava haridusaasta eesmärke. Margitta otsmaa käis kohal. Haridus ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul jätkub sellel õppeaastal kõrghariduse reformimine, sealjuures tasuta kõrghariduse pakkumine, miks, kui kogu maailm liigub teises suunas? Me oleme tõenäoliselt väikseim, mitte Saaranile riik, kes omakeelset kõrgharidust püüab üleval pidada ja kui me seda tõesti tahame läbi aegade, siis me peame kõikvõimalikud takistused kõrghariduse omandamise teelt kõrvaldama. Arutelud käivad veel tudengitele vajaduspõhiste toetuste maksmise üle. Ma tean, et 135 ei ole piisav, aga ometigi on see oluline vanus elamiskulude katmiseks. Lisaks sellele on veel õppelaen, pere toetus ja mõistlikus mahus töine sissetulek. Nüüd üldharidusest koolide arv on aasta-aastalt kahanenud ja lähema nelja aastaga väheneb õpilaste arv gümnaasiumites kuni 15 protsendi võrra. Vaid 24. koolis on üle 210 gümnaasiumi õpilase, see on aga gümnaasiumi ülalpidamiseks Aaviksoo sõnul alumine piir. Põhiharidust tuleb omandada kodu lähedal. Vähemalt 90 protsenti lastest peaks jõudma põhikooli poole tunni jooksul. Ma usun, et see on võimalik, kuskohal ta keeruline on ei pruugigi olla kaugel ääremaadel, vaid pigem siinsamas Tallinnas, kus paljud lapsevanemad üsna küsitavatel akadeemilistele põhimõtetel püüavad oma lapsi panna koolidesse, mille gümnaasiumiastme lõpetajate riigieksamitulemused on parimad, arvates, et sealt saab ka parima hariduse. Kõigil põhikooli lõpetajatel peab olema võrdne ligipääs nii gümnaasiumid kutse- kui kõrgharidusele. Seisame gümnaasiumide korraldusega selle eest, et igas maakonnas oleks tugev ja konkurentsivõimeline gümnaasiumi ära see kahjuks nii ei ole, osalt ka selle pärast, et me killustama oma jõudu ja siis arvavad lapsevanemad ja haridusjuhid, et me ei saagi ja me ei suudagi ja ainuke võimalus on saata laps Tartusse või Tallinnasse. Minister Aaviksoo lubas veel, et riigi tugi õpetajatele kasvab ja palk tõuseb. Tänase number oli ikka veel 700 ja 840, eks me lootused suuremad, aga võib-olla vähem on räägitud sellest, et kuidas riik saaks rohkem aidata õpetajat. Täname, anname talle küll vabaduse koostada oma ainekava ja palju muid materjale, aga paljudel juhtudel on see täiendav töökohustus ja see võiks olla ta õigus, aga kõik need materjalid võiksid ka soovituslikena olla rohkem kättesaadavad. Kõige suurem haridusprobleem on aga, et 32-l protsendil töötajatest ei ole tööalast ettevalmistust. Iga kolmas õppinud peost suhu töö kõrvalt ja organiseeritud riiklikult korraldatud haridussüsteem on jäänud selle ülesande läheb ettevõte annab palju palju võtta, üldhariduses annab palju läbi teavitustöönõuandluse ja kindlasti ka kooli võrreldes. Krediidiinfo avaldas täna ettevõtete maksekäitumise aasta esimese poole statistika. Sel teemal jätkab Kristi Sobak. Maksuvõlgade kogusumma on aktiivselt tegutsevate Eesti ettevõtete seas vähenenud aastaga ligi kolme miljoni euro võrra ehk 9,2 protsenti, selgub krediidiinfo ettevõtete maksekäitumise selle aasta esimese poole kohta tehtud statistikast. 65 miljoni euro suurune maksuvõlgade tase on viimase nelja aasta madalaim, räägib krediidiinfo asedirektor Alar Jäger. Maksuvõlaga ettevõtte vähenevad kõikides sektorites ja tuleb kiita maksuameti tegevust. Maksuamet dile võlgu olemine paistab olema esimene prioriteet, millest ettevõtjad püüavad hoiduda. Tähendab see probleem, et kui ettevõttel simmer tuleb välja, siis ma ütlen maksuvõlast, me oleme siis saavutanud sellise igava Põhjamaade tasemele, et kõige tähtsam asi, maksuvõla tasumine, homson ollakse juba aastakümneid. Jääger selgitas, et kui aastaid tagasi kõikides valdkondades ettevõtete võlgnevused kasvasid ja seejärel hakkas maksehäiretega ettevõtete arv kiiresti langema siis nüüd on olukord enam-vähem tasakaalus. Reeglina ettevõtete arv, kus need kasvu või kahanemist on, ei ole suur. Ehk siis ei ole enam sellist üldist ühte mõjureid, mis kogu rahandusnii-öelda kataks, nii nagu oli finantseerimisest tekkiv kriis 2009. aastal, et mis on kõige tähtsam asi, ongi igal valdkonnal olnud oma probleem, mis ta kasvab või kahaneb ja nüüd juba iga sektor jutustab oma lugu ära. Kuradi ehitaja räägib, kuidas tema saab CO2 rahadest palju tellimusi kokku räägib seda, et ettevõtluskliima on paranenud, meie julgeme rohkem laenu anda, igaüks oma juttu ja sellest ühtegi konkreetset mõju kõiki liigutakse, enam ei ole ja reeglina kui nii-öelda tükkideks võtta ja vaadata neid ettevõtteid, kes siis uuesti võlgu jäävad. Pigem on siin ärimudelile juhtimistade Varasemate perioodidega võrreldes näitab käesolev statistika selgeid märke majanduse stabiliseerumisest, eelkõige viitab sellele kõrge krediidiriskiga ettevõtete osakaalu püsimine 12 15 protsendi piirides. Alar Jäger. Ma siin vaatan aasta augustis oli 12,3 protsenti ettevõtted, kellele krediidirisk on kõrgem, kui ausalt öeldes on ebanormaalselt hea, ehk siis viimane uuring näitaski tegelikult riskiga ettevõtete arv on hakanud tõusma ja antud olukorras on see hea tulemus, sest et see näitab, et ettevõtetele rohkem julgust toovad pikemalt tulevikku, julgevad teha turundust, tootearendust, värvata töölisi ja nii-öelda igati kulutada rohkem, mis tegelikult kogu majandusele hea. Eelmise aasta kohta esitatud tuludeklaratsioonide põhjal oli keskmine kuupalk 669 eurot ja see on 34 eurot rohkem kui seda varem. Keskmine palk on tõusnud umbes viis protsenti. Käesolevas aastal deklareeriti möödunud aastate eest tulu kokku ligi 5,3 miljardit eurot ja tulusid deklareeris 643545 inimest mis on 15886 inimest rohkem kui 2010. aasta eest. Rakvere volikogu rahuldas täna senise linnadega Andres Jaadla tagasiastumispalve ning valis uueks linnapeaks Toomas Vareki, kes on ka seal kohal varem olnud. Viimati 13 aastat tagasi, siis Ago Gaškov küsis, mida arvavad Parek täna Rakvere tulevikust. Rakvere linnal on väga hea arengutempo sees ja ma arvan, tulevik linnakodanikele on küllalt kelge. Iga päevaga muutub linn üha kaunimaks ja paremaks, kuigi täna on, ütleme siis linnatänavate poole pealt probleeme palju, eks ta on olnud aastaid aastakümneid kogu aeg meie konnasilmaks, kuid ma loodan, et linnakodanikud on siiani aru saanud, et miks ei ole linnamajanduse rea pealt linna tänavatesse investeeritud, sest et just oodatagi seda suurt kanalisatsiooni ja veetrasside paigaldust, et nüüd on vaja see konnasilmil ära parandada. Aga, ja nii kultuuri, hariduse poole pealt on areng olemas spordi poole pealt täpselt samuti. Linna on väga hästi juhitud siin tänusõnad linnapea Andres Jaadla lale, kuigi ta oma eksimuse on siin saanud. Lõppotsuse saab siis läbi kohtu. Eks ta nüüd on natuke aega antud teemade tegeleda, kuid kindlasti minu soov on. Ja me oleme ka Andres Jaadla teemat rääkinud, et soovin, et Andres jätkaks on Rakvere linna Joanguks töö tegemisega. Aga mis kujul ja kus kohas, eks seda näitab lähitulevik. Tulite hea meelega selle koha peale tagasi, ma ei saa öelda, et ma tulin vastu tahtmist, eks selge, et oma sisemisi, mina pidasin natukene aru ja omad mõtted ja plaanid olid siin tulevikus olemas, aga aga kuna koalitsiooni toetusele olin saanud ja nende soov oli, et ma tuleksin linnapeaks ja kas jah sõna andsid, mis esimene asi on, mis teie linna peal ametis nüüd tegema hakata. Ja ma ei hakka suuri kannapöördeid tegema, seda ma ütlen kohe-kohe välja, sest et meil on hulgaliselt igasugu projekte, tuleb stabiilsust hoida, tuleb linna tasakaalukalt juhtida, tuleb neid välissidemeid ja suhteid hoida, mis siiani olnud meil. Toomas Varek rääkis Rakvere teedest riigikogu majanduskomisjon arutas täna avalikul istungil kogu Eesti teedeehituse korraldust ja teede kvaliteeti. Komisjon soovis arutada, kuidas Eesti teedeehituses olemasolevaid ressursse paremini kasutada. Tede põhjalikum projekteerimine tagab hiljem kümneid miljoneid eurosid kokkuhoidu ehituse ja hoolduse arvelt. Samuti ei taga vähempakkumise korras kõigutada vabam ehituspakkumine alati kõige kvaliteetsemat lõpptulemust, mistõttu tuleks ka teede puhul rohkem arvestada kogu teie elutsükli maksumust, mis arvestaks ehitusele lisaks ka tulevasi remondi- ja hoolduskulusid. Nii leiab komisjoni esimees taas. Nüüd aga jätkame välisuudistega ja Kai Vare. Ukraina ülemkohus lükkas tagasi endise peaministri Julia Tõmošenko apellatsioonikaebuse. Tõmošenko on süüdi mõistetud võimu kuritarvitamises Venemaaga gaasilepingu sõlmimisel ning talle on määratud seitsmeaastane vangistus. Kolmeliikmeline kohtunike kolleegium otsustas Tõmošenko kaebust ei saa rahuldada. Kohtunike hinnangul on eelmised kohtud teinud Tõmošenko kuritegude suhtes õige otsuse, teatas kohtunik Aleksandr Jefimov. Tõmošenko kaitsja sõnul suunas kohtunike otsust president Viktor Janukovitš. Lääneriigid on Tõmošenko vangistuse samuti hukka mõistnud kui poliitilise tagakiusamise. See on pingestunud ka Ukraina suhted Euroopa Liiduga ning takistanud vabakaubandus- ja assotsiatsioonileppe sõlmimist. Gruusia ja Venemaa piiri lähedal toimus relvakokkupõrge gruusia siseministeeriumi teatel tapsid gruusia sõdurid 11 relvastatud isikut, kes olid võtnud pantvange. Tulevahetuses sai ka kolm gruusia sõdurit surma ja lisaks viis haavata. Siseministeeriumi teatel võtsid relvastatud ründajate lavi piirkonnas pantvangi 10 inimest. Ründajate päritolu pole teada, aga riigitelevisiooni andmetel olid nad pärit Dagestanist. Süüria president Bashar al-Assad ütles, et vajab rohkem aega, et võita lahing mässuliste vastu. Valitsusmeelsele telekanalile antud intervjuus lükkas president järsult tagasi idee luua Süürias humanitaar, staartsoonid. Türgi välisminister tegi sellise ettepaneku, et luua põgenike jaoks turvalised alad, kus neile saaks ka humanitaarabi anda. Bashar al-Assad nimetas seda ebarealistlikuks ideeks, mille on välja pakkunud vaenulikud riigid ja Süüria vaenlased. Prantsusmaa välisminister ütles eile, et selliste puhvertsoonide loomine on peaaegu võimatu ilma lennukeelutsooni kehtestamise eta. ÜRO põgenikeagentuur hoiatas sel nädalal Süüriast Türgisse põgeneda üle 200000 inimese. See on ligi kaks korda rohkem, kui Türgi enda sõnul vastu võtta suudaks. Hollandis Schipoli lennuväljal antidena turvahäire, sest kahtlustati, et üks reisilennuk operdatud Hispaaniast Malagast Amsterdami teel olnud reisilennuk keskorditi lennuväljale kahe hävitaja saatel. Hollandi politsei sisenes õhusõidukisse ja leidis, et tegu oli häirega. Tegemist oli pilootide ja lennujuhtimiskeskuse kommunikatsiooniprobleemidega Šipali sellidena. Teinegi häire osa lennujaamast suleti, kuna ühe terminali lähedalt leiti arvatavalt teise maailmasõjaaegne pomm. Välisteemadel jätkame USAd, ründas täna orkaan aisak, nagu Neeme Raualt kuuleme, meenutab tänane päev New Orleansis selle ja selle naabruses otsekui kordusfilmi. Seitse aastat tagasi just täna möllas New Orleansis orkaan Katrina. Tänane päev meenutab seal otsekui kordusfilmi. Orkaan aisak ei ole küll nii jõuline kui Katrina. Tegemist on esimese kategooria orkaani. Katrina kuulus kolmandasse kategooriasse, kuid tuulte kiirus ulatus sellele vaatamata 130 kilomeetrini tunnis. Kui Katrina puhul oli üle 1800 inimohvri, siis täna veel ohvritest teatatud ei ole. Küll on torm põhjustanud suuri üleujutusi ning testis taas New Orleansi piirkonnas olevat tammi süsteemi. New Orleansi linnapea sõnul on vaid õnn, et linna tabanud taas kolmanda kategooria orkaan. President Barack Obama kuulutas Louisianas ja naabruses asuvas Mississippis välja eriolukorra. Ühendriikide rahvusliku orkaanide keskuse teatel liigub aisak oodatust aeglasemalt ja tormi kese jääb Louisiana kohale veega homseks. Edasi liigub torm naabruses asuvasse Arkansases ja sealt juba USA sisemaale, kus vihm on tegelikult hea uudis sest paljud osariigid kannatavad viimase veerandsaja aasta suurima põua käes. Tänu orkaani Leon. Ameerika pilk täna tasuisianal, kuigi peaks olema tegelikult Floridas asuvalt Tampal, kus toimub vabariiklaste kongress ja Mitt Romney, kinnitatakse homme ametlikult partei kandidaadiks. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Neeme raud, New York. Soome-eesti kirjanikul Sofi Oksaneni on tulemas uus romaan, kun, kühkised Katosivad, kui tuvid kadusid ja selle ilmumist saadab enneolematu reklaamikampaania ja huvi. Rain kooli kommentaar. Homme Tallinnas Nokia kontserdimajas koos filmi Puhastus esilinastusele korraldataval raamatu esitlus toob kohale ühe presidendi ja kaks kultuuriministrit ning vähemalt tuhatkond põhjanaabrit, kes sealse reisibüroo väitel on ostnud spetsiaalse reisipaketi. Soome raamatupoed valmistuvad erakordseks nõudluseks Oksaneni raamatu järele tavapärasest tunduvalt suuremate tellimustega. Raamatukogu taga on juba mõnda aega jaganud järjekorra numbreid. Näiteks Pärnust pisut suuremas Seinäjoki linna keskraamatukogus oli Oksaneni veel ilmumata romaani lugemise järjekorras selle nädala alguses juba 50 inimest. Üht-teist räägib Sofi Oksaneni romaani saatvatest ootustest seegi, et teose esimene tiraaž on üsna uskumatuna kostev, kuigi mitte päris enneolematu 100000 eksemplari. Samal ajal kui soome proosa keskmine esimene tiraaž 3000 eksemplari kanti. Selle tõlkeõigused on juba praegu müüdud kaheksasse riiki. Ühesõnaga raamatut oodatakse nii seal kui siinpool Soome lahte hinge kinni pidades. Kuid teada on selle sisust endiselt üsna vähe. Fakt on see, et see käsitleb taas kord Eesti ajalugu kuid kuidas, ja läbi mille teab vaid väga piiratud arv inimesi. Ülejäänud hoiavad hinge kinni peamiselt põnevusest. Aga osaga ärevusest või suisa hirmust seoses Sofi Oksaneni iga tuleb nimelt ikka ja jälle jutuks see kuidas tema viis käsitleda Eestit, eestlasi ja meie minevikku võib mõjutada meie rahvusvahelist mainet. Äkki me paistame kuidagi üksteise suhtes verejanulised, äkki elu Eestis paistab kuidagi ahistav, äkki Eesti naine paistab see või teistsugune? Sofi Oksanen ise on oma loomingu kohta öelnud, et kirjanik ei saa kirjutada sellest, mis teda ei huvita ja lisanud, et ainult isiklik on piisavalt huvitav. Kui Oksaneni teoseid tervikuna hinnata, siis võibki julgelt väita, et kui ta üldse midagi on avalikult pahupidi pööranud ja mainele mõtlemata paljastanud, siis iseennast lootused või suisa nõudmised, et ta peaks Eesti ajalugu kuidagi meile soodsalt kujutama, mõjuvad aga pigem tragi koomilistena. Kirjaniku kõige tähtsam õigus on loomevabadus. Kõik püüdlused tema loomingut reglementeerida, sertifitseerida või ükskõik mis muul moel mingisse sängi paigutada on pärit kusagilt hoopis teisest ajast ja kohast. Kirjanik ei ole oma sünnivõi kodumaa agent turismiedendaja ega pressiesindaja. Reformierakonna rahastamise asjaolusid uuriva kriminaalasja kohtueelses menetluses on nüüd lisaks justiitsminister Kristen Michalile ja riigikogu liikmele Kalev Lillolt saanud kahe erineva paragrahvi järgi kahtlustusega riigikogu liige Kalle Palling. Juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa kinnitusel kahtlustatakse neid kõiki erakonna varale seatud piirangute rikkumises. Pallingu kahtlustus on lisaks kvalifitseeritud ka pistise võtmise sätte järgi. Pärnus põles täna ennelõunal raba tänaval asuva rääma põhikooli võimla. Põleng sai esialgsel hinnangul aluse alguse tuletöödest, mida tehti võimlahoone sissepääsu osa katusel. Sinna paigaldati gaasipõletiga katusekattematerjali ruberoid ja sellest saigi tulekahju. Valguse kahju tagajärjel hävis halli kattematerjal ligikaudu poole ulatuses, aga võimla 400 ruutmeetri suurune põrand sai väga tugevaid veekahjustusi. Ka ilm ja taimi paljak, palun. Täna õhtuks kanduvad sajupilved Eesti idapiiri taha, õhurõhk tõuseb, kõrgrõhuvöönd tugevneb ja eelolevaks ööks taevas selgineb, mõnel pool tekib vaid udu. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on sisemaal neli kuni üheksa, rannikul 10 kuni 14 kraadi. Homme hommikul on pilvi vähe, päeva jooksul tekib pilverunki juurde, päikese kaasabil tõuseb maapinnalt nõnda palju niiskust õhku. Et mõni üksik pilve rünk saab ka nii paksukesed üürikese rabina olla, pudendab. Puhub idakaare tuul üks kuni kuus, saartel kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on 17 kuni 21 kraadi. Reede öösel katab Eestit kõrgrõhuvöönd, pilvi on vähe ja ilm sajuta. Puhub kagutuul kolm kuni üheksa meetrit sekundis. Sooja on viis kuni 10, saartel kuni 15 kraadi. Päevaks jääme samuti veel kõrgrõhuvööndi kaitsva tiiva alla, Päikest on enam idapoolsetel aladel lääne pool võib taevas olla pilvekihiga kattuda, kuid sajud veel merelt jõuda ei tohiks. Kagutuul tugevneb nelja kuni 10, saartel puhanguti 14 meetrini sekundis. Sooja on 16 kuni 21 kraadi. See oligi tänaõhtune Päevakaja kuulmiseni.