Tere, kallid kuulajad, alustame traditsiooni, tarkuse järjekordset saadet ja meie teema täna ütlen kohe välja on transpersonaalne ühiskonda, see on võõrsõna, mida me täna püüame selgitada. Ja selleks ma olen täna siia kutsunud siis järgmised inimesed, Mart Laisk. Psühholoog-nõustaja ja olen lisakoolituselt läbinud psühhoanalüütilise teoreetilise koolituse. Siis edasi saale, kareda, kes on siin lausa Austriast kohal. Mina olen muusikateadlane, töötan Viinis, tegelen ka energiatööga ja olen keskendunud ka transfer aktiivsetele protsessidele ühiskonnas, jälgin saksakeelses kultuuriruumis neid protsesse. Ja lõpuks neil juba tuntud esinejana Alar Tamming. Mina olen siis eesti transpersonaalse assotsiatsiooni asepresident ja seesama transpersonaalne keeruline sõna tuleb sõnadest transüle ja personaalne isiku. Et üleisikuline, et see on siis teema, kus inimene on midagi rohkemat kui tema ise, millega on siis kokku puututud minu arust juba ütleme sellest ajast, kuidas öelda kirjasõna käes ana. Nii et me täna vaatlemi oska isetud või sellist ego ületavat ühiskonda. Kõige ürgse minevik on loomulikult mütoloogia ja kui me vaatame müüte ja võlumuinasjutte, siis ega seal muud võtta ei ole. Kui kuningriik. Seal on ikka kuninga sees ja kuningas taga kuningapoeg ja kolmas vend, kes saab seal kuningaks ja nii edasi. Selles on oma liin, mis haakub Kreeka aristokraatia liiniga, mida ka nagu tol ajal peeti kõige paremaks. Kuningakoha pealt tuleb mulle kohe meelde Jungi psühholoogia kuninga arhetüüp. Siin on lihtsalt kaks valikut, et kas on nii-öelda kuningas, kes hoolitseb oma rahva eest. Türann, kes türaniseerib ümbruskonda. Nojah, ja mina näen seda asja ka selle külje pealt, et mulle väga meeldib ken, Wilberi lähenemine, kuidas areng toimub eraldumise ja taasühinemise kaudu. Kuningas kannab nüüd seda sellist ego ülistamise mõtet või ideed, ehk et kuningal puhul on siis ego kummardamine viidud peaaegu maksimumini. Ja selles mõttes ta eristub hästi palju kõigest muust. Eraldiseisev oma ettevõetav jõud. Tänapäeval see kuninglik ego eristamise seisus ja peaaegu igale inimesele kohale juba. Kui see nagu kõiki hõlmab, siis me lõpuks peame jõudma sinna, kus me taasühinema. Et see on, minu arvates on selle kuningaks olemise idee. Sa väidad siis, et praegu juba iga inimene võib, paljud inimesed julgevad ennast tunda kuninglikuna? No see on ju demokraatia mõte, mis kõigist on saanud kuningad, kuningriik, kus on siis lahustunud nii-öelda inimkonda, aga ta ei ole kadunud, ta on ikkagi kasvanud igas inimeses, ehk et kui Fjotalismis oli väga üksikud indiviidid võimelised selliseks mina tunnetuseks nagu kuningale ja seda mina väge kandma. Demokraatias on kogu ühiskond jõudnud sellele tasandile, kus me kõik oleme võimelised teatud mõttes kandma kuninga vastutust. Selline üldise küpsemise märk minu jaoks. Mõtleks kohe vahele, et see kuningarhetüüp minule tähendabki seda, et eelkõige kuninga ülesanne on see, et tema kuningriigil oleks hea elada. Et see nii-öelda kõik kannavad seda vastutust minutitest, välja arvatud riigijuhid, et nemad nagu mul ei ole aru saanud, et nendele nii-öelda kuningarull, kus nemad peaks hoolitsema selles, et riigil oleks nagu hea Neungi Jaanduses mulle meenub ka, et kuningas on see, kelle ümber kõik nagu võIts elavate inimeste anded võimed seal välja, ta nagu soosiv näid nagu loob selleks tingimused, rõõmustab selle üle. Aga edasi, kui nüüd tulla ennemuistsest ajast oleviku poole, siis võib-olla mainiks mõningaid utoopiaid, mis võib-olla meil on meelde jäänud mulle näiteks plaatoni utoopia ideaalriigist, mida valitsevad filosoofid. Minule meenub kohe nii-öelda ülikooliajast sellisest nii-öelda poliitökonoomia õpikust sanssimoonia Fourier kui nii-öelda utopistlik ühiskonnad, mis olid siis nii-öelda sotsialismi üheks neljast alustalaks, millele see nii-öelda üles ehitati millega meile süstiti muidugi väga negatiivsus nende vastu, aga hiljem on ikkagi aru saanud, et nende inimeste eesmärk oli ka ikkagi endast paremat riiki ütleme, ümbruskonnas parimat paremat ühiskonda organiseerida, kus jõle tähtsa, mitte mina ise, vaid nii-öelda ühiskonnas ka teistel oleks hea olla. Eks seeläbi ajaloo olnud sidu kõikidele ideoloogiatele, et me võime neid vihata või mitte vihata, aga, aga paratamatult ühisosa kõigi on see seal loojad usuvad, et seeläbi saab midagi paremaks isegi see paljukirutud nõukogude liit, kus me kõik oleme läbi tulnud siin, meie vanusegrupis. Eks seegi sai ikkagi alguse sellest, et loodeti midagi. Ma tuleksin oma valdkonna juurde ja tänapäeva rohkem, kuna ma olen viimased tosin aastat olnud holistliku teaduspõllul tegev ja, ja hoolega seda vagu kündnud, siis tegelikult kogu holistlik teadus tegeleb utoopia ka konkreetselt siin meenub astrofüüsik Juliana kes tuli oma utoopia ka välja, väga põnev, aga põhimõtteliselt kogu uuem, holistlik teadus tegeleb utoopia ka, mida nii vasakult kui paremalt löödud ja, ja Kolgitud, sest ei mahu olemasolevasse raami. Reaalsesse ellu tulles on mulle näiteks meenub selliste heade näidetena kunagi Toomas Trapido poolt esmakordselt tutvustatud irokeesid konföderatsioon mis on kestnud võib-olla 600 aastat ja kus siis ka Ameerika kolonalistid võtsid oma demokraatia ei tee küll osaliselt üle, ainult. Siis muidugi Austraalia aborigeenide määratu ajalugu. Mulle meenub Tarmo Urb, kes mainib, et pärimus ulatub 400000 aasta taha. Ja küllap on palju teisigi loodusrahvaid, kes on elanud, võib olla kümneid tuhandeid aastaid samas piirkonnas täiesti jätkusuutlikult ja võimalik, et ka väga õnnelikult. Millegipärast mulle meenub Vot Liivia Gaddafi otse roheline raamat, kuskil seda väga kiideti. Ja siis me muidugi jõuame jah, Venemaa suure eksperimendi, mis minu jaoks on palju suurem eksperimente olnud kui Šveitsi eksperiment. Teine on õnnestunud, esimene justkui läks vett vedama. Ja lõpuks oma nimetaksin siis mäe, kes teadupärast siis maailma mingisuguses õnnelikkuse indeksi saanud kuskil teisel kohal. Kui meie oleme tagant kolmandad, siis nemad on teisel kohal. Mina tahaks kohe Rootsi ka kõrvale, sest noh, nende nii-öelda heaoluühiskond on nii-öelda minu jaoks tegelikult praegu hetkel siiski jätkusuutmatu, mis on üles ehitatud sellele, et inimestel on lõputud abirahad, mille eest nad võivad ka lõputult puhata. Et nüüd on ikkagi see küsimus nii-öelda töö ja, ja vaba ajavahekorrad, et ühiskonnas ei tohi ka see mingil hetkel paigast ära minna. Et ei ole võimalik, et nagu plaat on ühiskonnas, et me kõik istume ja laulame ja mängime siin lüürat ikkagi peab olema ka see, et kus sa annad oma panuse sinna, aga see panus peaks olema jah, nii nagu sotsialistlik ühiskond ütles, et igaüks annab kohe vabatahtlikult maksimumi, et ideaalne oleks selline kogukonna küsimus ongi, et seal sa teistmoodi saa eksisteerida. Ma arvan No tänapäeval ju justkui tööviljakus on juba nii kõrge, tehnoloogia on nii arenenud, et justkui võiks ju vähem tööd teha. No minu arvates on küsimus selles, et niikaua, kuni me ajame kõik taga ühte asja nii kaua sisuliselt võib see tööviljakus kasvada lõputult. Me oleme ikka näljas. Minu arusaamise sellisest võrk ühiskonnast tähendab ikkagi seda, et kui sina, Peeter taas vaata neid teha, siis mina, Mart, saan sellest saatest kuidagi söönuks nii-öelda okei, ma ei saa küll sööja jaoks, eks ole, leidub teine Peeter, kes saia küpsetab ja kes teeb seda kirglikult, tähendab, ta teeb seda sellepärast, et see on tema kirg. Ja tema kirg on minu rahuldus ja minu kiirgud jälle kellegi teise rahuldus ja, ja noh, see jaguneb niimoodi. Et noh, me ei pea jooksma kõik ühe asja järgi nagu praegu jooksma raha järgi, eks ju, et siis peaks küllus hakkama kuidagi jagunema õiglasemalt ja kõigile rahuldust pakkuvamalt. Ma tahaksin natukene laiemalt seda teemat käsitleda. Me peaksime alustama sellest, et me elame ühiskonnas, kus mõõdud tundetult produtseeritakse mittevajalikke asju ja neid, neid inimesi on orjastatud just nimelt mittevajalikud tööga ja neid inimesi nüristatakse ja neid manipuleeritakse, nende ajusid pestakse massimeedia ja kõikide muude võimalike kanalite kaudu, alustades haridusest, lõpetades teadusega, religioonides ja nii edasi. Ja kui võimaldame inimestele, mis on täiesti reaalselt teostatav reformeeritud finantssüsteemi kaudu niinimetatud kodanikupalga, et inimesed võiksid hakata tegelema sellega, mis on nende kutsumus vabaneks tohutu hulk potentsiaal inimkonna hüvanguks. Ning selle protsessiga kaasneb muidugi loomulikult üks väga oluline valdkond väga paljusid inimesi peab hakkama nõustama, et nad üldse selle selle kihistuse tarbimisühiskond on nende pähe ladunud, et nad üldse hakkaksid mõtestama, kes nad on, mida nad üldse siin elus tahavad teha. Et nad raviksid ennast terveks kõikidest nendest traumadest, mis ühiskond on neile tekitanud. Ning ma näen ette, et selle ülemineku protsessi ajal saab olema väga palju vaja nõustajaid, tervendajaid, kes aitavad inimestel leida iseennast. Ja kui me oleme selle etapi läbinud ja meil on inimesed, kes teavad, mida nad on siia ellu tulnud tegema, siis meil on vabanenud tohutu potentsiaal ja me teeme kvanthüppe sellise potentsiaaliga inimkonnast. Vot, siin oli juttu seonduv selle mõiste nagu rämpskaup, eks ole, noh mis mida paljud poed on tähistanuda, ta on kiiresti riknev. Ma mõtlesin kohe uue mõista välja rämpstöö. Paljud teevad rämpstööd üldse mõtlemata, kas on mõttekas, teine asi, ma muidugi tekkis paralleel tõepoolest, et me saame koolis kõigepealt 12 aastat tuupi ja siis veel tiibetlaste aias lasteaiast, Uppisist, kooli stuup ja siis veel ülikoolis ülikoolis ja siis teadusasutustes. Aga kodanikupalgast ma mäletan enne globaliseerumis aktiivselt räägite Soomes näiteks ma mäletan, tollel pakuti 1000 marka, mille oleks vabalt ära elanud iga kodanikke, kes oleks tahtnud rohkem, see oleks läinud tööle. Aga nüüd on uuesti see küsimus vist tõusnud päevakorda ka maailmas ja Euroopas. Ja mul endal oli ka vot selline mõiste nagu üleminekuharidusega haakus, nagu eraldi ülemine haridust. Ma sain ka natukene neid vabu assotsiatsioone selle jutu peale, mis mulle nagu meelde jäi ja mis mul tekkis, et kõigepealt see nii et tootmine on meil hästi suur, küll aga meeme suumima selle pildi hästi suureks, vaatame, aga tal on seitse miljardit inimest ja sisuliselt on tänu sellele meil see heaoluühiskond, et kuus miljardit teeb tööd osa nendest kahe dollari eest päevas, et kui me võtame nii, et kõik need kaubad, mis me praegu Hiinas toome, kui neid toodetakse läänes, siis nende hind oleks, ma pakuks välja viis kuni 10 korda suurem. See on küll praegu laest võetud number Lähen inimesi ei suudaks endale lubada, et küsimus ongi selles, et kus tasandilt seda vaadata. Ja teine küsimus nüüd see oli nagu juttu sellisest finantsreformist süsteem, noh, siin on loomulikult selge, et finantssüsteem on määratud kaduma, mis praegusel hetkel on. Et milline peaks olema see õige juussüsteeme. Et nüüd on minu jaoks hästi filosoofiline küsimus, et kui palju peaks maailm, ühiskond põhinema ise reguleerumisele paindlikkusele ja kui palju peab, ütleme, nii-öelda määratama ja minu seisukoht on see, et maailm ja finantssüsteemi üldse kõik süsteemid peaks olema ise reguleerivad ja paindlikud, sest need jäävad evolutsiooniliselt ellu. Aga milles on praegu küsimus, praegu on küsimus see, et kogu see Lääne ühiskond tegelikult ei ole kapitalism, kujutage niimoodi, vabandust, aga ta ei ole turumajandust, seal on ise reguleerumine puudu. Panganduse finantssüsteemi puhul on see täielikult puudu ja üritatakse seda reguleerida ja sealt hakkab minu arust nagu asi pihta. Teist varianti, kui muidugi see süsteem praegusel hetkel vastu taevast ja jääb ainult loota, et asemele tuleks isereguleeruv süsteem. No ma tahtsin kommenteerida selle koha pealt, et kapitalism oma olemuselt ei ole isereguleeruv turumajandus, ka turumajandus ja just nimelt on teatud mõttes, aga teda reguleerib hirm. Ja see on tegelikult sundkogu, see süsteem on olemuslikult üles ehitatud sunnile. Noh, kui me rääkisime ennist sinu utoopetest, siis tuntud marsruut, kommunism on, on selline tasand, kus ühiskonda juhib noh, ütleme nimetamise armukeseks või, või armastus või tähendab kus tehakse tööd, mitte sellepärast, et mul on surmahirm, kui ma ei tee tööd, siis ma suren ära tehakse tööd sellepärast, et mulle meeldib seda tööd teha ja kui me saavutame sellise tasandi igale inimesele midagi, mida ta, mis talle väga meeldib teha, kui me saame kuidagi lahti sellest surmahirmust selleks lahti saamiseks on muidugi oma teadvuse nihe, peabki toimuma, või siis mingisugune kvanthüpe. Et kui me sellest surmahirmust ühiskonnast lahti saama, siis hakkabki nagu hea Tahan siin kohe lisada, et professor Herman, kes on saksakeelses kultuuriruumis niisugune finantssüsteemi tegeliku olemuse valgustaja, tõi ükskord väga olulise aspekti välja. Nimelt kui rahasüsteem läks üle nii-öelda võlasüsteemile, et raha hakati looma tegelikult krediitide kaudu ja raha on tegelikult võlgu olev raha siis see süsteem kopeldati tegelikult väga osavalt inimese ajus olevas juba olnud aspektiga, mille olid sinna istutanud religioonid süütunde kaudu. Ja see negatiivne kontroll, mis, mis on teatud religioonides sees süütunde kaudu seda osavalt ära kasutatud rahasüsteemi puhul ja tegelikult olemasolev rahasüsteem, salajane riiklik ususüsteem peale, sellepärast et sellest ei tohi rääkida, riiklik, sellepärast et riik hõõrub seda meile peale ja rahasüsteem eksisteerib siiamaani ainult tänu sellele, et piisavalt suur inimesi usub sellesse. Ja meil oleks viimane aeg sellest raha kirikust välja astuda. Sa väitsid, et Mart, et kapitalismi, turumajanduse algselt peale rajatud hirmule kuskilt meenub Max Weberi väide, et kapitalism algselt oli mänguline. Ta ei olnud selline julm, tuli mänguline iga ajale, poiss võis saada miljonäriks. Alles hiljem ta hakkas Molopoliseeruma korrumpeerunud maja muutuma nii-öelda julmaks mängus. Soov saada miljonäriks on juba iseenesest hirmu poolt juhitud soov, sest me ju ei vaja miljonäriks olemist. Me vajame tunduvalt vähem. Miks me hakkame korjama midagi? Alarcin Kulla kõigele suures koguses näiteks, eks, et seal lõikame selle välja. Et see, see on ikkagi hirmust tulenev, et me peame justkui ootame mingeid musti päevi kogu aeg. Aga kui me neid ootame, siis nad tulevadki kogu aeg, siis me tegelikult elamegi kogu aeg nendes mustades päevades ja me oleme kogu aeg näljase hirmu. Ma näen seda asja natuke, ütleme, teise nurga alt, mina nimetaks seda nii, et teadlikkus näiteks oma surmast me oleme kõik teadlikud oma surmast, see ei tähenda, et me selleks peaksime valmistuma kogu aeg hirmus olema, aga on täiesti loomulik. Vanemas eas inimene siis teeb mingeid ettevalmistusi selleks, et mismoodi temast nagu asjad järgi jäävad. Et kui me räägime praegusel hetkel näiteks noh, võib-olla juttu sellest nii-öelda mustadest päevadest, no minu jaoks ei ole nagu küsimust, et maailm ei jää selliseks nagu praegu on. Ja siin ei ole mingit kahtlust, et noh, kui me võtame nüüd siin ühe sellise suurena, mõtle Oswald Spengleri, kes ütleb, et praegune Lääne ühiskond on, ütleme, üks seitsmest tsivilisatsioonist ja nendel on kõigil tekkimine, tõus, tip ja langus ja ütleb, et see on juba alates 20. sajandi alguses selgelt langusest. Muidugi, see langus ei tähenda seda, et ta nüüd homme lõppeb, ta ütleb, et see on kahe-kolme sajandipikkune protsess aga see langus sisaldab seda, et kui selline looming on lõppenud, tsivilisatsioon, et ühiskond liigub ainult suurema ja võimsama suunas, linnad muutuvad geomeetrilist, eks kõigil seitsmel kadunud tsivilisatsioonilise samamoodi maaelu hääbub ja samamoodi nagu maaelu hääbumine on siis ütleme, suuri linnu jätnud tühjaks, siis mina kujutan ette, kuidas 100 viia 10 aasta pärast nii-öelda praegused metropolis on täiesti tühjad, kus seal ei ole mingisugust veevärk elu, mis ei tähenda, et inimkond ära kaob, et ma näeks seda lihtsalt nii-öelda protsessina, mille tõttu ei, tähendab me peaksime nagu hirmu tundma, sellepärast kogu selline analüüsi mõte on teadvustamine, et me teadvustame järjest rohkem seda, mis on meie alateadvuses ja see, mis välja tuuakse, ei too enam hirmu. Minu eesmärk ei ole kedagi hirmutada. Ma olen kindlasti nõus sellega, et sina ei hirmuta, aga ma näen seda hirmu selles selles süsteemis olemuslikult sees olema. Kui me oleme selles üleminekuperioodis juba väga jõudsalt sees ja me peame hakkama välja tooma väga olulisi seni varjatud kiht, mismoodi inimestega manipuleeritakse, on võltsitud, kuidas on ajalugu võltsitud, kuidas on füüsikat võltsitud, kuidas tegelikult suurem osa sellest, mida inimene õpib, mida ta saab massimeediast, kuidas seal on väga vähe tegelikult tõde, kui me hakkame seda kõike välja tooma, siis me peame arvestama sellega, millised reaktsioonid inimestel tekivad ja peame leidma mooduse neid negatiivseid emotsioone niimoodi neutraliseerida, et ühiskond ei läheks paigast ära, et inimesed ei läheks nii-öelda pöördesse, et me need teadlikud inimesed, kes me seda tööd teeme, et me näeme ette, mismoodi me kogu seda nii-öelda seda avalikustamise paljastamis tegevust niimoodi suuname, et me selle käigus transformeerida ka ära, kõik need negatiivsed emotsioonid, mis inimestes üles tulevad paratamatult sellega seoses. Saada, kas siin ei tööta seesama metoodika, mida seni rakendatakse, et lihtsalt tambitakse ühte väravasse aga lihtsalt alternatiivmeedia, mis praegu väga jõudsalt laieneb ja haarad turgusid, seal lihtsalt ootakse teise väravasse kogu aeg. Alternatiivmeedias on muidugi väga erinevaid kihistusi, selles mõttes ja aga muidugi alternatiiv meediani jõuavad ka inimesed, kui neil tekib küsimusi üldse, et kõik, mis toimub alternatiivmaastikul kõikjal kuld, mis hiilgab, seal on ka väga teadliku provokatsiooni sees millega püütakse siis kõike, mis puudutab alternatiivseid liikumisi, alternatiivset mõtlemist, seda maha teha, mustata, naeruvääristada, seal on väga palju kihte sees. No minu 79 aastane ema näiteks kuulab raadiot, vaatab televiisorit aga ta ei käi arvutis, et tal puudub ligipääs nendele kanalitele, ma tooks siia kohe juurde. Näiteks minul, kui ma arvutist midagi vaatan uudiseid, siis ma ei tea kunagi lahti öelda Delfit ja postimeest, kuigi need on ka seal kuskil olemas, vaid ma jälgin niisugune mingi infiniit, ann nõuniaalsekstinction, protokoll, kus iga päev pannakse üles kuus, seitse uudist ja mis ei ole nagu mainstreami meedias. Minu arust need on nagu palju huvitavamad ja palju tähtsamad seal. See on ka minu praktika, ma jälgin kogu aeg oma erinevate maade kanaleid, kus jookseb olulise info sisse, mis puudutab aktuaalseid arenguid ja niisugust visionäärliku tulevikuprotsessi. Kui nüüd vaadata viimase paari aastakümne sotsiaalseid liikumisi, visandaks võib-olla ka siin paar märksõna, kuidas sotsiaalne mõte avangard-is või eliidis eesliinil on kulgenud. Mulle meenub kõigepealt selline liikumine nagu atakk, mis vist rajati Prantsusmaal, kui ma ei eksi, 1009 98. Soli globaliseerumise vastane liikumine, mille peaeesmärgiks siis toobini maksu kehtestamine rahvusvahelistele finantstehingutele, ehk siis börsi elimineerimine. Kuid nemad ei rääkinud veel midagi rahast kui võlast näiteks ka David kortan väga napid sellest kuskil kirjutas tol ajal oma globaliseerumisvastastes raamatutes. Kuid kahetuhandenda aastate algupoole võib-olla 2002 2003 ju algas maailma sotsiaalfoorumi liikumine, tekiksid kohalikud riikide sotsiaalfoorumid, linnade sotsiaalfoorumid, näiteks ka Soomes väga aktiivselt, kus inimesed tulid kokku ja vot siis arutasid justkui asju. No ja nüüd siis vahepeal noh, minu jaoks oli Ron Pauli revolutsioon olid eelmised presidendivalimised mis õnnestus kuidagi elimineerida, maha ümber matta. Aga mis ilmselt jättis midagi hõõguma ja liikuma USA nii-öelda kihtides seal. Lõpuks siis selle aasta vist mais või millal see Oves siis nagu puhkes. Austrias läks tegelikult sügisel tihedamaks liikum september, oktoober. Kas need o s või okupajevoolsest riid on nüüd nendest justkui kõige küpsema kõige teadlikum võrreldes nende eelmistega? Ta on kindlasti järgmine etapp, aga nii nagu kogu ühiskond on protsessis võime jämedalt öeldes eraldada ka kaks niisugust alaliiki. Üks niisugune realistlik integraalsed teadvuse kandjad, kes kes ei lähe enam millegi vastu, vaid kes lähevad uut ühiskonda üles ehitama ja siis teine tiib, kus on kõikvõimalikud anarhistid ja revolutsionäärid koos ja kelle hulka ka kerge sokutada provokaatoreid Austrias ka paraku tehti. Seda tehti päris julmalt, nii et professor fermannile keerati kaela täiesti olematust intervjuust natsisüüdistus natsitempel lüüakse pähe igaühele, kellest on vaja lahti saada, nii nagu me oleme ühiskonnana protsessis nii ja me oleme täpselt nii kaugel, kui me oleme, nii on ka selles liikumises, ütleme, nisugune väärsem pool ja on on niisugune pool, kus on veel väga palju segadust. Nüüd enne kui läheks selle transpersonaalse või isiksusliku osa juurde lähemalt, mis siis, nagu Eestis üldse on olnud peale laulva revolutsiooni, kas meil ka midagi on olnud? Mina olen mõelnud mikspärast, laulva revolutsiooni aegseid laule, enam üldse raadiost ei lastud, keegi oskab sellele vastata, et kas siis kardetakse midagi või kas nad ei ole ilusad või ma ei ole praktiliselt kordagi kuulnud. Ma arvan, et pigem mõjups sarkastilise praeguses ühis- või rasse mõjuks nagu irvitusena praeguses ühiskondlikus situatsioonis. Sest jah, kuhu me oleme jõudnud oma laulva revolutsiooniga? Tegelikult igasuguseid väiksemaid liikumisi on kuhjaga Eestis praegu sotsiaalselt teravaid liikumisi alates seal Nõmme raadios kui rahvaraadios, seal terve mõistuse sündikaat, Facebooki, need rühmad, kõik, eks Facebooki rihmad on väga oluline. Teadvuse kandmise meedium ja nad mulle ikka meelde see Rockefeller hüüatus seal kuskil senatis, et pagan, et oli vaja seda intel. Mugav koht enda ideede väljaelamiseks ja noh, ma isegi seal üritan üht-teist mõtis kella, et ma usun, et, et noh, mõne mõne sellise avastuse leiutise pealt ka see uuenemine algab, et eestlane iseenesest on hästi mugav inimene ja paraku ma usun, et võib, mulle tundub vähemalt, et, et see orjameelsus, mis on siiski meie rahvuseks kasvamist saatnud sadu aastaid. Et ta ikka nii paganama sügavalt sees, et naljalt ei minda, ikka kisama. See, mis Acta liikumine siin esile tõi, selle tuules kohe õpetajate streigil. Nad tundub, et midagi on nagu natuke liikuma hakanud, et aga see viha hästi hillitsetud ja noh, kui ka väljas sajab vihma, siis mõtteta tühjaga. No teine asi on see, kui palju nüüd sellist tippintelligentsi nagu on kaasa tulnud, noh nii nagu loominguliste liitude kultuurinõukogul oli omal ajal. Ja see on minu jaoks märk, et vara veel, no intelligentne inimene ei hakka oma nahka nagu turule tooma enneaegselt või. Aga ma tahtsin öelda selle intelligentse intelligentsi koha pealt, et tegelikult mõistmine, kuhu poole võiks nagu liikuda ühiskond ja sellised uued ideed, need, need tihtipeale noh, me ei kaasne praegu ütleme klassikalise hariharidusega. Et need inimesed, kes on läbi oma haridustee saavutatud positsiooni ja kes võiksid olla autoriteedid, nad tegelikult ei suuda nendes kategooriates tihtipeale mõelda veel ja seetõttu ei ole ka sellist autoriteetset sõna kuskilt naljalt kuulda, et tunnustatud autoriteedid ei julge oma sõna veel välja öelda, kui keegi võib-olla mõtleb selle slaidi, sest noh, see on nii, nii alternatiivne veel et sellega võidakse oma usutavus maha mängida ja seetõttu hoitakse kõrvale Saksa kultuuriruumis on, on siiski asi märksa kõrgemal, juba just enne siia tulekut tegin lahti ühe tsikli, äsjase artikli, kus majanduseetik Ulrich hiljem on ja üle 100 professori Saksamaalt Šveitsist on kirjutanud alla memorandumi üle mis käsitleb majandusliku imperialismi. Võimas majandus, eetikute liikumine on praegu tõesti akadeemilisel tasandil. Samas ma vaatasin sedasama, slaidi peal oli Inglismaal on niisugune instituut nagu uue majandusliku mõtlemise instituut, aga mulle tundub, et sepasüdamikul on ikkagi südametunnistusega akadeemiliste inimeste ärkamise aeg ja, ja Saksa ajalehtedes võib asjalik akadeemilise Martkonna ringkonna inimeste artikleid lugeda. Olen aastaid nende julgemalt artikleid, kes analüüsivad täiesti ausalt ja ja selgelt seda olukorda, nii et Eesti, Eesti küsimus on lihtsalt see väiksus, et meid on veel siin nii vähe, et igaüks on pilgu all ja kes siis julgeb välja tulla, seal peab olema väga suur julgus, et sest ta teab, et seda kohe autsaider. Et küsimus on ka selles, et kas muutus on võimalik ainult Eestis või see ongi nii-öelda Euroopa muutus ülemaailmne muutus, et kus kohal on see nii-öelda meie nii-öelda tähelepanukese, et mina arvan, et ainult Eestis ei olegi võimalik praegusel hetkel midagi teha ja samas mulle tundub, et kogu maailm ongi nii-öelda muutumas ikkagi globaalseks, et kui seda suundumust vaadata, siis 150 aasta pärast on võib-olla maailmas ainult üks keel ja millel on ka oma ja noh, loogika oleks samamoodi taga. Ja Eesti probleem on jah, see, et meil isegi ei ole seda tõlkekirjandust või nii-öelda needsamad asjad, mis siin praegu jutuks ei tuleks, kindlasti väga huvitav nagu läbi lugeda Vistangaks sait alkeemia e mingid asjad on ka siin Eestis ka nagu ikkagi tillimas tundub ikkagi, et noh, maailma ajalugu pannakse jälle paika ikkagi, ma tean Moskvas Pariisis, New Yorgis, Londonis. Meie õnn või õnnetus ongi see, et me oleme jälle nagu ajast maas, natukene ei ole nagu eesliini. Meie eest tehakse. Samas, aga jälgides need sotsiaalmeedia võrgustiku kaudu, mis Eestis toimub, siis noh, need inimesed ei tule veel praegu avalikult massimeediasse. Aga ma peaks ütlema seda, minu tähelepanek on selline, et tegelikult need inimesed, kes teadlikult ikkagi jälgivad neid protsesse ja teadlikult muudavad ja kujundavad oma elu tundub, et protsentuaalselt on neid inimesi isegi rohkem, kui on võib-olla seal Kesk-Euroopas aga lihtsalt aega veel olnud nii küps, et nad oleksid ühinenud ja et nad oleksid jõuliselt praegu veel välja tulnud, aga tegelikult see kandepind, ma arvan, on, on täiesti korralik ja ühel hetkel toimub muutus, ma arvan Ma olen ka seda, et on puudu selline, ütleme piltlikult ikkagi selge teooria, mis võiks nagu saada või ütleme, kuidas, nagu inimestel oleks hea elada, et kui me läheme 19.-sse, kus oli see nii-öelda raske aeg, siis sellel ajal loodi mitmeid suuri inimkonda siduvaid teooriaid, kasvõi kasvõi see marksism, eks ole, mida nii-öelda teooria on ta isegi väga huvitav, et oli näha, vähemalt inimesed mõtlesid sellel teemal, aga praegu, kus me toodame rohkem kui kunagi varem sellist kaupade jagamise teooriat oli puudu, on küll välja hõigatud ainetest piisaks praegu kogu nii-öelda maailma näljahädade likvideerimiseks, aga noh, see on ka kõikeks ei ole sellist nii-öelda mehhanismi, kuidas seda nagu hakata ellu viima. Ma ei taha öelda, et need teooriad kõik hakkaksid nagu toimima, aga me peaks sinnapoole minema, et vähemalt üritada neid luua, sealt kerkib esile mingi nii-öelda järgmine tasand ja ikkagi ma ikkagi tunnen, et selline protsent võib-olla on Eestis suurem. Aga mulle tundub, et üldse niisugune transpersonaalne või selline valmisolek on ühiskonnas ikkagi kasvanud. Kui ma nagu oma ringkonda vaatan erinevaid kohti, siis ma pakuks selleks pulgaks, vanasti olid üks, kaks protsenti, siis pakuks, viis kuni 20 praegusel hetkel mina ütleks nii, et kui inimene juba joogatrennis käib, et see on nii-öelda transformatsiooni algus. No siin me olemegi jõudnud protsentideni, protsent teatavasti pakub selline ilus mudel nagu spiraaldünaamika mudel. Kui nüüd vaadata nüüd viimaseid nii-öelda teadvuse laineid või meeme, mis meid huvitavad, et ütleme, et ratsionaal teadusliku teadmuse lainesse kuulub 50 protsenti täiskasvanud elanikkonnast maailmas praegu. Ütleme juurde, et see on siis nii-öelda, kus inimene arvab, et loogika, ratsionaalsus, kõige kõrgem nii-öelda teadmise vorm, kus ma mõtlen, otsustan ja tegutsenud selle järgi saavutan tulemusi ja see on see, kus enamus maailmast nagu elab No siis vist oli 30 protsenti oli selline varasem absurutistlik religioosne Me meenub näiteks islami, viisin kristlus, fundamentaalne kristlus ja nii edasi. Siis vot eelviimaseid meeme on postmodernne meeme, seda pakuti keskmiselt 10 protsenti, aga Euroopas Ameerikas 15 20 protsenti, mille vaimne osa ongi nagu näiteks, eks ole. Selle järgi võiks ju Eestis olla kuskil ligi 200000 inimest täiskasvanutest, eks ole. Kes justkui tegelevad selliste vaimsete asjadega ka ühte või teistpidi, alates seal taimetoidust kuni waldorfkoolide, nii, eks ju. Edasi kaks kõrgemat meemi ongi integraal, Neeme ken Wilberi mõttes, et kas juba mõtleminte kraalselt, vot kõik tasandid, kõik sektorid, neid on üks protsent, ehk siis minu arvestus 10000 inimest Eestis, aga millal see statistika tehtud, see oli jah, ikkagi, ma kardan, et aastakümneid tagasi. 96 jala peale pilt on kindlasti oluliselt muutunud ja ilmselt paremuse poole kõrgemate meemide osakaal kogu aeg kasvab, madalamate kahaneb, kusjuures kasvab eksponentsiaalselt võimalikke sibula, aga. Ta ei kasva nii-öelda riigijuhtide hulgas on minust mantslav Haavel oli võib-olla viimane selline, kelle kohta võiks selgelt öelda, et kergelt transpersonaalse suunitluse Euroopa riigijuht Ja vot 0,1 protsenti holistlik meem, mis on siis justkui südamepea liit juba mitte ei mõtle integraalsed, tegutseme hästi tõhusate vahel. Siin tuleb mulle meelde selline nagu transpersonaalsete loogilised kaks sellist inimkäsitluse kontseptsiooni on, et üks on sama, Artur Köhler, kes ütleb, et meil puudub side tunnete ja mõtete vahel ja me oleme sunnitud välja surema, et kui me seda ei suuda nagu luua, et me teame, mis peaks tegema, ei tee seda ja me teeme seda, mida me ei tohiks teha, et see on nagu selgelt ja teine käsitlus on ikkagi Auro pindo käsitus, mis ütleb, et inimene on oma evolutsiooni algfaasis tavaline seisund, kus me oleme ja kogu aeg, et see on selline kollektiivse arengupeetuse vorme, siis oleks meil vaja ületada. Leib on see, et inimene, kes hakkab selliseid asjadega tegelema, hakkab seda ületama, tema ei leia ühiskonnas toetust. Selle peale mul tuleb meelde professor Hermanni võrdlus, ta võrdles inimkonda konnaga. Kui me konna paneme ühte potti ja, ja selle siis ja kuumuta aeglaselt, siis konn ei märka enne, kui vesi on keema läinud. Sama on toimunud ka meie ühiskonnas, et see valetamine ja petmine on nagu niimoodi vähehaaval juurde võtnud. Nii et inimesed ei näinudki enne, kui nagu kõik kõiki kõiki, nii et see läheb nagu samasse kategooriasse. Võrdlus. Keenud konn enam välja ei. Samas keemispunkt on seal siiski oluline tegelikult ühiskonnas tekib siis just see kvanthüppevõimalus. Erinevalt konnast, kes keeb rahulikult edasi ja ei, ei protesteeri, siis inimene hakkab siiski keemispunkti väga tugevasti protesteerima. Ja teine asi on see, et seesama vesi, mis siis keema läheb, siis see keskkond sõja aurab ise ärase ise muudab oma olekut. Aga läheme edasi inimese arengu juurde, täpsemalt me vist kõik oleme nõus, et mingeid erilisi sotsiaalseid kvanthüppeid ei toimu enne kui need toimuvad inimese teadvuse, eeskätt siis avangardist kõigepealt ja vot millised, kui me räägime, et inimene liigub personaalselt tasandilt transpersonaalsele püüaks sõnastada personaalsel tasandil mingeid astmeid kõrgemaid, kus me praegu võib-olla olema mida kujutaks endast nagu transpersonaalne tasand, kuidas selliste inimeste sellist imelooma nii-öelda iseloomustada? Ma tahtsin sind nagu alustada sellest kohast, et inimese vajadusi ühiskonnas on võimalik lahendada nagu kahte pidi. Ühel juhul me peame tegema ise kõvasti tööd ja, ja iseenda vajadusi rahuldama. Teisel juhul me saame rahuldatud oma vajadused ka siis, kui kõik teised meie vajadusi rahuldavad ja meie rahuldama kõikide teiste vajadusi. Kui me nüüd oleme suunatud kõikide teiste vajaduste rahuldamisele, siis tekib see olukord, kus me hakkame mõtlema globaalselt, mõtlesime kõikide inimeste peale, me ei mõtle enam enda peale. Ja see pööre ongi minu arvates oluline ühiskonnas, et kuidaspidi lahendatakse inimeste vajadused ühiskonnas. Ja kui me suudaksime ära teha selle pöörde, et kõik võitlevad kõikide teiste vajaduste eest, siis siis kaoks ära selline ebaterve konkurents ja meeletu olukord, kus inimesed rabavad teha tööd, mis neile ei meeldi selleks, et osta asju, mida neil pole tarvis. Lisaksin siia ühe väga lihtsa aspekti tuleb liikuda ohvriteadvusest looja teadvusse nii kaua, kuni inimesed ei taipa seda, et nad ei ole ohvreid, ükskõik kui raske ei ole hetkeolukord, et alati on võimalik astuda ohvri rollist välja ja hakata looma see lüliti vahetus jõuab inimestele kohale, siis me oleme kohe teinud väga olulise sammu edasi. Siis me alles hakkame kollektiivselt jooma, aga mardile lisaks, et loomulikult see, et Me mõtleme kõigi teiste peale, see sisaldab ka seda, et me mõtleme iseenda peale, sest kui me ise ei ole korras, siis me ei saa ka teistele luua. Küsimus on selles, et kõik toimuks kõigi kõige kõrgemaks hüvanguks, kui seda kokku võtta. Seal on ka see takistus koht tegelikult, et me ei julge uskuda sellesse, et noh, et ma hakanud head tegema, hakkan hoolitsema teiste eest, aga et kas nad nüüd ikka hakkavad minu eest hoolitsemine ja vot see on nüüd see koht toimuks ma ei tea, kas selleks on vaja suurt katagrismi, mis inimkonda ühendab või toimub see kuidagi noh, nii-öelda teadvuse muutumise tasandil. Seda on väga raske öelda, minu meelest Tegelikult teised ei pea minu eest hoolitsema enda eest ise ja kui ma olen väljund ohvri Halliste asunud looja rolli ja mul on piisav potentsiaal, siis ma enesestmõistetavalt kogu selle potentsiaali rakendan teiste teenistusse, aga inimene ise peab loomulikult olema pärast selles mõttes seda me näeme OS-i valdkonnas ka päris palju, kus lähevad inimesed päästma teisi inimesi, kes ise ei ole korraseks palju segadust tekitada selles mõttes, et inimene peab olema paigas, ta peab olema kese ja fookus paigas. Selle transpersonaalse arengu käigus. Küsimuse kohta, et milline see nii-öelda transpersonaalne inimene, mis loom see on, sellel on ka päris põhjalikult ja korralikult vastatud, et on inimesi, kes on ju läbi käinud kõik need etapid jõudnud selliste täiesti teistsuguste tasanditele ja nad on selle nii-öelda kaardi, mille navigeerimiseks maha pannud, et võtame siin esimeseks, käin Wilberi või siis näiteks või siis Stanislaw krohv, et ma arvan, et kogu see asi ikka välja sellisele üldfilosoofia nagu muutumisele, et alustame ikkagi sellest, et mis inimene ja mis maailm on, et kas me oleme kokku saanud juhuslikult mingisugused tolmukad, pidemed, mateeria, klombid, mis omavahelised kokku ja siis hakkasin öelda, arenema või on, ütleme, olemas nii-öelda kogu universumile elu, mingi siht ja minu arust juba hakkab sinna Darwini teooriast pihta ja minu jaoks on seal niivõrd palju küsitavusi, asju, et ma nagu tahaksin sellel teemal nagu pigem sõnavõtu, kuigi ma seda teemat nii põhjalikult jaga, et kas või üks väike näide selle kohta võtame maailma nii-öelda korrastatud informatsiooni, siis me näeme, et korrastatud informatsiooni taga on alati teadlikkus, teadvus ja on olemas üks koht universumis, kus on veel korrastatud informatsioon, mille kohta öeldakse, et seal juhuslikult sinna saanud seal geenid geenides on ju igas geenis kirjast raamatukogu, mis on öelda 20 köidet korrastatud ja öeldakse juhuslikult nagu tekkinud minu arust nagu ei tohiks ja see viib välja sellisele nii-öelda uuele filosoofiale. Ma olen ise ka mõelnud, milline see filosoofia võiks olla. Et üks kirjanik Aldous, Huxley, ta on ka eesti keeles, paar raamatut on temalt välja antud ja On ju igavikulised filosoofia põhimõtete looja. Esimene, mis ta ütleb, et mateeria ja teadvus ütleme siis nii-öelda asjade, loomade inimeste maailm on sellise kõrgema aluse väljendamine ütleb jumalik, aga mulle see sõna jumala minu arust nagu täiesti vale termin. Ja teine kõrgeim alus ei ole loogilise järeldamise tulemus, vaid hästi oluline selle kohta on võimalik vahetult infot hankida. Ehk teiste sõnadega kin Wilber ütles, et kui me tahame uurida, kas meditatsioon on kasulik või mitte, et kas me siis hakkame kogema teisi maailmu, siis tuleb läbi viia katse 30 aastat mediteerida ja siis saab teadlane otsustada. Aga nagu te arvas ka kohe, ükski teadlane tema ettepanekust ei ole kinni võtnud. Ja kolmas igavikuliste filosoofia alus on see, et inimese olemus on kahene, üksnes ego, kus me siin praegu oleme siin maailmas ja teine on nii-öelda igavikuline kõrgem mina, millega me aeg-ajalt saame kontakti, see kontakt ei ole püsiv ega pidev, see on see küsimus. Neljandaks ütleks, et siis meie maise elu siht peakski olema selle nii-öelda igavikulised, kõrgema minaga ühenduse pidev saavutamine ja kui me selle ühenduse kätte saame, siis muutub nii-öelda loomulikuks, et sa ei mõtle nii-öelda iseenda peale, et ainult intellektuaalselt on seda väga raske nagu toimida selle järgi, et noh, et ma mõtlen ainult teiste peale. Häda on selles, et meie teadvus praegusel tasandil ei võimalda kahte korraga tajuda, tähendab meie jaoks on välistatud, et olemine ja mitteolemine eksisteeriks samaaegselt ja see on puhtalt meie teadvuses küsimus, et kui me selle asja suudame ületada, noh nii nagu me oleme ületanud näiteks selle, et must ja valge võib olla korraga ja me saame fotosid teha ja nii edasi, et seal ei teki seda probleemi mustvalge välistama. Ja samamoodi on tegelikult ju see olemasolev maailm on, on loodud olemise-mitteolemise vahelise suhtena ja kui me selle nüüd ära läbi tunnetama, siis me saame astuda uuele tasandile. Minu arust väga õiget, mida selle peale intellektuaalselt mõeldes peab nii-öelda kogemuslik tunne nagu juurde tulema, sest ainult teoreetiliselt me võime arutada selle kontseptsiooni üle, et noh, selle kohta toodi näidet, teoreetiline uurimine selle teema üle on sama kui nii-öelda anda öelda raamatuid eestile kanda, ta lihtsalt kannab neid, eks ole, et ilma praktilise kogemuseta raamatut läbi lugemata raamatul väärtust ei ole. Sellele kontseptsioonile on väärtus siis, kui inimene ise saab, need vahetud kogemused. Meie mütoloogia siiski kahjuks pelgab vanatühja ja võib-olla mingid idamütoloogiat vaatlevad seda kosmilist jõudu, kes ka mingi väga positiivse naiseliku ürgemana seista silmitsi tundmatuga tühjusega. Samal ajal olles olemises fenomenaalse maailmas, on ilmselt väga raske üleminek siiski sellisele harukale mentaalsel inimesele. See barjäär minu arvates, mis inimese teadvuses eristab olemist ja mitteolemist, see barjäär ongi surmahirm. Millest ta ei suuda ja ja need, kes on suutnud, on leidnud elule hoopis teise tähenduse. Et siis siis ongi see, et olemine mitteolemine on korraga sinu jaoks olemas ja noh, surm on lihtsalt elu üks aspekt. No saale siin mainis ohver, nojah, kui ikka loojaid on igal pool jalaga segada, neil on vaba voli koos luua isegi need lokaalsed kollektiiv, mis on tekkinud mul meenumidega veenus projekt näiteks, eks ole, fantastilisi asju, mis vähesed inimesed võivad ära teha mingisuguse suht väikese ajaga. Aga lisaks veel minu jaoks on väga lihtne skeem, on kellelgi midagi n, Wilber toob, et ja see on esimene aste minu meelest, et kus me üldse saame rääkida mingisugusest sotsiaalsemaks inimlik muust ühiskonnast, see tähendab, et mingi kriitiline mass inimesi on saavutanud selle, mida ta nimetab küpseks egoks. Kes on integreerinud oma varju arhetüüpi, et vaat siis me saame hakata esmalt otseselt koostööd tegema, et me lõpetame ära selle projektsiooni üksteisele oma sisemise varju fraktsioonis on kõige elementaarsem kõige primitiivsem asi. Ma tooks siia juurde, et kui me suudame selleni jõuda, Objas nimetatakse fundamentaalse omistamise ületamine fundamentaalne, omistamise viga, on väga selge, et kui näiteks mina raadiosaates hiljaks oleksin jäänud, siis sellepärast, et noh, mingisugune tee peal oli mingi takistus ees, aga kui teine jääb hiljaks, siis me hakkame ütlema, et temale hilinejad, kui jäähokis üks võidab, teise luts aktis vastane otsa sõidab, sest temale meeldib kakelda, tähendab hinda, kui puhul me omistame kõik asjad situatsioonile ja teise puhul isiksusele, anname endale aru, et ütleme, sellised asjad, mida me meeletult maailmas hukka mõistame, siis teatavas situatsioonis võime ise olla ka samasuguses olukorras. Ma ise arvan, et muidugi loomulikult ma seda ei teeks, aga ma lihtsalt mäletan ühte uuringut, mis ütleks niimoodi, et sõjaolukorrast hakkab 95 protsenti mehi vägistama. Minu arust muidugi kohutav, aga ütleme, selline fakt tegelikult on ja see on situatsioon, mitte see, et nad kõik tahaksid mingisugust teisi inimesi hävitada. Siia sobibki lisada see asi absoluutselt kõikide maailma inimestel on ühine see, et Nad solvuvad, et homne päev oleks natuke parem. Olgu selleks praegu aktuaalne breik näiteks, eksju, kes saatis korda Kätu teo. Aga tegelikult, kui me nüüd lahutame selle ära, et kole paha inimene ja mõtlema seda, et ta tegi seda siirast soovist midagi head korda saata ja niimoodi teeb iga iga viimane kui mõrtsuka vägistaja ja loomulikult õpetlane ja õpetaja seal täielikult meid kõiki ühendav soo, et homme oleks natuke parem. See on see sama nagu vägivallatu suhtlemine ütleb, et ta mõistab diood kui sellise hukka, aga teo taga iga teo taga on tegelikult positiivne soov. Pole olemas praktilised tegu, kus taga ei oleks head soov taastada oma eneseusaldus, enesekindlust. Iga inimene annab hetkel endast parima, vastavalt tema teadvuse seisundile ja ta ei olnud sel hetkel võimeline paremini käituma. Ja ta uskus, et see on olukord, mis toob talle rohkem armastust. Mitte, et me teeme neid tegusid heaks, kiidame, tuleb sellest aru saada ja see ongi võib-olla ka üks niisugune transpersonaalse mõtlemise kiht, kuidas selleni, nagu jõuad, inimese tegu on halb, aga see tegevuse taga on ilus soov. Jah, ja see on niisugune punkt, kus, kus paljudel inimestel bloki ette ja kus nad lähevad agressiivseks, sest nad ei ole valmis vaatamise enda varju. No siin hea näide on vot need raamatud, mis ilmuvad massimõrvarite, diktaatorite ja teiste lapsepõlvest, kus me tuttu, mida nendega tegelikult tehti ja mis justkui lange päravuse viha. Milosevici mõlemad vanemad olid suitsiidi teinud, Hitlerit peksti kaikaga ja Veel üks aste, mis mulle meeldib kännu ilver käsitluses on nüüd pärast seda küpsego saavutamist on terviklik isiksus personaalsuse kõrgeim aste alles pärast, mida tuleb transpersonaalsed astmed nimetab siis Kentouriks ja vot seal on justkui toimus siis minu arusaamas keha ja mentaalsus ühendamine, teistpidi ka meheliku ja naiseliku ühendamine. No selle sisemise naisega või noh, vastassugupoole integreerimisega on väga lähedalt seotud, ühiskonnas toimib noh, nii-öelda homopropaganda tegelikult heteroseksuaalse inimese hirm homoseksuaalsuse ees on paljuski tema hirm tema enda ees vastassugupoolena. Ta ei suuda seda vastassugupoole olemust integreerida endasse, kardab seda ja selles mõttes noh, on tegelikult minu arvates just homode vabadusi on tarvis mitte niivõrd selle vaidlust heteroseksuaalsetel inimestel, et õppida tundma omaenda sisemist vastassugupoolt. Huvid teema, kus kindlasti alati kuulajatele kellelgi palju emotsioone üles tulla, mul lihtsalt tuli meelde, et Sprengler ütles, et ühiskondade nii-öelda lõpuetapil siis nii-öelda seksuaalne mitmekesisus tunduvalt alati suureneb minust ütleme nii, et tekitas hirmu hiljuti loetud artikkel postimehest, kus oli kirjas, et lasteaed on see, kus ei tohi olla ühtegi sugu, et lapsed on kõik sõbrad, ei ole mihukest, poissi ega tüdrukut ja et kui poisid hakkasid rohkem autodega mängida, siis see on väga halb. Minu arust on ikkagi selge, et mehed on mehed ja naised on naised. Mida me võiksime nüüd transpersonaalse tasandi kohta konkreetsemalt öelda? Siin oli enne juttu nagu tervest isiksusest, et milline terviklik isiksus, et mulle tuleb meelde Cal Rodgers, kes kõigepealt ütles, et esimene ülesanne inimesel on see, et ta laseb teadvusesse kõik, mis temas on, et ta ei pea neid blokke, et ta lihtsalt tunnistab seda, mis temas on. Ja siis ta on välja toonud ka siin mingisuguseid termineid järgida, et esiteks, et terve isiksus on see, kes on avatud kogemusele, inimpeab olema valmis uut asja kogemusele, avatus Kööbess ütles lihtsalt, mis aktid, hullem faktidele. Ja teiseks siis usaldus, et inimene peab ennast usaldama, mitte ei ole nii-öelda keegi kõrgem võim, kes teab temast paremini. Ja kolmas on ikkagi vabadus, millest nagu eelnevalt juttu olnud, et ilma vabaduseta ei ole võimalik ikkagi terviklikuks saada. Kuigi aura, pindo oma suurimad vabaduse tunded Sai vangis istudes vangis olles on võimalik vaba olla psüühiliselt ja 400 loovus. Loovus ei tähenda seda, et me nüüd nagu ma ei tea, tšello teeme mingisuguseid kujusid, aga loovus on selline lapselik-naiivne seoste tekkimine. Et see on ka terve inimese üks tunnus, sedasama avatuse sisuliselt nimetame seda spontaansus, eks. Transpersonaalse isiksuse puhul võtaksin kokku, et kõige olulisem on, et inimene jõuab oma olemuselt võime seda nimetada kontaktiks kõrgema minaga, ükskõik mismoodi me seda nimetame, aga inimene lõpetab autoriteetide otsimise väljapoolt ja võtab kontakti oma sisima sügavama autoriteediga seestpoolt ja loob läbi selle sügava teadmise ühenduse kõrgema minaga või ükskõik, kuidas me seda nimetame. Kuidas see on seotud looja leidmisega iseendas, kas selleks on vaja olla looja? Ei no kõik inimesed tegelikult on loojad, kui nad jõuavad iseenda tuum olemiseni, lihtsalt tavaühiskonna keskmine inimene on mattunud nii paljude erinevate kihtide alla, ei teagi, et ta tegelikult ise on sügaval on looja ja ta toetub kas erinevatele autoriteetide, ükskõik siis kas akadeemilises maailmas või otsib endale mingi guru. Et see liikumine transpersonaalsest ühiskonda on minu jaoks see, et gurude aeg saab läbi, et iga inimene on iseenda kõrgem autoriteet, kõik vastused oma küsimustele temas endas. Et ma ütleksin, mina usuksin, sellist kuulut, kes hiljuti kuskil ma lugesin, ütles, et ära usu, mitte ühtegi asja, mida maailmas kirjutatakse, öeldakse ära usuga minu jutust mitte ühtegi sõna välja antud, juhul kui see sinuga resoneeruvad. Jah, see on ka üks põhjus, miks on väga visad tekkima sellised transpersonaalse ühiskonna poole viivad liikumised. Selleks et olla transpersonaalne, tuleb nagu loobuda sellest samast juhtivast rollist ükskõik kelle juhtivast rollist tegelikult ikkagi võrk, ühiskond. Kollektiivse kõrgema teadvuse intelligentsi ühiskond. Siin ma räägiks küll ikkagi mitte nüüd oponendina, aga ühe sellise maailmavaate seisukoha, mis minu ma ka ei pruugi võib-olla õige olla, aga ma olen nõus, need kõik süsteemid, mis on need süsteemides, peab olema neli põhimõtet. Ja üks põhimõte, millest ma näen nagu hirmu, et räägitakse sellisest võrdsusest ja kõik on nii-öelda koos, töötad võrksüsteem, võrgusüsteem peab olema edukas süsteem on see, kus kõik osad töötavad koos sõna vaieldamatult ilma selleta süsteem ei saa toimida, ühiskond, ettevõtte riik, inimese keha, üks liikme süsteemi, vaatame, teine on spetsialiseeritud igas süsteemis. Need, kes tegelevad ühe asjaga, võtame inimkeha. Et seedimine on üks mõtlemine, on teine olemas spetsiaalsed organid. Kolmas iga süsteemi puhul on ikkagi süsteem, otsib nii-öelda tasakaalu, rahu, et ta liigub. Minu meelest on asi suunas aga neljas põhimõtteilma, milleta ükski süsteem ei toimi, on hierarhia. Hierarhia ei tähenda seda, et nüüd vägisi käsutan Puunia lasen hierarhia tähendab seda, et kui on nagu eriolukord, siis saab etteotsa kõige targem, tähtsam ja hakatakse nii-öelda tema käske täitma. Ja mulle meeldib nii-öelda inimkeha inimkehas on kõik rakud teevad koostööd ja on hierarhia, näiteks seedimine on hästi kõrgelt, ma praegu hakkaks sööma siis ikkagi nii-öelda veri läheb kohe seedimist, sest antakse käsk. Aga muide seedimisele kõige kõrgem, veel kõrgem on ikkagi nii-öelda ellujäämine, et kui karu praegu ründab, jooksma hakkama ja veidi läheb jalgadesse tähendab ikkagi on olukorrad, kus süsteem ilma hierarhiat ei toimi, aga see ei tähenda ikkagi käsutamist. Manati, ajame segi umbes et sellise nii-öelda totalitarismi iga, kus keegi käsib midagi teha. Jah, selles mõttes inimkeha väga hea näide, aga see, kuidas praegu toimub ressursi jagamine ühiskonnas, on minu meelest analoogne sellele, nagu inimkehas toimub koomas ehk et. Aju ehk kõige tähtsam nii-öelda krabab endale maksimaalselt kogu ressursi, mis on saadaval tegema Me töötamegi hoiame nagu koomas kogu kogu inimkonda, kui on normaalne olukord, ei ole kooma olukord, kus kriitiline Lähme, kus tõesti ka keha suurem, kõik ressursid ajju nii palju, kui neid on ja kõik muu pannakse seisma sisuliselt siis ühiskond peaks jagama oma ressurssi, vajaduspõhiselt jagamine peaks toimima koostöö põhimõttel võrk jagamise põhimõttel ja loomulikult on olemas eri erikoed nii-öelda eri erifunktsioonidega. Öeldakse juurde, et see nii-öelda nagu olemise ja mitteolemise vahel tuleb nagu mõlemat aktsepteerida, et selline koostöö ei, tegelikult ei välista hierarhiat, et minu jaoks on praegu kõikides nendes liikumistes, et hierarhia nii-öelda vältimine on nii-öelda hästi oluline kuidagi, aga seda võetakse natukene võib-olla vale nurga alt, et koostöö ja hierarhia ei ole vastandlikud. Lihtsalt hierarhia teisenemine sele vana püramiidi hierarhia teisenemine teistsuguseks. Ja küsimus on selles, kas kas aju on kõige tähtsam organa. Organismis aju saab 20 protsenti verest, kuigi ta ise on üks, 50-ni. Ja 25 protsenti energiast tarvita seda lihtsalt vaja, nii palju. Vot see on teadlaste poolt tõestatud, et süda on palju intelligentsem organ, kui mõistus jälle. Aga ken, Wilber, muidu ju eristas võimuhierarhiad, mis on vananenud asi arengu Holarhiatest, mis on loomulikult arengulised Harhiad, inimesed, kes olevat oma võimetelt hetkel kõrgemale võimekamad nende kätte läheb teatud situatsioonides loomulikult jäme jäme ots. Ken Wilberda sellise ütlemise parapoolid, kui keegi ütleb, et mitte hierarhia on parem kui hierarhia siis see on juba hierarhia. Ta paneb ühe kõrgemale kui teine. Jah, ja siis ta ütleb, et iga tasand on adekvaatne enda suhtes oma arengu suhteliselt lihtsalt kõrgem tasand on adekvaatsem, kuna ta Hierarhiad pääsesid tegelikult Jeesus Kristus peale seda, kui ta ristilt üles tõusis nii-öelda, sest noh, minu jaoks rist sümboliseeribki koordinaatteljestiku nullpunkti, kuhu inimene on aheldatud ja ta näeb kõiki kõikidel asjadel maailmas on olemas lisaks pikkus, laius, kõrgus, on olemas ka väärtus minu suhtes. Ehk selles mõttes on see nagu üks dimensioon, mis, mis toimib ja mille külge me oleme aheldatud. Et noh, selleks, et sellest pääseda, siis me peamegi surema ja siis uuesti üles tõusma. See on ka nagu minu jaoks selle kristluse põhiidee eksi, trantsin emotsiooni. Transpersonaalsus jõudmine läbi ülestõusmisega. Vot vabaduse jäi siin kõlama, me kohe hakkame lõpetama, kahjuks, aga see mõista mind eriti erutab muidugi osso ütlebki, et seal mehe jaoks ongi tähtis vabadus, naise jaoks on võib-olla tähtsam armastus. Valikuvabadus valida hetkel mida tahes, mida hing ihkab seda valinud. Aga me peame arvestama ka vastutusega, kas ma kannan selle välja? See on nii-öelda kirik, rummi jahenemine ka, et meil on, et me üldse dinomeetmil igal hetkel on valik. Aga siin ma räägin välja ka väikse oma oma hirmu, et siin on nagu maailmas kaks suundumust, üks on seesama, kuhu me praegu millest meie siin räägime, selline nii-öelda vabaduse terviklikkuse suunas liikumine kui palju me näeme maailmas ka nii-öelda vabaduste vähenemise suunas liikumist, piisab sellest, kui kõigile inimestele kiibid sisse panna, ütelda, et see on hästi kasulik, kuna me, superkompuuter fikseerib kõik meie asukoha alati ära ja kuskil on mingi kuritegevust, siis kerime lindid ja vaatame, kelle kiip seal oli ja me tahaksime kõik hästi õnnelikud olema, et kogu maailma kuritegevus on likvideeritud. Aga kas see on siis tegelikult ka vabadus? Ma arvan, et mitte. Kindlasti ei saa vabadust nimetada seda, kus puudub etar vabanduseks inimese võime vabaduseks ongi see, kui palju me kaost olema valmis enda sisse lubama. Kes need loomulik lõpp? Kas mina ütlen taaskord seda teemat me ei puudutanud, aga ütleme, kaoseteooria ütleb väga selgelt ega järgmise tasandi korda ilma kaos ei teki absoluutselt. Ja ma arvan, et meil selle kaos, mis meil ees seisab läbi väga hästi ja, ja kõrgem, kordame ikkagi, ootamas. Me kõik peaksime. Seda ma seda, et see ühiskond ei transformeerub iseenesest ja kui meie seda ei tee, siis siis lihtsalt see agoonia on pikem, aga, aga meil kõigil on siis no ja ja me kõik kollektiivselt suudaksime võimalikult valutult seda ühiskonda transformeerida, nii et kõik inimesed võiksid elada mitte ainult inimväärselt, vaid külluses. Ütleme siis lõpetuseks seda, et ei taha kedagi hirmutada, aga tihtipeale selline uus tasand, nagu siin ennist mainisin, just kaos on paratamatus, paljud inimesed on jõudnud uuele arengutasandile läbi surmalähedase kogemuse. Väga seda moodi on, et ka inimkond peab sellise mingisuguse katalismilise hetke läbi elama, kus ta saab siis surmalähedase kogemuse, mis paneb teda noh, nii-öelda jõuga mõistma seda, et individualistlikud ei saa edasi minna ja, ja me oleme kõik üks Mina tahan seal väitele kahe käega alla kirjutada, et ma alati ei julge seda nagu välja öelda, aga seal on väga selgelt väljendatud. Mul tekkis mõte Luther, et siin ma seisan ja teisiti mõisavad, mingi raamat isegi ilmus eesti keeles, nii et ka seda transformatsioonitööd jätta kuidagi tegemata, et see on nagu minu eluolu. Aga teisalt mul tundub, et see 2012 siin nüüd kõik niivõrd kiirendada, et võib-olla selle aasta lõpuks vähemalt osa meist ei tea enam, mis asi on aeg. Ja teistpidi teab väga hästi, mis asi on surm, võsu mas läbiminek näiteks mingid täiesti transpersonaalsed hämmastavad asjad võivad juhtuda vähemalt mingis osas selle planeedi elanikkonnast täiesti teisel tasandil, mida praegu on raske ennustada. Kõik revolutsioonilised situatsioonid on ju põhimõtteliselt. Ennustamatu revolutsioonilise situatsiooni tulemused on ette ennustamatu tulemused, vabandust ja esimene maailmasõda, ütles Spengleri, et see oli nii selgelt oli juba 50 aastat, enne oli teada, et on see tulemas umbes 50 70 aasta pärast. Mina võrreliks võrdleksin seda käesolevat aastat multidimensiooniline randiga, kus on need tundmatud, on väga erinevates dimensioonide siia ikkagi tuleks tagasi oma selle põhilise teesi juurde, et see kõik, mismoodi me selle võrrandi lahendite otsime nendele nendele erinevatele tundmatutele, see oleneb meist kõigist igaühest neist. Muutus, mis on maailmast, annab. See on ilus lõpulaudadel. Nonii, meie saate teema oli transpersonaalne ühiskond ja meil saates oli siis psühhoanalüütik Mart Laisk muusikateadlane Saale kareda ja transpersonaalne psühholoog Alar Tamming. Aitäh teile jälle kuulmiseni kalikule. Te kuulsite saadet sarjast traditsiooni tarkus. Sarja autor on Peeter Liiv ja toimetaja Marge-Ly Rookäär.