Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte kolmapäevast, 10.-st septembrist. Stuudios on Kai Vare. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi praeguse kava kohaselt vähendatakse maakonna bussiliinide dotatsioone 12 protsenti. Bussifirmade hinnangul tähendab see kolmandiku liinide sulgemist. Vedajate sõnul ei saa ka piletihinda väga palju tõsta, sest siis hakkavad inimesed eelistama isiklikku transporti. Venemaa välisministeerium kinnitas, et Moskva ei kavatse balti riikide vastu kasutada sõjalist jõudu. Vene välisminister Sergei Lavrov ei luba Euroopa liidu vaatlejaid Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladele. Samas kinnitas ta, et Vene rahuvalvepostid viiakse poti lähedalt ära veel sel nädalal. Riiklik lepitaja Henn Pärn saatis Tallinki juhtidele ja meremeeste ametiühingule kompromiss. Pakkumised. Palk tõuseks järgmisel aastal 25 protsenti. Mõlemad pooled arutavad ettepanekut. Šveitsi ja Prantsusmaa piiril hävitati maailma suurim rahvusvaheline füüsikaeksperiment, mille eesmärk on avastada senitundmatu füüsika ehk miks on meil mass ning mis on universumi tumeaine. Katses osalevad ka Eesti teadlased. Tänasest laupäevani on Siberis Tomski oblastis eesti kultuuri. Tomski oblastis elab kokku tuhatkond eestlast, kes Eesti eluga tänu internetile üsna hästi kursis on, kuid kes vahel tunnevad puudust eesti vanadest lauludest, tantsudest ja pillilugudest. Homme jõuavad Eesti lauljad ja tantsijad Tomski eestlaste keskusesse kase külla. Ilmateade lubab meile homseks peamiselt sajuta ilma, öösel ja kolm kuni üheksa kraadi, maapinnal kohati kuni kolm kraadi külma. Homme on sooja 10 kuni 13 kraadi. Valitsuskabinet istub praegu koos ja püüab taas üksmeelt leida eelarve küsimustes. Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul on eelarvevaidluste juures kujunenud rumal olukord, kus valitsuskoalitsioon pole vaid kaks nädalat enne tähtaja kukkumist suutnud jõuda kulude aruteludeni. Kulusid ei saa hakata enne arutama, kui on selgeks vaieldud rahandusministeeriumi ettepanekud. Kehtestada autode registreerimisel aktsiis ja kaotada käibemaksuerisused. Kuidas need läbirääkimised täna lähevad, sellest anname ülevaate järgmistes uudistesaadetes, kui kõnelused on lõppenud. Nüüd aga teised teemad. Paljusid inimesi on pannud muretsema teated, et tuleval aastal läheb vähemalt osa bussiliine sulgemisele, sest dotatsioone vähendatakse. Indrek Kiisler uuris, kas nendel kartustel on alust. Autoettevõtete Liidu sõitjateveopeaspetsialisti Ivo Volt kinnitas, et olukord on keeruline. Praeguse seisuga plaanitakse vähendada maakonna bussiliinide dotatsioon 12 protsenti, mis tähendab paratamatult liinide kokkutõmbamist. Millises ulatuses see on kindlasti palju, palju suurem protsent kui see 12 protsenti, sellepärast et nad toetuse summa ja veomaht ei ole otseses korrelatsioonis liinimahu vähenemisest. Me räägime siin kindlasti alates 230-st protsendist mõeldakse piirkondades võib-olla 50 protsenti minilinnuvõrku kokku tõmmata. Sisuliselt tähendab, et järgmisel on inimestel. On bussiga sõitmise võimalust vähem. Ja samal ajal on see kallim. Tuleva aasta eelarve kärped on pannud ka majandusminister Juhan Partsi ning transporditöötajate ametiühingud rääkima ühte juttu. Raha tuleb ühistranspordile pigem juurde anda, mitte vähendada. Transporditöötajate ametiühingu esimees Peep Peterson ütles, et paanikaks pole veel esialgu põhjust. Meil on lootust raamisi, meister on meiega ja püüab saada abi siiski summalt selliseks, mis võimaldavad bussiliiklust käigus hoida. Me omalt poolt selgelt veendumusel, et et tulumaksu vähendamise edasilükkamine või ühistranspordi jätkumine, et need ei ole võrreldava ka kaalukausiga asjad. Et tuleb teha kõik selleks, et et ühistransport paraneks ja oleks tulevikus euroopalik. Isegi kõige raskematel aegadel Juhan Parts kinnitas, et ta ei näe teist võimalust, kui raha juurde küsida, sest kütusehinnad ja palgad on järsult tõusnud. See üks niisugune poliitiline kokkulepe küsimusele, kui me tahame ikka tõsimeeli, et Eestis oleks võimalik töökohti luua, noh väljaspool suuremaid linnu ja et inimesed elaksid rohkem maal, vähem linnas ja siis ikkagi selline Vaarne hästi timmitud maakonnasisene võrk, mida inimesed harjuvad kasutama, on ikkagi hädavajalik. See on ka pikema perspektiivi küsimused ja siin niuksed, kerged otsused. Lühidalt rahalised, ütleme neid, tuleb õige õige täpselt kaaluda midagi noh, sellistele ära ei hävita, mida luu on, väga raske on. Ja ma usun, et see argument mulle tundub ka tegelikult valitsuse liikmete osast rahandusministriga tegelikult peaministri puhul on suhteliselt nagu mõistetavad. Samas bussipileti hinda ei saa lõpmatult tõsta. Ivo Volt. Kas ma saan autoga sama hinnaga kui ühistranspordiga või on autodel natukene kallim, kui leitakse, et seal kahekesi sõites on näiteks autoga odavam, siis loomulikult hakatakse juba eelistama seda. Aga see tähendab, et kui piletihindu tõsta, siis tulu ei pruugi suureneda ja tegelikult ta võib-olla efekti ei anna. Riiklik lepitaja Henn Pärn esitas täna meremeeste sõltumatu ametiühingule ja Tallinki juhtkonnale omapoolse kompromissettepaneku paiga palgavaidluse lahendamiseks. Indrek Kiisler palus riiklikul lepitajal oma ettepanekute sisu selgitada. See kompromissettepanek, mis ma välja saatsin, on just seal vahel, et ilmselt ei meeldi kummagi ja valik on kas sõda või rahu. Selle leppe juurde kuulub ka palgalisa, kus on üle nimetatud üle 50 eriala või kutseala päeval on ja kõigile neile on siis väljapakutud nii-öelda kolme aasta numbrid, juhul kui asi nii nii lähe ja esimese esimesena aasta palgatõus selle ettepaneku järgi on 25 protsenti, mis minu hinnangul antud majandussituatsioonis on muljetavaldav. Meremeeste sõltumatu ametiühingu juht Kaia Vask ütles, et ametiühingud peavad seda pakkumist analüüsima, kuid igal juhul rahul sellega olla ei saa. Kompromiss ei olnud ootuspärane ja, ja kuna ta hõlmab mitut aspektis Tulusid rohkem? Jah, seda küll, kui palju jääb puudu sellest, mida teie olete soovinud saada järgmiseks aastaks. Praegusel hinnangul on see vahe kuskil kolm, neli protsenti, mida, mida nagu algselt oodati, et et kui palju need uued uued sisseviidavad süsteemid ja, ja lisatasud mõjutavad, ongi nüüd. Küsimuse koht. Samas Henn Pärn rõhutas, et tema pakkumine tähendab Tallinkil suuri väljaminekuid palkadele. Võrreldes selle pakkumisega, mida, millega nad alguses välja tulid, millega nad olid arvestanud, siis hinnanguliselt see võib ulatuda kuni kuni 100 miljonid. Tallinki pealäbirääkija Taavi Tiivel ütles, et Tallinki juhtkond tutvub paari päeva jooksul selle pakkumisega ning annab siis vastuse, milline on aga läbirääkimiste edasine ajagraafik. Ma ootan vastuseid esmaspäeval kella 12-ks jätkustes Ortaks ja otsuse sel juhul langetan järgmiseks neljapäevaks, juhul kui vastused on positiivsed, siis neljapäeval kirjutama alla lepingu. Juhul kui vastused on heitav, et siis siis lõpetan selle lepitusmenetluse ja pooled on vabad mis tähendab seda, et nad peavad alustama uusi läbirääkimisi. Põhjamaade ja Balti riikide välisministrite kohtumisel Pärnus pöörati kõige enam tähelepanu gruusia temaatikale. Praegu on võtmeküsimuseks riigi ülesehitamine, jätkab Diana Reonova. Kohtumisel tõdeti. Välisministrite vaatajad gruusia probleemide seisukohalt langevad ühte Eesti välisminister Urmas Paeti sõnul on praegu võtmeküsimus see, kuidas Gruusiat ülesehitamisel aidata. Peamine, et see riik kokku ei kukuks, arvestades suurt lööki meile, see riik sai ka oma majandusele, tuleb kiiresti kokku kutsuda gruusia doonorite konverents, anda külgset nii materiaalset abi või nõu ja jõuga Gruusiat aidata, üles ehitada, teiseks, et saaks kiiresti käiku Euroopa Liidu tsiviilmissioon Gruusiasse, mis aitab loodetavasti kaasa ka sellele, et Vene väed lahkuksid suurest osast Gruusia territooriumilt ehk siis aladelt, mis jäävad väljaspoole Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat ja loomulikult muidugi jätkata ühiseid arutelusid ja ka ühissurvet selleks, kuidas üldse selle regiooni tulevikuga nüüd siis edasi minna pärast seda, mis augustis juhtus, ja pärast ka Venemaa otsus tunnustada Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat, kuidas edasi minna? Fakt, et ühelt poolt keegi ei ole taganenud nendest põhimõtetest, et Gruusia territoriaalne terviklikkus on kehtiv, et Lõuna-Osseetia, Abhaasia tunnustamine Venemaa poolt on illegaalne tegevus, aga samas on fakt see täna Vene väed, et on, on Abhaasias, Vene väed on Lõuna-Osseetias, nii et tegemist on väga keerulise rahvusvahelise õigusliku küsimusega, kui ka lihtsalt olukorraga koha peal, aga siin on muidugi ütleme seal tähtis, et siis kogu demokraatlik maailm jääks oma põhimõtetele kindlaks ühtseks ja, ja, ja ka suhtleks Venemaaga sellelt pinnalt. Tänasel kohtumisel räägiti veel Euroopa Liidu Läänemerestrateegiast dokumendist, mis järgmisel aastal loodetakse Rootsi eesistumisel vastu võtta ja mis annab uue tõuke Läänemere piirkonna arengule. Dokument muuhulgas räägib keskkonnakaitsest, majandusest ja turvalisusest, peatuti afganistani arengutele. Tõdeti, et olukord Afganistanis ei saa paraneda. Ruttu jutu tuli, Iisrael oli Palestiina rahukõneluste seisust ja uuriti, kuidas läheb Islandil kandideerimaks ÜRO Julgeolekunõukogu. Põhjamaade ja Balti riikide välisministrite kohtumine toimub kord aastas. Tänavu on Eesti ühenduse välispoliitilise koostöö koordineerija riik. Dianalerioonova Pärnu stuudiost. Välisuudised võtab nüüd kokku Margitta otsmaa. Venemaa ei kavatse balti riikide vastu kasutada sõjalist jõudu nii kinnitas tänasel briifingul Vene välisministeeriumi pressiesindaja Andrei Lõssenko. Me oleme alati kutsunud üles kasutama suhtluses selliste riikide ja nende esindajatega tsiviliseeritud meetodeid ja me käitume nii ka edaspidi. Venemaa on alati avatud vastastikusel aususel põhinevale diskussioonile, kõneldes suhetest balti riikidega, kus ester enko sõnul diskrimineeritakse venekeelset elanikkonda, kinnitas ta. Venemaa jääb oma senise positsiooni juurde ning üritab viia oma sõnumit balti riikide liitriteni. Venemaa teeb seda rahvusvahelises suhtlemises tavapärasel moel rahulikult ja põhjendatult ning mitte ainult kahepoolselt, vaid ka rahvusvaheliste organisatsioonide tasandil. Välisminister Sergei Lavrov välistas täna võimalused. Euroopa Liidu vaatlejad saaksid uue rahuplaaniga õiguse siseneda Abhaasia ja Lõuna-Osseetia territooriumitele. Lavrovi sõnul tuleb ka ÜRO ja OSCE vaatlejate mandaat neis piirkondades kooskõlastada nende vabariikide võimudega. Lavrovi sõnul ei oma mingit tähtsust dokument. Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Thbilisis allkirjastasid. Dokumendi kohaselt hakkaksid Euroopa Liidu vaatlejad paiknema nii Abhaasias kui Lõuna-Osseetias. Lavrov kinnitas ka, et Vene rahuvalvepostid viiakse Gruusiast bootisenaki liinilt ära seitsme päeva jooksul pärast kaheksandat septembrit. Samas ütles Lavrov ijate Lõuna-Osseetiat ümbritsevast Fer tsoonist lahkuvad Vene rahuvalvajad alles pärast seda, kui seal on sisse seatud rahvusvaheline kohalolek. USA kaitseministeerium tegi täna ettepaneku müüa Araabia ühendemiraatides USA-s välja töötatud raketikaitse süsteemi. USA kaitseministeeriumi avalduse kohaselt saab seitse miljardit dollarit maksvat raketikaitse süsteemi kasutada võimalike rünnakute vastu Iraanist. Rahvusvahelise aatomienergia agentuuri juht Mohamed El palun. Nad ei ei kavatse kandideerida neljandaks ametiajaks, kui tema ametiaeg tuleva aasta novembris läbi saab. Nii selgub agentuuri täna avaldatud memost. ElBaradei on juhtinud rahvusvahelist aatomienergia agentuuri alates 97.-st aastast. Selle aja jooksul on agentuur muuhulgas uurinud Põhja-Korea, Iraani, Liibüa ja Süüria tuumaenergiaalaseid tegevusi. Soome politsei on tabanud rahvusvahelise narkojõugu, mille juhid on pärit Eestist. Ajalehe Helsingin Sanomat teatel toimetasid kurjategijad alates 2000 seitsmendad aasta algusest salaja Soome enam kui 50 miljoni krooni eest narkootikume. Soome smuugeldajate ligi 300 kilogrammi Hašessid, paarkümmend kilogrammi amfetamiini ja 6000 tabletti Subutexi. Eesti aja järgi kell kell 11 hommikul käivitati Šveitsi ja Prantsusmaa piiril maailma suurim teadusaparaat osakeste kiirendi 100 meetri sügavusele maa alla rajatud ringtunnel on 27 kilomeetrit pikk. Katset valmistati 20 aastat ning selles osalevad 85 riigi, teiste hulgas Eesti teadlased. Marta Grauberg jätkab. Osakeste kiirendi on füüsikaeksperiment, mis kiirendab prootoneid väga suurte energiaautoni ja hakkab neid põlgatama. Eesmärk on leida uut füüsikat, uusi teadmisi universumi kohta. Katses osaleb ka marti Raidel keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist, kes on Šveitsis koha peal. Täpsemalt on selle selle eksperimendi eesmärgiks siis välja selgitada universumis olevate osakeste massi saladus, mis on tänaseks lahendamata probleem. Me teame ainult viit protsenti universumi moodustavast ainest. Vähemalt 95 protsendi kohta ei ole isegi teada, mis on küll teada, et see on olemas ja selle 95 protsenti universumist. Tumeenergia ja tumeaine ja LHC üheks eesmärgiks on siis tumeda aineosakesed ja võib-olla vastata küsimusele, mis on tumeenergia. Kiirendades luuakse sarnased tingimused nagu 13,7 miljardi aasta eest hetk pärast suurt pauku meil tekkisid osakesed ja jõudmis määrasid meie universumi näo. Päris uut suurt pauku kiirendades siiski ei looda ning jutud sellest, et kiirendi silmuvad tulevikust ajarändureid ei vasta tõele. No kui me räägime nendest hirmujuttudest, mida, mida mõned inimesed üritavad levitada, siis ei juhtu mitte midagi, kõik need protsessid toimuvad universumis kogu aeg, lihtsalt inimene esimest korda üritab neid neid kunstlikult luua, eesmärgiga neid siis kontrollida ja uurida, kuidas need toimuvad. Mingit maailma lõppu ei ole vaja karta. Katse kestab umbes 10 tundi, kas siis on selge, et uus füüsika on avastatud marti Raidel? Ei 10 tunni pärast saab teada, et on nähtud osakeste kiir on läbinud selle selle ringi ja põhimõtteliselt aparaat töötab selleks, et, et füüsikat leida on, ilmselt lähevad veel aparaat töötama mitu aastat et koguda piisavalt andmeid. Osakeste kiirendiga viiakse läbi mitu katset. Eesti teadlased keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist osalevad kahes. Siberis Tomski ülikooli aulas avati pidulikult Eesti kultuuripäevad peeti Eesti vabariigi 90.-le sünnipäevale pühendatud mõttetalguid ning avati vabaõhumuuseumi ja Eesti disaini näitus. Homme annab Don Tomskis vabaõhukontserdi Tanel Padari ansambel Tessan. Martha Grauberg rääkis skulptuuripäevade projektijuhi Toivo kevaga. See mõte tuli tollased kultuuriatašee Andra Veidemanni, kes tutvus Tomski lastega nende kultuuripäevadel Moskvas ja nemad kutsusid siis ka eesti kultuuri tutvustama dolfisse. Ja sealt sai alguse see, et nii-öelda käite. Kuna Eesti vabariik 90 ürituste raames oli ette nähtud ka kolm üritust Venemaa linnades, siis valitigi selleks üheks linnaks Tomusk. Kuidas eestlased vastu on võetud siiamaani seal? Esmeralda väga hästi ja tahan öelda, et kuna meil on otsevagun ja kuhu on peale kirjutatud Tallinn Tom, Tallinn, siis mitmes jaamas nagu Omski meeninud ja öeldi, et oi, et kas sõprussidemed on nii hästi mõjuma hakanud, et isegi room kompima pandud Tallinna Tomski vahel. Venemaa Tomski oblastis elab tuhatkond eestlast. Eesti elu keskpunkt on perioosovka ehk Kaseküla, kus eestlasi on umbes 500. Seal annavad Eesti tantsijad, lauljad Homega kontserdi. Tomski oblasti eestlastel on ka mõned oma kultuurikollektiivid. Kui jaanipäeval olime, siis oli esindatud kaks kultuurikollektiivi pidi olema ka veel üks naisansambel, nii et noh, siis kolm, aga kinga Tomskis tegutseb üks eestlaste selts, kellel nüüd oma kultuurikollektiivi küljest välja käia ei olnud. Kas olete suhelnud ka nende kohapealsete eestlastega, et palju nad eluga kursis on? No vanemad inimesed oskavad, et eesti keelt hästi rääkida, ka nooremad juba enam ei räägi, eesti eluga ollakse üldiselt teistest, ütleb, et on ju olemas ja kõik uudised käepärast. Kalad tunnevad vahel puudust mõningatest vanadest lauludest pillilugude tutvudes ja nii kui me käisime jaanipäeva aeg, oli ka soov, et me võtaksime midagi leigaritelt, kaasame nende palve täitsime. Homme me viime kase küünla, siis leigarite nii tantsusammu õpetusi kui ka tantse ja pillilugusid. Toivo Keva sõnul on tähtis, et kultuurisidemed Tomski Eesti küla ja Eesti vahel ei kaoks ning et sealsed eesti juurtega inimesed saaksid siin käia keelelaagrites. Samuti võiks tulevikus Kasekülas olla Eestist pärit eesti keele õpetaja poliitikast selle kultuuriprojekti raames pole kordagi juttu olnud, ütles Toivo Keva. Et ka siin televisiooni poole küsimus oli, et noh, et kuidas te arvate, et kui riigil on veidikene pingestunud suhted, et kas siis oli nagu kerge südamega siia tulla, siis me artistid vahtlasid köited täiesti kerge ja väga hea meelega olid nad nõus kõik siia tulema. Ja nüüd ilmast eeloleval ööl on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada vähest vihma. Puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa, rannikul seitse kuni 12 meetrit sekundis. Sooja on kolm kuni üheksa, rannikul kuni 11, maapinnal kohati nullist miinus kolme kraadini. Päeval on vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm, puhub kirde ja idatuul kolm kuni kaheksa, rannikul kuni seid seitse kuni 12 meetrit sekundis ja sooja on homseks oodata 10 kuni 13 kraadi. Niisugune oli tänane Päevakaja kena õhtut ja kuulmiseni.