Uudis pluss. Sume külaline. Ja nüüd on meie stuudiosse jõudnud tänane suvekülaline ja põhjendus on selleks väga lihtne. Nimelt sel nädalal toimus traditsiooniline välisesinduste juhtide konverents ja teiste diplomaatide. Kas on koju tulnud ka Eesti suursaadik Hispaanias Toomas Kahur, tere päevast. Tere päevast ja küsivad Andres Kuusk ja Tarmo Maiberg. Aga noh, diplomaadi elu on selline ratastel olemine. Kui tihti koju saada. Aga tähendatalis, ratastel olemine, peekri paigal, vaiksed. Aga koju saab keskmiselt kaks korda aastas, mingit piirangut mõistagi ei ole, et võiksid ka tihedamini käia, aga eks geograafiline kaugus seab lihtsalt omad omad rahalised takistused ennekõike. No mis need teemad on, mida Hispaania saadiku käest täna kõige rohkem küsitakse, kas tuleb esimese asjana kohe hakata rääkima majandusest või uuritakse ma tea metsatulekahjude kohta või, või kultuuri ja äri kohta? Noh, eks ikka võlakriis on kahtlemata see, mis, mis kõige rohkem huvi pakub. Ja uudiseid on viimasel ajal tulnud selle kohta üsna palju, aga ma läheks korraks veel natukene kaugemale. Toomas, see ei ole teie esimene hispaania kogemusest olite ka 99 ja 2002. Seal oli seesama hispaania kuudenaasite. Kui päris aus olla, siis, siis ma olin seal varem 20 aastat tagasi avanes mul meeldiv võimalus õppida oma praegust ametit Hispaania diplomaatide koolis. Ja kui nüüd võrrelda 20 aasta tagusega, siis kindlasti ei ole, ei ole täna tegemist enam selle Hispaaniaga. Aga muidugi väga palju arenes Hispaaniaga ka nüüd nende aastate jooksul nende 10 aasta jooksul, mis, mis jäävad minusse eelmise Hispaanias Eesti saatkonnas töötamise ja tänase Hispaania Eesti saatkonnas töötamise vahele. Muidugi väga palju on väga palju on nende muudatuste põhjuseks olnud just seesama kinnisvara mull ja majandust ruum mille, mille tulemusi me nüüd praegu siis mõõdame. Võlakriisi suurusega. Teeme siis kohe päris sissejuhatuseks selgeks, kui kõik küsivad, küsib vikerraadio samamoodi, kuidas Hispaania läheb täna? Anijal vaat see on nüüd väga raske küsimus, kahtlemata. Et küll oleks hea, kui sellele saaksime lühidalt vastata. See ei ole muidugi kellelegi saladus, et Hispaania majandus on praegu äärmiselt kehvas olukorras. Hispaania valitsus on pidanud. Juba kaks kärbet paketi kehtestama ja spekuleeritakse usinalt teemal praegu, kas, kas Hispaania küsib Euroopa Liidult abipaketti või mitte? Seda, kas küsib, kahjuks ei tea. Jääb vahel mulje, et seda ei tea hetkel ka Hispaania valitsus ise. Rääkides Hispaaniast, siis tuleks ilmselt mõned põhitõed kuulaja jaoks selgeks teha, kes võib-olla iga päev majandusstatistikat ei jälgi. Hispaania probleemid, erinevalt mõnest teisest naaberriigist ei alanud nii-öelda keskvalitsuse vastutustundetust käitumisest, et kuni mingi hetkeni ei olnud riigivõlakoorem üldse väga suur. Jah, võib öelda, et kuni 2008.-ks vastane oli Hispaania riigivõlakoorem. Suhteliselt väikese oli umbes 30 32 protsendi juures sisemajanduse kogutoodangust. Aga siis, kui hakkasid ilmnema esimesed kriisi märgid, eelmine valitsus, ehk siis sotsialistlikud üks partei valitsus selle asemel, et, et asuda praktiseerima kokkuhoiupoliitikat, selle asemel otsustati proovida majandust elavdada hoopis rahvusvahelistelt turgudelt laenude võtmisega, ehk siis tänaseks on Hispaania laenukoormus tõusnute kusagile 70 protsendi juurde. Millega nüüd siis peab tegelema praegune rahvaparteivalitsus? See on siis selline omapärane näide, kus mõne aastaga on võimalik suhteliselt normaalsest olukorrast jõuda korraliku kriisini, et mul tuleb lihtsalt meelde, et ka Eestis käib sageli see arutelu, et missugust majanduspoliitikat peaks toetama. Nojah, kahtlemata ja eks iga igal parteil on omad ideolooge loogiat ja, või oma ideoloogia ja, ja ja iga partei üritab seda seda iga hinna eest kaitsta, aga mina usun, et Eesti valitsus on see, mida Eesti valitsus on tänaseni teinud alates 2008.-st aastast. Me võime kas või mõne näite puhul võrrelda, et see, et need on olnud õiged otsused, need õiged sammud. Ehk kui Eesti valitsus oleks läinud oma teed, mida läks Tanja toonane valitsus, siis me oleksime, ma usun täpselt samas olukorras Kui Hispaania uueks peaministriks sain Mariano Rajoy, kas praeguseks on tema populaarses alles või, või on see väga kukkunud seoses just nende kärbetega ja, ja kas tal oli tegelikult üldse õiget pilti toimuvast, kui arvestada, et neid kärpeid on tulnud palju? Langenud kahtlemata ja nii, nii jõuliste kärbete pea oleks ka ime, kui see populaarsus tõuseks. Nüüd see teine küsimus, et kas tal ka aastal oli ka täit pilti, siis raske öelda, aga, aga niimoodi vaatlejana tundub, et tal ei olnud selget pilti. Tundub ka nii, et, et sotsialistlik Töölispartei ei andnud ka seda, seda, seda õiget pilti, kuni, kuni siis Rahvapartei enda ametnikud enda enda poliitikute võtsite. Ja, ja paljugi paljuski on jäänud mulje, et, et nii mõnigi nii mõnigi asi on tulnud üllatusena kas või pankade pankade raske rahaline olukord. Naaberriik Portugal ma tean, et seal inimesed hääletavad jalgadega ehk põgenevad endistes asumaadesse, kuidas Hispaanias lood on, tööpuudus on ju päris suur 20 25 protsenti ja kas lihtsalt ollakse seal või nad lähevad ära kuhugi, kuidas, kuidas inimesed suhtuvad olukorda? Jah, on tõsi, et Hispaanias on kõrge tööpuudus ja eriti kõrge on see noorte seas. Hannes ei ole, muidugi minnakse ära, minnakse ära Saksamaale, minnakse Hollandisse Šveitsi otsima paremat tööd, aga tegelikult seda siiski ei saa praegu vastet võrrelda Portugaliga. Hispaania ühiskonda üldse üldse selles mõttes natukene eriline et vaatamata kõikidele nendele rasketele kärbetele ei ole ometi sistani ühiskond läinud nii-öelda endast välja ja väga paljud imestavad, et miks nii on, et kui me vaatame olukorda Kreekas, kus teatutega laarsusega toimuvad tänavarahutused, kus põletatakse autosid ja maju ka Prantsusmaal, seal on toimunud palju, palju väiksemate majanduspoliitiliste või probleemide puhul on toimunud rahvarahutused ka Suurbritannias, aga Hispaanias midagi niisugust ei ole. On toimuvad kaite siin-seal protesti aktsioonid, tullakse kusagile keskväljakule kokku mõni 1000 inimest, kui on ilus ilm nagu halva ilmaga, ei tuldagi. Ja hüütakse loosungeid, karjutakse ennast tühjaks lihtsalt ja hiljem minnakse juba juba rahulikult ümbruskonna paaridesse, et siis edasi arutada. Riga sellise vägivalla nii Hispaanias tavaliselt ei lähe. Ei Hispaania ühiskonda selles mõttes miks, no ma ei tea, aga sellel on kindlasti erinevaid põhjusi ja kindlasti kindlasti annaks annaks seda teemat ka analüüsida. Aga, aga jah, Hispaania ühiskond on ses mõttes põhjamaise karakteriga. Kui palju see kriis üldse igapäevases elus välja paistab, et inimesed istuvad ikka kohvikutes ja tundub nagu tänavapilt oleks samasugune. Jah, ka see on kõige-kõige üks üks kurioosumeid, et tegelikult tänavapildis ei paista see kriis sugugi välja. Muidugi, kui sa inimestega hakkad rääkima tänaval baaris, kus tahes siis ega siis keegi sõnu tagasi ei hoia. Olukorra olukorra kirumisega, no mis nad ütlevad siis tavaliselt? Oleneb, kellega sa satud, rääkima, kui on. Kui sa satud rääkima sotsialistide toetajaga, siis muidugi manavad põhjapraegust valitsust, kui vastupidi, siis siis vannutakse sotsialistide, kes asjad niimoodi ära rikkusid. Aga hispaanlased armastavad rääkida poliitikast. Hispaanlased armastavad üldse palju rääkida ja, ja poliitikast kahtlemata ka. Ja loomulikult kõik teavad täpselt, kuidas, kuidas oleks pidanud tegema. Aga see vist universaal probleem poliitikaga. Kas hispaanlaste suur armastus just nimelt rääkida kõigest, kas see on üks põhjusi, miks ta tõmbab Hispaania poole, sest ma saan aru, et niisama ei minda juba kolmandat neljandat korda tagasi töölesid sinna riiki. Ma ei usu, et ainult see, noh, see on umbes sama sellele umbes sama raske vastata nagu sellele, et miks Hispaania ühiskond ei käi tänavatel, märatsevad et selle seal oli ilmselt väga palju põhjusi. Ma ei tea mulle, mulle, mulle on see mulle on see ühiskond kuidagi südamelähedane ja ja, ja. Võib-olla ka see, et tegelikult see on stereotüüp, et hispaanlased on hirmus avatud ja ja hirmus vastuvõtlikud ja jah, neile meeldib rääkida, näiliselt on nad väga-väga vastuvõtlikud uutele kontaktidele, näiliselt nad, nad on, on avatud kogu maailmale, sõbralikud kõigiga. Aga kui sa, kui sa nüüd ja selle tahate hispaanlastega sõbraks saada, et ta sinuga jagaks oma oma nii-öelda südameteemasid ja südamevalu või isiklikke asju siis sa pead, et ikkagi, mulle tundub tõtt-öelda, et rohkem vaeva nägema kui, kui kui eestlase puhul, et eestlasega sõbraks saada. Et isegi see keelebarjäär, et kui sa räägid keelt isegi see ei lahenda seda See ei lahenda, dispaanlasega sõbraks saamine on, on tegelikult üks, üks suur töö ja, ja ka siis, kui sa, kui sa hispaanlase olete nii-öelda hispaania südame oled võitnud et siis sa võid ka kindel olla, et ta sulle eluks ajaks sõber. Täiesti huvitav on mõned Hispaanias käigud on mulle jätnud täiesti vastupidise mulje, et tundub, et neil on kohe hing pahupidi ja ta räägib sulle kõik ära ja on kohe sinu oma. Ja see tundub nii, just nimelt. Neile meeldib suhelda. Nad on niisugune kollektiivne rahvas, nad istuvad baarides ja räägivad. Käiakse perekonniti välja, seal räägitakse. Aga, aga see kõik on, see kõik on kuidagi see on vaid väline, see on tegelikult selle, selle välise suguse vastuvõtliku ja ilusa sillerdava koore all on on tegelikult hästi küllaltki ligipääsmatu sisemus mille all siis omakorda on, on siiski soe, soe hing. Ma ei tahaks kindlasti seda tervet tundi kulutada ainult majandusprobleemidele, me tuleme selle juurde küll veel pärast tagasi, aga rääkides hispaanlaste olemusest, siis kindlasti on monarhia üks teema, millest ei saa üle ega ümber, et selgitada, miks nad ühtemoodi käituvad või teevad mingeid asju. Teie olete hon karmusega kohtunud ja mitte ühe korra. Nojah, seda, seda, tõsi küll, töö töö tõttu. Et lihtsalt kohvile kutsuda. Et mis, mis mees see on? Hon Carlos, esimene on tal siis selline kuninglik aura ümber. Jah, no eks ilu on vaataja silmades, ma arvan, ka kuningate puhul kuningaid nemad iseloomustades. Aga minu jaoks on kuningas Juan Carlos kaasaegsetest kuningatest üks, üks üks, vaatasime nii ISIS, tema, tema ütleme, ajaloolise panuse tõttu riigi stabiliseerimis kui isikliku karis karisma pärast ma isegi julgeks teda võrrelda ühe teise kaasaegse kuningaga, kes, kes tänaseks juba valitseb oma alamaid taevastes sfäärides. Ehk siis Jordaania kuningas Hussein, kes keda mõned ajaloolased on nimetanud väikeseks suureks kuningaks kes Jordaania stabiliseerimise ja oli, on ikkagi ajalooline ja kelle ja kelle isiklik karisma. Kindlasti mängis selle juures suurt rolli Hispaania kuningas. Puhtalt saab ilusat õde, et on lihtsalt suur kuningas, sest et ta on füüsiliselt suurt kasvu kui ka kui ka oma oma oma tegude ja karisma poolest suur inimene hispaanlastele. Taanlased peavad oma kuningast väga lugu ja eriti kuninga puhul meenutatakse seda, kuidas ta kuidas ta väga jõuliselt mõistis hukka 23. veebruaril 1981 toimunud riigipöördekatse. Ja, ja praegu on väga palju kuningat, kuningatoetus kuningale. Kuninga populaarsus on väga kõrge ja kuningad toetavad ka mehega. Ka suur osa, kuni seda sellist osa ühiskonnast, kes oma poliitiliste vaadete poolest justkui ei peaks monarhiat toetama, ehk siis sotsialistid ja teised vasakpoolsed. Nemad nimetavad venelased fan Karlistideks, ehk siis viidates sellega selle, et, Et toetatakse ainult konkreetset kuningat, mitte monarhiat kui niisugust. Nii et ma ei tea, nüüd ma vist rääkisin kuningast juba. Ja huvitav, kas siin on huvitav vastuolu, et, et avalikkus armastab kuningat, aga, aga meedia on teda viimasel ajal üsna palju rünnanud, et noh, sellesama kuulsa Aafrika jahireisiga seoses, et, et meedia jälitama Noh, seal on, seal on muidki teemasid ainult see see jahiretk, vaid ka kuninga väimees tema lemmikväimees on osutunud osutunud noh, me ei saa praegu veel nimetada. Ongi kurjategija, aga, aga igal juhul teda kahtlustatakse mitmetes finantskuritegudes. Jaa, jaa, eks, eks muidugi, see annab mõtte ja arutelu ainult ainet ajakirjandusele. Kas muide, kas Hispaanias laiemalt kasutatakse mitmes monarhistlikus riigis on üleval debatt, et kas üldse sellises 20 esimeses sajandis on kohta monarhiale, kas Hispaanias ka selliseid? Võib öelda niimoodi, et, et see on igapäevane teema. Kuid tõesti, sellest sellest räägitakse. Aga, aga see ei ole tõesti esmajärguline teema sellest siin-seal käima aeg-ajalt ajakirjandusest läbi mõni mõni artikkel. Aga see ei ole niisugune valdav teema, mis, mis oleks igapäevaselt üleval. Muide, üleminekuks meie järgmise lõigu juurde. Kui palju eestlased teavad Hispaaniast ja kas pilt, mida tavaliselt eestlane teab, Hispaaniast on see adekvaatne. Jah, jälle jälle raske küsimus. Ma arvan, et, et väga palju meenutab eestlaste vaid vaid paljude inimeste pilti Hispaaniast hulk stereotüüpe, ühest stereotüübid me juba rääkisime, aga noh, on ka midagi sarnast, et iga nurga peal vihutakse flamenko tantsida või tervituseks karjutakse. Nii et ja nii edasi, kõik niisugused nähtused olemas, aga, aga aga, aga neid on hispaania kultuuris oma koht ja nad kindlasti. Et ma olen küll kohanud päris palju eestlasi ja, ja mitte ainult eestlasi, ka teistest rahvustest inimestega vesteldes on, olen Ma saanud aru, et et just nimelt see, millest enne rääkisime hispaanlase suur suur näiline avatus ja kuskil, kes on kaks aastat umbes Hispaanias elanud on tema, on tihtipeale pettunud. Ehk siis süüdistataks hispaanlase pealiskaudsus, et kõik see suur rõõm ja rõõm ja vastuvõtlikkus sõbralikkuse, et seal kõik pealiskaudne tegelikult tegelikult nad ei tahagi sinuga suhelda. Olete, et et inimesed Maniasse. Võib olla, Ta on liiga palju kannustatud sellest stereotüübid, et ma lähen sinna, ma lähen umbes noh, ma ei oska öelda, kuhu kohta paradiisiaeda, et kõik kõik ootavad mind avasüli, tegelikult teab hispaanlase ka täpselt samamoodi. Töötama, et suhet elus hoida ka sõbrasuhet ja, ja, ja nagu ma enne ütlesin, et minu, minu enda kogemus on, et et isegi eestlasega, keda ju tegelikult süüdistatakse või ehitatakse eestlastele ette külmuses ja ja intro Verdsuses ja, ja milles veel siis Mul on kohati tunne, et eestlane Eestlasega sa saad palju kiiremini sõbraks, kui kui skandusega. No mitte et meil midagi flamenco vastu oleks, aga kummutame siis ühe müüdi ära, et Hispaanias on väga palju erinevat muusikat. Mis lugu see selline on? See on üks üks lugu, mille on kirjutanud kuulus hispaania poplaulja Rosanna. See laul räägib lihtsalt inimlikust igatsusest. Laulu nimi on, kui sind ei ole siin. Ja kuulame. Eosvaimud. Uudisplussi suvekülaline on suursaadik Hispaanias Toomas Kahur. Aga kui me räägime Eestist ja Hispaaniast, siis tuleb vist tunnistada, et Hispaania on üks riik, kellega Eestil küll ühtegi kana kitkuda ei ole, et selles mõttes suhteliselt ebaseksikas teema. Väga hea. Jah, see on hea. Kahtlemata on see hea, et, et meil ei ole mingisuguseid tüliküsimusi omavahel arutada ja meie meie poliitilised seisukohad nii Euroopa Liidus kui ka NATO-s, kus me oleme ühiselt liikmed sageli toovad või on, on väga lähedased, ehk siis Hispaaniaga meil tegelikult küllaltki lihtne koostööd teha, et meil me ei pea vaidlema, me ei pea otsima ehitama koalitsioon selleks, et murda ja mingeid seisukohti, et Hispaania on, on siiamaani olnud meile välispoliitiliselt mugav partner. Alates Euroopa Liidu ja NATOga liitumise püüdlustest just just on nad meid toetanud. Ja kuivõrd palju Hispaania Eestist teab või hispaanlased üldse Eestist teavad? Vaat see on nüüd, kui selle kõige esimese küsimuse juurde tagasi tulla tänase vestluse kõige esimese küsimuse juurde tagasi tulla. See on nüüd küll, mis on arenenud 10 aasta või 12 aasta jooksul päris oluliselt, et kui kui ma seal olin saatkonnas majandusdiplomaadina aastatel 99 2002 siis oli tegelikult oli ikka raske ja kohati lauset tüütu, oli kogu aeg seletada, kus see Eesti on noh, kuni selleni, et et kas see on naise nimi, mis, mis on. Aga? Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks ja NATO liikmeks on, on ikkagi teadmine sellest, kus Eesti on ja mis ta on ikkagi väga palju arenenud Hispaanias ja ja muidugi tohutu palju on antud juurde turismi areng ja ja peamine. Jumal, kust hispaania turist Hispaania turist praegu Eestisse tuleb, on need, need suured kruiisilaevad, mis meil siin igal suvel Tallinna randuvad sellel suvel alustati muide, seal väga peen nimi oli sellel keerutamine, mis selleni, et tuuakse Hispaanias otse Madridist lennutatakse turistid siia, siis vahetatakse nad sinna teise grupi vastu välja laevade peale otse. Üritamine vist oli selle selle termini nimi ja ja kuni selleni, et humasin puhkuselt, olid naasmas vabriidi ja ootasin Tallinna lennujaamas Frankfurti lennukit Frankfurtis ümber istuda Madriidi lennuki peale siis maja esseesid Eli suurt Boeing 74, seitse, kes kõik ootasid Hispaania turiste, et Tallinnast otse Madriidi lennata ja see toimub iganädalaselt ja, ja see on andnud väga-väga palju teadmist, on toonud Hispaania ühiskonda Eesti kohta, et noh, tegelikult ikka teatakse nüüd. Siga Hispaania meedias, Eestist räägitakse ka või ta pigem on selline, mis liigub suust suhu. Pigem ütleme nüüd see niisugune turismiteave, jah, see liigub ikka suust suhu, aga, aga ei, ajakirjanduses räägitakse siiski Eestist vähe, kui nüüd saatkond ise midagi ette ei võta, me oleme paaril mõnikord oleme, oleme ka enda initsiatiivil midagi ajakirjandusse sisse surunud. Aga reeglina ikkagi Eestist räägitakse haudemingisuguses teises kontekstis. Praegu muidugi on. Tihtipeale on meeldiv lugeda viiteid Eestile kui selles samas võlakriisi kontekstis, et kuidas neid tuuakse, eeskujuks Luuakse tuuakse, tuuakse seda on tore kuulda. Atriiniga selles mõttes on kõik väga hästi, noh välja arvatud see, et alati võiks neid rohkem olla, sest see toob nii-öelda raha sisse ettevõtjatele, kuidas äriga on, ma vaatasin, 2011 oli Hispaania Eestile 18. kaubavahetuspartner. Ja on on hetkel natukese tagasihoidlikum olukord, et, et. Põhiliselt ikkagi Eesti on importöör, et meie, Eesti eksporti Hispaaniasse nii palju nii palju ei lähe, kui me sealt ise ostame. Ja, ja ega ma ei oskagi öelda, ma usun, et see geograafiline kaugus võib-olla üks, üks põhjusi, miks, miks meie ettevõtlus ei ole ei ole sinna lihtsalt jõudnud. Väike riik, aga kus need potentsiaal, juhad võiks olla? Potentsiaali kohta mina näen, mina näen selles infotehnoloogia sektoris, aga see sellel hetkel vist on, on vastupidine suund, et, et pigem on, on Eesti ise see keskus, kus kus infotehnoloogia sektor areneb ja me pigem pigem ootaksime, et et. Et teistest riikidest Tuleks tarku insenere Eestisse tööle Toomasega. Purustame veel ühe müüdi siis ära, on siis äri tegemisel Hispaanias nii-öelda maniana kultuur või ei ole? No ei ole. See on ka üks müüt. Ja ma ei tea, kust see tuleb. Hispaanlased ei ole mingid laiskvorstid, ma ei tea, kuidas seda kuidas, seda küll küll küll tõestada, aga, aga hispaanlane on väga töökas. Et nad hispaanlased peavad siia start, see ei ole mitte sellepärast, et nad, nad on nii laisad, et nad keset päeva ära väsivad, tahavad magada. See on hoopis see, see on, see tuleneb. Kliimast, sest et keset päeva, kella kahest neljani või kella kahest viieni on päeva kõige kuumem periood ja Hispaania, Hispaania kui looliselt. Põllumajandus lihtsalt sured seal põllu peal, kui sa töötate selle päikese all, nii et selle, see, see on, see on puhtalt lihtsalt ajalooliselt niimoodi välja kujunenud selle ühiskonnaelurütm hetkel, et kuumaks ajaks minnakse, minnakse oma kivionni jahedasse ja siis tõesti maa, kes tukastab vist, kes sööb, kes joob. Aga maniana hispaanlased on üldiselt ikkagi korrektset. Ma jälle julgeks võrrelda neid meie endiga meie meie enda nii-öelda asja rajamiskultuuriga. Et et ma ei ole, ma olen, ma siiski olen, nagu enne sai ka mainitud päris pikka aega Hispaaniaga kokku puutunud, et ma ei ole kokku puutunud nüüd reamisesse mingisuguse venitamisega või sihukese põhjendamatu põhjendamatu, seletamatu ajakuluga. Need kellaajad peavad, kokkulepped, peavad, töötajad peavad ja kokkulepped peavad. Tõepoolest, mul ei ole kogemust Saksamaaga. Seetõttu ma ei tea, kuidas kuulusse saksa ornung. Kui täpne see sekundite täpsusega võtab või mitte, aga Hispaanias ikka võib, võib minutite täpsusega mõõta. Natukene keeraks selle majanduspildi peale tagasi siis kui valusad need viimase aja reformid on ikkagi olnud, et mida nüüd nagu reaalselt on kärbitud, et on, et sama valusad kärped olnud nagu naaberriikides, kui me oleme siin rääkinud, et inimesed on selle vastu võtnud natukene rahulikumalt. No, ma usun küll, et need on, need on olnud ikkagi ikkagi küllalt valusate. See on, need on kaks kärpepaketi pikk nimekiri meedetest, mida ma kõike siin hetkel ei mäletagi. Aga noh, ütleme põhilised on siis Riigiametnike palkade kärpimine 10 protsendi ulatuses siis. Siis 11. palga võtmine ehk siis jõulupalga jõulupreemia, mis on siis ühe kuupalga ulatuses selle ärajätmine siis esimesest novembrist ehk siis Ülehomsest Kehtna kehtestub käibe maksutõus ehk siis endiselt 18 protsendi pealt tõuseb 121-le ja soodus pluss käibemaks neljalt protsendilt disnoh olenevalt tootest kas siis viie kuni seitsme protsendini, mis tähendab otseselt seda, et et kõik kaubad lähevad kallimaks. Noh, need on, need on nüüd üks, üks väike osa nendest nendest suhetest. Ja ja noh, kahtlemata see iga inimese iga inimese rahakotile mõjub mõju ennekõike see, kui, kui hinnad hakkavad kallinema ja eks siis jälle, eks nüüd sügis näitab, mis mismoodi siis ühiskond reageerib. Kas hispaanlased usuvad euro eurosse kui projekti või selle jätkusuutlikkusse või, või nad kardavad ka, et räägitakse, et võib-olla Hispaania tuleks võib-olla tulevikus nii nagu kreekakeelse eurotsoonist välja visata? Tanja sulle sellest, see ei ole küll mitte mitte üldse teema, hispaanlased usuvad raudkindlalt eurosse Euroopa liitu ja eurosse see niivõrd ajalooliselt niivõrd palju nende majandust juba toetanud ja et et seal ei saagi muud lahendust alla just täpselt. Ja noh, ajalooliselt ka noh, siin võib-olla kaugemale ajalukku ei hakka minema, aga, aga seal oli, oli tohutu. Ühiskondlik sotsiaalne šokk oli see, kui nende viimane asuma Kuuba ära langes, see oli kuma. Nüüd. Andke nüüd ajaloolased mulle andeks, kui ma aasta aru eksin, aga see oli 1998 minu meelest. Mis, mis, mis oli niivõrd suur šokk ühiskondlikult, et see, tegelikult see lõise niuksed, loogilised eeldused kodusõja puhkemiseks. Ja, ja nüüd, kui kõik need vapustused on mööda, said nii kodusõda kui kui Franco ajastu siis ei olnud Hispaania lihtsalt mujale pöörata näoga Euroopa suunas, sest sest see, kuhu nad nagu oli ju Hispaania nägu oli pööratud mitu sajandite lõunasse, ehk siis Ladina-Ameerika suunas. Nii et. Loogiliselt kui poliitiliselt on hispaanlased Väga väga Euroopa Liidu pooldajad ja noh, sealhulgas ka euro toetajad See roll Ladina-Ameerikas on yle alles seal see mõju roll või, või nad saavad seal tõmbuvad tagasi ikkagi oma asundust, sest et ma mäletan siin Argentiinaga neil tüliküsimusi, siin oli vist ühe suure firma erastamine Argentiina poolt Kuubas. Nad vahendasid poliitvangide päästmist, et kuivõrd suur mõju neil tegelikult on seal oma endistes asuma. Noh, on ja ei ole ka, võiks vastata, et mina muidugi sooviks, et see, nende roll oleks seal suurem ja vastupidi, siis Ladina-Ameerika riigid sooviks, et, et see oleks võimalikult väiksem. Ja Ladina-Ameerika, nii mõneski riigis on, on traditsioon, kuniks populism, populistlikud valitsejad ehk siis ehk siis sealt ka vastavad otsused, nagu nad Argentiinas natsionaliseeriti, terve suur suur naftaettevõtte Hispaaniale kuuluv ja ja eks samamoodi omamoodi jõudemonstratsioonid. Et aga kahtlemata Hispaania, Hispaania sooviks, et tema roll Ladina-Ameerikas oleks, oleks olulisem. Aga mis puutub majandusse, siis, siis muidugi muidugi majanduslikult on Hispaania väga tugevasti seotud Ladina Ameerikaga ja ta on seal väga-väga mitmes riigis. Välisinvestor number üks. No mis majandusega jätkates siis see nädal on toonud mitu üsna valusat uudist, üks nendest kõnelased Kataloonia autonoomne piirkond mis on siis hädas oma võlgadega teenindamisega, palub Hispaania keskvalitsuselt viis miljardit laenu ja, ja abi on palunud veel mitmed omavalitsused valents ja, ja nii edasi, et mis keelt räägib? Kas see räägib seda keelt, et et Hispaania autonoomsed piirkonnad on tegelikult? Üks väga suur koormus riigi majandusele ja, ja noh, ma ilmselt see ei ole nüüd korrektselt öeldud, et nad on võib-olla aususega üle piiri mindud, aga, aga, aga sisuliselt see nii on. Ja, ja, ja kuigi keskvalitsus on, on kehtestanud ka autona olijatele autonoomsete piirkondadele laenulimiidid ja, ja eelarve defitsiidi eesmärgid siis sellele vaatamata on on päris mitmes päris mitmes muuseas, piirkonnas lihtsalt lihtsalt eiratakse. Ja sellepärast, et Kataloonias on võimul rahvuslikult meelestatud jõud ehk siis kes väidavad, et, et nad ei küsi mitte Abivaid, nad nõuavad tagasi seda, mis nad ise on just täpselt, mis te seal Madridis teate ja ja Andaluusia, mis on Hispaania territoorium, kõik suurem kond kuu, mis on ajalooline, sotsialistlik sotsialistide kants. Nendel on lihtsalt, kuna nad on opositsioonis, siis nad lihtsalt kiusavad valitsust ja, ja eiravad, aga, aga muidugi kahtlemata valitsuse jaoks on see väga suur probleem. Et headel aegadel on loomsete piirkondade nii-öelda volitusi või nende käed on käed on liiga vabaks antud. Ja praegu on kõige selle koomale tõmbamisega suuri raskusi. No sellest üle jõu elamise üheks suureks näiteks on nimetatud valged elevandid ja see on niisugune kujundlik nimetus, ehk siis mitmed pompöösset ehitised, mis on küll läinud kas neli korda kallimaks või siis ei täida absoluutselt oma funktsiooni ka eile käis Eesti uudistest läbi. Kastellaani lennujaama näide, mis on sisseehitatud valmis aasta aega tagasi ja ühtegi lendu pole toimunud ja Reali lennujaam mis põhimõtteliselt ka ehitati, valmis, aga tolku tast ei ole. Jah, need on kurioosumeid tõepoolest. Ühest küljest tegemist era erainvesteeringutega, aga ehk nad on siis eralennuväljad. Teisest küljest niivõrd suurte infrastruktuuriprojektide puhul ei pääse üle ega ümber kokkupuudetest avaliku sektoriga ja, ja, ja poliitilise maastikuga. Ja tihtipeale need, need kokkupuuted on niivõrd mitmekihilised ja, ja niivõrd keeruliselt läbi põimunud, et need annavad tagantjärele veel aastaid ainest korruptsioonisüüdistustega. Teisest küljest on need kaks lennuvälja ka hea näide sellest kuidas seadele aastatel, kui, kui kui kinnisvara mull muudkui paisus, kui, kui laenuraha voolas ojadena kuidas, kuidas provotseerib või kuidas provotseeris siis ettevõtjate ja poliitikute peadesse säravaid ideid. Oli lennujaam, ehitati, põhjendus selleks oli kuna seda alustati selle ehitamist 90.-te aastate keskpaiku, see oli aeg, kui Madridi lennujaama nii-öelda läbilaskevõime oli, oli jõudnud, oli ennast ammendanud ja, aga, aga Madridi lennujaama laiendustööd polnud veel alanud. Ehk siis äriidee oli, et et sellest saad Realile jaamast peaks saama Madriidi lennujaamale alternatiiv, kuhu hakkaks siis mida hakkaksid kasutama odavlennufirmad. Aga, aga, aga noh See on ikkagi 250 kilomeetri kaugusel Madridist vaatamata sellele, et sealt käibki ning lennujaama kõrvalt mööda, mis, mis viiks küll umbes tunni ajaga, inimesed Madriidi, aga, aga kiirrongi pileti maksumus oleks enam-vähem sama, mis lennupileti maksumus, nii et et see, see ei ole see äriplaan töötanud ja muide, üks kurioosum selle Ciudad Reali lennujaamaga seoses veel, et tegemist on Copa ühe ühe pikima lennurajaga ehk siis lennuraja pikkus on neli kilomeetrit, mis võiks vastu võtta nii suuri lennukeid, mida veel toodetudki ei ole. Nüüd, mis puudutab seda, kas teil jooni lennujaama, siis siis see on nüüd Selle lennujaama lähteideid see oli, et kuna ta on rannikul, siis sinna ümber tulevat seiklust pargid, tööstuspargid, tehnoloogiapargid, loomulikult hotellid, rannahotellid ja kõik nii edasi, aga, aga, aga pole sinna midagi midagi tulnud ja selle lõdve kurioosum on lõdvemaks jõudnud. Kurioosum on see, et lennujaama ette on püstitatud siis kohaliku vallavanema Leht projekti taga nii ettelennukeid ei ole tõesti kummalgi lennuväljal. Muide, väga tabav see, see nii-öelda esimene lennujaam, millest te rääkisite, selle teine nimetas, on ka tanki Hoti lennujaam, nii et omamoodi sümboolne nimetus on pandatel Andrese järgi just just aga pooleliolevaid suuri ehitisi on tõepoolest ja see on siis jah, üks näide, kuidas headel aegadel valitsustel aeg-ajalt noh, nii-öelda katused sõidavad. No ilmselt küll jah, ka Madridis on üks niisugune. Tohutu suur objekt on, on, seisab praegu pooleli objekt, mis mis oleks pidanud koosnema neljast kõrghoonest, neljas pilvelõhkuja, sest need on valmis. Üks on kaks, on kasutusel, kaks on on asustamata veel aga nende pilvelõhkujate kõrval oma hiigelsuur kongressikeskus selle koha peal hajutab praegu tohutu suur auk ja, ja ei ole ja keegi ei tea, millal, millal raha saab. Raha tuleb, et seda saaks lõpetada, seda projekti. Sellised põnevad lood, mida hispaanlased ise muide räägivad, kuidas nad näevad teed välja sellest kriisist, noh kui näiteks rääkida oma kogemustest suhtlemisel kreeklastega, siis kreeklased minu meelest siiani süüdistavad kogu kogu ülejäänud maailm on süüdi, süüdi on sama, on süüdi, IMF on süüdi, Euroopa keskpank on süüdi ja nii edasi, et kuidas hispaanlased näevad teed välja majanduskriisist. No tegelikult jälle võib olla kuritarvitan seda, seda võrdlust Eestiga, aga, aga, aga, ja praegune valitsus on. Mõtleme väga sarnaselt. Selles mõttes see, mida, millega, mida on Eesti valitsus juba juba teinud, ehk siis need meetmed ja see, see, see kontseptsioon, kuidas kriisist välja tulla, on, on väga sarnane. Kontseptsiooniga, mida on, mida kasutab Eesti valitsus ja mis on ka ju reaalselt juba tulemusi andnud ja Eesti. Kriisist välja toonud ma ei taha öelda, et me oleme. Oleme liiga kaugele jõudnud, et meil on, meil on kindlasti veel omi raskusi, aga kindlasti on Eesti Euroopa Liidu liikmesriikide seast praegu üks riikidest, kes on, kes on kes on parimas olevale üks parimas olukorras olevatest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Ja, ja Hispaania praegune valitsus täiesti selgelt näeb, näeb ka oma teed kriisist välja just nende nendesamade meetmete kaudu. Konservatiivsus. Kasinus kokkuhoid. Ja ja üle võimete elamise vältimine, et need on niuksed. Märksõnad. Kas ei või juhtuda nii, et opositsioon tuleb järgmistel valimistel võimule, pöörab rattale? Lubab puud ja muud kokku täpselt. Noh, kindlasti võib see juhtuda ja Hispaania poliitilisel maastikul ongi tegelikult see See oht täiesti olemas, sest et Hispaanias on ainult kaks suurt üleriiklikku parteid, üks on sotsialistlik Töölispartei teinud, rahvapartei on ka üks pisikene Vasakliit, aga see on hetkel marginaalse tähtsusega. Nii et, et eks see pendel, nendel käib seal seinast seina ja see on, see on. See on tõesti mõned Hispaania puudub keskpartei, see, mis, mis natukene pehmendaks selle pendli liikumist või pidurdaks pigem. No näis, kauaks nii-öelda avalikkusel jätkub kannatust, sest vaieldamatult sellises olukorras reformid ei ole alati populaarsed. Jah, kahtlemata siiamaani on avalikusse olnud vägagi kannatlik. Igal asjal on omad piirid, mitte mitte ükski, mitte ükski. Mitte ükski kett ei ole lõpu lõputult tugev, see võib alati katkeda. Nii et, et eks võib ka Hispaania ühiskonnaga matusse katkeda, kuigi, kuigi ma tõesti väga loodan siin või ma tahaks loota Hispaania valitsuse tarkusele ja ikkagi selle selle hispaanlastest seletamatu niukse kannatlikkuse peale. Nädalavahetus on ukse ees ja Madridi lend ilmselt tuleb, mis saadiku ja saatkonna plaanid lähiajaks. Tuleb muidugi jälgida põhjalikult. Ennustada, et eksdiplomaadi amet on ju ka teatud mõttes ennustaja amet, et sa pead pead püüdma olla ajastatud ees, külma ette näha ja võimalikult täpselt, mis siis tulema hakkab, aga, aga see, see, tihtipeale see ennustamine ei ole just kõige õigem varasem tegevus, seda enam, et praeguse praegusel peaministril on säärane käekiri, et kõik otsused olulisemad otsused langetatakse väga kitsas ringis ja väga-väga-väga varjatult ja kui siis otsus on lõpuks tehtud, siis, siis sellest teavitatakse, aga enne kui kuni seda otsust siis siis tulevad väga vastuolulised signaalid valitsuselt ja ka peaministrit isiklikult. Kasvõi kasvõi seesama teema, kas Euroopa Liidult küsitakse abipaketti või mitte. Kord ütleb peaminister, et mitte mingil juhul, see on rahvusliku uhkuse vastu ja nii edasi ja nii edasi. Ja vähem kui 24 tundi hiljem ütleb seesama peaminister, et palume väga tõsiselt selle selle paketi palumist, nii et et ole sa siis siin nüüd see, see, see kohtunik, nõustaja ja, ja püüa ära arvata, kumb, kumb on õigem. Aga soovime teile jõudu sinna kriisikoldesse ja, ja nii-öelda külma pead ja Eesti, Hispaania majandus ja äri ja turismi ja kultuurisuhete arendamisel. Aitäh. Tuletan meelde, et Uudisplussi suvekülaline oli Eesti vabariigi suursaadik Hispaanias Toomas Kahur.