Tere hommikust kõikidele vikerraadiokuulajatele. Kogenud kuulaja teab, et pühapäeval kell 10 10 räägitakse 50 minuti jagu juttu. Vikerraadios räägitakse selliselt, et on vikerraadiopoolne võõrustaja. Ja on külaline ja rohkem räägib külaline ja too võõrustaja püüab küsida ja külalise juttu natukene suunata. Täna on kõik vanamoodi, ehk siis on külaline ja võõrustaja. Küllakutsuja on vikerraadio poolt. Tarmo Tiisler ja külaline on koorijuht ja muusikaõpetaja Lydia Rahula. Tere hommikust. Tere hommikust. On selline ilus septembri alguse aeg, mõned lapsed on juba kooli läinud ja osad lähevad homme. Kas teie jaoks see on kuidagi eriline aeg ka, kui nii saab üldse muusikaõpetajalt küsida. Juhatate ja musitseerita juhendate musitseerimist ikkagi 24, seitse ja, ja kõik päevad aastas. Jah, kui ikka tõesti on esimene september, siis on eriline, et sa ootad seda päev, aga samal ajal see jaht, aga kuna see on inimlik, et et kui on suvi, siis seda tahaks ikka veel edasi lükata, kui nakalendriliselt ei ole ju meil veel üldsegi suvi lõppenud ja sageli on ju septembri alguses ilusad ilmad, siis väga raske on käivitada nii ennast kui lapsi. Aga esimene september septembris on kõige põnevam päev kindlasti. Sellel nädalal avalikustati jällegi riigieksamite tulemusi, et mis kool on seal eesotsas ja mis koolon keskmiste hulgas, kes, mis kool on tagapool. Ja siis loetletakse matemaatikas see ja eesti keeles see ja keemias see ja füüsikas see. Ja siis oled teie muusikaõpetaja kellest justkui ei sõltugi midagi, selles pingereas. On teil sellest kahju või hea meel? Ei, ei seda ega teist, et ma ei saa öelda, et mul on kahju, et mul oleks ka hea meel. Ma arvan, et, et see muusikaõpetaja tulemus on kõik selles eesti keeles, matemaatikas ja kõiges muus. Sellepärast et see on niivõrd emotsionaalne tegevus, kus on kindlaks tehtud, et muusikas aju kaks poolkera töötavad kogu aeg aktiivselt seda öelda iga muu aine kohta. See kõik on ju ilus, ilusa kõlaga jutt, aga tegelikult reastatakse poole ja hinnatakse neid asju. Ja neid kordaminekud, mis saadakse nii-öelda kõvades ainetes ja siis on koolis muusikaõpetus ja kehaline kasvatus ja võib-olla midagi veel, mis on noh, nii-öelda need teised ained. Aga need on need tugiained olnud näiteks nagu te ütlesite praegu kehaline kasvatus, eks ole. Et kui sul on nõrk sel vaim nõrk või vastupidi, täpselt samuti, et meil peab olema see füüsiline baas tugev ja samuti vaimne baas peab tugev olema ja, ja kindlasti seesama füüsiline, kui sul seal Merkelit ega, ega siis jah, on kindlasti selliseid õpilasi, kes ka ütleme, füüsilise nõrga baasita saavad, ütleme lõpetavad eks kuldmedaliga. Aga nad on sageli väga eluvõõrad, kui nad on ainult raamatu kaanest kaaneni läbi õppinud, et sa pead ikkagi midagi muud ka tegema, et kui sa teed sporti, muusikat ja kunstisiis, sa omandad natukene laiemalt seda mõttemaailma ja, ja näed maailma teisiti ja siis oskad ka rohkem olla tugevam matemaatikas, eesti keeles, mida iganes. Ja siis ma jõuan jällegi ringiga omadele mantra juurde, et, et see kõik on kuidagi väga-väga kehvasti mõõdetav meie elus ja meie maailmas ja samas kõiki on mõõta ju väga mugav ja selle järgi hinnata on väga mugav, et kuidas kuidas ta teie tööd niimoodi No just, aga ma tahan öelda, et aga on mõõdetud ka, et on olnud, mõned aastad tagasi, oli esmakordselt oli meil muusikamuusikas oli eksam music, tähendab, mitte muusikaklassis tähendab vaid üle vabariigi, kui ma nüüd ei eksi, kuuendast-seitsmendast ma võin täitsa klassiga eksida ja, ja kõik tegid eksamid, olgu ta muusikaklass või mitte muusikaklass ja see oli mõõdetav ja meil on näiteks toimub ka muusikaõpetajate liidus on välja kuulutatud. Olin pead muusikas nii nagu eesti keeles matemaatikas, keemias, kus lapsed võistlevad ja sel aastal oli esimene rahvusvaheline muusikaolümpiaad, et ma, ma ei ütleks, et ei mõõdeta, aga aga ütleme jah, kui järjestatakse poole, siis küll jääb see välja, kuna tal on ainult üks tund nädalas on gümnaasiumis esimesest neljandani on kaks tundi nädalas. Mul ei jää küll muudkui suuri silmi teha, sest muusika, olümpiaadist, maa kuulen küll esimest korda, mistõttu ma arvan, et tekib mõni kuulaja veel, kes tahaks rohkem teada, ehk siis liider rõhule. Milles seisneb Muusikaolümpiaad? Ta täpselt nii seisnebki, kui on matemaatikas seal omad reeglid ja, ja, ja kooliprogrammid siis on muusikaõpetaja täpselt samuti. Nagu me teame, õpime koda, ei, see ei ole mingi süsteemi järgi Eestis, mille Riho Päts ja Heino Kaljuste Eestisse tõid siis seal noodist lugemine lapsele lihtsustatud kujul. Et ei ole ka kindlatesse laulatooria, Mihva sall ja laulad seda kindlat noodikõrgust, vaid see on nagu abstraktne. Ma alati toon näite nagu eskalaatori trepp, et sa astud eskalaatori trepil ja see on see esimene aste, ütleme joo. Ja siis sinu kõrval on lee teine laste ja kus ekskalaator liigub ülespoole, siis see hääl ütleme, et uus kõrgus tuleb siis Joosep ülespoole Lee ja kolmas aste nii, ja kõik, need liiguvad ülespoole. Me oskame alati laulda ju joomi soomi ju kolmkõla, mida kõik, aga laulda lihtsalt noodipärisnimedega koolis õpetajaks saab, et sees on täpselt sama, mis tooriumiga Soll. Et väga raske on laulda, kas ma laulan nüüd nii soldessiivi, laulan faa la hooveeeff sees on väga keeruline inimestel, aga see on abstraktne ja seda koolis õpetatakse ei ole nii süsteemi ja, ja see on kohe kooliprogrammides kirjas, laulikud on väga kenasti kirjutatud ja kui õpetad seda algusest kohe õpetavad ja vot sellel baasil on kõigepealt üks küsimus, et laula noodist, anname noodi ette. Nõndanimetatud Prima Vista tähendab kohe esimesel pilgul saad noodi, vaatad ja hakkad kohe laulma astmetega, mis on päris keeruline. See eeldab seda, et koolis on rütmiõpetus, et nad oskavad rütmi, samal ajal teavad, mis on taktimõõt, sa pead kõike teadma. Sa pead teadma, kas sul on kodus kolm liiget praegu või on sul kaks liiget taktis on kaks või kolm, äkki ma väga sellised lihtsad näited. Ja see on näiteks üks komponent. Gümnaasiumis on jaa ja on ka põhikoolis, nad ise teevad ühe muusikapala. Ja siis nad kannavad seal ette või lasevad kergel ette kanda, gümnaasiumis on ikka päris rasked ülesanded, nad on ikka väga hästi, mängivad paljud pilli. Muidugi, kahtlemata mitte need, kes pole õppinud pilli õppinud mingit instrumenti, nad võivad võtta kõik oma sõbrad, sõbrannad, nad esitavad seal ja see on üks siis nad teevad. Siis on küsimused küll heliloojate kohta ja küll paljude asjade kohta, vot see ongi muusikaolümpiaad. Programm, mis nad on õppinud ja rohkem ka natukene. On seal šansse ka nendel, kes õpivad muusikaõpetust kord nädalas tunnis. Ja paljud ongi, aga muidugi on ka paljud lapsed need seal võistlemas, kes käivad ka muusikakoolis. Aga ma ise olen huvi pärast kaks korda võtnud, kahe poisiga osa niimoodi keskkoolis ei käi, kes on saanud ainult koolis muusikaõpetust? Muidugi, mul on olnud see eelis, et mul on natuke rohkem tund olnud, et kui tavaklassis on viiendast kuni gümnaasiumi lõpuni üks kord nädalas siis meie koolis, 20 esimeses koolis ma annan, muusikaklassis on alad ses viiendast küll kahjuks sel aastal kaks korda nädalas, ainult see on sisuliselt üks tund rohkem kui kõigil teistel. Aga muidu oli viiendast üheksandani. Vabandust, viiendast seitsmenda oli kolm korda nädalas ja nende kahe poisiga ma olen kaks korda käinud ja nendele mõlemad tal väga hästi läinud. Üks oli näiteks Artjom Savitski, kes seal üldse muusikakoolis käinud, käis ainult muusikaklassis. Ja tuli tookord teiseks ja üks teine poiss täpselt samuti, mis on nagu minu jaoks mind huvitas ka, on see, et kas on võimalus, et saab pilli, pole õppinud muusikakoolis, pole käinud, et on võimalus nagu teistega võistelda on ikka. Enamikke aineid õpitakse koolis päris seitsme-kaheksa-üheksa aasta jagu ja mõningaid aineid kohe esimesest klassist viimaseni välja. Ja sellega omandatakse mingisugused oskused, oskused arvutada, teha näiteks mingit keerulisemaid tehteid, kirjutada keerulisema konstruktsiooniga lauseid ja teada, mis juhtub, kui naatrium segada millegagi. Ja muusikaõpetus on ju ka selles mõttes heas olukorras. Esimeses klassis hakatakse pihta ja 12. aas lõpetatakse. Ja mida siis noor inimene peaks ära õppima selle 12 aastaga. Mingid oskused või teadmine, milline on katkend aidast või siis mida? Jah, see katkend idast tuleb natukene hiljem, aga ta õpib ära oskus muusikat kuulata, oskust ka näiteks muusikat kuulab ja siis ta võib ka samal ajal joonistades nad muusikat, mida ta kuulab, annab nagu edasi oma emotsioone, tundeid. Siis Me korraldame lastele, ma peaks nagu rohkem seda veel tegema, aga Ma ikka loodan, et kodus on vanemad ka, kes käivad ja räägime sellest, et käia palju kontsertidel ja, ja ja üldse teatris siis ükskord veerandis, nad peavad käima ühel kontserdietendusel ja siis kirjutama retsensiooni Nonii. Et mis teil meeldis, mis teile meeldib, et nad õpiksid analüüsima ainult et et ei meeldinud ja meeldis, aga milleks ei meeldinud, et tuua kõik need kriteeriumid välja. Kuulame ja loeme neid. Siis nad peaksid noodist õppima lugema, vaat kui meil on laulupeod, meil on ju noodid, ei ole mõeldav koolides enamuses ikka paljudes koorilaul ka. Ei ole ju mõeldav, et õpetaja istub klaverit, taob lihtsalt klaverit kaasa, lapsed laulavad klaveri järgi. Me peaksime laulma hästi plaagapellase, tähendab ilma ilma instrumendid. Ja mis aitab sellele kaasa noodist lugemise oskus, et kui sa annad selle aluse, see on teine, teine kirjakeel inimesel. Et et see on ikka noh, kuidas ma ütlen, see on selline väärtus, mida ei ole võimalik enam hiljem niimoodi õppida, kui sa ei hakka ütleme kohe kooli algusest peale, et väga oluline on, et muusikaõpetaja oleks pädev oma aines ja ta õpetaks seda, mis on ikkagi tarvilik selleks, et ta hakkaks lugema väga oluline noodist lugemise oskus. Kas aga teie räägite praegu kommunid, torgin etmisest oma kooli ehk siis 21. kooli ideaalmudelist, kus muusika on ikkagi ma ei oska öelda, kas nüüd süvaaine või kuidas õige termin on, aga igal juhul sellele pööratakse rohkem tähelepanu. Ja tavakoolides on muusikaõpetus, nagu me teame kord nädalas ja ma võib-olla. Ei, ma, ma siiski segan, esimesest neljandani on kaks korda nädalas. Nii. Ma tean, kuhu te nüüd iiliti need teevad? Just, ja, ja lõpuks kujuneb muusikaõpetusaineks, kus tehakse teisi aineid ja valmistatakse teisi tundjate tagapingis. See sõltub ikka muusikaõpetajast, see seiselt üldse sellest, et mul on väga head näiteid, mul on hästi palju näiteid, kui alguses alustasin Viljandist üldse, kõigepealt alustasin jah, Viljandis, kolmandas kaheksandas klassilises koolis õpetajatööd, siis ei olnud mingit muusika eriklasse, siis ma hakkasin Viljandi viiendas keskkoolis, mis on nüüd Paalalinna naasion ja samuti on muusikaklasse. Ja see klass tuli nagu hiljem, kuna kooli muusikatase oli niivõrd hea, et nad tegid ettepaneku, et kas Viljandisse, kas te tahaksite teha sügapetse? Ka oskasid kõik lauldage kas viisi pidanud, ega mul ei olnud alguses süvaklassi. Tavaline klass. Mul on 20 esimeses ka, mul on nii toredad näited, et kui ütleme, et klass muusikaklass on komplekteeritud, aga koolis on meil ju nagu te teate, on see oma mikrorajoon. Kuidas nad nimetaja rajooni kool, ütleme nimetaja ütleme, et sa rajooni kool. Ja see tähendab seda, et teised klassid olid füüsiliselt täis. Tookord mitu korda on olnud muusik, klassis oli vähem lapsi. Ja need lapsed mäletan, neli poissi pandi muusikaklassi absoluutselt karu kõrval astunud. Nad tegid kõik kaasa, mida tegid seesama kellel kellel viisipidamine. Kas te teate, et see oli niisugune töörõõm? Nad hakkasid noodist lugema ja, ja kas see muusika nagu matemaatika, intervallide ehitamised, mis ei nõua üldse viisipidamist, see on puhas matemaatika mõtlemine? Nad tegid palju paremini, kui tegid sageli viisi pidasid, nendel on sealt kõrgemalt poolt antud mis on antud, aga ega sellepärast alati ei tööta, aga ega ükski anne ei tule ilma suured tahtejõuta. Et see pole olemas, et mul on anne ja kogu lugu. Ma olen tipus kõik need, kes on saavutanud midagi, selleks peab olema suur tahtejõud. Ja, ja mul on nii palju näiteid, et mul on olnud õpetajad muusikaõpetaja tunnis ja nad ütlevad, mis sul viga. Ja siis ma olen toonud, et nüüd selle klassi näiteks kellad laulavad, laulavad noodist natuke mööda, mis sest ta tunneb rütmi. Noh väga võrratu eduelamus Te mainisite alguses ka, et muusikatundides õpetatakse ja õpitakse muusika kuulamist ja millest te alustate? Selles mõttes, et millise muusika kuulamisest alustada? No see on nüüd, see on nüüd nii ja naa, kui ma näiteks õpetan, kui te mõtlete päris esimestele palav või, või ütleme, et kui ma võtan mingit konkreetset pime kaheosalist takti ja selle järgi saab marssida ja siis ma kindlasti panen kohe kuulamiseks mingi marsilaulu. Ja siis nad arvavad ära, et kas selle järgi saab marssida või miilitsa karakteriga on lugu. Et nad hakkavad seda kuulama, et nad mulle endale isiklikult praegu pidevalt kasutan esimeseks palakse üldse sansi loomade karnevali. Ja kui te kuuleksite kenasti lapsed oskavad rääkida siis ma ütlen, et ma ütlejatele pealkirjas seansil on nii toredasti pandud loomade karneval, kus esimene kuningliku lõvi marskusi astub sisse, see on tõesti kuninglik muusika on hästi äratuntav, et seal midagi kuninglikku ja, ja kui see muusika mängib ja siis seal on niimoodi. Lõvi möirgab, see on noh, nii Niinuga äratuntav seal, et ja siis ma panen peale ja ütlen lastele, et, et helilooja on pealkirjastanud, aga teie kuulake ja pange silmad kinni, vaat kui neil on silmad lahti, siis nad omavahel suhtlevad, hakkavad naermine. Põnev. Pange silmad kinni, minge sinna maailma, kujutage pilti, mis pealkirja põhihelilooja panna nendele lugudele. Et vaata kui hästi, kui on noh, niisuguseid hästi veel tiivsed lood, kus on eriti aru saada nagu kanad ja kuked, kus nad seal toksivad tõke. Siis kukk kireb, seal, muusikas on see, nad ütlevad nii hästi ja räägivad omapoolse loo juurde ja, ja kõigil on õigus selleks, ega meie ka ei tea, mida mõtles, on saanud või helilooja sel hetkel. Ja, ja niimoodi me arutleme ja sa oled kogu aeg ütlevad, et õpetaja, kuulame veel ja kuulame edasi ja tasapisi kuulame arutlemist, veel kord joonistame pildi sellest Kas te peate oma eriala või oma tunni eest seisma ka väga palju, et siis selle arvelt, et kui on vaja minna spordipäevale või kui on vaja minna kuhugi teisele päevale või valmistuda riigieksamiteks, et siis see ei toimuks muusikatunni arvelt? Ega see ei olegi muusikatunne arvelt toimunud, et aga kui on koolispordipäev, siis on kõigil ta siis on ühesõnaga vaba päev selles mõttes, et õppimisest vaba päev küll mitte spordist vaba päev. Ja, ja kui juhtub olema seal muusikatund, siis kahtlemata see jääb ära. Aga ma väga mulle väga meeldib sport ja see käib käsikäes ja vaatan ise sporti palju ja tahan, et poisid ka sporti teevad. Näiteks need poisid, kes käivad 21. kooli muusikaklassis. Need väga paljud käivad ka Tallinna poistekoori Tallinna poistekooris, kuna see on baaskool Tallinna poistekoorile. Ja mul on siin hea võimalus kutsuda neljandal septembril kell neli uusi poisse, 21. kooli, ma lähen võtan need vastu. Neljas september kell neli ja siis on võimalus ettevalmistuskoori tuua ja ka kontsertkoori. Ja on võimalus vaadata Tallinna poistekoori kodulehekülge, seal on meil täpsem informatsioon ja siis võib ka eelnevalt registreerida. Lydia rahula Te ju teate, et kunst on julm, ehk siis mingil hetkel ainult tööst ei piisa, sa pead olema ka andekas ja, ja veel kõrgemale jõuda natukene rohkem andekas. Ja teie juurde tulevad ju ka poisid ja teie käe all õppivad poisid ja tüdrukud ka, kes võivad teha meeletult tööd ja mingil hetkel te peate tegema valikuid. Ja kuidas te seda põhjendate nendele selle lastele, kes on andnud endast kõik. Aga mingil hetkel lähevad edasi need, kes on saanud looduse poolt natukene rohkem kaasa. Kas te peate silmas, kui tulevad esimesse klassi või võlgobuuri taks, saak? Koori valitakse, ilmselt te mõtlete, kui nad nüüd kontsert kooli tulevad? On juba laulnud ettevalmistuskooris. Tegelikult jah, et see küsimus on õigustatud, aga ütleme, et ettevalmistuskooris saab ka lapsevanem juba aru, kui ta näeb ja kuuleb ka teisi, näeb, kui, kui raskelt või kergelt see lapsele kätte tuleb, saab ise ka aru, et kas tal on võimalus seal kontsertkooris enam tähendab mitte võimalus käia või kas, kas ta suudab käia ja edasi laulda, kes on musikaalne ja kes tahab tööd teha ja kes ka pole nii musikaalne, aga kui tal on see töö tegemise tahe ja kui kodu on see, kes kogu aeg nagu toetab, et nendega on väga hea teha koostööd ja need arenevad edasi. Aga kui kodu ei ole huvitatud ainult noh, mina peaks ütlema, et, et sa ei tohiks puutuda või sa peaks kodus ka natuke tööd tegema siis ikka see ei vii nii palju edasi, kes on muidugi väga andekas, need omandavad kõik kooritunnis, aga tahes-tahtmata tuleb ka partiid teinekord ja sõnad pähe õppida, selleks et me suudame juba noodid väga kiiresti selgeks saada. Ma annan noodi, see noodiõpetus on suht tegus olnud. Et kui praegugi lõppes meil just poistekoorilaululaager ja Annangete neljahäälse partii Nad laulavad kohe Prima Vista tähendab esimesel pilgul aegluubis. Et aga astmetega minu sõnad ka pähe saada, siis nad peavad selle kodustatud pähe õppima, midagi ei ole teha. Aga ma ütleks seda, et tegelikult on võimalus küll. Ei ole nagu selles mõttes julm, et need lapsevanemad saavad ise ka aru, kui raskelt poisile tulnud see, kes väga tahab, see saab kõik, ma ütlen, et koska muusikas hakkab paremini laulma, aga ütleme, et öeldakse, et kõik pannakse laulma. Mina ei ole seda meelt, et kõik pannakse talle oma ja ma võin ka kõrgust hüpata ja vaatan, oi kui ilus on iluuisutamine, tõstan jalga jalga tõsta ja kõrgust hüpata, kui palju mina hüppan ja kui palju ikka treenitud ja kellel on eeldus, et palju need hüppavad, see on väga suur vahe. Et, et see, kes viise, ta hakkab natukene kõrgemad laulma, aga ütleme, et kontserkooris, et me läheme kusagile, esineme esinema, vot neid ju kunagi kasutada ei saa. Ütleme, suures massis on tore. Jah, ta laulab paremini kui ta, kui ta poleks üldse seda õppinud, aga et me laulame nii nagu me kõik ootame, ütleme ilusti sinu või sinu koor laulab, siis seda ei saa mitte kunagi olemas, ei ole, et kõik Me hakkame laulma. Jah, me hakkame natukene paremini viisi pidama, aga et me saaks laulda mitmehäälselt kokku ja see kõik kõlab seda ei ole julm ikkagi. Aga ta oli puu, mispärast siis ma võiks öelda, et see spordimaailmaga julm ja just, et ma tahaks teha, aga ma ei saa, esid, ütled sa minu suhtes julm Ma pean õige elukutse valima. Kas elukutse või vähemalt hobi, et, et lapsevanem ei saa ju mõelda niimoodi, et et ma tahan, et mu laps teeb sporti, mu laps, balleti, mu laps käib muusikakoolis, mu laps käib. Ma ei tea veel, mudel rinnu ringis. Ei saa kõike tahta, me peame ikkagi lõpuks selekteerima ja vaatama, mis tal kõige rohkem meeldib ja mis seal kõige rohkem ikkagi ka istub. See, et praegu poisid ühildavad koorimuusika ja spordisee, on väga hea, et mõned lähevad 15 minutit enne koorile või ära, ma luban. Ja jääb 15 minutit ka trenni hiljaks, otsime kompromissi, aga las ta teeb sporti ka. Hilja rahule te olete valinud kaks muusikapala meie saatesse võtnud kaasa. Üks on Michael Jackson, miks? Miks tema? Vaadake, kui Itaalial, Michael Jackson, vaadake milline kehavalitsemine see on super, kui ma, kui me poistekoori laulame ja liikumisega laulud. No see poistekoori liikuma panemine on nagu karude õpetamine, aga õnneks ma olen ise teinud sportvõimlemist kuni kuni üheksanda klassi kõrgkoolis ka tegin veel kuni kõrgkooli lõpu limane sportvõimleja olnud, mul ei ole probleemi nendes seal tants Ta ja keha liigutada. Aga ikkagi väga raske panna poisse liikuma, tüdrukud, see tuleb iseenesest. Aga vaadake, mida ta jaksab. Mitte ta ei liiguta, kehabid, ta laulab ka veel samal ajal seal milline musikaalsus, see on nii lummav. Ja 1997 käisin lauluväljakul abikaasat käisime kuulamas. Nii me küll vaadata, praegu ei saa, kuulata, saame, ehk siis ma ikka jaksan. Läheme jutusaatega edasi, Lydia rahula külaline, Tarmo Tiisler on vastuvõetav jaa. Teie poeg, Tomi rahula on muusik ja mingil hetkel te olite tema õpetaja ja siis mingil hetkel ma kujutan ette, et Tomi oli selline, kes ise teadis, kuidas asjad käivad ja ainult niimoodi käivad. Mis see iga umbes oli, kui te tundsite, et et enam päris sellise õpetaja õpilase suhte ka ei ole. See oli siis, kui veel õpetaja-õpilase suhe oli siis, kui ta oli minu koolis kani esimeses koolis, pärast kaheksandat. Ta läks muusikakeskkooli koorijuhtimist, tema ja lisaerialaga loomingut heliloomingut ja kui ta lõpetas muusikakeskkooli, siis ta hakkas paralleelselt Tallinna poistekoori juures ettevalmistuskoori juures kõigepealt andma tunde ja siis koos hakkasime kontsert kooli juures tegutsema. Vaat kusagil muusikakeskkooli lõpus ma juba tundsin, et ta on juba täiesti arvestatav, kelle käest võib küsida ja kuigi ta on alati öelnud, et kõige rohkem Läinud kogu aeg, kui ta oli viieaastane. Ta juba võtsin ta kaasa RAMi poistekoori Malgus, täitsa RAMi poistekoori juures. Ettevalmistus tegin ja siis olin ka koormeister kontsertkoori juures ja mul ei olnud teda koju mõtet jätta, võtsin lasteaiast ja võtsin ettevalmistuskoori kaasa. Kui teised läksid kooli, siis Tomile alles kuuene, siis ta oli järgmise ettevalmistuskooli juures ja kui oli ta sai seitse, vot siis ta liikus teistega nüüd edasi. Et oli seal hästi, kaua ta nägi koga, kuidas töödelda sellega siis kasvanud, et selles suhtes ma juba võisin usaldada, kui ta oli keskkooli lõpuklassis. Oli see mingil hetkel selline imelik tunne ka, kui sa mäletad algus, kus isegi pole oluline praegu, et ta on teie poeg, aga et noh, lihtsalt on väike inimene olnud, kes mitte midagi ei oska. Ja siis mingil hetkel avastate. Ta on juba suur inimene ja tal on juba väga palju oskusi ja need oskused mingil hetkel hakkavad olema võrdset teie oma. Jah, ja ma arvan, et mitte, ma ei arva. See on nii, et heliloomingus ühel hetkel kus ta õppis harmooniat, muusikakeskkool, lihtsalt heliloomingut. Et ta oskas juba minust rohkem ja oskab seda ka praegu minust rohkem selleks mina ei oska niimoodi laule kirjutada. Viie-kuue häälseid ei ole proovinudki küll võib-olla lihtsa lastelauluga saks hakkama aga seda kutsumust ei ole mul üldse olnud. Et kindlasti ta oskab ja harmooniat väga hästi. Ikka kas ka paljud poistekari lood või on vajadust ja väga palju on vajaduste. Tomi Trip teeb, kas sopran sopronalt? Alt teeb ringi, sega kuriseadest, poistekooriseade tähendab soprani Aldile või siis sopernaldi seadest, sega kuri seadele ja, või lihtsamine mitte lihtsavaid ühehäälse laulu, näiteks kui on tarvidust organiseerida mitme häälseks. Aga ikka äratundmishetk, et ta juba oskab. Oi, selle loomulikult see ongi see, see rõõm ja, ja tal on korralikult noodi graafikasse, selle söödavaks kõik noodid, mis on väga suur väärtuseks õpetajata, ongi probleem, näiteks et don lood, aga on vaja need seada, kes seda teeb. Minul on omast käest võtta, mul on selle pärast väga hea. Teil on ka olnud ju kindlasti mingid eeskujud just nimelt õpetamise alal või ei ole. Jah, õpetamise alal, kui ma mõtlen oma lapsepõlve, kui ma käisin koolis mul on jäägitult jäänud meelde mu esimene muusikaõpetaja, kelleks oli Salme Masing ja hiljem Viljandi viiendas keskkoolis, kes asutas Viljandi viienda keskkooli poistekoorile Reet rajasma. Väga auväärikas ja daam, kes alati oli väga sirge seljaga ja väga otsekohene ja väga hea pedagoog. Seal ja samuti minu esimene dirigeeris õpetaja Raivo Laikre ja teine ja kolmas dirigeerimise õpetaja professorid Heino Kaljuste ja andsed. Ja mis nendest siis sellist erilist oli? Mis on hea õpetaja lihtsalt küsida kindlasti, kellel on palju teadmisi oma erialas. Ta on väärikas. Ta ei, ei alanda sind. Ei tohi lapsi kunagi alandada, vaid sa pead selgitama ja, ja huumoriga sama üle ka ükskõik millistest probleemidest, aga ei tohi kasutada väärat, irooniat. Ta peab olema ikkagi alati heatahtlik. Olete teie oma õpetaja aja jooksul mõnikord mõelnud, et ma tegin nüüd vea? Vaat ei ole isegi jah selle. Vaat ma ei ole. Ma olen selle peale mõelnud, et ei, ma olen mõelnud, et mida me siis oleks teinud. Et oleks olnud võib-olla siis sporditreener või mingi mingi mingi, võibolla, võibolla oleks olnud hoopis spordiõpetaja, ma ei tea, mulle väga meeldib see amet, mis ma olen valinud. Ma mõtlen seda, et oma ameti sees, näiteks mõnes tunnis ei käitunud võib-olla ilusti kellegagi või pärast tunnetad, tegite mõnele õpilasele liiga või? Siis ma olen ennast analüüsinud, et millest see on tekkinud, ütleme, et kui on tekkinud konflikt õpilasõpetaja vahel, mis on ka minul olnud väga halva noh suhteliselt ikka väga haruharva, aga pikaaastate jooksul juhtub ikka. Ja siis ma arvan, et kunagi ei ole süüdi õpilane, vaid on ikkagi õpetaja süüdi, et ma pean täiskasvanud inimesena suutma ennast kontrollida ja, ja siis ma olen analüüsinud, et millest see on tulnud. Et õpetaja on ikkagi see, et kes ei tohi minna rollist välja ja sa ei tohi mitte kunagi laste peale röökida ja karjuda. Ja, ja sa ei tohi neid alavääristada. Ja sa ei tohi vääristada neid, vaid sa saad eriti poisse, kui öeldi, et sina tegid, vaid sa võid öelda, et nad ja üldse kõigil, et sa saad öelda, et sinu tegu ei meeldi. Ega see oligi, et see tegu ei meeldi mitte niimoodi, et laps ei meeldi. Et koolis on meil ju ka meil on ju on ju nagu inimesele on ju neli neli temperamenditüüpi flegmaatik, seal kliinikut, koli koleerikud ja melon hoolikud. Et me kõik oleme segud, me peame kõik koos elama, aga see on kaasa antud inimesele. Me ei saa öelda, et miks sa nii oled ja miks see nii aeglane oled või miks sa selline oled. Me peame koos elama sellega toime tulema, miks teie tahtsite saada muusikaõpetajaks? Aga ma olin kogu aeg nagu selle sees olnud. Ma mäletan, kui ma olin väike laps. Minu ema laulis kooris. Mu ema, õed, meie sünnipäevad möödusid suure lusti ja lauluga. Praegu ma olen laste käest küsinud huvi pärast, et need, kus, kui sünnipäevad teil tulevad kokku peredelt, kas laulatega ei laula. Aga kui on muusikute peresid, siis ikka seal lauldakse, ütlevad, kes ma vaatan, et ma ei saa, muusikud, seal lauldakse. Ütleme, tavaperedes enam nii palju laulda, aga meie ei olnud, ütleme selles mõttes muusikute pere ei olnud ju minu ema, muusik, aga ta oli väga musikaalne ema, õed. Minu vend, kõik oli sünnipäev, mängiti pilli, lauldi mitmehäälselt ja ema käis Viljandi segakoor Koidus, minu vend käis seal minu vennanaine käis seal. Muusikaliselt saab ennast teistmoodi väljendada kui olla sellises stressirohkes keskkonnas nagu näiteks kuues seitsmes klassi seal ees olla. Nojah, aga ma siis ei mõelnud sellele, kui ma selle elukutse valisin, ma olin ju noor inimene. Siis oli ju see töö väga tore, kui ma olin väga noor ja ma ei tahaks öelda, et see praegu ei ole tore, et ainult praegu on koolis olla raskem õpetaja õpetaja olla kui Ma alustasin sellepärast, et on see virtuaalmaailm, kus, kus lapsed on väga palju selle sees ja vähem loetakse. Aga seal lugemisega on ka niimoodi, et sa pead sundima lapsi lugema nagu kassi lükatakse piima sisse joosta, piima. Meil on kirjandustundides olemas kohustuslik kirjandus ja muusikatundides ma küll ei ole viinud. On võimalus sind lähedalt tulla raadiomajast või hea meelega, aga praegu on selline kohustuslik. Muusikateoste loetelu ka, mida peab teadma, et kui ma kuulen, siis ma ütlen, et see on see Jah, see on siin põhilauluvara ja põhikuulamine, mida kuulatakse. Et me tunneksime ära nagu põhilauluvaragi, et ütleme, et laulame lapsed tuppa, tali tuleb, sõltub klassidest, eks ole. Et me saaksime koos laulda, kui meil on, ütleme kooli, et koos, et me oskame koos musitseerida. Et selline põhilaulu varem sageli on niimoodi, et kas suureks ma hakkan laulma, süda tuksub, lapsed ütlevad minu vanaisa ema, kõik oskavad seda ja on ju põhilauluvara, mis jätkub, kui see väike laps saab suureks, et tema ka teab seda, süda tuksub laulu näiteks. Aga aga mingisugune kohustuslik Bach ja Mozart ja selline on ka olemas. Bach ja Mozart, ütleme kohustuslik, et ma pean kohustuslikud tema neid laule või tema muusikat teadma on, gümnaasiumis on teatud lood, mida nad kuulavad, et midagi võiks ju teada. Ma ei saa sundida, et sa pead teadma, me kõik ikkagi ei tea. Kohustusliku Getter Jaanil ei ole vanapaberit. See on neid niikuinii, kogu aeg. Tuleb uksest ja aknast, milleks ta, võib-olla ta tuleb uksest ja aknast sisse igalt poolt. Aga kas nad on? Mõeldav, et näiteks muusikatunnis võtate ette Getter Jaani loo ja hakata seda analüüsi samamoodi nagu mingit muud. Kui me seda lugu küll analüüsima ei hakka, aga kui tuleb näiteks jõuluaeg, siis ma ütlen, et igaüks võib kaasa võtta oma plaat. Ta ei, lepime kokku, et siis kirjutame tahvlile, et mis need lood, mis lapsed on toonud, kuulame need lood läbi ja siis hakkavad võistlema omavahel, et mis neil meeldib. Jah, kui mõni näiteks võtab seal Getter Jaani loo kaasa, palun kuulame. Aga ma ei saa öelda, et analüüsiks seda. On see kuidagi vähem väärtuslik, võrreldes Bachiga. Ma arvan kyll, selgus saabub esimene koolipäev esimese klassi laps tuleb esimesse muusikatundi, millest alustad. Ma tutvustan ennast, kes olen mina ja palun, et nemad tutvustavad ennast. Ma võtan kohe sarvist kinni ja ütlen, et tutvustame seda läbi laulu. Ja kui muusika, vaat kui kägulalaku see on nagu kaks astet ruumi ja siis me hakkame siis tutvustan näiteks, et ma laulan ainult altpoolt, praegu põhiliselt ütlen teile hommikul parem Alt laulda, kuna ma olen üldse madala häälega. Näiteks mina olen liidi ja mis on siin? Tarmo vastab teises saates kindlasti kunagi. Ja siis me räägime, kui nad on tutvustanud, kes on kes siis. Hakkame üldse rääkima, mis on muusika, kuidas nemad sellest aru saavad ja siis jõuame, kuidas see muusikatunnis istuda ja kuidas seista ja et istumine on väga oluline, mitte niimoodi, et sa lamad, et igas tunnis, et tähtis on see, et sa istud sirgelt, see on kasiino tervis. Minu kooliaeg on päris kaugel, mul oli väga vahva muusikaõpetaja Eve karp Tallinna teises keskkoolis ja mulle väga meeldis seal muusikatunnis olla. Aga. Väga tubli ja tema, kui nad hästi palju muusikat teeb kooria. Just just, just mul on vaid toredad mälestused, muusikatunnid olid ühed vahvamad, aga, aga ikkagi mingist ajast mäletan, et tulid lassi ees üksi laulda ja see mulle ei meeldinud, see oli küll varasema, see ei meeldi paljudele juustega mitmenda klassini peab tänapäeval koolis laulma üksinda klassi ees? Aga ta sõltub õpetajast. Vaat kui ma ei kutsunud klasside laulma, Eve tegi väga õigesti, et ta kutsus, aga kus ma saan seal esinemisjulguse, järelikult, et tema kutsus teid laulma, oletegi teist saanud väga hea report. Tähendab, ma ei toonud teda selle kutsumise näiteks lihtsalt, et ma mäletan, mingis varasemas eas, kui mul olid teised õpetajad, siis see oli kuidagi ebameeldiv ja siis enam ei kutsunud keskajal natukene varem. Aga peaks olema kuidagi. Ka peaks, et kõigil lastel ei meeldi muidugi üksinda väiksel väga meeldib nad kõik tahavad laulda, aga kui nad juba saavad suuremaks, kui mõni saab aru näiteks peast diviisi ega ei taha, aga kui on sellised situatsioonid, siis Nad küsivad, hakkasime kahekesi või laulda, siis ma luban kahekesi laulda ja kolmeks siis nad saavad tuge ja eriti need, kes ei ole nii kindlad, nad tahavad laulda nende kindlamate lastega ja, ja noh, õpetaja, tema ju peabki olema professionaal ja teab ka loomulikult ma luban ja jalad annan tunnustust ja ikkagi kiidan läbi kiituse on rohkem võimalus ikkagi edasi jõuda, kant läbi laituse teinekord ise ka ütleme, et no kaua võib, aga ikkagi kiita tuleb rohkem kui laita, et see peab käima ka väga delikaatselt mitte ütlema, et sa oled vilets ja kogu lugu, see ei kõlba kusagile. Selline lause Olete uurinud oma nooremate kolleegide, peaksid nemad tänapäeval karmis kapitalismi maailmas lähevad õppima muusikaõpetajaks. Ega väga paljud ei lähegi enam. See ongi keeruline probleem, et et vanasti oli muusikaõpetajaks õppijaid palju enam kui praegu. Ma ei ole küll küsinud, et miks nad lähevad ikkagi seal sõltunud, nagu te isegi ütlesite, et muusikaõpet Ta oli toredil kooliaeg ja paljud ütlevadki, et mul on väga hea kogemus. Muusika. Mul on väga hea kogemus kooliajast. Ja ikkagi need, kes laulnud koorides, paljud need lähevad õppima ikka läbi, koori käib, see ei ole nii, et ma olen ainult õppinud muusikat üks tund nädalas ja, ja kooris laulnud ja lähen muusikaõpetajaks. Üldreeglina need ei lähe. Ikka need, kes laulavad kooris, kus tekib oma väike sotsiaalne keskkond. Omad sõbrad, tekivad uued sõbrad ja muusikud on hästi avatud. Kõik kur tekitab sellise vaimse lõõgastumise ja koorilaager on hästi tore. Just. Ta on kõik, hoiavad koos inimesi ja, ja hästi paljuski kusagile läheme ja ütleme, kui muusikaklassid, klassijuhatajad räägivad muusikaklass, läheb kusagile muuseumi ja tänutäheks laulavad ja siis kõik ütlevad, kui hästi lapsed laulavad muusikasse kõik ja õpetajad ütlevad klassijuhatajad musid, klassi klassitallad. Teinekord on nad raskemalt selles mõttes, et nad on emotsionaalsed ja nad võib-olla ei suuda alati nii palju keskenduda, et neil on nii palju muid viisid ümiseda Lähevad mõnda uude tundi, kus nad minu tunnist tulevad. Snatel ülistavad eelmise tunni neid lauluviise ja nad ütlevad, nad on nendega nii tore tööd teha ja kõikeüritusi organiseerida. Ja kõik inimesed alati ütlevad, et kui muusikute seltskond, et see niisugune lahe Ma küsisin teilt teie esimese tunni kohta, ehk siis kui seda esimest korda esimese klassi ette ja siis on 12. klass ja teil on viimane tund, on teil mingisugused sellised südamlikud hüvastijätusõnad või ütlete, nüüd oskate te ju kõike muusikast? Teate kõike, või mismoodi te lõpetate? Vaat mina annan esimesest kuni üheksanda klassini, kuna esimesest kuni üheksanda on meil nõnda nimetatud süvaklass, kuigi ka esimeses on üheksast sant nädalasse ei ole enam süvaja, ma leian, et isegi kaks tundi pole enam süvasüvaoleks ikka kolm, et kui ma tulin sinna kooli, siis oli neli-viis tundi oli nädalas hea küll, oleks kolm tundi, käib praegu kaks, on ka vähe ja ma lõpetan üheksanda kära ja siis nad lähevad keskkooli, siis on, ütleme see nõndanimetatud minuga oleme lõpetanud ja mis need saatuse juhatuses on? Lõpusõnad, nii, saate lõpusõnad on sellised. Kui tahad elus edasi jõuda, siis aita kõigepealt teisi. Aga ilusasti kõlab, ma arvan, et kõlab ilusasti ka meie saate lõpetuseks, kuigi meie saate, lõpetab Louis Armstrong, kelle ka ju teie valisite välja ja miks. Meil laulsime Tallinna poistekooris, olid ilusad ajad, kui me laulsime seda lugu segakooriseades sopran alt, tenor, bass, ja see on võrratu lugu. Ajatu klassika. Siis me rohkem ei räägigi, aitäh Niili rahule.