Olümpia raadiokülaline. Tänane olümpiaraadiokülaline on purjetamistreener ja Tallinnas toimuva finni MMi korraldaja Ants Väinsalu. Tere õhtust, Ans. Tere õhtust. Kui nüüd enne veel, kui räägime purjetamisest olümpiamängudel ja sellest kui häid tulemusi tegelikult Eesti purjetajaid on teinud, siis võib-olla natukene Eesti purjetamise ajaloost. Millal meil siin see purjetamine nii-öelda spordina üldse suureks läks? Esimene märge on 1820, kui asutati Eestis esimene purjetamisorganisatsioon nimega Uljaste purjetajate ordu. See oli väga tore nimi ja külva, küllap need meremehed ka sihuksed, uljad, uljad ja vahvad on. Aga esimene purjetamisvõistlus teadaolevalt oli Pärnus 1883. Kui võisteldi siis mingisugustel jahtidel, ma küll ei kujuta ette, mis jahi täpselt olid, aga küllap nad sihuksed suurt suuremat sorti jahid olid kiiluga ja aga purje neli ilmselt ka peal olid. Ja siis asi sai ilmselt alguse nii et pikka aega tagasi ikkagi oli see esimene võistlus ja esimene jahtklubi jahtklubisid asutati ka juba pea 120 aastat tagasi. Haapsalu Jahtklubi on üks vanemaid 1900 asutatud ja siis selle järve tuli ka Pärnu Jahtklubi. Ja ka üle-eestimaaline jahtklubi on ka umbes sellel ajal asutatud ja Eesti üks suuremaid jahtklubi tänapäeval ka Tallinna Kalevi jaht ku kasutati 1948. Tallinna Kalev Jahtklubi on umbes tsirka 500 liiget, praegu aga neid purjetamishuvilisi on kindlasti rohkem. Purjetamine on tegelikult väga põle, põnev ala, kui, kui sina natukene süveneda ja ja, ja võib-olla isegi telepildis on see ala ka läinud põnevamaks, et alguses raske kuidagi hästi näidata, nüüd on tehnika arenenud, igasuguseid kaameraid on erinevatel paatidel erinevates punktides ja ruumid on paremad nii-öelda, et et on võimalik ikkagi ka telepildis üsna hästi seda purjetamist edasi anda. Laias laastus nii palju, kui nüüd täielik võhik võib aimata, on see, et on mingisugused märgid, nende märkide vahel tuleb sõita, kes kõige kiiremini sõitja sõidab, see ongi võitja. Aga mis päris nii lihtne, see ei ole. Jah, eks ta graafiliselt, et on nii, et sõidame näiteks kahe märgi vahel või on selline distants, mida nimetatakse trapets distantsiks kus on siis natukene rohkem neid märke. Aga tulles tagasi korra selle teema juurde, et purjetamine on hästi puutunud teedealaks, siis tõepoolest nii on, mina nägin esimest korda korralikult, et olümpiapilti 1906 Atlanta olümpiamängudel kus ka juba helikopteri pealt võeti pilti ja aga ütlesin, et olümpiamängud Londonis muidugi on, ületavad kõiki ootusi, tegelikult isegi et näidatakse väga lähedalt. Võistleja. Too on näha kõik detailid, mida seal paadis teeb ja graafiliselt tuleb ka ette võistlejate järjekord, märkides näiteks ja ka sõidu ajal. Nii et see annab hästi hea võimalusega kommenteerimiseks purjetamisest purjetamise aru saamiseks. Kuid loomulikult purjetamine on suhteliselt keeruline, ära üks tarkpea kunagi öelnud seda, et et purjetamine lennuki juhtimise järgi, teine keerukas Taranejate. Aga tõepoolest termile on keerukad ja, ja purjetamise on ka keerukas. Sest tuleb ju hallata mitmeid detaile võistluse jooksul purjetamis jooksul, ehk siis sa pead hoidma paati, kursil pead jälgima võistlejat, ped, järgmine lainet pead jälgima tuult, pead jälgima purje. Ja neid võimalikke X-faktorid on seal ikka palju, mida peab kõike jälgima. Ja siis sa pead tulema esimees ka kokkuvõttes kogu selle virvarris. Selle selles mõttes tundub natuke müstiline, et esiteks tuleb minna nii-öelda paadiga, siis veel, ehk siis tuleb selle purjega kuidagi, isegi kui on vastutuul, tuleb kuidagi hakkama saada, et kuidas see, kuidas see võimalik. No eks see teatavasti on, see kuulub füüsika valdkonda ehk Harju dünaamika on purjetamine ja hüdrodünaamika. Purjepuri töötab nagu lennukitiib, sisuliselt tekib ülapinge ülarõhk alarõhk ja, ja seetõttu on võimalike purjetamisega Niimoodi edasi liikuda ja. Ja aga noh, allatuult on vähe lihtsam sõita kui, kui vastutuult, nii et siis on meil pärituul, eks ole, teatavasti vanema vanematel aegadel sõidetud tee Näiteks ümber maailma ainult pärituult selliseid oskusi veel ei olnud, et sõideti nii-öelda tihtules ehk siis umbes 30 kraadi all. Sellest purje või sellest tuule suunast kostis tuul puhub, eks ole. Et nüüd tänapäevased purjed ja tehnilised oskused võimaldavad sõita hästi tihedasti vastutuult. Missugune paadiklass kõige lihtsam on sõita, millest kõige lihtsam on aru saada, alustada, kui, kui ütleme, selline inimene, kes kõige lähemal purjetamisele on käinud Kalevi Jahtklubis söömas või siis millest alustama peaks, kui ta veel ei lähe? Lapsed alustavad optimist klassiga, et see on selline kindel pisikene paate, mis väga hästi ümber ka ei lähe. Ja see optimist on olnud juba alates 60.-test selline õppeklass ja siiamaani sõidetakse sellega nii, et paremat varianti pole välja mõeldud. Kas see on ka kuidagi niimoodi areneb, et kõigepealt sõidad optimistiga, siis saad madja finni peale, siis laseris siis 470. Ja just täpselt nii ongi, et alustatakse siis optimist klassist, siis minnakse natuke suurema peale, tänapäeval Eestis on see näiteks suum kaheksa klass siis minnakse kas siis kahe mehe paati näiteks kas siis 29 või siis jätkatakse 4,7 laser nelja koma seitsmega või laser radijalegi olenevalt kaalust. Et purjetamis on oluline ka see, et mis kaalus sa oled. Kui sa oled siukest kergemat sorti mees või tüdruk, siis sahk jätkad kahe mehe paadis. Või kui sa oled raskemad sedasorti sa jätkad nagu ühe mehe paadis rohkem. Et ühemehepaadid on tavaliselt jõukohased rohkem nagu füüsiliselt parematele ja laskematele võistlejatele ja noh, teatavasti laser on selline 82 kuni 85 kilo kaaluvad mehed-naised sõidavad Laser Radial, nemad on seal kuskil 55 kilo kandis tsirka 60 kilofännid on juba sellised atleedid sõudjate masti mehed, umbes kaks meetrit pikad nagu Deniss Karpak kaaluvad 100 kilo. Nii et mida raskem, seda parem. Mida raskem, seda parem, aga mitte väga raske. Et seal on ka oma oma piir, eks ole. Et eks ta nii läheb. Kas kas me saame rääkida ka näiteks purjetamise klassides mingist sellisest nagu poksis, on see superraskekaal või, või, või see noh, raskekaalus peetakse nagu neid kõige huvitavamaid matši, kas purjetamises on ka midagi sarnast? No olümpiaklassidest rääkides vast ei ole, et kõik on ikkagi väga erinevad, et see oleneb ka sellest, mis klasin rohkem huvitavad, näiteks siin ütleme eestlasi, eestimaalasi. Aga üleüldiselt purjetamises võib rääkida seda näiteks, et Ameerika on kapp, on väga prestiižikas võistlus ja seda tahavad nagu kõik võitlused matšis. Ehk siis matšvõistluseks siis paat paadi vastu võisteldakse ja seda peetakse ka üldse maailmas kõige vanemaks spordivõistluseks alustati sellega ju 1851 Inglismaa lõunarannikul ja natukese aja pärast sai tema nimeks siis ameeriklane. Ja teine senine pressiisikuselt. See kulukam muidugi kiiljahtide valdkonna või siis tänapäeval juba katamaraanid valdkonda. Ehk siis kahe kerega võistlus ja ei tea, teine asi muidugi Volvo õtion raudtee peal reis, mis on ka hästi prestiižikas, seda peetakse ümber maailma ja siis tuleb ka soolovõistlused üksinda ümber maailma. Need on eriti karmid mehed, kes seda üksinda teevad. Et see on niikuinii ja naa, aga olümpia purjetamis peetakse purjetamisringkondades. Tegelikult tahaks jooks, et kui sa oled läbinud olümpiapurjetamisest, saanud mingi medalevi, eeldatavalt näiteks kuldmedali, siis on sul kõik teed valla nagu profipurjetajad, näiteks minna siis volvo reisile Kippariks või kapteniks või siis ameerika kapale minna näiteks penne insi, kes on praegu Pinlassis kolm kuldmedalit võitnud ja hõbemedali võitnud. Teda kutsutakse juba ilmselt varsti ka ameerika kapa kapteniks. Missugune on Eestis olümpiaklassis siis kõige kõige nii-öelda populaarsem olümpia Paad, millega, millega sõidetakse, on see siis seesama Finn või on seal laser või, või kus meil kõige paremini läheb? Praegu läheb hästi ju meil nii Finnil kui laseril ja, ja ka purjelaudadel läheb täitsa hästi ja. Ja teised nagu 470 on ka päev hästi populaarne klassi vestis olnud vennad Tõnisted sõitnud, aga paraku ei pääsenud olümpiale, aga need ühemeheklassid nagu on, on põhilised, mis siis on nagu populaarsed Eestis, et see sõltub ka natuke rahakotist, näiteks praegune olümpelju staar, klass, mis on viimast korda olümpiale, need on kiiljahid, need on väga kallid jahid tegelikult ja nende transport on väga kallis. Et kuna tal on suuremad jahid ja seetõttu ilmselt ka meie väiksele riigile käib see üle jõunatukest. Enne kui me spetsiifiliseks läheme ja siin nimesid hakkame nimetama ka Eesti purjetajad on tegelikult olnud äärmiselt tublid, äärmiselt tublid, kui vaadata neid kohti, mis tulnud, on need üleüldse mitte pahad kohad siis selline küsimus, et millises nii-öelda seisust Eesti purjetamine täna on, kui pärast seda, kui Eesti taasiseseisvus natukene aega puretati noh, siis vanast rasvast, siis tulid peale, siis tuli peale nii-öelda uus põlvkond, kas siis täna On jällegi tulnud peale uus generatsioon, saame me rääkida sellisest generatsioonide vaheldumisest? Jah, saame küll rääkida, et minu hinnangul on küll täna selline seis, et me oleme seal purjetamisterminit kasutades laineharja peal või jõudmas sinna laineharjale, sest tänased olümpia lased ju, tegelikult on kõik väga noored purjetamises tavaliselt tehakse mehetegusid, kui ei ole just päris andekas mees. Umbes seal 26 kuni 35. Kogemused maksavad kõvasti ja kui me vaatame, kes siin 92 ja 96 käisid olümpial, siis nemad on endiselt kõik liidu koondise tegijad, vedela raskem Kaio kuusing, vennad Tõnisted, Krista Kruuv. Ja kaks tuhadki veel käisid vennad Tõnisted olümpial, aga nüüd on kasvanud peale uus põlvkond täiesti. Kes on kasvanud üles Eesti vabariigis ja kes hakkavad võib-olla minu hinnangul neid kõige magusamaid veel tegusid tegema, alles järgmine olümpia. Ja siin on veel tulemas ju võistlejaid, kes purjetajad, kes tahavad Riosse jõuda, kas või võtame siin Kuremaa, kes jäi olümpialt välja ja Lauri Väinsalu tegelikult vigastuse tõttu ei saanud see aasta kriiti võistelda ja ja Laser Radial naistest on ka tulemas veel noori peale, et see noor generatsioon tuleb peale ja kui me vaatame näiteks võrreldes kas või Soomega, siis Eesti noortepurjetamine on ikka väga-väga tugev. Täna me vaatame, kas või näiteks Zoom kaheksa klassi medalid, mis mind praktiliselt iga. Kas ta tuleb tiitlivõistlustelt siis Anna Pohlak näiteks on ju ka summ kaheksal väga edukal tiitlivõistlusel esinenud, nii et see annab lootust, et see laineharjal lähme edasi. Aga vaatame ja võtame üle, võtame läbi siis Eesti sportlased, kes olümpial on, on tulemusi näidanud võib-olla kõigepealt. Karl-Martin Rammo, täiesti noorussportlane ja, ja tulemus esimese korra kohta ausalt öeldes hirmutavalt hea. Jah, et 18. koht olümpial arvestama sellega et seal sõidavad ikka väga tugevad sõidumehed, et ees on tal ainult tiitlitega mehed ja ja tema näiteks tugevust. Või võib arvestada seda, et teda kustutiga, laagrisse, mehikusse talvel treenime inglastega ja see näitab ainult seda, et teda hinnatakse kui, kui väga head sportlast ja andekat sportlast ja võib-olla esimene olümpia on selline olümpia, kus võib-olla kõige paremini ei lähe, sest et selleks peab olema ka kogemust, et kogu see nii-öelda olümpia au. Et mis siin kõik toimub, seda peab harjutama, et et ka suured tegijad on tegelikult kõrbenud. Võtame kasvõi tonks Tomzlynsby. Austraaliast, kes 2008 oli juba 20 maailmameister, aga aga olümpia oli 22. koht ja kohe Deniss Karpak ees, nii et väga koht. Karl Martin raamalt. Karl-Martin Rammo ilmselt kuuleme, et, et temas on sellist sisu ja ja tundub, et, et tema, purjetamise noh, kui vaadata just nimelt seda vanust on praegu 23 aastane ja siis siis see hea purjetaja vanus on temalale sees. Jah, just nimelt, et Karl-Martin Rammo oli ju täpselt 10 aastat tagasi noorteklassis maailmameister, nii et tal on sellist sellist sisu nii-öelda. Kolmeteistaastaselt noorteklassi maailmameistriks tulla pole paha, aga võtame siis Deniss Karpak Karpak i ka päris hea tulemus. Väga hea tulemas, 11. koht. Arvestada tuleb ka sellega laser klassis, et kõik tahtjad riikidest ei pääse olümpiale. Et sinna pääsevad ainult parimad ja kvalifikatsioon, sinna pääsemiseks on päris tihe. Ja 11. koht paraku kümnesest väljas, aga kõik eesmehed väga suurte kogemustega mehed. Midagi öelda, et andis kindlasti endast parima ja tuleb aru saada, et keegi võtame, kõik lähevad sinna ikka parimat andma ja teevad endast parima, et ja paraku nii 11. koht seal ikka. Kui vaadata veel seda purjetamise spetsiifikat, siis näiteks neljapäevases sõidus Kall Martin-Ramos konkreetselt jutt, praegu ta oli päris sõidu algusest oli ikkagi esimesel kohal ja purjetas väga ilusasti Dali telepildis esimesel Esimeses sinimustvalge ilusti seal ilusti seal lehvis ja järsku midagi juhtus, mingi tuul korraks muutus. Ja, ja ta jäi kohe kusagile taha, et vot vot kuidas me sellest aru saame, et, et selline selline näide, mis on tegelikult hea näide, ilmestab sellist purjetamise heitlikust ikkagi väga hästi. Jah, purjetamis ju pead toime tulema väga paljude nüanssidega asjaoludega, kaasa arvatud tuul, mis ei ole kogu aeg ühesugune ega ei puhu ühes suunas kogu aeg. Tuul on muutlik ja meile ka pilt väga meeldis, kui näidati Kalev Cramot esikohal. Ja siis juhtus see tuul keeras ja paraku Karl-Martin Rammo kahjuks 25 kraadi ja see on see, mis võib juhtuda purjetamises väga tihti, et oled esikohal ja siis tulv muudab suunda ja oledki täitsa tagaotsas, niiet märki tuli ta kuskil 40.-na. Kuigi ta suutis parandada üle 20 koha maa kohta, nii et see näitab ka headust, nii et sportlase headust purjetamises näitab ka see, et sportlane suudab sõita tagant otsast ette. Mõningatel paljudel sportlastel ei ole sellist omadust, kes suudab nagu kohta väga parandada, mäletan kunagi Tõnistet, tal oli ka väga hea omadus, nad ei taha, siis nad suutsid nagu sõita ka ettepoole. Et need on need nüansid, millega siis purjetamine purjetab hakkama saama. Nii, Anna Pohlak, Anna Pohlak, väga tubli sõit, minu meelest. Nagu tuul vaikis, nii ta suutis olla seal esiotsas temale tema veel liiga noor ja tal ei ole need füüsilised võimed sellisel tasemel, et tugevate kogenud võistlejatega kõva tuulega võistelda, et see Laser Radial, kas tegelikult on füüsiliselt väga raske, kas naistele? Ja Me nägime, et kui on vaiksem tuul, siis oli kohe kuues koht ja tema selline võistleja jällegi, kes suudab hoida oma kohta kond, temale parajad olud, siis ta ei lange sealt ära, ehk ei kuku äraselt. Ja noh, paraku täna jaa päevad on näidanud, et, et tal on vaja veel kogemusi harjutada kõvasti ja ma usun, et järgmine olümpia on ta umbes 23 aastane, siis ta võib teha päris ilusaid sõite. Suuri tegusid kui rääkida meie purje lauduritest ja ega meil vist rohkem ei olegi purjetajaid jäänud sellelt olümpialt. Sis, mida purjelaudurit kohta öelda? Väga hästi sõidavad minu meelest ja teevad oma parimat sõitu üldse, sest et näiteks Johannes Ahun sõitis ennast olümpiale, ma nüüd ei eksi siis 36.-na 38 vist sai üldse olümpiale kvalifitseerunud 36. olümpiale täna ta on umbes 25. kohal ja neid on kokku 138, et edasiminek on kohtade mõistes ikkagi oluline ja, ja veel enam teeb rõõmu Ingrid Puusta väga südi ja tänagi sõitis ta ju hästi, et mõlemad esimese, et märgid oli ta kümneses vahelduseks, vahetevahel oli ta isegi seal kolmeses. Aga ta vaikselt vajus allapoole ka tänased kohad siis 12 ja 15 ainult teevad rõõmu. Kokkuvõttes 14. koht 26-st võistlusest. Ja temagi minu meelest sõidud on sees ja väga südilt sõidab ja ei võta seda nagu väga suure kohustusena just selline fänn ja see on väga hea märk Eesti purjelaudurit osas. Nii et see fun, see on purjetamise juures hea ja selles mõttes ma olengi olengi tähele kuidagi pannud, et need purjetajad neil neil kuidagi kipub lõbusalt. No peabki olema lõbusat, ei saa väga pähe võtta seda asja, et seda enam, et purjelaudurit kiirused hästi suured ja, ja see, see paneb nagu adrenaliini tööle ja siis on siis on hea sõita. Me rääkisime Ants Reinsalu, et purjetamises saabub selline tippaeg kusagil 20 kuueaastaselt, aga mis on selline viimane aeg, millal võiks inimene hakata purjetamisega tegelema? Noh, et, et suurte tulemusteni jõuda. See on väga individuaalne ja see on väga raske küsimus. Tavaliselt alustatakse ikkagi kuskilt 10 aastaselt või üheksa aastaselt väga vara ei tohi ka alustada, sellepärast et purjetamine on keeruline ala ja see ei jõua nagu lastele kohale. Aga mis on nagu viimane aeg alustada, et jõuda puu ja näide on siin Florian Raudoshel Austria, fini purjetaja, kes ka praegu purjetab, tema alustas, purjetas, võtame 100 üheksateistaastaselt ja täna on ta olümpial. Nii et noh, väga individuaalne ja proljon Raudosse isa näiteks on olnud üheksa korda olümpia, nii et see on ka huvitav perekond. Klaburjete. Kuidas treenitakse purjetamiseks selles mõttes, et et jah, on treener, kes siis annab mingeid nõuanded ja on siis sportlane, kes läheb oma paadi ja purjega merele ja, ja üritab siis neid nõuandeid nii-öelda rakendada. Aga, aga see sportlane on seal veel ju ikkagi üsna üksi või ei. Jah, on küll üksi, hilisemas faasis on ta rohkem üksi kui algusfaasis. Et kõigepealt purjetamistreener alustab teooriast, et kõigepealt tuleb nagu teoreetilised see asi selgeks saada, paberi peale selgeks saada. Ja muidugi kohe alustatakse ka veel käimisega, et siis see teooria ja praktika käib koos. Ja treener on kogu aeg kõrval ja juhendab siis noort last või laste, kuidas siis selle tuulega hakkama saada, et mis on vastutuul ja mis sealt taganttuul ja kuidas seda purje tuleb seada ja ja see on alguses päris vaevaline, et sellest aru saada, aga lapsed teatavasti on hästi vastuvõtlikud ja saavad sellest asjast päris kiiresti aru. Kuigi jah, võistlemiseni jõuab asi võib-olla alles aasta-pooleteise pärast et siis nad on valmis nagu võistlema, aga see on ka väga individuaalne, tegelikult. Aga kus see treener samal ajal on, siis kui, kui laps on seal paadis, et treener sinna optimist ei mahu? Olge kõrval ja juhendab kogu aeg ja ja räägib juurde, alguses nagu võib-olla eks Pirital on nii, et alguses lapsed jõe peal, et ei lähe kohe alguses merele ja seal on turvalisusriskid ka tegelikult, et ei saa nagu väga kõva tule kohe alguses minna merele ja kuigi purjetamine mehine ala, et tegelikult lapsed võistlustel, isegi kui nad on alles kaks aastat poistelt või kolm aastat mõistet, siis ega treener tegelikult ei jõua ju iga kord kõigi kõigi laste juurde võistlustel, kui tuleb näiteks kasvõi näiteks äikesepagi peale või äikesetorm või midagi, et selliseid asju on ka juhtunud. Pagijan bagi on selline tuuleiili preetor nimetatud pagiks. Üks väga huvitav asi veel, mida, võib-olla kõik ei, ei pannud tähele, mis asi. Kressoli Kris Kris saamine on selline Slangi, kelle purjetamist tegelikult nimetatakse seda Loovimiseks. Aga meie nimetame seda Kristamiseks, et ma usun, et paljudele televaatajatele selgeks saanud, mis asi on Kristjani nimetama üle, mis ta on. Ta on siis suvine vastutuult esimesse märki minna, siis pead sa Loovima sõitma siis 30 kraadise nurga all. Tule tuulekursist muidu, kus kohas tuul puhub, eks ole. Aga. Kui, kui vaadata nüüd neid olümpiamänge ja, ja, ja vaadata seal, siis ega meil ka ei ole näha neid treenereid eriti kusagil, okei, seal on mingid paadid, mootorpaadid, kaatrid on. Aga ega see treener ei saa selt oma sportlasele eriti midagi öelda, kas tal on siis mingisugune? Ma ei tea, mikrofoni võimendus kaasas või neil ju mingisugust sidet omavahel ei ole, selles mõttes, et mis on treenerist kasu konkreetselt olümpiavõistlusel. No kasun ikka, treener muidugi ei saa olla raja ääres ega isegi esimeses märgis mitte. Olümpiareeglid on väga karmid, näiteks 92 olümpial, Ottoson oli, istus kaldale, tema ei saanudki üldse merele. Alles Sydneyst Me saame merele, nii et me olime seal stardiliinist, olime nagu Kindla meetrite arvu võrra allpool, ütleme seal mingi 50 või 100 meetrit allpool. Ja me ei saa sa tsoonist välja liikuda kaatriga, siis võistlejad tulevad meie juurde. Siis räägitakse, antakse nõu, eks me ikka näeme või treenerid näevad, kuidas võistleja sõidab ja antakse nõu, antakse natuke, võib-olla mingeid on, eks ole, ja, ja juua, kui jook on otsa lõppenud ja ja see on nagu rohkem loogiline selline, kellega tahab võistleja rääkida, võib-olla ei ütle ühtegi sõna, ta lihtsalt kuulab selle võistleja ära, eks ole, võib-olla võistleja väga vihane, taob rusikaga vastu vaateid, siis ta kuulab selle ära ja proovib võistlejat rahustada, et see ongi nagu tema ülesanne on siis sõitude vahel sõitude vahele enne sõitu ja sõitude vahel. Sõidu ajal ei saa treener kuidagi aidata, sportlast ei saa, ei tohigi isegi mobiiltelefoni ei tohi olla Gazasse treeneritel ja rääkimata raadiosaatjatest. Et seal on karmid reeglid. Üks väga huvitav küsimus on ka see, mida võib-olla raadiokuulajad ja televaatajad on mõelnud, et kui, kui pealtvaatajaid on terve hulk, kes istuvad seal noh, kas siis lahe ääres või, või seal nii-öelda pealtvaatajate alal, mida sealt kaldalt näevad, sealt mitte midagi näha. Okei, kellelgil on, võib-olla paaril tüübil on seal binokkel kaasas, tema näeb siis, mis seal võib olla kohapeal juhtub. Aga siis kusagil kaugemal on selline suur purjede meri. Palun väga, mine võta kinni, kus meie sportlane parasjagu on, et kuidas, kuidas seda nii-öelda jälgida, et sellest aru saada. Kaldal on muidugi raske jälgida ja see, kes ei ole purjetaja, see ilmselt ei saagi aru sellest asjast, kuidas sõidad risti-rästi midagi ja kes on nüüd esimene, kes on teine ja aga näiteks seal praegu sellel olümpial on ju ekraanid, on seal kohe seinte peale pandud sedasama muruplatsi kõrvale, et sealt saab jälgida nagu otsepilti ja need, kes saavad aru, need vaatad binokliga, et aga see on niisugune rohkem ka võib-olla kokkutulemise koht ja selline fänn ja saab nagu karjuda omadele ja ja kuigi rada tegelikult on päris seal kalda alguma, räägime praegustest olümpiamängudest, et telepilt, see näitab ka, et nad sõidavad päris sinna äärde ja sealt on nagu ja siis karjuda ja mõnusa ja ergutada ja mõnusam ka sportlastele. Ja näiteks eelmise aasta Berti maailmameistrivõistlustel Austraalias oli nii, et rada oli ikka kohe päris seal muulide lähedal võib-olla 10 meetrit, ainult muulidest ja seal oli ka nii-öelda fun. Üks, millest nende olümpiamängude jooksul ja mitte ainult Eestis vaid ka mujal tundub, räägitakse, on selline nii-öelda peaturism ja justkui heidetakse noorematele sportlastele ja mis siin salata ka paljudele teistele, et vaat et, et te ei tulnud medalile ja mis te sinna üldse lähete, kui teil ei ei tule tulemust ja nii edasi. Noh loomulikult eks tugitoolist me oleme kõik kõvad mehed argumenteerima ja, ja teisi kritiseerima, aga, aga mida see tegelikult sportlasele tähendab, see sinna olümpiamängudele minek ja selles nii-öelda võistluses olek noh, võtame siis konkreetselt praegu purjetajad, et mis see neile juurde annab. Purjetamises kindlasti on olümpiamängud sportlasele kõige suurem võistlus ja kõige tähtsam kõige prestiižikas. Ja igasugune medal purjetamises olümpial on väga suur saavutus ja sinna tahavad kõik saada. Ja selle nimel tehakse neli aastat tööd ja see toimub korra nelja aasta jooksul. Teiseks on see, et sinna saab ainult teatud arv võistlejaid, et sinna ei saa kaks sportlast riigist või saab ainult üks sportlane riigist ja riikide arv on ka veel piiratud, kuigi näiteks 25 finni praegu on 24 jagaksindi sünni lubatakse, aga tahab, saad võib-olla 35. Nii et seda tuleb ka arvestada, et sinna saada ainult parimad. Ja kui sa parimate hulgas oled niisugust Eestis siis on see väga hea koht, et näiteks olümpiamängud hakkasid pihta purjetajatele juba 2010, kui hakkasid maailmameistrivõistlustele kvalifitseerumise võistlused. Ehk siis oli vaja kiirelt kvalifitseeruda, Pertti 2011 maailmameistrivõistlustele ja Berdistadest hakati jagama olümpiakohta, niiet see ei ole sugugi kerge kadalipp sinna kvalifitseeruda. Ja kui oled olümpiamängudele ikkagi medali võitnud, siis sul on ka profispordiks paljud uksed lahti. Tegelikult. Ja selleks, et olümpiamängudel medaleid nii-öelda võita, selleks on ikkagi vaja harjutada just nimelt olümpiamängudel. Ma arvan ka, et seda kogemust on vaja tunnetada, et sa, sa pead olema valmis selleks suureks peoks, nii võib ka öelda ja, ja see on hoopis eriline tunne, et kui sa oled olümpiamängudel see, see, see ei ole võrreldav mitte mingi muu asjaga, nii et sa pead seda harjutama. Ja selleks peab olema kogemus, et ilma kogemuseta, seal on raske võita ainult väga tugevad sportlased, psühholoogilised suudavad seal võita, nii et esimene kord noormees, 23 aastane ja võidame olümpiamängud. BNS-is oli selline mees, kes võitis. Aga neid on üksikud üksikud näited. SiniMM on Tallinnas tulemas. Aga kui tuleb MM maailmameistrivõistlused, siis loomulikult on tegemist väga-väga kõrgetasemelise ja olulise võistlusega, et mõni sõna ka sellest, mida sellest oodata. Jahvini MM toimub juba teistkordselt Eestis 94 oli esimest korda Pärnus ja 24.-st kuni 31. augustini järgmine aasta Tallinnas Tallinna lahel toimub fini MM, kus me ootame siis umbes 100 võistlejat umbes 30-st riigist või 35-st riigist. Tahan siia juurde mainida, et et see võistlus saab olema juba kvalifitseerimise võistluseks järgnevaks ülejärgmisel aastal siis 2000, et 15 toimuvaks. ISAF-i ehk siis purjetamisliidumaailmameistrivõistlusteks siis hakkab juba sisuliselt olümpiamängud hakkavad pihta meil et ja see on meile muidugi väga suur au, et me saame seda siin ka korraldada. Ja see annab meile ka kogu purjetamisele ju jälle hindu juurde ja motiveerib noori purjetama ja saavutama kõrgeid kohti ja kogu Eestile. Kindlasti on see ka suur asi, et tuleb Eesti Sabele tuntust ja tuleb jälle ka nii-öelda turiste heas mõttes ka võistlejatega kaasa, nii et. Ja meil on olemas kõik võimalused, meil on tegelikult väga super koht üldse purjetamiseks on täiesti ainulaadne on see pirita purjespordikeskus ja Tallinna Kalev Jahtklubi, kus siis ajad paiknevad ainult võib-olla 10 minuti kaugusel, sest on väga harva maailmas, kus nii lähedal saab purjetamisvõistlusi kaldaste toimetada, tegelikult et võib-olla sedasama kummut on selline koht ja võib-olla Bert, aga näiteks Kiili Kiilist toimub maailmakarika etapp, seal tuleb sõita tund aega rajale, näiteks. Et see on täiesti super, kohtasin korraldada MMi. Suur-suur, aitäh, Hans Reinsalu, täna tulemast ja meiega mõtteid jagamast purjetamise teemadel. Loodetavasti said nii mõnedki detailid purjetamises rohkem selgeks ja, ja kui mitte muud, siis vähemasti on nüüd järgmine kord ka telerist lihtsam purjetamist vaadata. Loodame aitäh.