Olümpia raadiokülaline. Kell on viis minutit, seitse läbi tänane päevakülaline on Uhhuduuri rännumees ja grupijuht, kaitseuuringute keskuse teadur Hannes Hanso. Tervist. Tere, täna juba teist korda siit vikerraadio eetrist. Väga hea, aga põhjus, miks me tema kutsusime Londoni olümpiaraadiosse, ei peitu mitte selles, et me oleksime väga ambitsioonikad ja tahaksime praegu julgeolekuga majanduspoliitika süvaanalüüsi vaid lihtsast tõigast peitub see põhjus, et Hannes on elanud Londonis nõnda siis kuidas üks üks eesti mees jõuab Bubba Orissaares Londonisse, aga vahepeale jäid veel õpingud Hiinas. No kui ma kõik selle loo pean ära räägime, siis sellest saateajast kindlasti ei piisa, ma kahtlustan, aga lihtsalt lihtsustatud versioon, võib-olla on siis selline, et et 94. aasta alguses kunagi ma alustasin kolmeaastast ümber maailma reisi noh, tõsi Eestist siis Austraaliasse välja, seekord käisin seljakotiga läbi läbi praktiliselt kõik riigid, mis Eesti Austraalia vahele jäid. Ja muuhulgas kohtasin Lõuna Hiinas Jundoni provintsis ühte tütarlast, kellega ma hiljem abiellusin ja tema, see tema, see minu Londonisse tooja või viia. Põhimõtteliselt oligi Ta 98. aasta sügisest ma kolisin sinna väga remargi korras, et nüüd me oleme lahus, ehkki saame jätkuvalt hästi läbi. Kaua sa elasid Londonis ja missugune Londoni elu oli, sest et noh, siitpoolt, see tundub kohe automaatselt keegi ütleb, et ma praegu resideerunud Londonis tundub kohe glamuurne, selline murevaba väga meeldiv, võib-olla hästi viisakas, aga tegelikult. Tegelikkus võib ka olla glamuurne ja meeldiv ja hästi viisakese ja nii edasi. Aga London on ikka, mina elasin seal, noh, peaaegu kaheksa aastat, seitse aastat ja kolmveerand, võib-olla mingi kaheksa, üheksa kuud või midagi kõik kokku, aga ma olin seal enne ka käinud ja pärast ka olen käinud, ma arvan, kokku tuleb mingi kaheksa aastat ära, et selles mõttes vahele naljakas isegi tagasi minna, tegelikult kui Londonisse lähed, Stan. Ma ei käi seal väga sageli, võib-olla korra või paar aastas, aga tal on nii kodulinna tunne. Ma olen Londonis oluliselt kauem elanud kui Tallinnas näiteks, ehkki me juba nagu tundub, et pikemat aega siin erinevates ametites olnud Londonis on ikka väga seinast seina. Linn, et nagu brittidele endale meeldib öelda, et kõik, mis jääb tähestikus, Nad ütlevad eiti seed aa jeti vahele ehk siis tähestiku vähemalt inglise keeles, siis tähestiku esimese ja viimase tähe vahele. Kõik on seal olemas, on tohutud jõukust, glamuuri ja rikkust ja maailma kõige moodsamad kaasaegsemat. Aga on ka päris arvestatud, võtavad ütleme siis sellist mahajäämust ja vaesust ja ja perspektiivitusest ja Londonis on kõike. Näiteks põhjus, mis ma iga kord, kui ma briti maale tagasi lähen, alguses tunned kohe, et ohtlikke nagu kodune tunne on, istud rongis ja Gatwicki lennujaamast tavaliselt sõidad kuskile kesklinna poole ja tunned ennast koduselt, aga nii nagu sa metroosse lähed, nii tuleb see reaalsus, ohutud, sabad ja rongid hilinevad. Britti Londoni liiklus on lihtsalt õudne, täiesti kolm paar-kolm põhjust, miks on nii frustreeriv, on Inglismaal, Londonis elamine, on minu meelest liiklus ja ummikud ja mitte ükski asi ei toimi kellaaja järgi. Sellised lihtsad asjad, mis meie mõistes peaks olema nagu igapäevaselt, et sa tahad. Helista, muide arvuti läheb katki, tahad helistada kuskile, tahad panka helistada, kõik sellised kohalikku omavalitsusse prügi prügikasti mingi probleemi lahendada, kui sul on majas ja tegeleda nende asjadega, kui sa oled turistisi tegele. Et ei ole, ei ole ebatavaline, kui seal on nagu mitu tundi elektriga, mingi küsimus gaasiga, näiteks helistad firmasse. Sa oled telefonijärjekorras näiteks kolm tundi ennem, kui sulle vastatakse, inimene võtab toru ja vastu. Kui sa oled piisavalt ettevaatamatu ja lähed vahepealselt liini pealt ära Ja siis uuesti otsast peale täpselt sellised asjad, et need tohutud võimalused, aga kui me mõtleme maailmatasemel kontserte, muusikat, kõike seda, kõik on olemas, aga reaalsus on tegelikult see, et ma usun, et mina käin Tallinnas palju sagedamini teatris või kontserditel või kasvõi noh, ükskõik selliseid asju vaatamas, kui ma seda tegin, Londonis siis aeg, mis punktist A punkti B jõudmine Londonis võtab kerge vaevaga olla tundides mõõdetav. Tööle tulek on inimestel sage poolteist, kaks tundi. Näiteks London on väga keerulise struktuuriga linn. Nojah, see ehitati, see linn ju nagu samm-sammult arenes, et teda ei ole kunagi joonlauaga maha joonistatud. Ja tõesti, need Kesklinna-Südalinna ääretult kitsad tänavad ja tegelikult see tänapäevase nad on tehtud ikka selle jaoks, et seal hobustega kaarikutega ja vankritega sõita sai või lihtsalt jalgsi liikuda. Et see tänapäeva suss, mis on Londonisse jõudnud nagu autostumise ja kõige sellega inimeste meeletu liikumisega, kui mõtled Londoni metroo peale, kui palju inimesi sead päevas läbikeelsem miljonites ja miljonites ja miljonites, siis tihtipeale on sellised pudelikaelad et see keskaegne ütleme, ehitus, kultuur, traditsioon, ühesõnaga see peegeldub ka tänapäevases linnas ja see lihtsalt ei vasta aeg-ajalt tänapäeva nõuetele. Et sellised asjad on üsna komplitseeritud seal neid asju üritatakse lahendada möönma, et ka näiteks raudtee krooniliselt hilinesid. Veel kümmekond aastat tagasi oli lihtsalt nagu selline, nagu öeldakse, moodsate fifty-sixty, et kas rong tuleb õigel ajal või ei tule. Et need asjad on mõnevõrra paranema hakanud ja see oli minu ajal veel, kui ma olin Londonis, kui juurutati hästi suur vastuseis oli muidugi sellel, see oli väga vastuoluline otsused juuruta Läti kesklinna autodega sissesõitmise maks, tol ajal oli see viis naela isegi täna eurodes oleks, ma arvan, mingi seitse v8, aga nüüd on seda tõstetud seitsme poole v8 peale, ma vabandan, me oleme mamma 10 10 EUR 10 EUR ühesõnaga 10 EUR 10 naela ja võib-olla seda tõstetakse ka et linnas mingi piirkonda, ühesõnaga, kesklinnast ma kujutan ette, mingi viie kilomeetri raadiuses ongi sissesõit on kõik autod, numbrimärgid registreeritakse. Ja kui sa päeva lõpuks ära ei maksa siin nagu liiklustrahv, ühesõnaga saad mingi 40 või 80 naela veel trafiaga siis kas telefoni teel või sul on nagu ette makstud. Ühesõnaga ei ole kerged otsused sellised, aga noh, kuidagi peab seda asja mõistlikumaks tegema sellises linnas, et noh, paljud suurlinnad on seda teed lõpuks läinud, et Singapur või või kus on nagu sellised automaatsed lugemissüsteemid. Et selles mõttes natukene on hakanud, see asi ka Londonis paneme, aga see on eriti näiteks praegu olümpiamängude kontekstis oli tohutu väljakutse. Kuidas saada transport ja liikluskorraldus nii tööle, et inimesed jõuaks punktist A punkti B õigel ajal. See olümpiamängudeks valmistumine on tegelikult võtnud London laste elust päris suure tüki ja küll nad on üsna frustreerunud, aga, aga tegelikult see on nõudnud ka ikka väga-väga pikka ettevalmistust. Aga ma mäletan ise kui Londoni olümpiamängud, et sai endale või see välja kuulutati see otsus ja, ja tõepoolest. Ma mõtlen enda elamise peale, mis oli one, Rõuk, park piirkonnas, viimane maja, mis meil oli näiteks see oli, ütleme siis kirre kagu Kagu-Londonis kesklinnast ütleme seal mingi seitse, kaheksa kilomeetrit või igatahes alla 10 kilomeetrine näiteks juba isegi olümpiamängud ka enamuses toimuvad siis Ida-Londonis suured rajatised, kõik tehti Ida-Londonisse hästi tegelikult sihikindlalt, eesmärgipõhiselt, see oli üsna maha jäänud rajoon kehvasti, kesklinnaga ühendatud ja, ja nii edasi, et terve see piirkond tegelikult arendati nende aastate jooksul nüüd välja ehitatud metroovõrgustik parandati teeolusid. Et saaks rahva liikuma, et selles mõttes ma arvan, tehti võib-olla olümpiamängud tänapäeval vist sagedasti ots-otsaga kokku rahaliselt ei tule vehkima numbreid selle taga täpselt ei tea, et vähemalt on terve, terve suurlinna üks piirkondadest, mis oli väga alaarenenud, on tegelikult üles ehitatud ja piirkonna prestiiž on ka kõvasti. Olümpiamängude varjus tegelikult londonlased vaikselt ehitasid lihtsalt oma infrastruktuuri ja parandasid nii-öelda oma elu eest elukeskkond. Jah, just nimelt selles konkreetses Ida-Londoni piirkonnas Londonis on üldse hästi oluline teada seda, et meie noh, tänapäeval on Eestis ka võib-olla ka natukene välja kujunema mingisugune ühiskondlik üks grupeering, et sa mõtled Lasnamäe peale, see võib kujutada, et enam-vähem kes see inimene on, kes seal elab või Mustamäe peale või nõmme peale või mingi minu poolest merivälja või pirita peale. Aga Londonis on see aastasadadega väga selgelt paika loksunud, et kus piirkonnas, mis inimesed elavad, Eestis postikoodi kasutatakse, aga see ei ole selline võtmeküsimus, eks ole, tänava nime ja majanumbri s läheb kiri ikkagi kohale, britimaal on number üks asi ükskõik kuskohas, aga näiteks Londonis kompostikood juba postikoodi järgi sa võid tegelikult inimese staatus ühiskonnas on üsna suure tõenäosusega ära aimata. Et on prestiižsed, piirkonnad, olgu ta mingi hamster näiteks. No põhimõtteliselt igaüks, kellel on hamster maja noh, peab olema miljonär mitu korda üle multimiljonär, et okei, võib-olla sa võid ka mingi maja rentida endale ajutiselt, aga põhimõtteliselt need on ülikallid piirkonnad, konnad ja mitte kellelgi ei ole tegelikult kinnisvara mõttes sinna kunagi asja. Ja, ja samamoodi on täpselt igasugused, et maha jäänud ja vaesem Need piirkonnad, näiteks Ida-Londoni, kui sinu postikood algab nootvast näiteks tähendab siis kiret mingi kirre, üks kiregaks, kirde kirde kolm. Noh, see tähendab automaatselt, et sa oled püstirikas põhimõtteliselt, aga samamoodi linnaosad ja noh, laiemalt öeldes on niimoodi, et on Lääne-Londoni Põhja-Londoni paremad piirkonnad klassikalises mõttes siis Ida-London ja lõuna pool on selliseid taskuid sellistest kallistest piirkondadest ka laias laastus, need on odavamad piirkonnad, ehkki odavamat kinnisvara mõttes. Just ma mõtlen, kõige õudsem koht, sisend kõige õudsam, ma arvan, mingi pekam, pekam rai on kindlasti Ida-Londonis igasuguseid selliseid kõneljotiamidega kusagil. Kohad tegelikult tegelikult on nihuke lugu, et sa võid olla Ida-Londoni, see sul võib olla väga ilus maja, aga hästi sisustatud maja ja sa võid elada seal väga-väga toredat elu, aga no ei ole päris ühiskonda. No kas ühiskond ei võta sind, aga lihtsalt see briti puhul üldse või Londoni puhul kaasa arvatud ka kirjutamata reegleid, et Indias on kastisüsteem keegi ei ole seda üles kuskile kirjutanud, aga põhimõtteliselt india elanik sellised tead, peale vaadates paari lauset vahetades või keskus töötab või mida ta teeb, mis kastist on, et kellelgi tänapäeval ei meeldi sellest väga rääkida, aga Suurbritannias tegelikult minu meelest eksisteerib see klassiühiskond põhimõtteliselt tänase päevani mõnes mõttes, et kui see, kes sünnid mingisuguse taustaga, siis siis tõenäosus, et sa kui sinu vanemad ei ole ülikoolis käinud ja on eluaeg lihttöölised olnud, näiteks et tõenäosus, et sa sellest läbimurre läbi murrad välja murrad, no see on võimalik kindlasti, aga inimeste aktsendi järgi kuulevad ära nagu oma ühiskondliku klassika väga selgelt see, kuidas sa lihtsalt kõneled näitab see seda, milline see ühiskondlik, seda Hannes on väga selgelt. Kui, kui sina läksid Londonisse, siis sina olid ju vaene idaeurooplane ja selles mõttes, et missugusesse klassi siis sind liigitada. Huvitav küsimus ja iseenda puhul ma pean ütlema, et ma ei ole kunagi seda tegelikult vähemalt ma ei ole kunagi kunagi tajunud seda, et oleks mingisugune vahetegemine olnud, aga mina läksin ka teistel tingimustel, ma ei läinud sinna põgenikuna või ma ei läinud siin. Noh, ma ei tea, mingi Kariidist Kariibi piirkonnast näiteks britid kunagi tõid sisse lihtsalt odav tööjõudu bussijuhte, postiljon, selliseid suuri suuri kogukondi, kellel oligi täpselt kui nende oma koht selles ühiskonnas. Ma mäletan ise Londonis hästi sagedaste igas piirkonnas, kus sa elad oma pubid, kus käiakse, ongi nagu ennast sõna otseses mõttes tuhvlid jalas, jalutad üle tänava ja telekast tuleb jalgpall või piljard või kriket või või midagi ja siis räägid kohalike meestega lihtsalt nagu kohalike meeste juttu selleni, oma tänava kulini. Siis ma mäletan ise ühte Kariibi päritolu juba vanemat pensionil olevat härrasmeest jonni kes ütles, et teda ei lastud Suurbritannias Londonis teda ja tema venda ei lastud jõuluajal valgete inimeste kirikusse. Et selline aeg oli kunagi noh, see see oli, kui elavad inimesed tänaval mäletavad seda, eks oli viiekümnendatel ja võib-olla 60 saartel ka, et kuna minu sinna liikumise põhjused olid hoopis teistsugused ja pigem pigem võib-olla see hästi pigem see seltskond, kellega ma nagu lihtsalt definitsioonijärgselt läbisin olid kõik nagu kõrgelt haritud professionaalsed inimesed veetud ma enda puhul kunagi ei saa öelda, et seni on olnud Lase pritsida täiesti ära. Peitsime tõesti. Aga selline küsimus, kellel on Londonis hea elada? No raha peab, Londoni London on väga kallis linn. Seda esiteks, et kui me vaatame seda, kes Londonisse lähevad tegelikult noh, kui me mõtleme seal kesklinna peale haid pargi peale näiteks selliste kallite Kensingtoni ja nii edasi. Jube palju ülirikkaid, inimesi, maailma mõistes ülirikkaid, inimesi, iga korralik Araabia prints ja, ja keda on tuhandeid kusagil Meifeeris. Ja üha rohkem rikkad hiinlased, Hongkongi hiinlased, tavalised mandrihiinlased, kindlasti venelased, tohutult palju nüüd vene selliseid uusrikkad, kes on kõik endale soetanud, noh kaasa arvatud ajalehti jalgpalliklubisid ja nagu me kõik teame, aga ka meeletult kinnisvara ise mäletan seda aega, et mul mõned lähisugulased elasid samuti seal kallis Hempsteadi piirkonnas, kuidas järsku olid mingid aastad seal 2000.-te alguses, kus järsku ilmusid tänavatele noored vene naised titekärudega varem neid ei olnud kunagi nähtud, seal aga lihtsalt mehed ajavad Venemaal riskantset, äri, oma elamised ja oma varad ja teinud nii-öelda tagaukse ja oma pered välja viinud sealt turvaline ja ka ülikoolides täpselt sama, et, et või võimalust on, need kasutavad Londonit näiteks kreeka ministrit praegu päris hämmastav, üsna skandaalselt. Viivad oma rahavarasid Kreekast välja ja ostavad näiteks Londonis kinnisvara, Londoni kinnisvara. Noh, seal oli ka finantskriisi ja seal oli ka kinnisvarakriis üsna tugev, mõtlen kinnisvarahinnad, mis mullistasid seal kunagi kahe tuhandendat alguseks 2000 neljandal-viiendal kukkusid ikka mürinal täiesti ja siis praegune finantskriisil peale Londoni kesklinn on selline, kus kinnisvara hind põhimõtteliselt nagu eriti kuku, et, et see ei ole mingisugune regionaalne investeering, vaid see on ikka seda, mida vaatavad üle maailma. Nagu kõik varakad, inimesed. Kui sa tahad elukvaliteeti, kõrget elukvaliteeti selles mõttes, et sa ei pea ummikutes istuma, sul on kiire liikumine igale poole siis mina valiks mingi pigem mingisuguse kam krahvkonna, Londoni lähedal klienti, võib-olla Sarri kusagil, mis on nagu kesklinnas rongiga sõita umbes 50 minutit, kuni tund kätvudki lennujaama ümber näiteks. Haruldaselt ilusaid kohti ka põhja pool Londonit. Et sellised väikesed maateed, lambakarjad, ilusad pisikesed linnad, igas linnas on ikka olemas 10 toredat India restorani ja hiina restoranid ja noh, kõik selline infrastruktuur, mis on selliseks heaks äraolemiseks tarvilik on, on neis ka olemas, niimoodi. Pigem kui elukvaliteedile mõelda, siis võib-olla mina Londoni kesklinna küll näiteks elama ei tahaks minna, kui ma mõtlen elukvaliteedile, kui ma teeks seda professionaalsetel põhjustel näiteks töö mõttes ja nii edasi selleks hoopis teine asi. Me jätkame õige pea juttu Hannes Hansoga Londonist, sest Hannes Hanso on seal kaheksa aastat elanud aga vahele väike muusikaline paus. Täname olümpiaraadiokülaline on Hannes Hanso Londonis elanud mees, kes hetkel on tööl kaitseuuringute keskuses, teadurina aga on Uhhuduuri rännumehena praktiliselt terve maailma läbi rännanud ja ja seda suhteliselt veel jalgrattal, nii et jalgrattal teatavasti näeb palju rohkem kui, kui autoaknast. Aga räägime Londoni olümpiamängude terrorismiohust, politseinikud, sõdurid olid vähemasti Londoni mängude alguses kaunikesti pinges, räägivad kohal viibinud, et kui suureks sa seda terroriohtu mängudele hindad? Suurbritannia oma on oma olemuselt üsna selgelt selline riik, kelle vastu kõikvõimalikud pahalased sooviksid rünnakuid toime panna ja endale sellega tähelepanu tõmmata ja Suurbritannia ütleme Ameerika Ühendriigid on kaks sellist nagu kindlat riiki, kelle kelle suhtes alati on terrorioht olemas ja ma olen kindel, et see on tohutu ressurss, mida britid on pannud selle. No ühesõnaga rünnakute ärahoidmise alla, sest et milline parem aeg võiks olla parem enda, ma ei tea, ükskõik mis terroristliku agenda või äärmusluse propageerimiseks kui sellise tohutu spordipeo ajal, et riigi mainet ka rahvusvahelises mastaabis alla tõmmata. Bin, kes ma olen täiesti kindel, on nad olnud juba palju aastaid, et selliseid asju ei tehta üleöö. Et olümpiamängude ajal ma ise Londonis ei ole olnud ja, ja plaaniga sinna sõita, aga ma usun, et, et inimestel, kes seal, kes seal ka kohapeal käivad, et et, et see nii varjatud töö tegelikult õnnestunud mängud on ikkagi lõppkokkuvõttes sellised, kus inimesi väga segase tohutu turvaet. Kõik algab juba lennujaamadest ja nii edasi ja nii edasi, et see, mismoodi inimeste liikumist vaadatakse, kontrollitakse ja nii edasi, see on Suurbritannias juba pikal perioodil tegelikult ääretult hästi välja arenenud. 2007. aastal üks viimaseid intervjuusid, mida ma vikerraadiole tegelikult andsin, otse Londonist koha pealt, oli seitsmenda juuli seeria terrorirünnak, siis kus vist mitu metroo rongil hästi erinevates kohtades õhku ja üks buss, mis oli täpselt ülikooli kõrval, et ma mäletan, ma andsin intervjuud. Ma nägin seda bussi eemalt, millele katus pealt ära lastud. Hukkus arvukalt inimesi, et üks asi, mis Suurbritannias on Eestiga võrreldes näiteks väga erinev, aga ka teiste Euroopa riikidega. Võib-olla on see ääretu rahvaste virvarr ja Suurbritanniasse nagu arvestatav moslemi kogukond. Ja paraku mõned neist eriti Pakistani päritolu moslemid aeg-ajalt ma ei ütle ainult, aga eriti radikaliseeruva üsna üsna äärmusluseni välja on mošeed, kus propageeritakse sellist äärmuslikku ongi selle eest vangi pandud, kõikvõimalikke tegelasi riigist välja saadetud ja nii edasi, et hästi rahvusvaheline linn ja noh, paraku on sinna meepotti nii-öelda mõned tõrvatilgad ka sisse kukkunud, et, et see, see töö on kogu aeg käinud Londonis, et tegeleda nagu äärmusluse ja selle ärahoidmisega. Aga London, ma mõtlen, kui ma mingi mõned aastad tagasi lugesin mingit statistikat Londoni kohta, siis tavaline inimene, kes hommikul üles ärkab hambad puhtaks, läheb ühistranspordiga tööle, käid tööl ära, võib-olla käib poest läbi ja siis õhtul sõidab metrooga koju tagasi. Et ta jääb umbes sadakond korda päevas vähemalt sissiti vii kaameralindile. Londoni metroo on üles ehitatud nii et põhimõtteliselt reisijana Sul ei olegi seal terves selles metroosüsteemis kohta, kus sa ei oleks filmilindil kogu aeg. Kui keegi on tähele pannud, siis Londoni metroos ei ole ühtegi prügikasti näiteks seal täpselt sellel samal põhjusel, et sinna ei saaks midagi sisse sokutada. Et see risk on ääretult suur, aga tänu taevale, siiamaale ei ole probleeme olnud ja ettevalmistused kuni selleni välja, et hiljuti lugesin kohalikud elanikud mingis majas protesteerisid, nad ei tahtnud, et nende maja katusele pannakse õhutõrjepatareid. Et kaitsta tuleb seda linna nii maalt, veest, õhust ja, ja igalt poolt, nii et see on ikka tohutu tohutu tohutu töö. Et ma ei tea, millised need turvareeglid on. Turvakontrollid on mängudele sisenemisel, ma eeldan, et need on päris korralikud. Aga noh, see ei tohi pidu ära rikkuda, et ma usun, et sellega nad on. Hakkama saanud kui mõelda veidi poliitikast ja olümpiamängudest, mis ideaalis ilmselt peaks olema lahus siis päris lahus see vist ikkagi ei ole, et kui palju sa näed, et näiteks poliitika kuidagi sekkub mängudesse praegu, kui kui need mängud reaalselt toimuvad. Olümpiamängude korraldamine on suur asi riigile, prestiižile, tema prestiižile, pealinnale kui sellisele. Nii või teisiti, et ma mäletan, et leiboristid olite olla toona valitsuses kui see Londoni olümpiamängude ja mina siis 2012.-ks aastaks ära otsustati. Ja loomulikult seda esitati ka kui tohutut poliitilist sellist võitjad, meie tegime niivõrd hea siis pakkumise, et me võitsime ja nii edasi. Et loomulikult iga riik, näiteks Hiina puhul me nägime tohutult selgelt seda, kuidas riik skooris rahvusvaheliselt korraldades väga edukad mängud ja nii-öelda tõina võrdne võrdsete hulgas on ka maailmakaardil, et nemad on suutelised prilliantseks korralduseks. Et eks see ole alati riikidel ka rahvusvahelises kontekstis mingi mingi mingit poliitikat, selle salati tehakse. Aga mis asi on olümpiamängude puhul muidugi ääretult keeruline on ikkagi finantseerimine. Mängud on meeletult-meeletult kallid, et kõik sujuks ka rahalises plaanis, et see on ikka tohutu töö ja ka ka Suurbritannias on olnud päris palju kriitikat tegelikult, et et kas meil oli kõike seda vaja, neid tohutuid kulutusi ja nii edasi näiteks. Pooltargumendid loomulikult elavdame siin kaubandust ja rahvast käib läbi ja nii edasi ja nii edasi. Kesklinnainimesed Londonis, kes on traditsiooniliselt harjunud suvel miljoneid turiste vastu võtma, kaupmehed ütlevad, et kõige võime aeg võib-olla viimaste aastate jooksul üldse. Et see rahva huvi on keskendunud kuskile mujale ja tavaline turist, kes muidu oleks võib-olla tulnud Londonisse, sel aastal sinna ei tule ja noh, võib-olla seda võib vaadata, vaadelda pikaajalise investeeringuna. Kui Londoni maja või Briti majandusnumbrid on sel aastal üsna nigelad olnud, siis loodetakse, et olümpiamängud siin aasta teises pooles elavdavad näiteks seda majanduse elu, et ilma sport ja poliitika on alati nii ja me tahame, et nad oleks lahusega mingid elemendid kattuvad neis Neis kahes möödapääsmatult. Aga mul on hea meel, et noh, üks asi on ka tulemused ja selline riigi prestiiž ja nii edasi mu lapsed, kes elavad enamuse Londonis, et loomulikult hoiavad eestlastele pöialt, kui on eestlased võistlused võistlustel osalemas, aga kui muud valikut, siis ikka loomulikult nii-öelda omade brittide poolt, et neil on vähemalt tulemused olnud päris korralikud. Et ka noh, näiteks sellised alad nagu tennis ja nii edasi traditsioonilised britid kogu aeg tahavad, et neil läheb nagu imbeldani, sellised maailma võimsamad turniirid. Aga kunagi ei saa, et seekord jalgpall on täpselt sama. Lootused on alati tohutult kõrged, aga kunagi ei kulmineerunud mingisuguse hea tulemusega tegelikult, et seekord on neil medalist koor päris korralik, et ma arvan, see rahustab, neid kannab mõnevõrra maha vähemalt. Kui vaadata eestlaste hulka Londonis, siis tol ajal 94. aasta kandis, kui sina seal olid võis olla eestlasi kümneid paarkümmend, võib-olla veidi rohkem. Ühel hetkel sai neid rohkem, täna on neid tuhandeid. Londonis, mis sa arvad, miks nii paljud eestlased leiavad omale ajutise või siis veidi pikema peatuspaiga Suurbritannia pealinnas? Jah, ma päris 94. aastal tegelikult veel Londonis ise ei olnud, et ma kolisin lõplikult 98. siin aga ka sel ajal, kui sa ikka eesti eesti keelt tänaval kuulsid, siis nad loomulikult läksid ja tegid juttu ja said tuttavaks, vahetasid numbreid ja nii edasi, et väliseestlasi, keda, keda me oleme harjunud nägema, ma ei tea, siin Rootsis ja Ühendriikides ja Kanadas ja võib-olla Austraalias neid oli Suurbritannias üldiselt üsna vähe. Eesti majadusi Londonis oli ilusti olemas. Aga mingit sellist erilist aktiivset tegevust seal vähemalt sel ajal, kui mina seal olin, ei olnud. Aga noh, me võisime ikka ühe käe, mitte ühe käe või noh, ütleme siis nagu paarikümne piires lugeda ära sellised noored eestlased, kes tol ajal olid sattunud kas tööle siis kuhugi pankadesse või no esimesed sellised pääsukesed juba jõudsid kohale või suurtesse auditeerimisfirmadesse või või siis üliõpilased ja noh siis saatkonna töötajad ja sellised, kellel oli mingi riigi asi ajada, aga neid oli ääretult vähe ja meil oli päris aktiivne seltsielu, korraldasime seal välja sõita ja tegime jaanitulesid ja ja nii edasi. Aga mingil hetkel hakkas see seltskond seltskond suurenevat Suurbritannias on alati lihtne olnud minna, et kui isegi Soome oli meil viisat tarvis, siis tegelikult briti maale ei olnud juba Eesti vabariigi taas nii-öelda loomisest viisata tarvis, et sinna hakkas minema rahvast üha rohkem ja rohkem ja see on inglise keel on ikkagi soome keele kõrval, võib-olla osad valivad meil siit Eestist kui välismaale minna, soome keele, teised valivad. Ja Soome teised valivad Suurbritannia. Et eestlasi tõesti nüüd on nagu sadade ja sadade viisi üle riigi, ma eeldan, tuhandete viisi. Iirimaa on teine selline riik, et enam kui Londonis eesti keelt kuuled, naljalt metroos inimesele ennast tutvustama ei läheks ja ütleks, et tule järgmine nädal millalgi küll teeme paar õlut, et see, need ajad on kindlasti möödas, aga London on selline koht, kus on ka tööjõu mõttes libera. Noh, see korraldus üsna liberaalne, et minu meelest Euroopa Liidu liikmesriikides osades on tänaseni eestlaste suhtes Need piirangud vist veel. Ehkki me oleme juba liidus olnud juba kaheksa aastat, eks, aga britid, mis oli üsna valus poliitiline otsus neile tegelikult, et kohe otsustasid, et mingeid piiranguid ei ole, kui me oleme euroliidus, siis võib ka tööjõud vabalt liikuda ja see töötas tegelikult et eestlasi on tegelikult suhteliselt vähem poolakaid, leedulasi, lätlasi on kordades ja kordades veel veel rohkem, et kui kunagi oli see tööjõud, ma ei tea, mis riikidest pärit, aga ilmselt nagu mustanahalisena selline odavam tööjõud siis ida poolsest põhjapoolsest Euroopast täna Baltikumist näiteks on ikka ääretult ääretult palju inimesi surumist. Ta on justkui, no sinu kui sellise seikluslik reisimehe imidž kempsus teatavasti ees. Kui sa soovitaksid nüüd midagi inimesele, kes läheb Londonit külastama ja võib-olla tahaks midagi enamat, kui lihtsalt Big Beni juures pilti teha või kahekordse bussi juures või punase telefoniputka juures, siis milline võiks olla selline reipama või seikluslik kui elustiiliga inimese kohustuslik London Londoni küllastus marsruut. Mulle meeldis see, mida tegi kunagi minu isa, kes ma olen Londonis teinud palju erinevaid töid, muuhulgas ka maju värvinud ja dekoraatorina värv, maaklerina töötanud, bussijuht olnud ja kõikvõimalikke erinevaid tõlkija ja nii edasi ja nii edasi, et kõikvõimalikke erinevaid äsja ülikooli ennem ülikooli ülikooli kõrvalt mulle meeldis see, kui isa mulle aeg-ajalt abis käis midagi tegemas, siis isa hüppas metroos mingis täiesti teadmata peatuses maha ja marssis sealt, noh, Londonis on ka võimalik, kui sul on kolm tundi aega nagu üsna kaugele jõuda ka jalgsi ja marssis sealt rahulikult koju ja vaatas, mis tee peale ette jäi. Et üks asi, nagu sa ütlesid, ongi Tower Bridge ja ja Buckinghami palee haid park ja ma ei tea, Big Ben, aga London pakub niivõrd palju rohkemat, et minu meelest oleks väga kihvt. Kindlasti tuleks ära käia sellistes kohtades nagu näiteks Prikstan. Selline klassikaline Kariibi taustaga hästi-hästi, kosmopoliitne rahvusvaheline piirkogus nagu maailma kõik erinevad toidud, mis suudad välja mõelda, ma arvan, eksisteerivad kusagil seal Brixtoni väikestel tänavatel näiteks need turud, mis seal on ja nii edasi. Ääretult kihvt koht. Kindlasti tasuks minna kusagile äärelinna pubidesse. Üks asi on selline kesklinna. Kõrtsikultuur, aga teine on see, kus ongi täpselt kohalikud üle mingi ühe ühe pubi, ütleme see haardepiirkondade areaal ongi niisugune 500 meetrit, näiteks. See ongi selline kohaliku elu keskus täiesti. Et sellistes pubides kindlasti käia ja julgelt sõita linnast välja ja vaadata erinevaid, vaid just nimelt mitte kesklinna või sellest reaalse elu toimimist näiteks kindlasti võiks soovitada Ida-Londoni India piirkondi, kus on tõesti ongi selline nagu väike india vaatajat ja terved tänavad ja tänavad ja rajooniks on ainult india restoranid ja sellised bangladeshi päritolu ja Pakistani taustaga restoranipidajad. Võrratud võrratud kohad. Aga ma soovitaks muidugi selleks paraku rohkem kui ühe nädalalõpu, et London on nii suur, et kui sul on reede, laupäev, päev ja pühapäev, siis sa peadki selle kohustusliku programmi põhimõtteliselt tegema. Aga paar päeva võiks lisaks võtta lihtsalt, et avastada just neid kaugemaid nurki ja selleks ei pea mingit erilist plaani olema. Tasub lihtsalt kuskile minna ja ise avastama hakata, et iga nurga taga on seal päris põnevaid ja toredaid. Viimane küsimus Hannes Hanso, kuidas ja kui palju elad sa meie sportlastele kaasa ja on sul erilised? Mingid erilised soosikud? No näed ennem eilset näiteks ma ei olnud maadluse üldse maadluse fänn aga see on nagu see Baruto fenomen. Tuleb üks mees, kes teeb ära ja pärast kõik vaatavad voo, sumo milline sport. Et maadluse fänn ma ei olnud, aga tõepoolest müts maha tehti, väga korralik tulemus, et loomulikult elan kaasa. Et nii väikese riigi puhul kui eesti saada medal on iseenesest kõva sõna, kui veel tuleks mitu näoga või on juba praegu siin pöidlaid pihus, tunni pärast algab seal noh, meie nagu suur medali medalisoosik võib-olla oma võistlust, et eks neid siin Kalevi spordihallis kõiki näed, et ma käin ka lastega talvel, kui nad siin on, käime seal sisehäälis trennis ja siis ma ikka järgmine kord ma pean autogramme küsima saatma kelleltki, et ma olen kogu aeg neile öelnud, et näete, siin ongi need olümpiamängudest osavõtjad kõik. Et see on väga kõva sõna. Pigem sellist tüüpi saan ma aru, et, et neljanda koha puhul tunned heameelt, et eestlasi Eesti sportlastel läks hästi, mitte ei sülita. Viska lille lillevaasi teleka puldiga katki. Ei, ei, kindlasti mitte, kindlasti mitte olümpiamängudele pääs minu ja minu meelest on, on juba sellise väikese riigi inimeste jaoks nagu iseenesest saavutus ja kui ikka Hiiumaale tuleb olümpiahõbe, siis ma olen ise väikesest kohast pärit Saaremaalt Orissaare, sest et ma arvan, sellest räägitakse seal ikka paar sajandit veel. Legend, et, et see seen täiesti ülev ja tore tunne, et mul ei ole. Ma ju jälgisin sporti niimoodi igapäevaselt aga olümpiamänge, maailmameistrivõistlusi, selliseid asju loomulikult. No 100 meetri finaal, seda ma arvan, vaatab enamus planeedist või vähemalt kuuleb, mis see tulemus oli. Aga eestlased selles mõttes esinevad, võib olla. Ja mitte nii populaarsetel aladel nagu Erki Nool kümnevõistlust tegi, okei, aga noh, me 100 meetri finaali kahjuks kedagi nähtavasti lähitulevikus ka ei saada, aga sellised nishi spordialad, et ka nendes hästi esinemine on väga võimas. Loomulikult. Seal on ka suur aitäh, Hannes Hanso täna olemast olümpiaraadiokülaline.