Veedame selle kesköötunni 20.-te aastate riigipiiril. Olen püüdnud otsida nii neid, kes piiri valvasid, kui neid, kes piiri rikkusid. Esimese leida oli lihtsam, teisi loomulikult raskem ja aeganõudvam. Jutt püsib siis ikka kahekümnendates aastates üks, kes mäletab tolleaegset tänasest tunduvalt erinevat teenistus piiril on 96 aastane Valga elanik Elmar, sulgus saar. 21. aastal nägime juunikuul jääghine aega teenima aegade hiigisse aasia 10 kuud. Seal siis 75 aasta tagasi. Piirivalve loodi ja mina olen Eesti esimene keeli valvur. Ja. Kaasaga daat olid Krasnojarski Kasemalt partult. Ja kapten hiilib öösi, oigeid. Mina või piirivalve Se käitseni jaod külla teole tuntud mehed, minu hall ja kehtab Piritale tulla. Kaks 23 24 25 20 tuur 20 seegi lõpuni. Mina oline ei viidanud ja täitsa jaolgi õnneke. Gordoni nina oli seal Riia Pihkva kivitee peale venelaste vastu. Seal oli muidu Vene vallusid, seal oli veel Praha taid vahe, seal venelane hiinlane, nina tereta, nüüd jääb üle, aga heitjad, venelased piiri vallurilt nii paha ei ole, aga näed pilusse ilmast, jäta mongolid. Nii tahtsin kaks korda olles lasknud ööse keeled koguval köisi, kena löödi Väike-Lepatuustid, seal ta oli seal ninali lageda pääl siis kapskuulile mulle ei no natuke naad eemale jalgade juure. Vene Gordon oli maailmaküla oli olnud voolcia kolled olnud ja meie olime sabaabia koridori Eesti kool ja ta ei luba. Ja nüüd laada limaan ja meiega hambad. Aga meie pole Laatma. Pääsia päeval head õige kordoni mehed, kuulsid teised bordülloni keegi, et valvureid, et sõda statiivi peal on. Mina oli piiri äärde siis ja need tulid, jooksid. Kuuli tulid siis meie Vachine vene poole kolm lammast maha ja kommunifi klahhisid meie poole kolm lammast maha, siis oli see hambaseda. Kuulasin Soome raadioid ikka tihti ilmateadet ja seal päevauudiseid ja ükskord laupäeva õhtul rammisiga seal ja seekord oli tore, nagu sündmused anti inimese elus kriitilised momendid ja mina veetsin siis ta lahti kuulama, et mis seal on siis? Üks mees rääkis seal vastu, oli 22 meetri sealt paberitoru otsast alla kukkunud, seal oli agent korstent puhastama ja Ta läks põlema ja siis ta kukkus pappi, uuri katusele, oli ainult paar-kolm ribikonti murdnud seal katki ja siis jutt läks edasi ja ütleb, et nõietajate paratollimees, et et siin oli keeluseadus omal ajal ja et teil on ka juba igasuguse üleelamisi olnud. Et kas mõni ilule meele neist ta rääkis nii mõndagi jõus seal nende piirituse salasmuugeldajatele AGA YIT, üks omapärane juhusele neil Porkkala saime kätte lasti. Ta on pensionipea, ütleb, et üks kummalisem lugu, mis oli, mis ma olen oma elus ka, nagu meil on jäänud. Et saime sealt kätte, et lasti ja paadi ja, ja oletatava kapteni ka, et see oli kindlasti virolaine eestlane. Et saime ta autosse jääda, kargas autost tee peal välja nii pöörase kiiruse juures ja kadus nagu maal, et nagu oleks ta merre hüpanud. Kuidas me ei otsinud koha peal ja ma hakkasin neile tuletatud jah, täitsa õigused, niuksed, mees on olemas küll. Minagi mäletan, et niisugune mees oli olemas küll. Mäletan, kuidas ta käis rääkimas vana raadiomaja stuudios, oli aasta 1967 uut raadiomaja, ei olnudki veel ja läbi saadiga selleta. Nii võiksin vastu öelda, et olen seda saadet teinud 30 aastat või alustanud 30 aastat tagasi kui Soome raadiot kuulata ehk sama palju kui eesti raadiot, sest Soome oli kättesaamatult kaugel teispool lahte. Tollel kobasid veel kesköö tunnil reidi ja lahte helgiheitjate valgusvihud, kuid see ei olnud meie piirivalve. Merele jõudmast tõkestas ranniku üles küntud maariba ja salaradu liikusid piirivalvepatrullid. Aga need ei olnud meie piirivalvurid. Siiski jäi üks võimalus jõuda üle piiri ja nimelt mälestustes. Meie kokkulepe oli tookord nimi jäägu mängust välja ja ma austan seda kokkulepet. Tänasel kesköötunnil. Üks õhtune aeg ronis vara, läkinasid, ajasime Porkkalassi, lasti Janseni ilusti maha ja seal oli siis veel vastasele jõumasinad. Selle veomasina juht oli üks 18. Ta on noormees ja see ei olnud oma elus muud teinud. Need aeg, mis ta oli autot juhtinud, oli ainult Piris vedanud masina näol. Kui ta teenis sellega niivõrd hästi, et tal ei olnud mingit muud muret. Syboysri oma vanuse peale vaatamata väga kõva sõidumees, tal oli villis auto 30-l. Nüüd ilusti last, vili, kõik ilusti ära ja paati, silla panime otsa kinni ja hakkame minema. Suvila oli üks paarsada meetrit rannast eemal. Ühekorraga, nii kui maa alt tulid välja suur must puit. Seal karjus hulga mehi välja ja midagi hiinlik hoopis nii teha. Tont seda aru saab, soomlast seal olime segamini, olid see poiss, juht oli rooli taga, istus, masin, seisis, üks läks kohe sena veomasina ette, masina välja ei saa. Ja mis asi on kapteni? Eks pühib, ja ma tundsin, see ei hõlmide tollimees. Merevalve meie seas oli kriminaalpolitseist, oli see? Mulle teada nime praegu meeles oli. Joosep Joosep pinnal politseiosakonna juhataja. Nende osakond oli radagatuks teistel lingis. See oli tema abi, oli nimi näiteks roosipärja, New Yorgi. Mina ütlesin jao, mina olen nii kapteni Virone joomas juu. Olgahivad juhitab puigija SUUR Buicolil üldjuhiruumi kraavi keeranud ja politseimasin-masin, nojah, et midagi on hea, mees oli autol veomasinad ees pääsu ei ole. Ja siis teine mehisus ette ka veel ja tulime ära. Sõidame sõidame ja mõtlesin, et mis asja, manitiin, terve laista nende käes masin on seal, vaatan seal paberit taskus. Ning enam pääsu ei ole. Sõitsime ja niukene, vihmane oli juba ikka sügisene aeg, see oli ka. Loomuemm novembri lõpupoole ja kuhu poole ta Helsingi poole porgalast järel ummis nagu palliskini oma 40 kilomeetril inimesi on seal maad. Asfalttee, seal londi suure kiirusega, kõik saaks seal 90 peal, laseb vaadenivelgi tulekuma, paistab ja süda valutab sees. Aga jällegi tuli kergelt tunnega. Ära muretse, poiss, kõik läheb hästi. Ja äkki ta paremat kätt, mina istusin vasaku Poljema Anjalasi vastavust esisel ukse Grehvliks laga puigi, uks käibot tahab lahti lastageneedeebolismaalse ukse taga poole, et nii kui ma hüppan, ise mõtlesin, kuramus, siukses mulle kuskil õieti kinni, Samuel rebattaga seisnes rahulikult seal ja räägin ikka minuga ja kuidas Atko Kiilisse sõidab ja, ja kitse sees on pärit peremees, on jäik, arutab seal ja võrra, mina ikka vastasin, vastasin, vastasin egol üksnes lubasin kurvali paremale. Piine oli, nägin vastu ei tule keegi. Ise mõtlesin, võib-olla ma isegi ütlesin seda. Kas neid kunagi lükkasin selle ukse ja hüppasin kiirema, tõukasin jalgadega, kadusin, kuulsin midagigi karedast tagajärg. Libeedee kurve, vihmane, märg, vistoli jäädanduge, siis ma hüppasin kohe, mitte enam jalge peale vaiku kõhuli. Mul oli siis planeeloodi, nahkkindad olid ja siis lahkub muidu Nahkuubeli, sul jope seljas, Alifi püksid olid Ameerika Need. Püksid olid pika säärega, saapad olid. Ja siis ma lendasin, ei tea, mitu meetrit selle hooga. Ja ükskord ma tundsin, et ma olin ja siis merele meremehe mütsi kaunis hea pikas Erniga hirm päästis muidu võib-olla mul praegu nina võiks olla. Selline sirmid oli kohe ära ajastanud, kuigi seal oli asfalttee sile, siin lõua otsas on veel praegust liigne, märkasin liivatera arstide hinnangul silma alla jäänud veel mänedžer. Kinnased olid märul järele, püksipõlved olid läbi. Tugev, tugev, püksi tuli. Nüüd, kui ma veel õppisin maineslik made kõrvuti, autor eesti nemalaks pidulema. Kohe kuusikul pidurit ragin ja tõmbasid jaoks blokeeriski, katad aga libe tee ja kurved endas edasi. Nii kaua nüüd maast, ykskord üleses aines moment oli niisuguse olukorra, kus ma ei taibanud midagi. Maisandid, lööke, midagi ei saanud, aga see üleelamine või see oli niuke tsee lõimuda korra momendiks tasakaalust välja, orienteerumise julgelt, aga korra sain, nägime sünnist, mis oli autoliiva eemanil. Siis ma jooksin Mospolümpieldavale peale. Pargid olevat tähendab prožektorid põlema järjest. Ma olin jooksjate poole, nemad naisiku masin tagurpidi käigu asjana kurbel tagasi. Aga see oli kaljurõngaid ja metsi, ma sain Sänna metsa sisse. Jah, seal oli paksu metsapõlvega võsa, liiga lüngad, sain sinna sisse. Käsitsema kuusinaadil rääkisid masinaid, kütte, kütte, küttemasinaid, neil käis ja seadis tagasi vis, käigu seal edasi ja ma kuulsin õitsvaid. Laulud. Edendaim veel kamaduslikesena vägisin, tahab Escurjuks Urve algusega veel hüppasin. Siis ma sain sinna pimedasse katele, vajusin ära, see on siis ma sumasin seal möllanud pimedust üks tükk aega, jumal teab, mis kell võis olla, mitu tundi ma seal olin siis lõpuks, ma nägin ühes kohas oli, tuli, paistis. Haadan, seal on talumaja. Seal oli vahepeal Vetmarin kõrini, märg ja mudane. Ja siis ma hakkasin valu tundma otseses ja kätes ja siis sain juure. Mõtlesin, kas lähenemine hea tont, kelle, mis maja see on? Inimestel on, koputasin aknale, üks paneb pea vastu, klaasi, vaatab. Näitab mulle järgmine kord, ma läksin ringi koerakese haukuma ja tegime ukse lahti ja vaata, pole nõus ja ütleme, mis mees te nüüd olete, nägimulise Merine müts meremehe tärniga ja ja siis inimese kõrval, kiidab vanemast diviinedro karjaajaja. Masin, juuninon, aidsin, pääsed kargumas jõu. No hüva on, siis hakkasin seal, seletan seda asja hästi, võttis telefoni koju jäänud sinna ja see ütleb, et veomasin, pääses. Ta läks minema. Veomasinamees oli roilaga, mees oli auto ees, seisis toll kõrval, samal ajal kui mina olin, sõitsin ja veomasina juht andis starteri käik oli sees ja masinaid diskopidu suvemasin. Ja see mees, mis tollimees oli seal ees seisis see enam eest ära, jõudse hüppas mootoriga poti peale. Lehetäid maha, olid tagant tulistanud revolver ainis, gaasia kodus. Ja siis see poiss oli sõit umbes, mis ta ütles, üks 45 50 kilomeetri. Vaata tollist lahti. Toll seal kapoti peal kindrali kurve peale tugeva käigu, peetit kukub maha pealt. Siis ühes kohas ütlesid äge kurvali, seal paninga täie käigus vist oli 80 peal. Vot olime siis uutel on külm, oli ka kohmedan käed ja ei suuda ennast enam kinni pidada, ta ei taha seda klaasi katki lüüa, kaudu klaaseni tugeval reisiseisjal lüüa. Seal oli ära kadunud ja veomasin pääses ära. Number oli taga, aga jumal teab see vaidlastiga, kilu, vedru, numbrid seal, selle eriti mitte midagi lohaga, teie nimi oli ka teada ja siis ei ole, paberid, on mul taskus nimega nime keegi paberile, kuidas rada kodu, laienenud korstnat tean, nägupidi tundsin, teadsid minu paati midagi. Muidugi nüüd need, need, mis maha jäi, vaid masinais minema, neelasid kallale soomlastest paadi minema. Nii et mingisuguste ei jäänud, mitte midagi enam autol ei läinud, kapten oli ära niimoodi minu ära pääsenud, kui meie seal kolkas, kus ma nägin, kui sealt helistasime siis regioon on liivajutt, on tõuganud täna poega ädi tänna. Salakaubavedu kah, käis piiril oih, Quaedast. Ja meie poolt oli Luva ja niru. Valvepiirkonnas oli hiis ta sihtpunkti Kaaba punkti vennaga töid, Liilu kulda, hõbedat ja kõik ahju. Ikooni hitt oli hõbedat ja riigichisid vastu kõige rohkem piiredust. Söögikraami, kõiki värki. Eestil oli kõiki Välit. Kõigla viisid esis töise Kuld Lõvi, nõid. Võtke ässivaste spekulandid, spekulantide anti võimalus üks tihumeetrit sisemaale tulla. Sellega, et ja Eesti vabariik tegi ka vea. Hääldulikaga. Need saha, kuuled kommunifid jale. Seal ja midagi. Kuld, hõbe oli Eestile kasulik, see oli Eestile kasulik. Teised olid ja õ tõmmadeni kaudne Tammasiga meelepiiri äärde suure lati otsa tule. Aitäh, et oma peale ei tule. Ja siis läheb õigeid ja väga palju, pea iga näedeliga, mõtle seda linu, viidi Irboska jaamast sisemaale. Kuld, hõbe ja kõik need asjad, koolid ja kõik need tulid. Jäi oli kolm. Üks oli ligi taati kaks, aga me ei taha Olüps rida seal taganed taade üks leida kul Jagot. Haavatud haigud haigeid. Said üle sadade viisi, kes ostsid ära valvurid, kes tunni tal oli, neid tuli tagasi ilma pauguta üle ja, ja siis kukku räägitud palluriga tuvalvel tehti, kuna tema tuleb ja siis nad läksid üle niimodi käisid, näed, kas vene piirivalvurite hulgas oli ka eesti keele rääkijaid? Oli aga suured mehed. Kaks meest oli vastasena Gordioni. Nii käisid siis pääsia taevaaeg, kui meie olime kaugemal tema kaunilt väljakutsetele valvurid, kulla, hõbeda, Michariifigid, spekulant ei käi neile kõik teada, palju selja taha ei saa. Ja viisime, võiksime piilud. Andsin üle eestlasele üle traataia üle aia ja siis olid päris head ja sõbralikud suhted. Sööge kõrini täis, mina oleksin, Carolina, ei saa vili, hüüa. Pidin tund aega poliitõppust kuulma, siis midagi hamba alla. Aga, aga mis teha? Katreeteltak ja? Aga kas salakuulajad ka käisid üle piiri muidu? Muidu kui oli 24. aastal olisi Tallinna mäkke ja kole kuulu toll ja olen kuulnud ja, ja siis oli see asi nõnda meie jäätee pääl. Enne kui teisipäev, aga nägime soomul. Vene soomusrong tuli meie piiri äärde. Siis tulid sinna tuli ootama ja peegli taha ja. Eesti puhul lubada ma ei tea seda parandada ja räägime kõik ära, mis siis on ja pandi neile, et kui androidi kätte saade miljon ja miljon marka ja malka Siit Leningradist istusime Kingissepa rongile. Käspert oli, siis istusime küll ühes vagunis, aga tema istus, mina istusin eraldi, et keegi Kasperdid ja tundsid paljud, et midagi kahtlust ei ärataks. Sõitsime Kingissepajaamast, tulime maha ja läksime. Atriaadi komandör oli sel ajal Teder ja läksime kohe tema poole. Ja parajasti hakkaski torm, lumesadu, pandjuaburjete ja läks piiri peale, sõit kordonist eemal natukene tuli sealt jala veel minna, üx, eestiksoli hobused ja pärast oli ainult jalgrada, läksime säält. Ja piirivalve kordoni ülem oli Käsperil ei olnudki enam, Käspert jäi maha juba. Ja siis, kes sealt atriaadistoya oli ja toodi. Neil oli kokku räägitud juba Eesti piirivalvega, sellepärast statisti piirivalve oli ära ostetud, see koht läks külasse jooma. Vot ja tulid piiri äärde, vaatasid hoolega ringi, panid laia lauatraataia peale, seal oli kaunis lai traataed, umbes kaks meeter tuli dalai-üks, poolteist meetrit kõrge ja kõik läbi põimitud keskelt. Nii kui väiksed hundiaugud, kinnised, niisugust kohe päris skeemi järelepeetud. Ja lai laud aia peale. Sealt Eesti poolt oli üle käia, kes viia otsekohe läksi oli, läks sealt traataia juurde, viskas küljeli, keerutas ennast lume peal ringi üle selle piiri ääres, mis oli see piirivalvurite jalgrada sellest üle, et augud ei jääks. Vot sai natukene üks, viis meetrit sinnapoole, tõusis üles, läks paisas ütlemas, käega tuli niimoodi järele. Mina tulin ka samuti üle selle laua tulin alla ka samuti küljeli, kohe keerutasin ringi hundiratast ja. Ja tulime, tulime, tõi mind nii kaua, tuli kogu aeg keeli. Niikaua kui Narva alla relva ei antud, mul seal sellepärast öeldi, et kui sind ilma relvata kinni võtavad siis lihtsalt ütled, et tulid ise ilma millegita, aku sind relvaga kinni võetaks, lastakse maha. Seetõttu oli niisugune taktikaid, võtavad kinni salga, kõik ise tulid ja kõik. Ühel ilusal päeval ja ööl läksime jälle ja ma ei tea, inimesed kui niukene vaist, kui midagi ei hakka klappima, siis talunikku rahude tunnen. Disko disko, kuulsaid mootor ei käi õieti ja see kõik on niisugune. Ei sobi kuidagi, ma tegin stabiilse tegema, sest ma sain selle tasu selle eest. Ma kontrollisin kõik küünla, kaablid, Kõrbratsioonisestjevi, Magneto, kõik puhastasin ära, tegin ära. Mõtlesin, mis võib-olla kõik see aeg on ta mul nii hästi käinud masinat, mis aasis, sõitsime ära. Välissaarestiku Saarinen oli, see oli suurem peremees oli maal, siis jälgis operatsiooni sidur, isi Kalaboiga vastane ei leia. Noobujaltoson. Ühes kumb Skype'i on? Nende vanus andis kella täpselt minuti pealt, olete seal, arvestasin välja, et noh, praegu veel kohe meil start ei anna veerand tundi ootama, siis siis me panime sealt täiskäik peale. Merel me saatsime nii. Sõitsime kuidas meri lubas, meil ikka nii kuue seisnenud sõitmisest puu kere Talütalekiks puruga. No siis mõtlesime ajapära Ärars välja, nii kaua meil aega läheb, oleme seal Meghani õigele lähedale saarte vahele Sänna ja hakkaksi koht paistma. Ei, see oli sinna. Võttis aerolennu silluli, seal kalanokka, natuke sena sõrme, sibulat. Mis asi on? Tule põlevad postide otsas, kolm audid on sillal, mootorid käivad, tagant on näha see gaas, õhk oli jahe, talle ta Ella, mehi on seal rohkem kui tarvis. Sul on Viru, IRL-i, nüüd on midagi lahti, mis asi see võib olla? Humma tunnel, mu süda hakkab nii tugevasti, Leemet, isegi mootori valasin väikse käigu putikat, ikka tikatika ta käib. Lähme, mis asi seal võib olla? Mis jutt see on? Et neil autod ei ole kunagi sillas olnud? Ja siis oleks termin? Tuleme ligemale ja te peate hinge kinni, et nüüd aimab midagi vaim ette, et midagi juhtub nii lähemas ja tulin silla ääre, plaksti pandi prorektori ribiale kai ääres all vastu valgust ei näinud, oli kaks paati, politsei kiirpaat ja tollivalla paat. Ja me olime niivõrd ligidal ja istume mul enne, kiidab Pisada kone ja ma ei jätnud seisma insee diilil, laste käib ja see oli õnneks nii, kui me nägime prožektori, valus masinaid, rool poordi papordada kiirusel vasakule välja ja mul oleks nagu sisse ja tolitsaid padjeris kinni. Üks mees hüppas neil lasti peal krõbina, aga nüüd teine rabas kätega seal kinni. Aga nüüd meil oli käik sees, tema mootor käima ei hakanud ja politsei paatori tagapoolsel prožektor oli väljas näiteks meil on ju nii ilus valge tulijatele pimedas minagi minema ringi kui ridade või kasvõi seinad. Soomlane ladus Bergleia, keerasin rooli välja, nii palju ära nüüd vesi tungis sinna kahe paadi vahele ja suur kere ikkagi, ta ei jõunud enam kinni pidada, aga nüüd see üks toll jäi meile peale karjupisadega Koneedi TEMA ammub püstidele, joonil oli püsikaatoridel. No meil olid relvad teha nii, et abiks ikka poleks üksi midagi liimile kolmemehele. Täiskäik, politsei, paat SAISis oma mootoriga käima, nüüdsed tuli peatselt eest ära, see läks paremale poole, jäi jalust ära, tolle tuli meile järele, nüüd hakkasime sõitma. Me olime siin, kuna vehime täitsa tava kiks linnamajad ja tema oli siin teeldi linna pool ja, ja jäine silla pool ja tahtsime siia väljaminek, oli meil siin ees ja merede välja ei lase me vahe võis olla üks, 10 12, võib-olla ka 15 meetrit. Prožektor on peal ja nüüd avastab lõiga kuuli küljes, automaadis. Panin valangu äratatud lasu oli kuulet plaks ja plaks tuli Epagi. Toll on peal, see pani hirmsa häälega karjuma üle mootorimüra oma veeskajal. Ta oli tabanud meile siiski pärast me avastasime. Nüüd Ta peadpidi meil tee kinni, me tahtsime lauda saare poole, et me saame välja merele, siis oleme pääsenud ja. Tema omamoodi oli õieti mõtteliselt välja elase, kuhu ta meid surub, surub vastakaid tunnistada, ka ei või, viivad oma mees on peal ja paremal mul on linnatänavaid, inimesed liiguvad veel, ühesõnaga, majad on, andis valanga äratatud vahed, midagi, kari lihtsalt me ei saanud aru, mida neil oli täiskäik sees. Suruti ikka parema pool, ikka parem pole viimaks muidu legaalsel šantigi sadamasse. Nonii, ma teadsin videole personal. Lõks Ta on siin ees ja meie ümber saare ring enam ei saa. Aga seal oli seal Sandwigi, selle saare poolsaar, seal on jää all, sõidab läbi kaks käikon, üks läheks ühtepidi teineteistpidi suunale, nagu meil seal palju maad ja. Ja mina, Ma ei taibanud äkki kuu soomlane ajab, aga ta teadis, muud pärlid ei ole. Panin veduki alla, et asja tagasi meile. Noh nüüd meil oli seal roolimaja peal, sektor oli maha lastud, aga siis taga oli see udusireen, see oli igavesti kinni seal ja sai sain, oli maja aknas kabra nina veel vaatasin, kuhu me siis lähme, kõik see ees on hall. Mõtlesime hull nita, kuramuse ajab vastu seina kuskil vasta muulita ja tõmbasin kohe pea ära, läheb kuskile ja see tulises veel ühe valan kandis ja euro oli pimedus, Risi veduki sisse ja nüüd reisil oli kahe ülesse ja üks Ale krõps käis, mõtlesin soonid Rolima läinud, aga ei olnud muud tõmmanud ära kui selle udusireeni, kus on laste peale. See toll oli seal käpulisel laidesse, kirus ja vandus. Valus ja midagi teha. Nüüd politsei paatost tuli meile järele, aga seal vesi Reini hakkas lainetama, ta ei uskunud tulla. Lööbastaseda lage, vihkab kaste külge. Hakkas teine poolt läbi minema, asjatult õnnelikul kombel kaovad vastu, tee oli kinni. Noh, selle aegulite kalapaat seal suitsu suitsumootoriga läbi tuli, sellega me olime väljas, teine pool ja kadumiseni me saime nii palju edumaa detaid, hulki satena meile järele. Läks vist immersaare hoopis. Arvasin, et me lähme mere Põlda tuli meil vastasele vastu, aga meil oli ikka üks ütleme, üks neli-viissada meetrit või rohkem edumaad, sõnadel oli mees peal. Mees oli peal. Noh, vitu nägi ka, et me oleme juba enam-vähem lahtisel merel. Hakkas kohe paluma, ärge merede visake, ütlesime ka, võib-olla inimsööjad aia kaldale. Ma ütlesin ju Eli, varsti siis vali see tühja saare tähendavali saarestiku. Viisime Sänna ja toolile oli, tema ei lepi sellega midagi teha. Ei ole. Et me ilusti kibedasti vaja lasti välja tõstma, aga Te võite kahjulik neile. Soome oli ka huumorimees panidele pudeli konjakit kaasa saare peale ja andis siis seda summat, raha tuli trahviks. Et kui teie kolleegid tulevad kindlasti välisheleviinas, karistavad. Toll, Panybaar, Bergele jäi saarele. Ja kui me hakkame mõtlema seda, mis võimaldas seda salakaupa, miks inimese tegi siis muidugi üksainuke vastus saab olla raha. Siin jumala alguses, Eestil oli palju kartuleid sealgi Pirituseks ja seda pole kusagile panna. Ja nii kui jumala arvusse Soome tegi valla seitse 70 80 11-l aastal peale seda sõja lõppu keeluseaduse. Ja nüüd Soome oli kuiv ja jäänutes. Kas see oli absoluutselt kui ja absoluut, kui Rootsis oli poolkoolis, rootslaste rootsi sai restoranis oli seal konjakiklaasmakis kaks, Rootsi kroonis oli nii pool pöida. Suure hambaaugu parajasti ja siis arsti retseptiga anti ka laevameister oli see ongi valgeid viina, krediidi, aga nii et vabalt müüa, kui ta meil oli, siin teda ei olnud. Kuiv, kui juba ülegrammi oli reisijal Piritust oma reisikohvris kusagil see langes juba tolli alla ja karistuse olla, kuni 10 grammi võis tal olla seda alla 10 võis olla üle 10 ei saanud olla muidugi esipõlle oma kaupa kuskile panna. See eksport Piritus maksis Eestil eksportööridele 28 senti liiter. Samal ajal monopol, mis müüs inimestele riigi monopol, maksis pirita liiter pudeliga koos viis kuni 10 senti. See oli küllaltki suur vahe teenises, mis ahvatles juba iga ühtegi mõtelda, oskas numbreid, tundis, et siit võid teenida mitugi zoomi hakata pidama vaid ka Eestis. Ladu oli naissaarel, seal oli 20 viilides nõud ja sealt tuli võtta, iga mees võis oma raha eest saada, nii põllu piiramatu Aruppe tahtis. Muidugi tingimus oli see, et ta seda ees islavali luu. Ja Eesti muidugi kalapaatide kiirpaati sel ajal veel ei tuntud. VTA SRS kalapaatidele, väike Vikstrom mootor sees, iga mees tunnistada vändast keeras, mootor läheb käima, raha oli. Tuli võttis lassi naisrest peale, läks. Aga siiski hakkas aja jooksul Soome toll märkama rõõmusega kauplega tilgub sajeviiniga. Joobnud mehi on tänaval ja Viru rüübiduriga seeria ohtrasti. Hakkasid kontrollima rohkem ja tihedamalt. Noh, see on ju elus. Kui tehakse rahva kapp, siis varas leiab selle abinõuga, kuidas lahti võtta. Viinavedajaid, leidikaadinov. Et kalapaigaviija laest ei hakka seda uputama, kui Tollu lõpuks peale trehvab, see võtab aega, aga torpeedo teda Veedi paadi järel. Ja esimesed ideaalse torpeedo leiutajad olid Viinistu mehed. Tehti vasevalust, valati kuue 70 meetri pikkune, nii kui harilik tur veduna. See oli kahes tükis koos vasevalu ja Kabluuri tee või ta patarei tõenäoliselt enam ei ole. Tseesistreista ülemise pinna lihvi, terad oli kahest tükist koos kiradi kokku ja tal oli kõrval paigalt pugemise luuk. Paras niukene, kõhna võidumees sai luugist sisse. Ei ole arvestatud sellega, et need 20 viirides nõud, imalus, parasi lükatakse sisse ja stuudiakse ja siis muidugi viiakse kaldale, seal võeti selle välja. Alguses mõeldi küll nii, et puhas piiritus ise panna, välja pumbata, aga et Soome rannas need pumpasid panna ja tüliiol jääd hiljem balled, nõud pandi sinna sisse. Palju see sisse võttis, paljude senna läks sissenõudega umbes üks 700 üle 700 liitri. Storbilasel võrdla pik. Vidasisattur võidud, kaua nad mida tahes järel vees ja ujus pinnal või vee alla jäi vee alla, sest ta oli mootorpaadi järel seal kalapaat, vedas seal muidu kalapaadi kiirus oli seal oma 12 või 13 miini-torpeedo järedaliskümmemiiri torpeedo instinktiivselt kisugi Natikvee vina alla ja toll tuligi lähedale, siis muidugi võttis kirv reisile, Schlektoogatki sele vaieri torpeedoõppus kadunud siis no midagi teha ei olnud paren torpeedo kaotades, kui pärast paatia kõik olles kirjutakse tollis ligi, muidu sellega arvestati sissekukkumisi olnud, kuid ühel ilusal päeval ööl õieti Läksid jälle kotkapoisid vist olid, ei öised soomlastel selle põll tuli vinnistamisele, lähevad torpeeduga kalapaat, veab eest ja sajudiga Soomeraaniga tuli vees ei vaja. Äkki toll nagu merepõhjas kerkis kõrvale, no ei ole midagi muud teha ja niitlakiga, mis nii ütleme kolme neljade esimese kiirusega võrdlemisi tugev paat oli või mootor ja adja Cervestil otsale torpeedo, nagu täit jooki seal vee järele nüüd otsa lahti sai, kargas esimese otsaga tagument või raskem, kargas ülesse ja hakkasin seal vees, käime üles ja alla nagu imeloom. Tollimehed vaatasid, ehmatasid kuuvalgel siia väikese vask ilusasti seal ja hakkasid ümber sõitma ja Bergele käisid seal ringi selle poisi Pugavama paadiga tolli seda torpeedod vaatama ja mis asi see nüüd on, seal käib sumps, oli see umbes, oli ülesalla, läigib seal hirmsasti ja sel ajal, kui ta seda vaatas põhisaid veega siis leiti tsi, torpeedo ei ole küllalt praktiline. Hiljem tehti muidugi lihtsamalt ja odavamalt, sidur, pidur maksis firma raha, midagi vist 50000 Eesti markamissil, arveid oleks maksma nagu mul mälestus, on see asi sinnapaika, see on praegu vist Soome tollimuuseumis niite edasi leiutatud uus abinõu, keegi tark leiutas, et lihtsalt Vingla Rõuad ja tehtigi niuksed nagu redeli paaris Ladid on ja pandi kahepoolselt kokku polti omaväelasena vahele võiks panna siis 500 liitrit ja 1000 liitrit. Kuidas viikude pikkus oli? Vahepeal oli niisugune asi, et siin 25. aastal eesti katkestas piirituse ekspordi Naissaarest. Soome velled mõjusid nii palju eesti võimu peale, et salakauba vastu võitlemiseks tehti konsessioon. Et Eesti enam ei müü, ongi säravidu lõppenud. Saksamaa nägi seda, et eestlane tegi niukse nalja. Siis ta võttis kätte ja hakkas ise eksporteerima nüüd paatidega minna, Saksamaale ei tule välja siis tekki, tema laevad ja esimesed laevad, mis siin oli. Tiik, mootorlaev, Esperanza mootorpurjekas, kaeva kolmemastiline. Kiis oli Haalen. Ja ma ei mäleta, ah soo šašett oli veel prantsuse lippordis hiljem, kellel, kellel ei olnud üldse sõitsid, vot siin muidugi enam lippusi ei antud, need nii kergesti, Hinn, Eesti ei saa neid lipu siia. Siis nad hakkasid võtma niukse eksootilise maadilt. Sinule isegi Tšehhoslovaki Ungari Poola lipu all tantsigi lipu all, see jäi vanaks moeks oli siin panama lipu all ja igatahes Mexico lippude all. Kreeka lipu all oli Kreeka kodanik, võttis omale ja siis libu andja. Mina olin lipu kapteniks, minu palk oli niisugune, aga lipuanya sai 100 krooni, istusin kodus viburaha. Ja nüüd seal oli veel siis hiljem tekkis neid laevu väga palju, neid oli siin üks, seitse või kaheksa või rohkem. Nii et mari ühiskonna oma selle paadiga seal laevapoordis Iisraeli kala paati, siia. Toll oli sinna revideerima mitmed Valige soomlased, Brazi listid kala paati, siis hakkas nii kogum mekiga seda takistama revolvri paugutamine. Liivakotid läksid üle merede Bergele põrgelt tulie kutsad lahke mineni igaveses laiali tundonis Ennovaatas panin kõik laiali, mina võin omaga minema pida kätte anna pärascatuillul ära läinud, siis mehed räägivad seal kaptenit. Tollul peale vaadanud siin nii kui Hamburgi sadamas igasugu lipusensiin, Tšehhoslovakkia ja vana maa ja Tšiili ja iga lippusid Anid Ungari lipu all sõitsid Kalaevad mädanemine, nimesid. Ja Ungaril oli ka merega, tegid olemas, aga merd ei olnud. Ja siis Ungari selleaegne juht admiral hordi lei lahendas selle asja sedamoodi ära, et saatis need merekadetid siia viinalaevade peale merepraktikale. Noh, need olid kõik noored mehed tulevaid ohvitserid ja hoolega lõivad kaasa selle asjale, aga neid mõju seal oli viina, nii palju, võtted. Ei tea kuhu panna ei saa tiivad. Ja ikka lõunaks hommiku pole nad veel vigagi, aga lõunas soid nad ikka kõik nii palju juba liimist lahti. Et juba tammus ringi ja laulsid oma keele, keegi aru ei saanud, ei saa eesti keele sõnakeegli õpetanud neile hullu siis enam-vähem kiskavastajaid huulte Kilguse rääkima, hakkasin nägema saksa keelepudinaid. Hullu hullu. Uurida. Kas on nii ülim jook?