Täna on meil kavas meenutada raadiosõda ja sel puhul oleks sobivam alustada saadet hoopis teisiti. Nii nagu alustas Tallinna saatja siis, kui ka eeter oli võitlusväljaks. Olen teel Eestisse ja kasutan paaripäevase peatuse Suur-Saksamaa pealinnaga tutvumiseks. Sellele ilusale linnale on sõdama õudluse Pittlarti vajutanud. Angloameerika õhu gängsterid ei ole kohkunud hävitamast rahulikke elanikke, tapmas vanakesi, naisi ja lapsi. Säärased on siis nende jultunud mõrvarite sõjalised eesmärgid. Välkkiirelt on koristamise ja töökomandod kohal ning asuvad päästetööle. Varjenditesse rusude alla jäänuid kaevatakse välja ja kuhu juurdepääs on raskendatud. Aetakse hapnikuvoolikuid. Et päästa võimalikult palju inimelusid, on see ju iga kultuurrahva tähtsaim vara. Mees Berliinis on tegelikult Tallinna akusti poiss, kel õnnestus veel 41. aasta kevadel viimase ümberasujate rongiga siirduda Saksamaale. Nelja keele valdajana sai temast pärast vastavaid katseid ja koolitust rindereporter. Rind reporteri kaaslaseks oli helitehnik, autojuht ja kantav magnetofon juba tollal. Ja nii on poris Keltjanov kelt järv käinud teise maailmasõja kõigil Euroopa rinnetel. Elanud pärast sõda Baieris vaikis kuuldud hääl sel kevadel igaveseks. Saksa linnade lauspommitamise ajal 1944 45 kevadel viibis Saksamaal juba tuhandeid eestlasi, nii sõjaväelasi kui tsivilistide teiste hulgas lennuväest õhutõrjesse üle viidud Kaljo Alaküla. Ja mis oli veel kõige õudsem ja kuivõrd see Suur-Saksamaa oli juba põlvili surutud oli see, et päris seal Puudel. Toimus ja toimis õhublokaad praktiliselt no muidugi mitte iga iga mingisugune metsaküla või niisugused kuskil seal Baieri kandid ja aga see tööstuspiirkonnad ja need olid jagatud kõik ruutudesse traatidesse, igavesele ruudu peal istus üksi inglastele Haydni hävituslennuk, heas kahe sabaline üheistmeline, kahe mootorini riistapuu ja tal oli väga suur see kütusetagavara, nii et ta võis seal üleval istuda, mitte mitmed head tundid ja tulistas, istus saali paraja kõrguse peal seal kuskil noh, pooleteise või kuskil 1000 meetri kõrgusel ja alla seda ja tulistas üksikud jalakäijad, Härja rakendid, põllupeol, täielik õhublokaad ja me olime seal kasarmute vahel, siis meil oli nii-öelda, et läksime näiteks sööklasse, sõdurid enam ei läinud rivikorras, vaid läksid seal varjupoolsest küljest nühkides oma tagumikuga seda seina vaatasid seda laitingut niimoodi. Teedel oli kaevatud iga Nosal 100 meetri kaugusel need ühemeheaugud ain man, lohh, nagu öeldakse, need ühe mehe haugud ja, ja kui masin sõitis seal, siis kogu aeg vennad vaatasid, üks oli seal poritiival, vaatas sedasi kusel Aiting sule sappa, ei tule siis jäätiseauto, kus kurat hüppadi sinna tee äärde sinna ühe mehe auks. Nii et täielik õhublokaad oli, aga võib-olla selle saega kuuluks ka siis niisugune propaganda poole pealt paar sõnakese inglaste või ütleme, liitlaste propaganda poole pealt. Me olime Taanist, ostsime ühe raadio ja kuna me tegelesime selle, meil oli patareis, olid need raadiomõiste mõõteriistad ja radarid ja nii edasi ja üks poisid seal noh, tõstsid pulki ja, ja siis nikeldasid endale üks vastuvõtjad, et vastuvõtjad oli ka omaette vaatamisväärsus, sest neid oli Nelli viis, laud, laud, riiulid löödud seina peale ja siis üheotsapõli paar lampi ja siis seal kuskil kondensaatori omavahel. See rägastik jooksis üks üks traati, oli seal siis selle ja siis ega seda igavesi oskab käivitada, siis oli, vahest aitab see, kui panid kaikaga Osseina hakkas mängima. Ühesõnaga raadiot Me püüdsime kuulata ja mul on jäänud meelde Zoltaatens Ender atlandil, kõik see oli üks niisugune, ilmselt saare pealt ta tuli, inglased, seda saadet tegid. Ja saksakeelne muidugi, aga siis peab ütlema, et, et see oli vot jätkuks sellele jutule, mida ma äsja rääkisin. Et kas üleval oli täielik blokaad, et inglased ja ameeriklased liitlased teadsid ette pommirünnakutest, et lugupeetavad seal mingi söönheldi või kõlli elanikud sel sel kuupäeval sellisel kellaajal, kuna teie linnas on niisugune niisugune sõjaline objekt. Me oleme sunnitud tulema teid pommitama. Kujutage siis ette, eks ole, teatatakse ettenuia igal polügooniga, õhukaitsjad ja teoreetilised sõdiva riigi loga hävituslennuvägi ja kõik, nii ülbe oli see asi, teatasid aitäh ja, ja seda mitu korda, mitu korda sa andsid muid teateid ka, no kusjuures väga palju oli neist väga propagandistlik kui iseloomuga, aga kuna nad olid seotud konkreetsete inimestega konkreetsete juhtudega, peab ütlema, et seal ilmselt seda saadet väga hea meelega kuulati. No näiteks teatati, et leitnant Wulf on õhuvõitluses Londoni kohal alla lastud, ta langevarjuga ennast päästnud. Nii, tema tervis on täiesti korras. Mammi, õnnitleme, Mamil oli aadress antud, kõik, kuhu nad sellel oli adresseeritud, kellele, mis linnal edasi, õnnitleme teid, teie poeg, tema jaoks sõda lõppenud ja peale sõda ta kindlasti koht, et oli niisugusi saateid ja jõulujõulude ajal ilma. Mäletan, see viimane jõuluaeg, et sõjavangilaagritest Inglise perekonnad olid kutsunud, saksusid need sõjavange enda juurde külla, kohvile ja nii edasi, niisugused asjad olid siis üks muidu üks, üks julm lugu oli. Selle vastu oleks, ma ei tea, kas. See admiral Kanaaris oli juba vist mätas selleks ajaks, aga see oleks teda pidanud kindlasti huvitama, teatati üks kiitev Von Müller Hamburgist, see tänav kõik nii edasi. Õnnitleme teid, kuna teie ära abikaasa kapitantsursi on saanud uue ja parema allveelaeva, et ennem oli tal niisugune loks, aga nüüd on tal uus mark, need margid Loidiga ära ja see on palju parem, et sellega võib temaga sõja lõppu näha veel, nii edasi, need on, kui me teda äratada oksa, siis visati niisugust nalja seoses sakslaste aktiivse allveelaevastiku tegevuse tegevusega on Inglismaal piiratud kookide müüki vabamüüki, eks, et nüüd on antud osa sellest sellest Ühest asjast tähendab läheb kaardi peale on osa saadetud siis õnnitleti seda, et vot kui see viin agoonia olid, et kui Hitler korseeniga vabastasid Mussolini ja siis inglase tellivad, no mis seal ikka tead, Hitler sai Mussolini amee saime Itaalia sõjalaevastiku niuksed, vahvad lood, roosaliga huumoriga visatud, täitsa huumorisaated seal tõetera taga hoiatati pommitamise eest ja mis oli väga inimlik ja ilus. Et kui nad lõpetasid oma saated, seda mitu korda korrati, et lugupeetavad Saksa kodanikud, keerake tagasi oma raadiovastuvõtjad Deutschland Sinderi peale, et, et puidu, meie kuulamisi, esteid karistatakse. Et kui kõrvaline isik tuleb sisse. Und hämarat päritolu salapäraseid saati jaamu oli õhtuti öösiti sõdiva Saksamaa eetris kuulda mitu. Atlantic sender. Soldaatensendercalee. Uudiste ja muusikaga lisaks jagati vahel nõuandeid, vahel tunnustust, tunnustust arstidele, kes õhurünnakul peavarjuta jäänute laagrites suutsid koolera levikut piirata mõne 10-le juhile nädalas. Nõuannet rindesõdureile, kes peaksid tere vaatamiseks puhkust küsima, sest nende kodulinn on rängalt pommitatud. Kuidas säärased soovitused rindel mõjusid ei tohiks jääda kahtlusi. Sekka visati julma nalja, näiteks. Varem oli nii, et kui te läheksite jaama, oli mõnikord rong läinud. Kui te nüüd lähete rongile, on ja. Salasaatjat arvestasid kindla kuulajana, atlandil uitavad saksa allveelaevade meeskondi juhtisid meeste poole, pöörduti päris nimepidi. Corveti kapten Jaan, see ei olnud teist küll ettenägelik, et jätsite oma pisikese naisukese kaitsetuna Lüübekisse, samal ajal kui kaptenleitnant Varno parajasti puhkusel on. Ta ei ela ju kuigi kaugel. Pealegi on ta pere parasjagu Schwartz aldis. Enesekindel mees Jaan. Aga noh, eks väike proua tea, mis teeb ja kaptenleitnant võib teile kindlasti kasulik olla, eriti kui arvestada tema sidemeid suuradmiral töönitsiga. Muidugi, kui te sellelt retkelt üldse tagasi tulete. Ah et kust me teame? Te ei usu meid? Eks küsige siis kergelt, kes peaks praegu algambüüsis meid kuulama. Tema võib teile kinnitada, et nägid teised pisikest Ashanti paaris blondi Varnoviga Amelemas. Sedalaadi saated on saksa sõjalaevadel löömingud põhjustanud. Kolmandal detsembril 1944 ilmus ootamatult eetrisse pikalainesaatja, mis tutvustas end lainepikkuse järgi. 1212. Põletati, et see asub kusagil Reini jõe orus. Igatahes saated näisid olevat määratud eeskätt Reinima elanikele ja samas piirkonnas paiknevale saksa väeosadele. Saksakeelne saatejaam rääkis 127 ööd ja kadus siis sama ootamatult, kui oli ilmunudki. Reinima separtistidena esinevad raadiohääled kandsid tegelikkuses Ameerika sõjaväevorme. Uudistesaated olid usaldusväärsed päev-paar, hiljem teatasid Saksa saatejaamad, sama. Muus osas koguti propaganda köögipoolel kõikvõimalikku ainest. Saksamaa telefoniraamatuid, hinnakatalooge illustreeritud ajakirju, kinokuulutus, tõsi teatrite mängukavu virna viisi söökla ja restoranimenüüsid. Alati olid käepärast riigi saksa saatjate kommentaari tekstid. Uuritiga Ameerika luurelennukitelt tehtud õhufotosid käidi vestlemas sõjavangidega. Erilist huvi pakkusid hiljuti puhkusel viibinud mehed. Edasine olenes saate koostaja Leitlikkusest. Ükskord saadi kelleltki peotäis Saksamaal maksvaid toidukaarte. Samal ajal püüti kinni teade, et järgmise päeva varahommik Kui peaks üks saksa soomusdiviis läbima kreepheldi linna sündis idee korraldada tol hommikutunnil linnatänavail korralik tunglemine. Reinima separatistide saatja 1212 edastas ametliku teadaande. Vaenlasel, see tähendab ameeriklastel on õnnestunud kreepheldi piirkonnas loomutruult võltsitud Grupp piimarasvained talonge käiku lasta. Seetõttu ei kaardid kaubaga täies ulatuses kaetud ja elanikel soovitatakse nii ja niisuguste seerianumbritega kaarte hoolikalt kontrollida. Teate usutavuse tagakaartide täpne kirjeldus. Kuid ehtsa kaardi tunnusena paluti otsida välja mõeldud vesimärki, mida keegi loomulikult ei leidnud. Mis toimus järgmisel hommikul, võib vaid ette kujutada. Jaanuarist 1945 toimetati salasaatja 1212 asupaika. Huvitav külaline. Mees kandis eraldusmärkideta saksa vormi kuid tal oli ette näidata Himmleri allkirjaga tõend, mis pidi avama tee kõikjale ja andis talle erakordselt volitused. Ülekuulamisel tunnistas paberiomanik teda ja teisi temasuguseid oli saadetud rindel korda looma defaitistid ja kahtlased kuulusid kohapeal mahalaskmisele ilma väli kohtuta. Samal ööl katkestas saatejaam 1212 muusika, et ette lugeda ametlik teadaanne. Vaenlasel siis ameeriklastel on korda läinud enda kätte saada tähtsat dokumenti. Järgnes kirjeldus. Vaenlane on seda paljundanud ja vilunud agentidele välja jaganud, kes võivad Saksa mundris Saksa rindel välja ilmuda. Tõendid on käesolevaga kehtetuks tunnistatud. Igaüks, kes nüüdsest peale niisuguse tõendi esitab, on spioon ja tuleb koha peal maha lasta. Ühel ööl kulges salasaatja 1212 kava tavalisest erinevalt. Sissejuhatus. Vastuseks teatas erutatud diktor, et nad ei ole enam kindlad, kas saade saab jätkuda häireteta. Siis aga hakati nagu harilikult edastama uudiseid, lugema kommentaare. Järsku kostis lugemise taustal mingit müra. Oli kuulda aknaklaaside purunemist. Teaduste vaikis poolelt sõnalt kuuldus arusaamatuid hääli. Keegi hüüdis vahele. Heliplaat, pange ometi plaat mängima. Lärm kasvas. Siis aga see nagu lõigati läbi ja kuuldus tuttav meloodia, mida tihti oli kasutatud vahemuusikana muusika Sillana saate üksikosade vahel. Ootamatult muusika katkes ja saatja kukkus välja. Eetris valitses vaikus. Sestpeale ei ilmunud saatejaam 1212 enam eetrisse. Saatejaama ründamine oli peenelt ette valmistatud lavastus, mis mängiti kuuldemänguna maha kas heliplaadilt või helilindilt. Selle tegelased pidasid samal ajal viskiklaasi juures oma saatja peiesid. Raadio Luksemburgi pikalaini saatjat kasutanud ameeriklaste salasaatja oli lõpetanud tegevuse. BBC teravmeelsemaid psühholoogilise sõja operatsioone oli nõndanimetatud Viktori kampaania V-tähega algav sõna võit nii inglise kui prantsuse keeles. BBC Belgiasse suunatud saadete toimetus tuli mõttele pöörduda rahvuskaaslaste poole ettepanekuga kujunegu V-tähest. Teie ühtekuuluvuse vastupanu ja võidu sümbol. Ja v-täht ilmuski seintele telefonipostidele, vaateakendele Belgias, Hollandis, Prantsusmaal. Järgmisena juhtis keegi Oxfordi õpetlane tähelepanu sellele, et tähte, vee antakse morsetähestikus edasi. Punkt, punkt, punkt, kriips. Aga siin on ju Beethoveni viienda sümfoonia algus. Sõbrad, saatus koputab uksele. BBC kutsung sõdivale Euroopale kajas peagi vastu okupeeritud maades. Nii koputati kohvikulauale ettekandjat kutsudes. Autosignaalid ja veduri viledki. Hüüdsid lühike lühike, lühike, pikk. Kuuenda juuni hommikul 1944 teatas BBC kindral Eisenhoweri häälega liitlasvägede saabumisest Normandias. Mõistagi jälgisid lahingute käiku vahetult sõjakirjasaatjad. Mõlemal poolel saksa rindereporteritest oli teise rinde avamise tunnil juhuslikult sündmuspaigale kõige lähemal eestlane Boris Kelt järv, kes ka esimesena kohale jõudis. Kui ma jõudsin lähedusse sinna ütleme üks rannikust veel 10 kaheksa, 10 kilomeetrit eemal siis oli seda tohutut mürinat juba kuulda, lahingutegevust oli kuulda, noh, me muidugi ei teadnud, kas pommitamine või on see laevastiku tuli ja pärast tuli välja, et see oli laevastiku sõjalaevastiku tule all, olid need rannaääred seal ja kuidas öelda, minul oli see ennenägematu maalin küll läbi enam-vähem kahe ja poole aastase sõjakäigu igasuguseid asju näinud, aga mida ma seal nägin, see oli, mul ületas mu ettekujutlusvõimet. Tagantjärgi teada saades ja umbes kokku arvestades oli üheaegselt õhus liitlastel 11000 lennukid tervise rinnena, tali. Ma täpselt ei tea, kilomeetrite arvu ütelda tagalas, minulik võis olla üks viis-kuuskümmend kilomeetrit pikk, seal segus hiiglast tulid. See oli lehaavrist, lääne poole. Nimedest on mul meeles vento vilja tru Vilm olin pärast seal karjas seal vahel ja see sinnasõit pikemaid teekondi üldse kuus kilomeetrit nelja tunni jooksul. Nii et iga mõne meetri tagant tuli autost välja seal niukene paplialleed. Ülevalt ei olnud täpselt näha, aga joont mööda võis, võisid lennukid seal näha ja nad käisid seal järjest üle ja tulistasid kõik, mis seal liikus. Kui seal pärast enam midagi helikus, Nad tulistasid põllul jäneseid see ülekaal ja see, see võimsus oli tohutu ja siis ranniku ääres, mul oli võimalus seal oma masinat ära peita, ees koostehniku sõitja ja siis selle aparatuuriga tseesar aparatuur kantava aparatuuriga. Saime ulualust. See oli meie pääs nii-öelda tagasi oli kuus kuni seitse meetrit maal, nii et seal ei võinud midagi suurt pähe tulla, betoon ja siis muld jälle ja siis jälle betoonia, jälle puud ja värgid ja asjad, niiet. Ja sealt me siis võisime seda jälgida, seda asja. Seal tuli siis meresõda lahinglaevastikku na muidu vanud väikest osa, aga see selles aitas juba oma silmaga jõudsin 376 sõjalaeva ära lugeda, siis katsusime väikse ülevaate anda, mida punkrist näha oli, ma ei tea, kuidagiviisi mõju mõjus mulle nii tohutult, et ma tegin ühe väikse silmapiiril laevadest laikse saate, mida on näha, oli ja mis seal nii toimus, siis mul ei jäänudki midagi mudeli, ma jäin mõtlema, et kas ma pean nüüd sealt punkrist välja pugema või kuhu ma nüüd lähen oma tehnikuga vaatama ja ja siis andsin teisel päeval ühe kodeeritud küsimusi Berliini tsentraali Taistasele mu tehnikani raadio kaudu teele. Otseühendus ja ma ütlesin, niiet mida ma pean rääkima, kas muinasjutte? Lakooniline vastus tuli tagasi, et rääkige muinasjutte, šifreljud kolme sõnaga, ärtsilmsi meritsi. 1944. aastal Tallinnas trükitud Ringhäälingu almanahhi viimasel lehel on Eestis kuulamiseks vabaks antud saatjate nimestik eraldi suur saksa riigis eraldi okupeeritud aladel. Esimeses loetelus on Berliin, Bremen, Preslow, Dresden, Hamburg kell ja ikka edasi Saksa linnad. Teises nimekirjas leidub ka Tallinn, Tartu ja Türi. Siit võis eestlane must-valgel välja lugeda, kus ta elab okupeeritud alal. Eestlane võis kuulata Pariisi, aga mitte Londonit. Võis kuulata Belgradi, aga ime küll, mitte Helsingit. Ja muidugi mitte mingil juhul Moskvat. Kuigi juba enne punaväeminekut oli 1941. aastal rahvalt raadiot ära korjatud, kostis sealt pooltki pidevalt eestikeelseid saateid. See hääl rääkis meile Moskva raadio kaudu novembris 1943. Nende hulgast tekivad partisanisalgad, kes aktiivselt võitlevad sakslaste vastu korraldades kallatungi, rongide kraavilaskmisi ja nii edasi. Käesoleva aasta oktoobris korraldasid Saksa okupatsioonivõimud mitmel pool Eesti metsades suuretraalimisi. Kõneleja on Nikolai Karotamm, kes juba kolmekümnendatel aastatel liikus oma mehena Moskvas komminternis. 1940. aastal oli ajalehe kommunist, vastutav toimetaja ja partei keskkomitee teine sekretär. Sõja ajal saatis ta partisane Eestisse. Pärast sõda kirjutas Stalinile, et eestist tuleks kulakud ja rahvavaenlased välja saata. Mees on jalgealust Eestis ikka tulisemaks püüavad Saksa okupandid viimases hädas petliku dema nööridega võita mõningate kodanlike ja väikekodanlike ringkondade poolehoidu. Et hitlerlased ligi kaks aastat ei mõelnudki selle peale, et tagasi anda eestlastele ärisid, maju, talusid ning olles nüüd, kus nende juhtis olemise aeg punaarmee võitu tagajärjel üsna lühikeseks on jäänud. Alles nüüd olid nad hädas, olin valmis ühteteist tagasi andma. Nende poolt viimasel ajal on fašistlik Tallinna raadio hakanud kalevite kantsi mängima. Jällegi selleks, et petta eesti rahvast katsuda maskeerida. Tunnist unistust eesti rahva kõige laiemate hulkadest saksavastase võitluse kasvust jäeti ravimi eest kuna ühest küljest näitab, et nad seda, et saksa okupatsiooni viimane tund Eestist läheneb ja läheneb kiiresti. Okupandid. Vast sobiks jätkata teise näitega vastupropaganda vallast lugeja ees stuudiolaual tekst, mis heliplaadistati 25. aprillil 1944. Nigul Johani, venelased olid temast teinud Nikolai jogaani langes bolševike vastu võitlevate eestlaste kätte vangi. Olgugi et mees oli pesu eest eestlane ning oleks pidanud sellisena ka käituma oli ta ülespidamine vangilangemisel üpris kummaline. Mees värises kui haavaleht ja palus jumalakeeli, et teda kohe ei tapetaks. Väidet tal võimaldatakse enne surma oma Eestis elava naise ja pojaga kokku saada. Alguses ei osatud sellest imelikust käitumisest kuidagi aru saada. Hiljem selgus aga, et mehele oli kommude poolt kärbseid pähe aetud. Talle olevat Nõukogude paradiisis kuude viisi pähe tuubitud, et vangi langedes tapetavat kõik punaarmeelased vaenlase poolt ära. Eestis olevat kohutav nälg ja saksa terror. Naised ja lapsed olevat sakslaste poolt kas Saksamaale tööle küüditatud või surnuks mürgitatud. Kui siis Nigul Juhani jõudis lõpuks oma kodukohta, olles näinud täielikult praegust olukorda Eestis, oli ta üllatatud ühtlasi häbenes, et oli uskunud bolševike valepropagandat. Tekst lõpeb sõnadega, eestlased, punaväelased, ärge laske endid niiviisi petta. Teie koht on meie poolel, tulge üle. Teise maailmasõja puhkemisel oli Saksamaa raadiosõjaks vastastest paremad rünnakupositsioonil. Saksa riigi ringhääling väljastas saateid inglise, prantsuse, poola, itaalia, hispaania, portugali, aafrikaani keeles üldse 30. keeles. Peagi lisandusid riigi raadile ka saksa salasaatjad. Neist tun Dumaili inglisekeelne New British root, casting Station. Uus BBC. Oktoobri alul 1939 tabas Londoni eetribüüde teenistus uue iroonilise hääle, kes perfektses inglise keeles siunas inglasi. Kellele kuulusse hääl? Esialgu esines ta Wilhelm forelisse nime all. Hiljem paljastas oma tõelise nime ulja joissa briti krooni alamveendunud nats saksa raadiopropaganda raskekahur klortho. Kummalisel kombel võitis ta inglisekeelsete saadete levialal väga suure kuulajaskonna. Kummalisel kombel lõbustasid tema kommentaarid nii inglise, kuuled kui doktor Köbelsid. Viimane ei olnud kitsi tunnustuse avaldamisega. Aga Havanna sigareid kinkis teinekord ka riigimarssal Göring isiklikult. Lortho elas kaasa kolmanda riigi tõusu ja languse ning lõpetas oma raadiokarjääri selle varemeil. Viimaseks etteasteks. Vahetult enne Berliini langemist tuli tal siiski inspiratsiooni ja julgust ammutada ära proovitud allikast. Briti alamWilliam Choice tabati, mõisteti süüdi ja hukati võllas. Kolmandal jaanuaril 1946. Vanglast saadetud viimane kiri lõppeb sõnadega siig hail siig hail siig hail. Kuuldud lihtne lauluke sündis Saksamaal 1938. aastal. Selle loojad käisid tult ühe kirjastaja juurest teise kirjastaja juurde. Lõpuks laulis vähetuntud lauljatar la Anderson selle siiski heliplaadile. Populaarseks laule ei saanud. Aafrika sõjakäigu ajal Rummeli korpust lõbustanud saksa sõjaväesaatja Belgradis sai ühele õhurünnaku läbi kannatada. Väheste purunemata heliplaatide hulgas oli Lily Marleen sageli korratud laulu ümises varsti kogu saksa aafrika korpus. Briti kaheksanda armee juhtkonna üllatuseks hakkas järsku laulga inglaste seas levima. Saksa sõjavangid olid Lili Marleen kaasa tulnud. Nüüd oli see juba kindralite probleem, mida teha kahtlase tütarlapsega? Teha polnud enam midagi, olukord oli väljunud kontrolli alt ning Lili Marleen ootas visalt kallimat briti sõdurite kasarmu ees väraval selle imepärase looga, kuidas keset veriseid taplusi võib lihtne viisike ületada. Rindejoone võiks lõpetada saate raadiosõjast. Ehk see viis on ka ainus, mida tasub kunagi toimunut raadiosõjast meelde jätta. Ma Ma ju