Tere õhtust, kell sai kuus. Uudistetoimetus teeb kokkuvõtte viiendast septembrist. Stuudios on toimetaja Janek Salme. Kui riigi kinnisvara poolt välja kuulutatud ehitushange õnnestub, algab tuleval kevadel Tartus Raadil Eesti Rahva Muuseumi uue maja ehitusmuuseumi juhi Krista Aru hinnangul on loodus uue hoone valmimiseks reaalsem kui kunagi varem. Kahe aasta eest avatud Mäo liiklussõlmes projekteerimis- ja ehitusvead, mille tulemusel hakkas surveline pinnasevesi taas tungima läbi liiklussõlme Tartu poolset viadukti läbiva tee. Tee-ehitajad. Nordecon korrastab teelõigu omal kulul. Tööd loodetakse lõpetada esimeseks oktoobriks. Eesti maaülikooli rektorikandidaadiks seati üle üles ainult üks kandidaat, senine rektor Mait Klaassen. Ungari salanud soome-ugri rahvaste kuues maailmakongress keskendub keele ja rahva säilimise teemale. Päästeamet andis täna üle 31 elupäästja medalit ja tänas ka tublisid kolleege. Möödunud aastal oli Eestis taas üle miljoni teatrikülastuse ja suurima külastatavuse teater oli Vanemuine, selgub täna esitletud kogumikust välismaalt. Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles, et kolmas Kreeka abipakett on välistatud. Avaldas samas lootust, et Kreeka jätkab rahaliidu liikmena. Euroopa keskpanga nõukogu homselt istungilt oodatakse teadet selle kohta, millistel tingimustel kavatseb keskpank osta kriisis olevat euroala riikide võlakirju. Eesti korvpallikoondis kohtub täna õhtul Euroopa meistrivõistluste valikmängus tugeva Montenegro, aga öösel on vahelduva pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Sooja on 10 kuni 16 kraadi. Homme päeval on vahelduva pilvisusega ilm, sajab hoovihma ja sooja on 13 kuni 17 kraadi. Kui riigi kinnisvara poolt välja kuulutatud ehitushange õnnestub, algab tuleval kevadel Tartus Raadil. Eesti Rahva Muuseumi uue maja ehitusmuuseumi juhi Krista Aru hinnangul on lootus uue hoone valmimiseks reaalsem kui kunagi varem. Tartust jätkab Toomas Kelt. Eesti Rahva Muuseumi inimestel on uue hoone ehitussaaga jooksul olnud nii lootustandva maid kui lootusetu maid perioode, ehitushanke väljakuulutamine kuulub neist aga rõõmsamate hulka, kinnitas muuseumi direktriss Krista Aru. See on tõesti üks uus etapp, kuhu ERMi rahvas nüüd siseneb. Ma usun, et kõik, kes Eesti Rahva Muuseumi peale mõtlevad ja mõtlevad oma rahvakultuuri peale ja selle hoidmise säilitamise peale rõõmustavad, sest selline lootus, mis nüüd on tekkinud, on ju tegelikult ikkagi väga suur asi. Me ei ole olnud nii lähedal sellele Eesti Rahva Muuseumi hoone ehitamisele. Riigi kinnisvara Eesti Rahva Muuseumi projektidirektor Peeter Mover lisas, et praegune hange puudutab ainult muuseumi peamaja ehitamist. Sellele järgnevad veel mitmed hanked. Me oleme ka oma hankedokumentides kirjeldanud, et Me jagasime hanke erinevates osadeks, täna kuulutasime välja siis peatöövõtja hanke, kes peaks siis ehitama hoone ja järgnevad siis sellele väiksemad hanked, mis käivitavad siis ümbruse teede platside hanget, ehitamist ja rajamist ning küttesüsteemidele. Hetkel on siiski kõige aktuaalsem peamaja ehitus. Krista Aru loodab väga, et ehitaja sellega leitakse. Me ootame ja loodame ja mõtleme sellele, et ehitusfirmad kõigepealt on huvilised sellist suurt hoonet ehitama, teiseks et nende huvi on ka rahaliselt meile jõukohane, et selline ärev periood tuleb. Aga ma tõesti loodan väga, et novembri keskpaigas selline pakkumine, mis sobib igati nendesse finantside piiridesse, meile ka tuleb. Tõenäoline ehituse alguseaeg on tuleva aasta märts, lisas Peeter Maurer. See oleks Krista Aru sõnul ka kõige sobivam. Meil on seal looduskaitsealused, konnad ja üldse kogu see loodus on selline, et alates aprill, mai on peaaegu võimatu seal alustada selliseid suuri kaeve ja, ja ümberkorraldamist teid, kuhu tulevad suured masinad, sest seal on tõesti mitut sorti looduskaitsealuseid konnakesi ja me ei tahaks neile kuidagi viga teha. Muuseumiehituse kogumaksumus on ligikaudu 75 ja pool miljonit eurot. Ehitust rahastatakse Kultuurkapitali ja riigi kinnisvara aktsiaseltsi vahenditest. Toomas Kelt, Tartu. 2010. aasta oktoobris avatud Mäo liiklussõlmes on ilmnenud projekteerimis- ja ehitusvead, mille tulemusel hakkas surveline pinnasevesi taas tungima läbi liiklussõlme Tartu poolset viadukti läbiva tee. Tee-ehitaja Nordecon infra korrastab teelõigu omal kulul. Tööd loodetakse lõpetada esimeseks autoks oktoobriks, teatab meie Kesk-Eesti korrespondent Olev Kenk. Esimest korda tungis surveline pinnavesi Mäo liiklussõlme Valgma sillaalusesse tee süvendisse juba selle ehitamise ajal, 2010. aasta juunis. Toona kinnitas ehitaja, aktsiaseltsi Nordecon infrateedeehitusele lektor Jaanus Taro rahvusringhäälingu uudisteportaalile, et nii maanteeameti kui ka Nordeconi poolt tehtud detailsed geoloogilised uuringud survelise pinnavee olemasolu ei tuvastanud. Siiski ehitati survelise pinnavee kaitseks probleemsesse kohta asfaldialune betoonist, kes tsoon, mis aga osutus vett mittepidavaks. Nüüd võeti umbes poole kilomeetri ulatuses asfalt maha. Betoon lihvitakse, vuugid puhastatakse ja asfaldi alla paigaldatakse uus vett, mitte läbilaskev kiht. Töödejuhataja Andrus Heilman, kas tegemist on ehituspraagi kõrvaldamisega või hoopis millegi tõsisema, aga see ei ole eestlus praegu pääsiaga rääksi iga siin oli essees mis ei lasknud hingata betoonil liidust välja ja sellepärast freesitud assasin generatsioonidena puhtaks sätandusele süntaksiga. Kas oled aluseks, siis tema kristalliseerub betooni sisse ja siis tekitab vett, mitte läbi. Kui kaua need tööd veel kestavad, millal inimesed saavad hakata seda viadukti alust teed kasutama? Kui vanaemal neid hoiab, siis esimene oktoober. Maanteeameti ehitusosakonna juhataja kohusetäitja Veiko Juudas, kas Mäos on tegemist projekteerimis- või ehitusveaga ja kelle kulul see tee korda tehakse? Tegemist on nii projekteerimise kui ehitusveaga. Selles piirkonnas esinesid survelised põhjaveed ja nende isoleerimisel on tehtud mõningaid vigu, mida nüüd siis töövõtja parandab? Ehk siis kasutatud on vee lokaliseerimiseks vale materjali. Jah, tegemist on valede projektlahendustega ja ka valede meetoditega, tegemist oli projekteerimise, ehitamise hankega, nii et kogu lahenduse eest vastutab võtja meil, kes nüüd ka siis oma kuludega selle korda teeb uuesti, selle jaoks tuli eraldi lahendus nende vete isoleerimiseks välja mõelda, et praegu hetkel ei olegi küsimus selles, kas see tee peaks olema all või ülevalpool, vaid küsimus on lahenduse väljamõtlemises ja selle realism veerimises. Selles on tehtud vigu. Rahvusringhäälingu raadiouudistele Olev Kenk, Paide. Pärastlõunal kell neli kukkus tähtaeg Eesti maaülikooli rektorikandidaatide ülesseadmiseks. Kandideerib vaid senine rektor Mait Klaassen. Valimiskoosolek toimub 28. septembril. Kandidaat osutub valituks, kui tema poolt hääletab üle poole valimiskogu koosseisust. Toomas Kelt küsis rektor klaastanilt, millised oleksid tema järgmise viie aasta tööplaanid. Teaduspõhise õppe tagamine, õppekavade ümbervaatamine, ühiskonnale, tagasiside andmine ühiskonnale, selle panuse andmine, mida meilt oodatakse, kõik, mis puudutab mitte ainult õpetamist ja teadustulemusi, vaid nõuandetegevuste ettevõtluse nõustamist ja nii edasi ja nii edasi neid ülesandeid, mis, mis osalt ka täna on ja mis ka lisanduvad, neid on ikkagi päris palju ja, ja tegevust jätkub järgmiseks viieks aastaks päris kindlasti. Aga mis te arvate, miks te olete ainuke kandidaat, kes rektori ametikohale üles seati? Seal võib olla päris mitu põhjust ja kõige meeldivam põhjus oleks muidugi võib-olla see endal mõelda, et on ju viimane neli pool aastat saadud võib-olla päris kenasti hakkama, see võib olla üks põhjus, teine põhjus on see, et needsamad ärevad ajad ja needsamad muutuste ajad, mis täna ees on, need nõuavad ühtepidi niisugust otsustusjulgust ja, ja võib-olla oleks nõudnud ka rohkem noorust, aga teistpidi nõuavad ka teatud kogemust ja viimasel ajal ühtset tundub nõnda, kui me vaatame ka Tartu Ülikooli rektori valimiste järgset perioodi, kus, kus prorektorite valikuga läks ikka ka üsna tükk aega, siis, siis võiks öelda niimoodi, et ega, ega väga ei taheta siiski võtta ka seda vastutust, võib olla. Tänased tähtsamad välissõnumid võtab need kokku Liidules. Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles Saksa raadiole, et kolmas Kreeka abipakett on välistatud. Ta avaldas lootust, et Kreeka jätkab rahaliidus raskustele vaatamata. Võib-olla tõdes, et Kreekaga seotud kulud on juba väga suured ja seetõttu ei tule uus Kreeka abiprogramm enam kõne alla. Siiani on euroala andnud Kreekale kaks abipaketi suuruseks 240 miljardit eurot teise abipaketiga üksnes ka Kreeka võlgade kustutamine 100 miljardi euroga kartuses. Järgmine laenu maksandakse soiblasenol Kreekale siis, kui troika on kreeka auditi valmis saanud ja see rahuldab kreeditor. Audit peaks valmima oktoobris. Meediasse on aga lekkinud Euroopa komisjoni ja Euroopa keskpanga ja rahvusvahelise valuutafondi esindajate kiri, milles soovitatakse Kreekale kõigis sektorites kuue päeva pikkuse töönädala kehtestamist. Kirjas nõutakse Kreekalt radikaalseid tööturureforme, võttes miinimumpalga korrigeerimisest kuni paindlike tööaegade kehtestamiseni, vahendab Guardian. Ajalehe hinnangul halvendavad ettepanekud, mis on päästepaketi järgmise osa maksja saamise eelduseks, aga Kreeka valitsuse ja ametiühingute suhteid, veelgi. Ühendriikide suursaatkond ja Belgia valitsushooned Brüsselis evakueeriti täna 45-ks minutiks seoses julgeolekuohuga, kui politsei avastas lähikonnast kahtlase minibussi ning kutsus kohale pommirühma. Minibuss oli kahtlaste numbrimärkidega ja sellest ulatusid välja juhtmed. Pommirühm tunnistas bussi pärast läbivaatust ohutuks ja töötajad said tööle naasta. Vahejuhtumi tõttu oli häiritud liiklus Brüsseli kesklinnas kuningliku palee lähistel, kus paiknevad mitmed suuremad saatkonnad. Süüria valitsuse toetajad korraldasid Katari also siira uudistevõrgu veebilehele küberrünnaku, märkides, et rünnak toimus selle eest, et telekanal toetab relvastatud terroristlikke rühmitusi ning levitab valesid ja väljamõeldud uudiseid. Telekanali veebilehele ilmus täna rünnaku ajal Süüria lipiia teade, milles mõistetakse hukka telekanali hoiaks Süüria inimeste ja valitsuse vastu. Al Jazeera ei ole juhtunut veel kommenteerinud. Homselt Euroopa keskpanga nõukogu istungilt oodatakse teadet selle kohta, millistel tingimustel kavatseb keskpank osta kriisis olevate euroala riikide võlakirju. Ajakirjanduse andmetel on keskpanga nõukogus selles küsimuses erimeelsused, kommenteerib Ahto Lobjakas. Need, kes ootavad täna Euroopa keskpanga ehk EKP nõukogu istungilt pööret eurotsooni kriisis, ilmselt pettuvad. EKP president Mario traagi lubas juuli lõpus, et EKP teeb kõik, mis vajab võlakriisi ohjeldamiseks. Tänaseks on kuju võtnud plaan hakata investoritelt, seega mitte otse kostma kriisiriikide kuni kolmeaastaseid võlakirju alandamaks, laenude intressimäärasid. See lootus on viimase kuu jooksul Hispaania ja Itaalia laenu intress langetanud, kuid nüüd oodatakse EKP-lt konkreetseid tegusid. Võlakirja ostu. Samas tõkestab süvenev vastuolu eurotsooni põhja ja lõuna riikide vahel. Financial Times Deutschland teatel on nüüd ka EKP nõukogus vastakuti kaks leeri. Lõunaeurooplased tahavad EKP ostaks võlakirju võimalikult väheste tingimustega. Põhja-Euroopa leer, samas tahaks võimalikult rangeid tingimusi. Lõuna-Euroopa valitsused kardavad, et brüsseli karmi järelvalve nende eelarvete üle tähendaks lubamatut suveräänsuse loovutamist ning sisulist poliitilist enesetappu Saksamaa koos teiste rikkamate riikidega ei saa. Samas jäta oma valijal jääb mulje, et nende raha antakse välja Ilmar raudkindlate tagatist. Kumbki leer ei soovi eurotsooni lagunemist, kuid mõlemat kannustavat vastandlikud, demokraatlikud impulsid. Sellistes oludes ei traagil ilmselt muud üle kui taas turgutada turge üldsõnaliste lubadustega. Vaevalt et ta saaks selle tingimuste üle käiva vaidluse lahendamist öelda, millal ja mis ulatuses täpselt võlakirju ostma hakatakse. Kindlasti ei taha traagi ärritada Saksamaa põhiseaduskohus, mis peab järgmisel nädalal langetama oma otsuse ESM-i osas kuid ka piiramatult võlakirjaostud EKP poolt ei pruugi olukorda päästa. Hispaanial ja Itaalial tuleb keskpanga kätte minema, võlakirjad hiljemalt kolme aasta möödudes taas tagasi lunastada. Võib karta, et nii kiiresti nende majandused ei taastu. Kui võlgu tagasi maksta ei suudeta, jäävad needeegaabee kahjumisse. See aga poleks poliitiliselt aktsepteeritav, kuna Euroopa liidule Pedi lubab võlgade otsest rahastamist ühenduse sees. Päris pööret eurotsooni kriisi ei tule enne, kui investorid hakkavad võlakirju ostma usust laenuvõtjate majanduste tugevus mitte arvestusega, et keskpank või mõni fond nad välja lunastab. Ungaris Seufoki salanud soome-ugri rahvaste kuues maailmakongress keskendub keele ja rahva säilimise teemale. Kohal on ka meie korrespondent Igor Taro. Keeleküsimus on soome-ugri maailmas üks valusamaid teemasid, nii tabab tänavuse kongressi peateema üsna terav vabalt soome-ugri rahvaste olemusliku probleemi. Keele kui identiteediga kadumine tähendab tihtipeale ka rahvuse kadumist. Eesti külje all Leningradi oblastis elavaid isureid on keele kandjatena alles 150 vadjalasi poole vähem truu sellele neist keemia, Zatlersi Arud. Kõige keerulisem probleem rahvani keele osas on omakeelsete õpetajate emakeelse hariduse puudumine. Meil on küll isuri ja vadja keelekursusi, aga need viivad läbi rahvuslikud organisatsioonid, Vabatahtlikud lingvistid, nad saavad aru, et oma keele säilimine pole lihtsalt huvitav asi iseeneses vaid võib-olla koguni põhjenduseks rahvakillu olemasoluks. Peab tingima isuri ja vadja delegatsioonide heaks näiteks, et oma keele ja rahva säilimise eest saab seista vaid inimene ise. Delegaadid jõudsid maailmakongressile Ungarisse nii-öelda enda leivakoti peal. Kuid kaugemate soome-ugri rahvaste puhul juhtus ka nii, et administratsiooni toetuseta kandidaatidel polnud lihtsalt võimalik majanduslikel põhjustel osaleda, kõneleb Eesti delegatsiooni juht Tõnu Seilenthal. Venemaale administratiivne surve rahvaliikumistele kodanikuühiskonnale arenenud väga selgelt nad tahavad väljendada seda mõtet, et eks ole, et kes maksab, see tellib ka muusika, ei maksa loota nii palju igasuguste võimustruktuuride poole ja paluda paluda kelleltki abi, vaided väga palju saab ära teha, noh, alates üksikisikust nii-öelda kodanikualgatuse korras, et oma kõnes ma toon selle kohta mõned näited, Ühed eestlastest, kuidas mitmedki sellised kui need asjad nagu emakeelepäev või Wiedemanni keeleauhind või hõimupäeva tähistamine, riikliku tähtpäev ja nii edasi on saanud algatuse ühe, ühe konkreetse mehe iga selle puhul me võime öelda ühe nime. Maailmakongressid on ühelt poolt soome-ugri rahvaste esindus foorumiks, mis on sõltumatu valitsustest ning poliitilistest parteidest. Siiski on neid aastast aastasse kaunistanud ka riigipeade osavõtt kongressi pidulikumast osast, mis on andnud foorumile teatavaks Kaalu ning lootuse, et seal sündinud ettepanekuid asukoha riikide valitsuste poolt ka kuuldaja teadmiseks võetakse. Eesti on alati rõhutanud väiksemate soome-ugri rahvaste toetamise tähtsust, ütles pärast Kongressil peetud kõnet rahvusringhäälingule president Toomas Hendrik Ilves. Rovi. Et aidata neid neid rahvaid, et nad suudaksid hoida oma keelt, oma kultuuri, oma kirjandust, oma luulet ja noh, see peabki olema selline solidaarsusele põhinev idee Üheks heaks näiteks on vahetult enne maailma kongressi ilmunud eesti liivi lätikeelne sõnaraamat, mis valmis Eesti ja Läti riikide koostöös ja kaasrahastamisel. Igor Taro rahvusringhäälingule Ungarist. Päästeamet tähistas täna Eesti organiseeritud tuletõrje 90 kolmandat aastapäeva ja andis üle päästeteenistuse aumärgid. Kohal käis Kai Vare. Päästeamet tunnustas 70 kaheksat inimest päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles edasi meie kõigi tänusõnad. Ilma nende tublide inimeste, ta ei oleks ka päästeteenistust, usub Timberg. Teenistus on ka muidugi masinad ja hooned aga kõige tähtsam on nende inimeste valmides olla kasulik ühiskonnale kas läbi selle, et nad on kõrge missiooniga inimesed, kes töötavad päästes mõned inimesed, kes sisemiselt on valmis, oskavad aidata teisi inimesi. Elupäästja medali see 31 inimest, kellest noorimad on 14 aastased, Maardu koolipoisid, oledki seal jophieni kiidandrianov päästid Pärnumaal hotelli basseinist kolmeaastase tüdruku. Ujusime basseinis ja nägime, et üks tüdruk lamab põhjas, tõime ta välja, kolleeg, elustas teda, mina jooksin abi järele, ta jäi ellu, rääkisid poisid. Nende sõnul ei tulnud neil sel hetkel isegi pähe, kas koolis on neile midagi uppuja päästmisest räägitud või mitte. Kõigepealt meile midagi õpetati, pigem tuli meelde filmides nähtuja improviseerisime, ütles poisid tunnistasid ka, et kui tegu tehtud, oli hirmus tunne. Väga hirmus, olime endast väljas, rääkisid poisid. Päästeameti kuldristi sai täna ka põhja päästekeskuse tuleohutuskontrolli büroo vaneminspektor Anneli Nilisk, kes päästeametis töötanud 45 aastat esimest korda tunnustati. Nii pika staažiga kolleegi Anneli Nilisk ütles, et praegu on tuleohutus tagada isegi keerulisem kui tema töötee algusaegadel. Kõik oli täpselt piiritletud, lugesid läbi, teadsid täpselt, kus maa, kus maani siin on, noh, on väga laialdane, väga palju on neid nõudeid ja Jaanise konkreetsust on nagu suhteliselt vähemisse suhkrutera on, mis nendel nii kaua selle ala juures hoida meeldib ja oled harjunud ja, ja ei oskagi nagu midagi muud tahta. Toredad on see, kui sa raadiga objektile kohtud, inimestega on väga harva neli näiteid. Kaebaja, kellega me siis peame nagu vägikaigast vedama. Päästeameti peadirektor Kalev Timberg ütles, et tahab pidupäeval tänada tegelikult kõiki Eesti inimesi. Ei ole, neli aasta, metsatulekahjusid on, on langenud tulekahjude arv üldse riigis kaks korda, see on kolmandiku võrra vähenenud elamutes, tulekahjud seal ju tehtud ju inimeste endi poolt vahepeal kuidagi ohud kadusid tahaplaanile, inimesed tegelesid ainult oma heaolu tõstmisega, kuid alati igasuguse kiiruse suurendamisega kasvavad ka ohud. Et tekkisid ja, ja praegu me tegeleme väga palju noortega praegu lapsed õpetavad juba vanemaid inimesi, ütlevad, et issi seda ei tohi, koolis räägiti teisiti. Mullu oli Eestis taas üle miljoni teatrikülastuse ja suurima külastatavus, aga teater oli Vanemuine. Need andmed pärinevad täna Tartus esitletud Eesti teatri agentuuri mulluse teatristatistikakogumikust jätkab Toomas Kelt. Alates 2004.-st aastast on Eesti teatri agentuur kogunud, töödelnud ja kogumikus avaldanud statistilisi andmeid Eesti teatrielu kohta, kuid nüüd hakkab lõpule jõudma, rääkis Eesti teatri agentuuri teatriinfo toimetaja Tiia sipal. Me tahaksime, et see valik oleks aktiivsem, iga kasutaja soovidele paremini vastav ja sellepärast me oleme ehitanud statistika veebibaasi, kuhu siis teatrid hakkaksid otse andmeid sisestama ja kui need andmed avalikustatud need ühe aasta andmed, siis kõik saaksid neid oma äranägemise järgi vastavalt kasutada. Andmebaasi aadressi Tiia sipal veel avaldada ei saa, kuid uuest aastast on andmebaas juba kasutatav ja eks tegelikult ka täna esitletud kogumik vaatab tagasi möödunud aastale. Rõõmustavat seal jätkus, rääkis sipal. Muidugi rohke festivalide arv 2010 oli festivale meil statistikas kaheksa, siis nüüd 2011 oli neid 14 ja 100000 võrra oli kohe külastuste arv festivalidel tõusnud ja samamoodi etenduste arv on, muidugi on see osalt seletatav kultuuripealinnaks olemise aastaga. Rõõmu teeb ka publikuarvu tõus. Aga igal aastal ma pean ütlema, et on kasvanud ka meie statistikas osalevate teatrite arv, et 2011. aasta andmetes osaleb 34 etendusasutust ja võrreldes 2010. aastaga on viise teatrite juures juurde on tulnud ka jah, teiste hulgas kinoteater, kelle külastatavuse arv on oluliselt kõrgem kui väga paljudel teistel erateatritel. Aga siiski, kui need lisandunud teatrite arvud maha arvata, siis on näha, et umbes 60000 külastusega on plussis ka ülejäänud teatrid, kes 2010. aastal osalesid. Kokku oli eelmisel aastal teatrikülastusi miljon 8305, suurem osa neist külastustest tehti aga Tallinnas. Kui kokku võtta teatrilinnad, et Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare, Viljandi, Rakvere, siis ülejäänud asulatesse paikkondades jääkski tegelikult ainult üle 800 etenduse aastased tegelikult seda on vähe ja see on tõesti kurvastav. Toomas Kelt Tartu. Nüüd aga spordiuudised kokkuvõta teeb Valtryk Pihl. Eesti korvpallikoondis jätkab täna õhtul Euroopa meistrivõistluste valikturniiri, podcooritsas kohtutakse seni kõik seitse mängu võitnud Montenegro. Ka peatreeneri Tiit Soku sõnul on raske otsida vastaste nõrku külgi, seega peab keskenduma oma mängule. Me peame oma seda rida hoidma vähekene, võib-olla seal kaitses kokkulepe, mõned asjad ja ja siis siis ikkagi sisse viskama, noh ja siis, ega me ei tohi, ma arvan, tavalise vastase vastase eksimusi, ka tehavamadena mingeid rumalaid pallikaotusi nagu seal, mis kohe ära karistatakse. Kahe vastaskorvi tuleb, peame jälle nagu värsked olema ja 40 minutit mängus olema. Jalgpallikoondis alustab ülehomme kodusel lilleküla staadionil, maailmameistrivõistluste valikturniiri avamängus minnakse vastamisi Rumeenia koondisega. Peatreeneri Tarmo Rüütli hinnangul on seis võrreldes eelmise valiktsükli algusega paremgi. Meisterlikkust ja kogemust ja kõike, nagu tundub olema rohkem, pluss mõtleksin võrdsus, võrdsus selles mõttes nagu tunduvad olevat üsna võrdsete valikud, et ei ole nii, et kui ühega midagi, On need siis see teine valik on kindlasti nõrgem, et praegu on väga hästi komplekteeritud ja tundub, et igale kohale on täiesti võrdselt mängijad olemas ja eks näis, Celeminest valime ja kes, kes siis seda põhiraskust hakkavad kandma. Aga need jah, esimeseks kodumänguks. Me oleme komplekteerimise mõttes täiesti valmis. Ja värskes jalgpalli maailma edetabelis on Eesti võrreldes augustikuuga langenud kuus kohta ja asub 55. positsioonil. Võrdluseks meie lähinaabrid Läti ja Soome on vastavalt 94. ja üheksakümnekuuendal kohal. Meie reedene vastane Rumeenia asub 57. kohal. Pingerida juhib endiselt Hispaania, kellele järgnevad Saksamaa ja Inglismaa. USA lahtistel tennisemeistrivõistlustel sai esimese asetusega valgevenelanna Victoria Azarenka naisüksikmängu veerandfinaalis jagu Seitsmenda paigutusega austraallanna Samantha toosorist kuus. Üks, neli. Kuus, seitse. Kuus ning jõudis esimesena poolfinaali. Meeste üksikmängus jõudis esimesena veerandfinaali hispaanlane David perre, kes oli parem prantslasest Shar kaskeest seitse. Viis, seitse. Kuus, kuus. Neli ja neidude üksikmängu turniiril tuleb täna väljakule 16 aastane Anett Kontaveit. Teise ringi mängus on 12.-na asetatud Kontaveidi vastaseks kohalik tennisist Alexandra Kiik. Ilmast räägib nüüd pikemalt sünoptik, taimi paljak. Tere õhtust nii ilma tegijaks on madalrõhkkond, mille kese on kaugel Põhja-Skandinaavias, kuid ulatuslike eris katab kogu Läänemere ümbruse ja selle serva mööda jõuab meile ikka vihmahooge ja tuul püsib tugevana. Eelolev öö tuleb vahelduva pilvisusega, kohati sajab hoovihma. Pöördub edelast läände ja loodesse, kiiruseks neli kuni 10, saartel ja rannikul puhanguti kuni 14 meetrit sekundis. Sooja on üheksast 10-st kraadist sisemaal 16 kraadini rannikul. Homme ennelõunal sajab hoovihma. Pärastlõunal tugevneb lääne poolt kõrgrõhuhari, pilved hõrenevad ja sajuhooge on harvem. Puhub lääne ja loodetuul viis kuni 12, saartel ja rannikul puhanguti 15 meetrit sekundis. Õhtul tuul veidi nõrgeneb. Sooja on 13 kuni 17 kraadi. Aitäh, sünoptik, taimi paljak, te kuulsite Päevakaja head õhtut ja kuulmiseni.