Kena, pakun teile kuulata renessansiajastu söögi- ja joogilaule karnierituna tantsumuusikaga esineb Bambergi ansambel muusika Kantar Herman tehandi juhatusel. Ja kohe kuulete Orlando di lasso laulu kliini kiituseks. Vein, mis maitseb mulle alati hästi. Renessansiaja rõõmsaseltsielu juurde kuulus ka värvikas ja lõbus muusika. Muude lauludega võrreldes olid söögi ja joogilaulud mehelikumad ja robustsemad. Tantsumuusikat esitas rikkalik instrumentaariumi vioolat ja kambad, parved ja tromboonid, plokkflöödid, vilepillid, nõndanimetatud kõverad loved ja pommerid, lautod, jorelid. Suurem osa täna kuuldele tulevast muusikast pärineb Kesk-Euroopast Saksamaalt. Polüfoonilise saksa laulu õitseaeg oli 16. sajandil viljakas pinnas, selle arenguks oli keskaja linnade kodanlus, kuid ka teised kihid, eriti aadel, harrastasid seda. Tekstide ja ka laulude tase oli erinev. Kõrtsilaulud olid kõrvuti pilke laulude ja õrna armastus lüürikaga. Tekstides oli ka poliitilisi, humanismi ja moraaliküsimusi, peegeldades selle aja elu kogu tema mitmekesisuses ja rikkuses. Ettekandetraditsioonid eeldasid solisti või solistide gruppi instrumentide saatel. Kuulakem A, Le, Mandy ja Saltarellat. Antwerpeni tantsukogumikust. Saksa laulupeaminister oli šveitslane Ludwig Tseenhl, kes ühendas kontrapunktilise kunsti rahvalike komponentidega. Heinrich Isaaci õpilasena järgissenhl Madalmaade traditsioone. Baieri hertsog Wilhelm neljas kutsustaga Müncheni keiserliku kapelli, kus ta tegutses surmani. Teades siin saksa laulutraditsiooni kuulakem tema laulu veini janusest, naisest, kes ähvardab oma meest narriks teha. Teise juurde minekuga. Solisti saadavad inisertiiskand pommer ning kolisevad sarved ja löökpillid. Vahepeal kuulakem Kaljardi lööveni tantsukogumikust. Austerlane Arnold fon, Bruck oli keiserliku õue kapelli teenistuses aastast 1527. Tema loomingut peetakse Senfliga võrdväärseks laulu, nii joome seda veini, kirjutas pruuk enda tekstile. Siin pöördub ta oma sõbra poole. Joomine armastiiterlin, siis ei janune sa enam kunagi laulu viimased stroofid hüüatavad joogem terviseks. Koori soolohäälteinstrumentide vaheldumine looksin ehtsa kõrtsi õhkkonna. Nüüd kuulete Kaljardi Antwerpeni tantsukogumikust. Järgmisena kuulete rüütlilaulu Ahma vaene vennike. Madalmaalase Orlando di lasso kutsus Müncheni õue kapelli hertsog Albrecht viies Müncheni muusikaline kliima, milles domineeris sensli laulutraditsioon mõjutas kalassot. Tema kogumik Aastast 1583 sisaldab nelja häälseid saksa laule mille hulgas on ka pikem laul. Mul on mees, kes midagi ei suuda. See on läbikomponeeritud, variatsioonilise arendusega dramaatilise alatooniga sotsiaalkriitiline laul, kus naine räägib oma mehest. Järgmine laul, asfalt on kirjutatud prantsuse šansoone eeskujul. Gabrant arendas edasist Senflist liini. Renessansiaja söögi ja joogilaule ning tantsumuusikat esitas Bambergi ansambel muusikakanteray Herman defanti juhatusel ning seda vahendas teile Kersti Inno.