Kui 92. aastal Eestis toimusid väga tõsised muudatused ja inimestel ei olnud enam aega mõelda homse päeva peale, kõik tegutsesid tänase päevaprobleemide lahendamiseks ja nende kergitamiseks, siis nagu ikka elus kipuvad need kõrvale jääma. Keda on tarvis turgutada, keda on tarvis juhtida, keda on tarvis aidata selleks vaid lapsed. Ja et kogu möll käis suuresti linnades, siis eriti jäid kõrvale maalapsed oma murede ja hädadega. Ja tekkis niisugune situatsioon, kus maalehed toimetusse tuli palju signaale vanadele pedagoogidele, nagu minusugustele tuli palju signaale maale maal käies, sugulastega võrreldes oli silmaga näha, kuivõrd raskesti suudavad toime tulla andekad lapsed ja et Eesti riigil anded ei läheks kaduma, siis suuresti la lehe toimetaja Raul Kilgas initsiatiivil sai kokku istutud, et midagi peab kiiresti ette võtta maa lastetingimuste parandamiseks, et ei läheks anded kaduma. Loora Tarmo on olnud ka algusest peale sihtkapitali tegevdirektor olid sa ka sellel esimesel koosolekul siis palutud juba ja olin küll ja palusid, et kas ma ei võtaks selle enda peale selle kohustuse, mina võtsin, julgesin et see on ikka suur vastutus. Ja nüüd on viis aastat täis saanud ja nende viie aastaga on selgunud, et kui me tahame vaata ta noort inimest siis ei saa me seda teha ainult niimoodi, et määrame stipendiumi korraks või? Me oleme talle nagu korraks. Tähelepanu, töö on pidev. Ja on ka teadmine, et neid on palju rohkem. Keda aidata. Sa ei saagi kui neid, kes noh, on nüüd saanud Tarmo Tali sihtkapitali kaudu nagu natuke õppetoetust. Võib-olla ehk selle Kokkuistumise põhimõtteid oli õieti kolmesuunalisi. Üks on see, millest ma praegu rääkisin, et aidata konkreetseid inimesi konkreetses hädas. Teine oli avada ühiskonna silmad suurt sõna kasutan nende kumiste heaks, ilma milleta Eesti riik ei tule toime Villetada varajane ja kolmandaks kergitada kooli kui institutsiooni osatähtsust taas päevavalgusse. Vaat sellest said alguse ka niisugused liikumised, nagu õpetaja Laur selle stipendiumide kõrval, sest ilma hea õpetajata ei tule mitte midagi välja ei maaley linnas täpselt samuti oli olukord kooli kui niisugused ja meie mõtlesime, et pool oma Tootsi kapsa peenbaga ehk teiste sõnadega juhul kui, kui kasvukoht, kus peab eestimaad õpetama, armastama ja kus peab õpetama oma kõhu hoolitsema. Siit sündis Tootsi peenrakonkurss ja mul on jälle hea meel, et nüüd mitmel pool aetakse asju ka niimoodi, et ta võiks ka mujal teha, aga kahjuks me siin oleme jäänud siiski vist peaaegu et niisugus suuremateks tegijateks. Üksinda. Ega see ei sündinud ju sellel esimesel koosolekul, kui te kokku tulete ja ega üldse vist sellel esimesel koosolekul tee veel ise ka ei teadnud, et tuleb õpetaja Lauriga kurss tuleb Tootsi peenar. Et tulev suurte perede konkurss. Ega me ei teadnud jah, sest elu isendiga pöörisega, eks ujupunkt tuli ise meie poole mind Diviga, et kas me ei võtaks seda enda peale kuus nendega viia läbi selle konkursi ja muidugi see oli meile suur au, see oli siis suurte perede konkursside konkursi ja sellepärast, et hoiupank oli seda alustanud juba päris mitu aastat varem sellega, et jõuluajal luges üle need suured eesti pered, kus on palju lapsi ja saatis neile kord jõuluhane, kord jõulukalkuni olnud ju väga palju, aga see oli tunnustus, see oli siiski midagi. Tookord Hoiupanga eestvedaja Olari Taal, ta ise on küllalt vaesest vabast Varstust pärit poiss teab suurepäraselt, mis tähendab suure vaese pereelu ja sellepärast tema poolt kaasatulek Arno Talifondiga oli absoluutselt õige ja vajalike mõistetav. Ma tahan veel ühe asja öelda, et kui sa ennem küsisid, et kas te kõiki teadsite ette, siis muidugi me ei teadnud, et sest, et asjad on lahjad. Väikesed asjad, aga mida me kindlalt teadsime, et Eestimaa ei ole ainult Tallinna Tallinna ümbrust, mida me kindlalt teadsime ette, et Eestimaa ei sõltu sõltu ainult rahast, vaid sõltub inimeste heast tahtest ja mida nad kindlalt ka tahtsime ja kus me oleme võib-olla natukene vähe suutnud realiseerida. Me tahtsime ka maakultuurielule tugevasti kaasa lüüa, aga, aga Rootsi hariduse pool on nii palju energiat ja tähelepanu ära tõmmanud, et see kultuuripool on siiamaani jäänud veel unistuseks. Seda veel. Kaarel. Aga fond on töötanud ka alles viis aastat ja, ja siin seda, mida teha, on kindlasti rohkem, kui te ära olete jõudnud üldse teha. Ehkki te olete töötanud täie pingega, seda võib küll julgelt öelda. Et see on juba vana vana, tuntud tõde maailmas et ühe probleemi lahendamine kutsub alati esile kaks, kolm uut probleemi. Kas see kooliaedade konkurss Tootsi peenar mis nüüd on kestnud siis juba kolmas kolm aastat on midagi muutnud, on ta muutunud natukene nagu liikumiseks selles suunas, et kooliaedu on hakatud taastama või või isegi loodud uusi Ma arvan küll, jah, tähendab, ma arvan, et eriti terav oli vahe esimese ja teise aasta vahel. Esimesel aastal oli räämas ja õnnetud ja mahajäetud ja niisugusi aedu, mitte ainult aedu, koole, kus käega löödud peidumeeste räägite. Meist ei hoolita väga palju, teisel aastal juba oli, oli, oli väga palju väga häid rohkem kui esimesel, tähendab ja kolmandal aastal ilmnes päris selgelt, kuigi ma ei käinud kõigi zürii liitlastega kaasas, aga ma käisin palju neid üksinda ka läbi ilmnes selgelt üks tendents tähendab kaks Eestit, üks on suurlinnade Eesti ja teine on ülejäänud Eesti ja vot selle lüüa ülejäänud Eesti kohta on see konkur saanud väga palju on andnud võimaluse hoida elus neid ideaale, mis on olnud ja on olnud ka täitsa konkreetset praktilist kasu koolidele tähendab ja aiatööriistade seemnete näol nõuannete näol, nii et ma arvan Need on olnud häid sponsoreid, kes on tõesti seda üritust toetanud ja on võimalik olnud koolidel. Ma usun, et osaliselt päris muidu, aga osaliselt nagu odavamalt hankida endale kõiki neid vahendeid selleks, et seda kooliaeda luua või arendada. Ja selleks oli meil Eesti sordiseeme loomulikult ja trimmol, aktsiaselts ja nemad on kandjad, seedri, talu ja teised väga paljud firmad andsid soodsad ja muidugi sponsorid aitasid ka ütleme mehele. Me oleme ka välismaal käinud kaks korda reisile, nii et parim pool käis kahe lapsega kaks korda käinud ja see konkurss püsib loomulikult nagu kõik teisedki, ainult tänu sponsoritele. Mis siis selle viie aastaga on toimunud. 93. aasta sügisel, septembriga alguses loodi Arno Tali Sihtkapital esimesed stipendiumid nendele, kes lõpetasid keskkooli edukalt ja soovisid edasi õppida anti juba 94. aasta kevadel selleks just, et nad saaksid natukene sel suvel tuge, et oma asju, ratta ja et oleks julgem kõrgkooli minna. Ja 17 noorseid meie poolt. Sügisel me andsime õppelaenu, 30-le. Õppelaen tähendas seda, et te andsite mingi summa, see oli 3000 krooni. Ja et see tuleb jooksul tagasi maksta. Ja loomulikult peale Ülikooli lõpetamist nad peavad selle ära maksma, aga siiamaani on olnud nii, et juhatuse otsusega need lapsed, kes lõpetavad cum laude, saavad kõik kustutatakse ära, ülejäänud on lastel on 50 protsenti font, kustutab nende laevust. Sa ütled ilusasti lapsed nende noorte inimeste kohta, Sa suhtudki kuidagi emalikult, kõigesse sellesse, sa oled mures nende pärast ja tead sa neist palju kõigist neist, kes on nüüd need stipid, teadid olnud aja jooksul just need õppijad ja iga aasta olen püüdnud võit nendega kontakti, aga neid toetada, et iga aasta saaks ka, oleks selles suures nimekirjas. Ja seepärast ma tõesti tean, kes abielus ja Pollitama lapsed juba ja nii et ma olen üheksakordne vanaema juba. Vaat siin sind ka meeles ja fondi, no ikka kui palju neid siis nüüd nende aastate jooksul kokku on, ma tean, et praegu üks tähtaeg on jälle täis, praegu fond just otsustab, et kes selle sügise stipendiaadid siis on, avaldusi tuleb palju ja väga palju toovad eelistavad nii et väga palju. Vaatame selja taha, kui palju neid kokku on olnud, kes juba saanud on üle 800 ikka on juba saanud meie poolt. Enamus on nii, et kevadel saab kuskil 20 kuni 25 last, sügisel kuskil 30 ja summad on. Alguses me andsime, eks 1000, anname kevadel 2000 ja sügisel saavad 3000. Muidugi me annaks rohkem, kui oleks seda võimalust. Aga muidugi noh, tänu sponsoritele, kes meil on tõesti olnud, see on Põlva piim algusest peale ja põllumajandusministeeriumi ja siis me saame ka hasartmängude nõukogust raha kogu aeg, iga aasta ja suurimad tänud kohe neile ja Eesti Telefon Liviko. Vallad õpetaja Laure on siiani kokku 13 ja varsti te kuulutate juba uue konkursi õpetaja Laurile ka välja ja oktoobri algul kulutame välja ja kolmandal oktoobril Palamuse muuseum kutsub kõiki õpetaja Lauri enda juurde, kus toimub konverents, kus on kutsutud ka meie juhatuse liikmed. Seal loodame luua lõpuks õpetaja Lauri. Klubi kuulame nüüd vahepeal ära need intervjuud mida ma olen lindistanud viimaste nädalate jooksul tõesti Eestimaal nende inimestega, kes on juba Arno Tali sihtkapitali autasusid saanud. Ja lõpuks võib-olla veel väike, kokkuvõttev analüüs kõigest hetkeseisust. Üks pere, kes sel kevadel sai Arno Tali sihtkapitali preemia, elab Lääne-Virumaal neeruti lähedal. Ratasmäe talu on ilmide talu nimi, talu isa asub nagu mägede keskel Hatta Ena mäed ümberringi nagu oru sees. Sellest imele saab peremaa ilmi sirvi pereisa voh. Ja teil on seitse neid järeltulijaid. Kindlasti kõik laste eluaeg on siis siin elatud paarkümmend aastat, ütlesite. Kõige vanem ongi siis 21 siis tuleb 18. Ja siis 17, sovtüdruk 14 12 10. Ja kõige pisem oli siin viiene reisija Raido ja Raili, Rainer Kerti iiris Liis praegu me oleme siin ilusas septembrikuupäevas vaikne ja päike ja ega see suvi sellist ilma ei olegi eriti palju andnud. Noh, ei ole jah. Lapsed kooli saadetud. Emal on üks hetk tõesti aega ja ma usun, et see hetk ei kesta kahjuks pikalt külalisega natuke juttu rääkida. Nüüd tuleb see septembrikuus vahelisele leina kokku panna. Kartulit ja ilus tuleb ära kasutada. 10 september on selle päeva nimi. Ei ole tõesti teada, kui kaua ta annab nüüd veel õues teha. Iga ei tea ja, ja Heino pooleli jäi põld tegemata, vaatasime, et saab ilusa ilmaga veel kätte, ega see veel ilusam tuleb, ausalt öeldes, kui ise, mis siin vihmadega koos kätte sai, et ei ole nii must ja täitsa heina lõhn on veel juures, sest Alt kasvad nagu uus rohi juba läbi sellele ja täitsa roheline on peale kõrs küll täitsa vana, aga, aga noh, vaatasime, et kui kätte saad, korjame ikka ära. Pudulojused nagu eriti palju ei ole meil sead rohkenemised, emisike, paar pulli prõks, ainult niimoodi. Ja lehmi on, et lastel piim on laua peal, noh meie, minu lapsed joovad nii vähe piima enda pärast tegelikult lehma pidada ei tasu. Selle piima võiks osta, aga, aga noh, enamus läheb loomadele tagasi kõik põrsastele asikatele koertele endale ka seal ei ole lahke ja lapsed nemad koolipiimast. Võib-olla see, et meie ise olime linnainimesed ja eriti nagu lehmapiima joonud, et et võib-olla sellest lapsed ka ära rikkunud lapsed ka ära rikkunud sellega ei noh, toidud kui toitu teeb, siis ja, aga niimoodi piima kõrval, eriti teie olete Raivo, mõlemad linnast tulnud ja tema tuli ennem ja mõlemad Tallinnast, tema tuli 75., tema tuli niimoodi, et ma hakkasin maal meeldima, siis tuli Tallinna koolist ära, läks Järva-Jaani kooli mina peale keskkooli, siis mõeldud maale tulin ma siia maale, jään, et mitte kuidagi, mul oli hirmus igav ja kole oli ja igal võimalikul hetkel me sõitsime nädalalõpud, kõik veetsime ikka linnas, käisime, olime issa jälle tagasi tulla, noh, nüüd on jälle sootuks vastupidi, et linn teeb närviliseks ja lapsed käivad Kadrinasse kooli. Jah. On küll via kuul siin suurel Kadrina Tapa selle maantee pealt sisse sõita, teile on juba aastal 700 meetrit seal viie minuti tee bussi peale selle siit hommikul jalgsi. Ja kohe on bussipeatus ja saavadki. Mis te ise arvate, et miks just teie pere suhtes otsustati, et teie peate selle maapere preemia saama ühena? Ma ei oska kohe öeldagi, miks tõesti ei tea. Eks neid tublisi peresi oli seal palju, keda esitati, aga mille järgi nemad seal valisid? Ma ei tea, ka neli last on juba suur pere ja vahest võib-olla isegi kaks last on kui üksikvanem kasvatab, eks ole ju. Iga pere võib-olla vääriks toetamist, et oleneb olukorrast, kas või siis, kui lapsed kooli lähevad, üks kord aastas. Et tõesti tunneks, et ta sai mingisugused toetused. Et sellest jätkus, et, et see ei ole võib-olla 200 krooni. Mis on noh niisugune tegelikult vihikute raagi. Muide, kui palju te olete nüüd sel sügisel välja pannud juba nende koolis käijate kulutusteks? No see aasta ma, ma olen tavaliselt tasapisi hakanud ostma juba kevadest niimoodi, aga eelmine aasta ma tean kindlasti, et et ostsin kuskil 500 krooni eest vihikuid ja kui lapsed läksid koolivihikute jaoks läks veel 500 krooni, kas põrsastega siis teenib nii palju, et või peab keegi tööl ka veel käimasid talust raha teenimas? Noh, peab välja tulema ja oma oma tööga sellest elame nii, et ikka siin koduringis saab see töö tehtud ja siis mis maha müüte, see saab müüdud ja ik piim kulub lõppeks küllap kanad munevad ka oma tarbeks. Kasvatame mussi, kui muidugi ise ka üles, aga pikki võrseid naine siis saab müüa põrsad ja sealiha ja, ja see on sissetulek sisse tulla, lihtne müüa. Noh, me oleme need siiani kõik ise nagu saanud maha müüa, otse otse ei ole vahendajaid nagu olnud ja see on vist kasulikum ka, sest iga vahendaja võtab ju oma jah, see on kasulikum olnud. Ja põhiturg on siis nõmmel. Nõmme turg on sümpaatne, tulge seal see ka, et et niisugune kindel ostjaskond on juba nägupidi tuttav. Jah, seda on ka hästi palju niisuguseid inimesi, kes tulevad peaaegu, et juba teada, millist tükki keegi tahab, jah, on, vaatavad otsa ja. Jälle ja praegu on siis majapidamises korraga pooleli heinategu, arvuti sisse panek, narkokartulivõtmine jah, vili kõik korraga korral anti ja laste kooli saatmine, mis on ka igal aastal ikka omajagu tegemist alguses, eks ole. Sisseelamine pole ju harjunud kõik kaua nüüd magama ja. Algus jah, see sisseelamine võtab üllatused, eks ole, toimida veel tarvis läheb, ja oi sul seda ei olegi voodi osta ja ei tea, lapsed nii asjalikud, meil on nii, et, et igaüks saab omale ikka asjad ise, ütleb, et mida vaja ja kas ema siis peab vaatama üle ka ei saa seda asja, et kui tulevad, kuidas õppimised on väiksemal ikka teised siis juttude meelde liigas nad jutud, vaat kooli jutud omavahel ära räägitud või peab seda veel kuulama siin heinateo ja kartulivõtu vahepeal. Noh, eks ikka koolijutte kuulama. Ei kuule ikka kuulama. 95. aasta õpetaja Laur üks neljast oli Misso keskkooli õpetaja Margus neider. Ja see ettepanek olen ma kuulnud tuli koolist nõnda et Margus oli juba õpilaste poolt enne valitud kooli kõige popimaks kõige sümbol Haatsemaks noh, ühesõnaga mõnusamaks õpetajaks. Ja sealt siis läks asi lahti. Margus otsustasid e kasuks, sellepärast et te olete noor meesõpetaja ja või sellepärast, et te tegelete niisuguse põneva asjaga nagu arvutid ja informaatika ja kõik see väikeses maakoolis. Siin me istume. Väikeses kabinetis, aga arvutid laual üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse. Või hoopis sellepärast, et seal on niisugune imeline omaduste vaatate inimesele otse silma, kui te räägite ja see vist mõjub. Või on veel mingid salapärased nähtamatut põhjused, kas enese jaoks oletused analüüsinud, miks nõnda läks? Ega ei ole küll, no ilmselt on põhjus kõikides nendes, mis üles loetletud noh, võib-olla ka selles, et siis ma olin vis üsna vähe aega veel koolis töötanud ja ei olnud veel piisavalt vanane, karm õpetaja nii-öelda uus ja huvitav, pandi palju lootusi. Võimalik mitmest aastased eile oli 95. sügis, siis see oli teine osta. Seega praegu läheb juba praegult, läheb kuus. Et te olete siin. Paigas selles väikeses maakohas väikeses maakoolis. Arvatavasti see arvutiklass on vahepeal täienenud kõvasti osa lapsi on juba lendu tõusnud, nagu öeldakse, lõpetanud siit ära läinud uued peale tulnud. Mis veel muutunud on? Lapsed loomulikult vahetuvad, arvutid nii kiiresti ei vahetu. Praegult ongi üleminek üle mitme põlvkonna järgmisele põlvkonnale arvutitele. Loodame, et see saab siis toimuma ja lapsed sellest rõõmu tunnevad. Mis on päris Võrumaa põhjas, kohe. Ega Läti piirini siit enam palju maad ei ole. Jah, seal on kõige kogumus kogu Eestis. Rohkem kogu poole Eestis minna ei saa, ta on ka see arutusele on tulnud ette, et kas keskkool tasub ennast siin ära? On küll. Kui suur kool on ja kui suur on sellest siis keskkooli osa, palju lapsi on kooli suurusega? Keskeltläbi 150 õpilast, 40 on keskkooli osa kogu sellest ülejäänust mitmendas klassis algab arvutiõpetus, kuuendast kuuendas klassis hakkavad lapsed käima siin ja siis saab neid juba õpetatud arvutit kasutama. No on selliseid, kes tulevad esimesse klassi ja nad kodus kodudes arvuti olemas on, nad juba oskavad. Läheme nüüd tagasi sellesse 95. aasta sügis-talve, kui Arno Tali sihtkapitalis olid jälle ärevad ajad. Mingil hetkel tuli otsustada, kes on tänavuaastased. Õpetaja Laurid. Kas teise teadsite, et teie kandidatuur oli esid? Teatud sahinad käisid, selle tiitliga käib ka materiaalne toetus kaasas? Jah, käib küll, sel ajal ma ütleksin, oli see tõesti vähemalt minu jaoks üsnagi märkimisväärne toetus. Tollal oli ta 3000, ma ei mäleta nüüd need palganumbrid, mis siis olid, aga, aga kindlasti oli see suurem kui üks kuuel. Raha rahaks, raha üle oli tal kindlasti hea meel, ma usun. Ja küllap see ka väärika rakenduse leidis. Aga tegelikult saada niisugune tiitel, no mis seal siis ikka ei ole, noh, natukene tundub, et no mängult tehakse asja, nüüd valitakse nüüd õpetaja Lauri ja ja, ja igal niisugusel tiitlite kätteandmise pidulikul Hetkel keegi ütleb, et oh, minu asemel võiks olla siin veel palju teisi, sest väga palju tublisid õpetajaid on, keda ei esitatud ja, ja see on ka tõsi, eks ole. Jah, eks ta väga, väga niisugune imelik imelik tunne oli tõepoolest no milleks või mis see nüüd siis nii on? Aga teisalt alise tähtis kõika. Kas see mäng on oluline, kui me teda mänguks nimetame, et ta niimoodi tehakse ja valitakse ja ja seda asja seal fondis, nõnda aetakse? On küll on küll kusagilt otsast, siin on ka mäng, ei ole aga kus, kus, kus lõpeb nüüd selle lauri valimise mänge, kust algab midagi reaalset, seda ma ei oska paraku ütelda. Aga, ja loomulikult on ikkagi väga hea võtta see diplom lahti ja aeg-ajalt vaadata, et tohoh vot siis nüüd tagantjärgi on küll hea meel. Nüüd on kolm aastat möödas, kas selle kolme aasta jooksul, siis on see kuidagi teie elus ka midagi tähendanud, et nüüd olete ikkagi, no te olete ju jäänud ikkagi õpetaja Lauriks, eks ole, seda tiitlit ei ole keegi ju maha võtnud. Neid on meil Eestis nüüd päris mitu inimest. Ei loomulikult on. Sellel olnud isegi laiem kõlapind, kui ise oleks kunagi arvata osanud. Sest kui alevi vahel keegi vastu tuleb, eriti just tiitli saamise aegadel, siis siis ikka hõigati. Tere, Lauria. Mõni hõikab veel siiamaani ka, mis seal väljaspool liikudes on suisa huvitav, et siin inimestele meelde jäänud. Märkides, et 1000 Missostet ahah, fotot seal saidil kunagi keegi seal mingi preemia aeg, teie saite. Aa no siis võetaksegi meest kohe tõsisemalt asjast tulu. No igal juhul kontakti on tükk maad kergem saada. Igal juhul on see meeldiv tiitel, eks ole? Loomulikult siin maakoolis ilmselt tuleb väga palju selleks teha, et laps saaks võimalikult palju kätte koolis ja võimalikult palju ilma selle eest maksmata. Jah, seda küll, sest kuigi koolilõunad on meil tõesti saavad, siis on siiski ka hulgaliselt lastevanemate avaldusi, et vald asub telefoni, jah, et saaks tasuta lõuna ja, ja ilmaseta selliseid avaldusi ei esitata, kuna. Loomulikult või avaldus vaadatakse läbi ja otsustatakse, kas rahuldada või mitte. See arvutiklass siin Misso keskkoolis on üks väga tähtis võti tulevikku. Kindlasti on oluline, sest on kuulda olnud jutte, et õpilased vahetavad kooli just sellepärast, et neil on tarvis korraliku arvutialast haridust küll, mitte niisuguse ei ole sellist juttu kuulda olnud. Aga siin on kõik oma kooliga. No kas just rahul, kuid vähemalt arvuti koha pealt nagu paha sõna pole veel kostunud? Tingimuste samaväärsus on siiski minu arvates väga oluline, et korraliku arvutiklass oleks nii Missos Võrus, Tallinnas, vastase siin ei oleks üldse vahet, eks ole. Jah, ja ega tehniliselt ei olegi seda eriti raske saavutada. Ja nüüd sõltub edasi kõik juba õpetajast, eks. Ja selle arvutiklassi ja, ja noh mitte ainult loomulikult kogu kohaliku kooli vedamine ja edukus sõltub ikkagi õpetajatest. Tahaks jõuda selleni, et see arvutite kasutamine teistes tundides muutuks tavaliseks vajalikuks. Võiks öelda ka hädavajalikuks asjaks ei oleks tasemel. See on nüüd selline probleem, millele head lahendust või väga head lahendust ma kahjuks ei teagi. Ostsite ja loomulikult, aga see on juba meeskonna teeks ka seda ka seda, et noh, loomulikult no koolis mingisugust arvutite abil õpetamist juurutada arvutiõpetaja, see käib ikka käsikäes teiste õpetajate tööga selleks korraks on kooliaasta alanud, jälle tegite mingeid plaane ka siis selle aasta peale või tulite rõõmuga kooli. Jah, plaan on tehtud. Aga elu on näidanud, et plaanidest ei maksa enne rääkida, kui nad on täidetud. Ülle Kiisla, kas te olite siis juba kiisla, kui te ülikooli läksite? Ei, siis ma olin õun ja Saaremaa tüdruk. Jah, ma olen pärit Saaremaalt Kuressaarest ja tulite siia Tartusse, arstiteaduskonda tahtsite tões ja väes saada, arstiks? Tahtsin siis? Tahan siiamaani, kuigi see on päris raske. Olete jõudnud ju välja juba selleni, et noh, praktiliselt see ülikool on lõpetatud, nüüd on veel see internatuuri osa jäänudelt. Peale internatuuri on tegelikult veel residentuur vaja teha, et saada eriarstiks ja sinna võetakse konkursi alusel. Nii et toimub tegelikult üks valik välja, sinna sugugi kõik ei saa. On jah. Praegu on kindel jah, aga raske ta on. Ülikooli tulek oli see lihtsam kui ülikooli lõpetamine. Ilmselt ta oli siiski lihtsam, sest ma ei teadnud, mis mind ees ootab ja ma ei uskunud seda juttu, kui raske see arstiteaduskonnas õppimine, kõik on, tahtmine peab ikka väga tugev olema, et lõpuni vastu pidada. Praegu siin teie kodus Tartu äärelinnas mõnusa diivani peal istudes tundub, et ja ühest Saaremaatüdrukust on saanud suurema inimene ja, ja Saaremaa on ühest tohtrist ilma. Tegelikult mina tahaksin kunagi, kui see võimalikuks saab, koju tagasi minna. Aga see võtab ilmselt aega 10 aastat või rohkem, seda ei oska praegu arvata, et siis olete valmis. Jah, teie olite üks neist, kes sai, kas oli aastal 94 või viis Arno Tali sihtkapitalist Arno Teele stipendiumi või, või õppelaen või kuidas ta tol ajal nimetati? Stipendiumi-iks nimetati ikka ja see oli minu mäletamist mööda aastal 94. Ja huvitavam on võib-olla rääkida, kuidas ma selle sain selles mõttes, et see tuli täieliku üllatusena, sest avaldus oli minu eest kirjutanud tegelikult ema. Ja kui mind ühel päeval dekanaati kutsuti, siis ma mõtlesin, et ma olen millegi hulluga hakkama saanud. Aga tuli välja, et, et mind on esitatud sinna, konkursile on vaja võtta õppejõud. Üritus. Siis te olite mitmendal kursusel, ma olin kolmandal kursusel, sügisel Nah soovituse saite ja kandidatuur sobis ilmselt, sest et algusest peale on olnud sellel rindel üsna kõva rebimine, kes saab ja kellel tuleb ilma jääda? Tahtjaid on palju jah, et ma sain sellepärast, et üks asi, et ma olin lõpetanud keskkooli kuldmedaliga ja Mul olid ka ülikoolis head hinded. Ma vist päris ilmaasjata ka ei hakanud seda kolme tuhanded, teades seda summat teile taotlema Saaremaalt lastik õppima saata siia Tartusse, seal ikka üsna kulukas. Ja see oli ikka sellepärast, et ta tahtis mind rahaliselt toetada, kuna sellest pendiumiga, mida ma küll sain oli, oli ühiselamus elades väga raske hakkama saada. Kodust palju juurde ei olnud tulemas. Mul on veel õde, õppis samal ajal Kehtna põllumajanduskoolis ja ja vend käib alles siis oli vist viiendas klassis, nii et kodus ma eriti midagi saanud, mida tol ajal 3000 krooni ühele tudengile tähendas, tegelikult. Ta oli ka suur rahase korraga kätte saada aga põhiliselt ta läks lihtsalt igapäevase elu peale, sest lihtsalt ei saanud endale midagi muud lubada. Kuna Ma teadsin, et midagi rohkemat suuremat sissetulekut kuskilt nagunii olema ei saa, et ma pean seda raha hoidma. Ja siis läkski lihtsalt niimoodi, et saite no võib-olla mõni aeg normaalselt süüa ja juuksuris käin ja nii nagu üks inimene elama peab. Ja ongi täpselt nii, midagi ma nii-öelda mälestuseks sellest summast ei saanud osta endale kuldketti. Ei. See kõlas lihtsalt tõesti väga elamiseks ära ja ma olen käinud peredes, kus on lapsi, täpselt samuti medalit ega lõpetanud maa lapsi kes ei olegi saanud õppima minna, sellepärast et kodul ei ole võimalik olnud saata. Ei, see on praegu tõesti väga suur probleem, sest maal on töökohti väga vähe, inimesi pidevalt koondatakse ja väiksemates linnades samamoodi siis tõesti oleks vaja, et keegi neid inimesi toetaksid, nad saaksid hariduse kordama ühe lugupeetud tuttav, aga rääkisin sellest siis ütles tema mulle nõnda, vaata, kuidas meie omalajal käisime tööl, minagi olen vagunit käinud tühjaks viskamas ülikooli ajal ja inimesed peavad ikka ise tublid olema ja juurde teenima. Kuidas siin Tartus näiteks ühel naistudengil, kel pealegi nii nagu me alguses rääkisime, on ka suur õpikoormus üldse noh, oleks võimalik juurde teenida. Võib-olla tohtrid ongi siin mingis mõttes suured erandid, et haiglas vahel ikka mõnikord toon või kusagil mõni laborandi koht, kasvõi pool sellest. Põhimõtteliselt on alates kolmandast kursusest võimaliku õena töötajad ja mina käisin ka kaks aastat tööl, neid. Aga õppetöö muidugi selle all kannatab ja praegu on selline tendents, et ei taheta tudengid enam haiglatesse võtta, eelistatakse diplomiga õdesid. Nii et siin on ka konkurents lihtsalt väga kõvajaam, raskem tööd saada, kuigi see töö on töö muidugi iseenesest öine ja magamata, magamata ööd tulevad kõik päeval, eks ole, välja, mida tudeng sõina, mida ta sõi, leiba, süüa jõi vett peale mõnikord, ja aga muidugi mitte iga päev, eks ole. Vahetevahel tulid midagi paremat ka lubada, aga sageli ta niimoodi oli, et toit ja toidu pealt kokku, et saaks noh, kasvõi vihikuid või midagi sellist osta. Selles mõttes on Arno Tali Sihtkapital üks tore asi, eks ole. Et kasvõi korraks, aga keegi saab võimaluse. Loomulikult ta peaks niimoodi olema, eriti eriti nendel maanoortele, kes on väga andekad ja potentsiaalikas. Neid tuleks tõesti alguses toetada, et kui nad vähemalt vaat sinna ülikooli sisse, et alguses esimese aasta kuidagi hakkama, siis edaspidi saavad ise jalad alla ja leiavad võib-olla mõne tööotsa ja saavad ikka hakkama. Alguses on kõige raskem, et te lõpetasite Kuressaare keskkooli aastal 92. Mida te teate oma klassiõdedest-vendadest? Kas on kõik jõudnud elus selles mõttes edasi, et on nad kõik õppida saanud, nii nagu nad on tahtnud või? Kõigi kohta ei oska küll öelda, aga enamus meil olid sellised linnalapsed ja, ja, ja siiski jah, tegelikult väga paljud on jõudnud ülikoolidesse ja nüüd juba ära lõpetanud ja töötavad pankades ja nii edasi arstiteaduskonda peale minu keegi teine ei valinud. Rohkem eelistati selliseid tulusamaid ameteid. Miks te ütlesite nii, et noh, nad olid linnalapsed ja siis nad jõudsid elus edasi. Kas teil on tunnet linnalaps? Põhimõtteliselt jõuab paremini edasi, mul on tunne, et linnalastel on parem majanduslik olukord, ses linnas on rohkem tööd ikkagi kui maal ja palgad suuremad. Mulle tundub näinud, tänapäeva tudengid on nagu paremal järjel, kui meie omal ajal olin võib-olla sellest, et valik on juba ette ära toimunud, et kõik lihtsalt rahalistel põhjustel ei saagi tulla siia. Ja nüüd jälle Arno Tali Sihtkapitali tegevdirektor, luurata torm ja juhatuse liige Kalju Luts. Mõni sõnab, palun tänase saate lõpetuseks nüüd analüüsiks kus on Sihtkapital ja mis on hetkel võib-olla kõige tulisem. Kõige olulisem on see mure, et raskelt tuleb raha pundjuma. Saator, sponsorid väga raske, praegu on väga keeruline aeg. Kui ma siia maalehe teisele korrusele Arno Tali Sihtkapitali lindistama tulin. 11. septembri lõunatunnil, siis ütlesid sa luurajate sinna juurest, läks ära just üks noor inimene, kes oli väga mures sellepärast, et õpingud on pooleli, aga tundub, et nad jäävadki pooleli. Paljudel lastel on probleemid ka selles, muidugi see 3000 on ainuke sissetulek, mis ka meie oleme olnud. Ma olen just esimestest, kes ütleme, Lõpetas kunagi kuldmedaliga ja sai väga ilusti Tartu Ülikooli Randsime õppelaenud alla. Aga kahjuks ja see on see 3000 on tema jaoks ainuke ära, et tal on kõht tühi. Väga tihti. See on ikka mure. No kui me oleme ka üheskoos käinud neid kasvõi õpetajale Lauri autasusid erinevates Eesti paikades kätte andmas siis on kohapeal ikka tulnud jutuks see, et maalapse kõht on tühi vahel. Ja mitte ainult nii et ta unustas söömata vaided regulaarselt, mõnel lapsel ongi kõht tühi. Kuni selleni välja, et lapsed minestavad. Kalju Luts, kuidas sulle tundub, kas see olukord meie maakoolides jätkub praegu? Kahjuks jätkub ja ta ei ole nii nii drastiline, nii ulatuslik, kui ta oli, ütleme seal kolm, neli aastat tagasi, aga ta jätkub, üksikuid on ikkagi niisuguseid, jah, tõesti on. Aga kui ennem oli küsimus niimoodi, et mis praegu rohkem muret teeb, siis muidugi Loora tarmu ikka 100 protsenti nõus, et rahanumber üks, mis puudutab fondi, aga mis puudutab Eestimaad, siis number üks on muidugi väärtuste absoluutne nivelleerumine. Kas tõepoolest, mida aasta edasi, seda raskem on fondile saada sponsoreid saada raha. No see võib öelda nii ja naa. Raskem ja raskem on sellepärast, et et väga paljudel firmadel, kes on seotud maaga maa probleemidega, eks ole, liha, piim, nendel läheb praegu väga keeruliselt. Teisest küljest kerge pöörduda firmade poole. Sellepärast et nad tunnevad ja teavad, meie fondi algus oli raske, keegi ei tundnud, ei teadnud, nüüd nad teavad. Aga ikkagi rask, no 96. aastal olite te ju eesti parim fond? Kuus aktsiaselts Põlva piimaga loomulikult, nii et see, see oli parim sponsor ja ja see oli meile muidugi au ja tunnustus ja, ja muidugi see, see oli ikka suur rõõm ka terve fondile. Nojah, aga on ju linn täis ka seesama Tallinn täisfirmasid. Asi on sellest, et rikas inimene ei mõista tihti, mis vaene vajab. Vaat ei saa aru, et maalapsel võib olla kõht tühi, nad peab kuuljate kajastamata, ei saa aru, et seesama Arnold teile konkursi lastele ka vaja raha, kas elada seesama aasta õppeasutusele kolme, 4000-ga, mis fond annab. Nii et selles mõttes need küsimused on väga komplitseeritud ja väga keerulised, aga ma ise loodan praegu, mul käivad mitme karikafirmaga läbirääkimised ja ja ma tahan lõpuks ikkagi uskuda, et nad ikka toetavad meid nagu Kemira Kemira on ehtne näide ja tõesti Agole südamest neile tänulik muidugi ka Põlva piimale Liivi kole ja, ja, ja ütleme, eesti telefon hasartmängude nõukogule, kust me ikka oleme saanud ja põllumajandusministeerium, rääkimata maalehist muidugi vaga palju valdu, kes on meid toetanud ja ühekordselt ja muidugi suur suur kummardus nendele kõikidele, sest tõesti püüame teha koos seda väga meeldivat tööd, rasked, aga mulle meeldib. Ja väga sümpaatne on see, et Arno Tali Sihtkapitalilehed on tehtud ka juba testament. Ja see oli tõesti, see vastab tõele, meie poole pöördus väliseestlane, kes ise on pärit Austriast olles härra Leoka Kaagjärve ja tema tegi testamendi. Ta õpetab praegu Tartu ülikoolist ja ta läheb praegu ja Tartus elab ja kohtusime temaga ja, ja nii et me siis oleme tema pärijad. Ega midagi, mida siis soovida ühele tublile fondile, viie aastaseks sünnipäevaks, mida sa ise sooviksid ikka seesama raha või? No raha ja ma arvan, et natuke päikest ja natuke õnne ka nii fondile kui nende lastele kõikidele, keda me oleme toetust, see on mitte ainult meie juubel, see on ka meie kõikide kõikidele lastele õpetad Tootsi õpetajale mauride, et ka nende sünnipäev ja Tootsi peenra võitjatele ja kõikidele, see on suurem ja pere sünnipäev. Ja sünnipäevapidu peetakse koos sellega, et järjekordset Arno Teele stipendiumi saajad siis saavad oma stipendiumi. Et 25. septembril Mustpeade majas. Ja see on juba tavaline traditsioon Mustpeade majas ja on teada, et meil tulevad ka laulma Eesti televisiooni laululapsed Aarne Saluvere juhatusel ja, ja tulevad meie sponsorite, on kõik kutsutud kohale ja külalised teiste fondide esindajad, nii et me kutsume ja palume kõik ei tule meie väga pisikesele peole. See oli saade eluring. Ja me kohtume jälle kahe nädala pärast.