Kuule keele enda ees ja hoidsin seda paika, aga näe ta. Te kuulete, laupäevast keskhommikuprogrammi stuudios on Reet Made ja muusika poolelt on oma soovitused andnud Heli Teedla. Kain Tammesson laulis rändur mehest. Eks suvine aeg pakub võimalusi igasugustele rännumeestele ikka küll ja küll on veel puhkuste aeg ja nautigem vaba aega, reisimist ja matkamist. Aga vahel jah, vahel võib mõni esialgselt kavandatud lühikene reis kujuneda päris pikkaks. Nii juhtus ka pikka blondi noormehega Hiiumaalt rändur mehega. Ja kohe-kohe ulatan talle mikrofoni. Meie reisimeeleolu ka juhatab sisse muusika, mida kuulete. Lembitu Inno, kas praegu on puhkus? Väiksel-vaiksel pausi tulin Eestisse, kuna kuumus tapab ära türgimaal ja Eestimaal. Kodu on Hiiumaal, Hiiumaal, Kärdlas ja ma olen Kärdlas käinud mõni aeg tagasi. Minu meelest oli see maailma kõige rahulikum paik. On küll on küll, võrrelda Türgiga, siis Hiiumaa ja Türgi on tehes töö ja väänan Türgis temperatuuri vahe juba, eks ole, Türgis on praegu juuli august pluss 50 päikse käes, siis Hiiumaal on rõõmsalt 24. See on päris hea. Kuidasmoodi üks Hiiumaa poiss on sattunud türgimaale ja niimoodi, et nüüd siin Eestis Hiiumaal käib puhkamas ainult. No see, see on natuke pikem jutt on, aga ikka laulan need külmadest ilmadest, isu sai otsa ja sõitsin lõunasse teele. Siis sõbraga sõbraga otsustasime, et sõidame Vahemere äärde vaatama, et kuidas seal on. Sattusime türkia seal, otsustasime siis, et lähme marmorisse, see oli siis talvisel ajal ja meie inimesele seal meres ujuda ei ole talvel ka palle. Türklased isegi ei käia, see lummas, see oli alguses, oli fantastiline. Nüüd ma olen seal olnud poolteist aastat ning ma olen sellega juba harjunud, enam-vähem. Kui soe, siis esialgu sellel esimesel ujumisel, esimene, kui me öösel saabusime, siis me läksime kohe läksime ujuma ja ma kaldun arvama, et see vesi oli kuskil pluss 15 pluss 17 päris tavaline. No päris tavaline, eks me taha ikka ka, et meil oleks suvel randades, kus 21 aga oib ujuda küll. Sel suvel on veetemperatuur marmorises, ütleme keskmine temperatuur on kuskil pluss 25. Natuke nihutab ikk. Niisiis tuli tahtmine natukene reisida ja maailma näha ja, ja nii hakkas meeldima, et sai otsus langetatud. Ega niisugust otsust vist väga lihtne teha ei ole või. Äkki ongi jah, ega teda väga lihtne, väga lihtne teha ei olnud, aga lihtsalt mõte tekkis sellest, et et peret ei ole ja ütleme kellelegagi otseselt seotud ei ole nii kaua siis võib ringi vaadata ja ja proovida mujal ka midagi korda saata endale tõestuseks, et Eesti inimene sõidab mujal midagi ära teha. Et siis ta ainult Eestis, et see igal juhul see tuleb kasuks, soovitan kõikidele. Alguses oli selline turisti elu ja oli väike matkaraha kaasas, aga ühtäkki tuli hakata ringi vaatama, et niimoodi ikka elada ei saa, et peab leidma töökoha ja missugust tööd võib üks eesti poiss minna Türgis otsima. Ja kui meie saabusime marmorisse, siis seal oli veel kuueli turismisesooni alguseni aega ja loomulikult me tahtsime seda näha, millest meile räägiti, et mis seal suvel toimub ja selle nimel me siis olime selle kuu ära. Ja alguses me töötasime, töötasime restoranis, disainisin seda restorani, tegime ta suveks valmis, ühesõnaga siis hiljem pidime seal tööd saama. Tuli veel, tuli sinna paar sõpradele külla ja siis me neljakesi hakkasime seal tegutsema. Me olime, esialgu olime restoranis, oli mina olin baarmeni, mu sõber oli siis ettekandja. Aga peale paari nädalat, kui see turismi sees on, algas juba siis kohalikud said aru, et me räägime nii palju keeli, et meie koht ei ole seal ja siis tuli nii palju pakkumisi, tuli igalt poolt ja siis kes oli üks sõpradest läks naha poodi tööle, teine võeti kullapoodi, siis mina oleksin turismifirmasse, hakkasin siis turistidega tegelema, millele ma olen siis tänase päevani on jäänud seal. Teised sõbrad tulid küll tagasi, tulid Eestisse tagasi, kui suvi läbi sai. Aga neil oli seal väikene koostööplaan, oli siis mõttes fristors eesti Tristoursiga, millest siis tänase tänane kevad sai siis asja ja läks päris hästi, et alguse sai see siis sellest, et läksin Türgi kohalikku firmasse tööle ja kõik asi hakkas arenema. Tegelikult Eestimaal ei ole üldse õpitud ei turismiasjandust ega mitte midagi sellist, mis oleks ligilähedalgi sellega seotud. No ja see on, see on väga naljakas. Olen, ütleme kuni kaheksanda klassini, siis ma olin džikis, õppisin Otepää trükis laskesuusatamist, peale seda tuli minuga amet valida ja olin, õppisin Rakveres, õppisin mööblitisleriks, seda läheb elus igal pool läheb sellist tööd vaja, teed endal kodus kõik valmis ja inimene õpib kogu elu, midagi teeb ju kogu aeg lisaks õppima. Ma arvan, et see antiikajalugu ja sellised idamaad, et see on väga-väga huvitav on ja ma ütlen, et mul on huvidestelevast. Ja praegu siis töötab Lembitu Inno Türgis giidina ja mina sain teiega kaudselt tuttav, aga nõnda, et üks inimene, kes oli türgimaal käinud, ütles, et et seal on üks fantastiliselt tore noormees, kes on giid ja et temaga ekskursioone teha on lausa lust ja rõõm. Nii et järelikult see niisugune ajaloo õppimine, nii-öelda iseõppimine, iseenda koolitamine, see on läinud 10-sse. Jah, ma arvan küll, nii, et kui see turismiasi algas, siis ma palju õppisin, õppisin üle kohalikelt türgi giididelt ja kõik seda just Eeeffesušesus, mis on siis üks maailma maailma vanemaid linnasid ja peetakse siis meie kultuuri ja ühiskonna hälliks. Tohutu ajalugu on seal ja selle siis esmalt ma õppisin seda siis türgi kohalike giidide käest, aga saabus talve Adrimise on jäi siis lõppes ära. Kolm kuud oli sihuke puhkus talvel, siis ma panin tõsist rõhku, panin õppimisele, õppisin türgi keelt, õppisin ja õppisin ajalugu, õppisin türgi poliitikat, majandust, kõike, kõike, kõike, mida mul võiks vaja minna, et siis tegeleda konkreetselt juba sadade eesti inimestega, keda nad ristorsiga siis koos sinna tõime. Kõik need turistid, kes tulevad, need on eestlased. Jah, suuremalt jaolt küll küll on vene inimesi, aga noh, ta on ikka Eesti Eesti kodakondsust või siis on kas rohelised või hallid passid, Türken selles suhtes hea sisse saada, et seal on viisa, on piiri peal, on, see ei tekita suuri probleeme ja inimestele. Aga ristorsiga on tulnud ka šotlasi, soomlasi, inglasi, nii et ta on sihukest rahvusvahelist saime ka sealjuures. See jutt, mis siis ütleme, teil tuleb rääkida valdavalt ikkagi eesti keeles või vahel teete ka nõnda, nii nagu mõned heade õppinud giidid teevad, et kasutavad seal kaks-kolm kuni neli keelt korraga. Ahjaa, sellist teed, see on kohutavalt raske on niimoodi teha kohutavalt raske ja eelmine aasta ma tegin sellist tööd, kolid, segarühmad olid, rääkisin soome keeles eesti keeles ja siis inglise keeles ka veel aga tänavast, kui me nüüd ma olin Christoph esindaja olin marmorises, siis meie töökeeleks oli ikkagi eesti keel oli ja Eesti inimesel peab olema eestikeelne teeninduskoha peal ja ma usun, et see meeldib kõigile. Nii, aga, ja nii palju, kui meil oli grupis ka palju, ütleme, vene keelt kõnelevaid inimesi, kes ei ole jõudnud veel eesti keelt selgeks õppida, et kõigest aru saaks, siis nende küsimustele vastasin hea meelega ka vene keeles. Probleemisid ei olnud sellest sellel tasandil. Te ütlesite, et kui te alustate rühmaga, siis kõige esimene asi, mida te kätte võtan, üks kooliatlas, see on praegu siin kaasas ka. Oi, väga naljakas, see, see on olnud mul igal pool ekskursioonidel kaasas ja ma olen seda eesti inimestele näidanud, tähendab, miks ma seal atlase ostsin sellise atlastan kooli lasteatlas. Asi oli sellest sõpradega, Türki läksime, meil oli algul plaan, et me sõidame ikka edasi sealt veel, et me lähme käin Indias ja vaatame sealt nii. Aga paraku meie Euroopa atlas sai otsa Türgiga jaa, marmorises või siis ütleme marmorises ei ole üheski kaupluses müüa maailma atlast mitte üheski. Ja seetõttu ma läksin kooli ja küsisin kooli õpetaja käest, et kas teil üldse lapsed õpivadki Sophiat maateadust. Ta ütles, et ohujaht, meil on olemas õpikuid ja meil annatlast, no vot siis ta müüs mulle, nende hind on taga. Sind oli 270000 Türgi liiri. Nii, ja nüüd ma siis räägin atlasest. Esimene lehekülgatlases on Istanbul, Suurlinna õpetaja räägib lastele ja et maakera tiirleb ümber päikese põhitõed. Teine lehekülg, teeme lahti. Siin on siis suur suur maailmakaart, poliitiline kaarti ja poliitilise kaardi all on lipud. Ning õpetaja hakkab lastele rääkima lippudest siis lippude järjest, see on selline. Esimene lipp on türgilipp. See on meie kodumaa. Teine lipp on Eesti lipp, see on tähtsuselt teine riik ja peale seda tulevad Ameerika Afganistan allmaania, türgi keeles on see siis Saksamaa, need tulevad siis tähestikulises järjekorras ja nii nagu nii, nagu peab olema. Ja see jäi siiamaani mõistatuseks, et miks see nõnda on, sest et siin, kui on ääre peal loetletud riigid, siis on ka esimene Eesti Eesti number üks. No siis oli ju päris selge, et see on see õige maa, kuhu tuleb jääda. Jah, tulevased põlved teavad kindlasti türgi keelt, lapsed, kes nüüd edasi, kas nemad teevad kindlasti? Kes siis tõesti on, aga kui palju tegelikult eestlast teatakse, sest et tavaliselt on küll nõnda, et mina olen kogenud väga hästi tuntakse Istanbulis näiteks venelast. Ja samas ootamatult hästi tuntakse ka soomlast. Sellesse natukene pikem jutt on, aga ma räägin seda nii, et Türgi on jagunenud üldse nelja ossa. Istanbul on suur kaubandus, suur äri, Euroopa linn. Niisiis tuleb Vahemere rannik, kus on marmorist, see on siis turistide paik, kus on raha, kus inimesed elavad lahedat elu, manulevad kõigile ratasshowl Kesk-Türgi, seal see on siis maa, kus inimesed elavad peost suhu, nii palju põld annab seda, saavad muud midagi. Ja siis ida türgi ehk ta siin poliitilistel teemadel apelleerida, aga kurdi alad? Seal, see probleem on see nüüd üldtuntud igal pool seal on siis inimestel naturaalmajanduslammas, see on kõige kõvem raha valuuta, millest saab kõik kätte. Nii, aga kuidas eestlast teatakse Istanbuli kohta? Ma ei oska küll öelda, kuidas seal eestlast teatakse, aga olen kuulnud, et eestlased käivad ka ostmas seal ja käivad käivad, ostavad suurte kogustega kaupa ja toovad selle siis kas siis meil kadaka turule, kus neid müüakse. Aga marmorises? Eestlased kirjutasid ennast suurte tähtedega. Ja just selles seetõttu, et Eesti inimesed on niivõrd avalad, on võõral maal Eestis Eesti inimesed, sellised ei ole, seda näeb kõrvalt. Ja eestlast tuntakse kui väga-väga head turisti. Ka neile pakutavast meie jutt lepitu unnaga sealt edasi hargnema hakkaski ja enamasti on selle pakutava kavas ka õhtu koos nabatantsu jälgimisega. Türgi nabatantsu võid marmorises võib küll näha, seda serveeritakse just turistidele vana nabatantsu, kus sultanid, tal olid seal endal tantsijat, kes tulid, kusjuures nabatantsijad ei pruukinud alati olla mitte naised. Nabatantsijad võisid olla ka mehed ja siis transestiidid. Nii ja praegu Türgis rattad on tohutult, paljudel on selles tiiter ja nüüd meie inimesega. Ma nimetan neid inimesi, kes mingi hetk Türgis on käinud kellega me oleme kuulnud, kus seal siis meil on selline üritus oli türgi Snaith, türgi öö. Ja seal siis selle õhtu nael oli siis üks nabatantsija, kelle nimi on kinni, kes on Türgise türgi televisioonis esineb kogu aeg Türgis üks tuntumaid. Ta on täielik professionaal ja tema on mees. Aga naisnabatantsijad neid marmorises igal pool, sest nad teenivad raha sellega, miks hotell kutsub endale õhtuks restorani nabatantsijad, see toob inimese restorani nii ja siis naba tantsijal ei maksta selle eest, nabatantsija käib, ise käib, tal on siuksed klõbinat, klõbistab oma näppude vahel ja keerutab siis oma naba. Kui hästi või halvasti ta seda teeb, väga erinevate tasemetega, need nii ja siis inimesed panevad talle lihtsalt raha, aga kas siis nende ilusate kuldsete rinnahoidjate vahele või püksikeste vahele, mis tal on nii ja see on tema teenistusse. Aga kas nabatants, see on ju tegelikult ikkagi rahvuslik traditsioon, et kas selline on ka olemas, ütleme küla tasandil kuskil seal Kesk-Türgis, kus tavalised inimesed elavad, vahel pidu peavad? Ei, ei. Selline asi on tekkinud ikkagi kihistumisega, nabatantsijad politseis ilusti kullatud tatud, nad olid tantsijad ja see tuli ikkagi, see tuli ottomanide ajal tuli see sest Türgi külaelu on religiooniga nii seotud, et selliseid tüdrukuid ei leidu kyla ükski isa enne lööks oma tütre vist maha, kui tütar läheks kuskile nabatantsu tantsima, külas sellist asja ei ole ja aga islamimaades on see levinud laialt, näiteks ütleme Egiptuses, Egiptuses, seal esitatakse teile samamoodi nabatantsu ja paljud on vene tüdrukuid, on kestantsivate, teenivad siis sellega Vahemere ääres raha ja nad, ma võin öelda täitsa julgelt, nad tantsivad palju paremini kui türklased ise seda teinud. Nii et see on ikkagi haaremist pärit, seo löögid seal. Aga see muusika, mis päris rahva juurde kuulub, see on kurb, ma ütleksin, et türgi muusika on pisut kurvavõitu, eriti selline rahvamuusika sai üsna palju palu kuulatud läbi, et mida siis pühapäevasesse programmiga sobiks panna ja mingisugune väike nukker alatoon oli neil kõigil olemas, aga järgmine muusika peaks viima kaugetesse aegadesse ja nimelt Ottomani impeeriumi aegadesse. Lembitu, milline paik teile endale kõige rohkem meeldib nendest kohtadest, kus te turistidega käite? No kuna ma enne ütlesin juba oma huvi ajaloo vastu teost antiikajaloo vastu, siis ütlen kindlasti effesus, effesus, linn, mille ajalugu ulatub siis kuskil 3000 aastat tagasi, mida teatakse. Ja tema õitseaeg oli siis Rooma impeeriumi ajal. Nii et meie inimesed teavad vähe, teavad effesusest, aga need inimesed, kes seal on käinud, nad on, nad on veendunud selles, et see on väga hea koht, mida peaks iga inimene vaatama. Et mis, mis elu siin maa peal väärt on, eks ole, keskaegse läks kiiresti, seal pole midagi, aga see kultuur, mis on effesuses see seal midagi, midagi enamat kui praegu Türgis. Kõik kanalisatsioonid, kõik asjad, keskküte oli majades sees, soe vesi tuli majadesse sisse, kujutate aitäh ja seda siis 2000 aastat tagasi. Kui nende elektrit, mitte midagi praegu on Türgis kanalisatsiooniga probleemid, eks ole, tualetid hoopis teistsugused seal sellel ajal olid, seal olid tualetid olid olemaski, majades. Mis effesusest võib, võib loetleda sellised asjad, mis seal on, tõesti löövad, on see Testasusest on maailma esimene reklaam pärit maailma esimesed rahad on effesusest päri. Milline see reklaam oli? Mida ikka võis reklaamida sellel ajal, tähendab reklaam oli bordelli kohta vanaisa siis oli suur, merelinn oli ja seal oli väga suur sadam, oli muide ehtesuse kõrvale võib-olla inimesed, kes kõiki seitset maailmaimet teha siis seal tennisetempel, tähendab Efesose linn on siis ehitatud Artemise templi kõrval. Nii, ja Artemise templi ette ehitati siis suur sadam ja sealt tulid siis kaupmehed, tulid sõdurid ja Pole, erisus oli kolm peatänavat oli ja ühe suure keskmise peatänava peale oli siis kivisse raiutud jälg, jälg. Nii see oli parema jalajälg, see tähendab seda, et tuleb astuda paremale poole teed. Niisiis olid kaksid antolid, südametes olid augud sees ja varas oli läbi löödud, sealt süda on purustatud. Ja alla oli, siis oli naisterahva Peeaa kroonitud naisterahva peale, et kui sa astud sinna, siis sa leiad sealt kuninganna. Ja neil oli see kõigele reklaami keskel oli siis väikene pauk oli ja selles augus oli siis effesuse raha ja see tähendas seda, et maksmine toimub sularahas. Selline reklaam on ja see on tänapäeval väga hästi näha. Kuidas ta sellest rääkima hakata, see jutt, läheks, läks päris pikaks läheks ja meie ekskursioon olinit algusest tegime, ekskursioon oli meil eksases, linnaekskursioon oli viis tundi. Aga teate, kui seal on 40 kraadi, on päikese, kes kuum siis meie inimesed ei jaksa seda taluda. Ja siis me miin minimaalne aeglasema neli tundi seda teha, pikenes raadiosaadet, saade on, raadiosaade on tilluke jaa. No võta teistasuse algus. Selle kohta räägitakse mitmeid legende, kuidas on alguse saanud, täpselt ei tea, ja kuna istasuses praegu kaevamised käivad ja Türgi riik ei ole seal kaevamisi teinud, türklane armastab raha rohkem kui vana-ist, nii Bristitava tohutult raha sisse, aga nüüd siis on hakatud ehtesust uurima ja kui ma ütlen teile, et seal on 90 protsenti on veel uurimata sellest linnast, see on suur suur linn olnud, kus elas 250000 inimest. Siis need uurimised võivad anda väga-väga häid tulemusi ja täna see kantika lugu, milles praegu teatakse, see võib kohe 100 protsenti, mõned faktid võivad ümber pöörduda. Inimesed, kes Türki tulevad meeste suhtes ära, räägime kohapeal asjast. Ja kui me nüüd oleme kahe päeva reisil, siis kahe päeva reisi esimene punkt oligi Eeeffesus, meil käime vaatame ja samal õhtul me sõitsime siis Pamukalees või Pamukale, vaid kuidas seda parem on öelda eesti keeles. Mida siis kujutab Pamukalees Pamukalees paljud inimesed teavad seda ka piltide järgi, sest see on maailmas on ainulaadne koht, on selline ainulaadne loodusimevalged nagu suhkrubasseinid. Ja noh, kes vaatab suhkur, kes vaatab. Nii, aga tegelikult on siis tegu ühe kaljuga, üks suur kalju mille peal on üks antiikaja linn euroopolisse maailma üks vanemaid, tänapäeval säilinud, surnuaedasid neuroopalis. Nii, selle kaljunõlva on kõik valge. Kui te vaatate seda seal kolm kilomeetrit, on see pikk ja kõrgustan tal kuskil 200 meetrit. Nii kui te vaatate, kuidas teile tundub, et kosk, mis on langenud alla, on korraga ära kivistunud Venera jääst jäätunud. See tuleb sellise kaskaadina üsna palju on neid astmeid. Langeb, ja miks see tekib niimoodi? Tekita siis väga lihtsalt kilomeetri kõrgusel merepinnast tulevad välja soojaveeallikad, vesi on seal 36 kraadi soe ja vesi langeb, siis mõõda neid, Astanguid langeb alla, jättes siis kaltsiumi, moodustused, kaltsiumi vesi, mis sealt tuleb ja samasse vesi värvib seda maastikku. Nii et kui te seal peal olete, siis suvel näiteks jälle selle suure kuumusega siis valge kaltsium ei lähe kuumaks, te käite külmal maal, käite nii, aga ta ei ole nii, ta ei ole külm nagu jää. Ja noh, need pildid, mis seal teha, saab tohutult ilusad. Nii, ja see vesi, kui ta, ta, mõtlesin, et ta on 36 kraadi, on soe, siis 36 kraadi juures, kui inimene sellises vees pidevalt regulaarselt on, siis on inimese veretemperatuurid on seesama ja ta aitab tohutult paljude haiguste vastu. Ja kuna tegu on kaltsime veega, siis inimesed joovad seda ja see aitab paljude soolajaseerimis haiguste vastu. See on oma omaette teadus. Ja oli siis niisugune legend sellest sellest mäest näiteks noh, räägin selle legendi luterlased on väga naljakas legend. Et kunagi oli üks hästi, kuule tüdruk. Äss, tõesti kole tüdruk oli ja keegi ei tahtnud teda naiseks endale. Ja kui neiul saabus aeg kätte mehele minna, siis tüdruk oli nii kurb ja ta ronis sinna Pamukale kalju otsa ja hüppas sealt alla. Nii, aga juhtus nii, et ta kukkus selle thermaal basseini vee sisse, mille põhjas on see kaltsiumi savi ja käisime oimetult lamama. Aga samas tinisli kuningapoeg, Tõnis linn on seal kõrval, on tänapäeval ka suurlint. Lynisli kuningapoeg ratsutas mööda sealt ja läks vaatama, mis seal kukkus alla. Ning ka selle tüdruku juurde jõudis, võttis ta kätele. Ja mis ta nägi olnud kaunimat tüdrukut maailmas ka see tütarlaps ja noh, siis nad loomulikult abiellusid elavatena päevani õnnelikult, kui nad veel surnud ei ole. Selline tekkinud. Ja kõik maailmatüdrukud, need, kes arvavad, et nad ei ole veel nii kaunid, kui nad tahaksid olla kipuvad sinna basseini. Ja, ja kindlasti kindlasti, aga seal on väike väike, aga on juures, sest seal on nüüd kogu aeg on see viimased aastad, on see olnud turistide käes, turistid kõikjal käia. Aga tänavu aastases Unesco otsustas, et nad peavad selle vähemalt aastaks sulgema selle paigasest, seda valget maastikku. Et 5000 inimest, kes seal päevas peal käivad, turistid ikka määrivad, hävitavad seda kõvasti. Ja seda peab kaitsma lihtsalt türklased ise. Ma arvan, et ei oleks seda teinud seda asja just Unesco survel, sest see raha, mis sealt sisse tuleb, see on ikka vägev. Ja kuna meie saade on tõesti tilluke jaa, ei ole mitte sugugi neli-viis või enam tundi riik siis ei saagi võib-olla rääkida sellest, et Lembitu on ka instruktor ja õpetab alle sukeldumist. Esimest korda käisin, ma arvan, elus sukeldumas, sukeldumine võttis mu hinge. Nii, ja nüüd ma olen siis sukeldumisega väga-väga tihedalt seotud ja. No tõesti, see on minu hobi, ma tahan sukelduda peale seda korda, nüüd kui ma esimest korda käisin, tahaks igal pool sukelduda kogu aeg. Ja kui eestlased olid seal, siis paljud tahavad käia, ütleme, noored inimesed, kes tulevad kõik ikka tahaks ära käia sukeldumas. Ja no meil on olnud kinniseks ole ei tohtinud ju, kui oli Nõukogude Liidu Aegi tohtinud käia meil sukeldumas sõjalis-spioonivarustus ja maailmas teised inimesed, kõik käivad. Ja nüüd olengi nende inimestega, olen neile teinud seda selgitustööd, koolitust, kuidas sukelduda ja algul on siis teoreetiline osa pärast siis praktiline osa ja nii, et inimesed ikka saavad sukeldumas ära käia, saavad selle tunde sisse, sest kahjuks selle ühe korraga paberit ei saa inimestele veel anda. Aga no see on siis pärast, teeb inimeste enda siin kohapeal on võimalik paber ka teha, ka need on kolme, kolme neljapäevased kursused on täna, maksab natuke rohkem. Aga et see ükskord just vee all ära käia, sukeldumas näha, milline on veealune maailm, see on lummav. See on midagi erilist, oleks nagu kuu peale sattunud midagi sellist. Aga seda? Aga täna ei taha siiski türgi maad niimoodi siin hüvasti jätta, et sellest ütles vähemalt, et me ei räägiks türklastest ja sellest ehedas türgi maast. Kui on ära õpitud keel, siis on kindlasti palju sõpru ja on võimalus olnud käia ka kodudes ja vaadata, et millised on need elud ja traditsioonid. Ja On see ikka palju teistmoodi, kui Eestimaal. Jah, on küll väga-väga palju teistmoodi ja sellega kohaneda, sellega tõrjuda, kuidas seal on, see võtab teatud aja ja ma usun, et minul oli abi sellest, et mul ei olnud ühtegi teist eestlast ei olnud seal, et kuma türgi keelt õppisin ja selle ma sain päris kiirelt sain enam-vähem suhuks, kaks kuud õppisin oma käe peal nii vähe, ainult kaks kuud. Kui inimene tahab midagi, siis on kõik võimalik. Ja siis minu sõber oli Mustafa ka on, kes mul käis nüüd Eestis käis külas, olime siin mõned nädalad. Niisiis Mustafa abiga sain seda keelt ilusti õppida ja mina olengi seotud siis selle turismifirma omanik, kes Türgi pool on siis Mustafa on selle omaniku noorem poeg või noorem vend on ning nendega perekonnaga siis neil on hästi suur perekond on ja kui ütleme, Itaalias oli, maffia on kõik, me teame, mis on Itaalia maffia, eks ole, see ei ole vene maffia seadis sugulussidemetele põhinev sihukene hierarhia, kus inimesed aitavad 11, hirmsasti hoiavad siis Türgis on see täpselt samamoodi ja kõik sõltub perekonnast, kes sa oled, kuhu sa saad tööle, kuhu sa saad ülikooli. Kõik see sõltub perekonnast, mis perekond teil on, kui näiteks peres on tütar ütleme sea tütar läheb mehele ja mees jätab ta maha, siis vanasti võis isa oma tütre tappa, selle eest ta tegi perekonnale häbi, ta ei olnud hea naine mehele. Aga tänapäeval on see väga-väga halb maine, kui, kui lahutavad inimesed ennast näiteks või kui tüdruk käib üksinda diskoteegist kuskil. See, see on väga, see on väga paha mainet perekonnale, sellepärast seda ei lubata. Perekondade võimus Türgis võiks tuua näite, sellised näiteks Türgi valitsust kontrollivad konkreetselt kaks perekonda. Ja sõjavägi. See on siis perekond Kotš ja perekond saab andja, kes kontrollivad türgi majandusest umbes 90 protsenti. Ja valitsus on siis nende kolme jõu vahel nagu klaas vett, keda nad loksustavad. Ja perekonnad, see on võim. Ja nüüd see perekond, kus, kellega Ma olen seotud, mind võetakse selles perekonnas oma poega. Kui mul on probleem, ma lähen, lähen nende ema-isa juurde, siis ütleme selle perekonna isa juurde. Nende perekonnas on kaheksa last, kõikidel lastel on juba endal lapsed. Teekonnal on siis marmorises on viis hotelli omad bussipargid, omad restoranid ja see on päris päris arvestada perekond. Ja ka minul on probleem, ma arvan siis ma, ma lähen perekonna isa juurde, lähen võtan ta käe, suudlen kätt, panen otsa ette. Tähendab, niiet suudlen kätt ja panen tema käe endale otsaette. Ja siis ütlen talle, et mul, mis probleem mul on, milles ma abivajaduse ja siis ta kuulab mind ära ja siis ütleb, mis ma peaksin tegema või kuidas olema? Et see selline on. Minu seos on perekonnaga. Talvel saime olla koos, sest mehitasime talvel Mustafa kosmeeningulise naljakaid mõrvades. Nii, ja siis me olime seal kodus, olime kodu juures, ehitasime neid ja siis pidevalt, ma sõin nende perekonnas, aga see on nii, et sa pead minema söömas ei tohi jätta minemata, kui nad sind kutsub. See võib olla väga suur solvamine millest ma väga-väga palju õppisin, Türgi peretraditsioone pere kokku, hoidust on Ramadana Ramad annan üks usuline püha paastupüha on ja see on aeg, kui inimesed ei söö päikesetõusust, kuni päikeseloojanguni Nad ei tohi mitte midagi sellel ajal teha ja ma tegin selle solidaarsuse mõttes, ma tegin kaasa, kuigi ma ei ole moslem, ei ole, aga ma tegin selle kaasa ja soovitan seda ka Eesti inimeste teha, see on väga, see on väga hea just enda hingeliselt seisukohalt, et kõik see tervis, tervis ja hinge, see. See on väga-väga huvitav asi. Ja kõik need traditsioonid tegid selle kaasa ja ma võitsin ilmselt perekonnas palju poolehoidu selle asjaga. Ja ma olen kuulnud, et pärast päikeseloojangut toimub jälle hiiglaslik söömapidu. Jah, olenevalt perekonnast, kuidas kuskil hiiglaslik söömapidu toimub Bayraami ajal. Banaan on siis, kui raamat on esimene, ütleme, usuline selline püha, siis järgneb kohe Zucker Bayram ehk siis suhkru Bayraamakus siis vastandilt sellele, et sa ei tohi midagi süüa juua, siis sa tohid teha kõike, tähendab, sisenetakse kauplustes, tänavatel jagatakse maiustusi ja selle Bayraami aegse hiiglaslik söömapidu on. Siis kutsutakse igale poole sõime kuskile söömata. Kuidas siis Masteron? Noh, kuidas naiste elust taustaks naiste elu on Türgis hästi palju teistmoodi. Kui me võrdleme Taanit ja Türgite, siis 100 protsenti on erinevus kohe. Naised on üldiselt küllalt, ma ei taha kasutada sõna ahistatud, aga nad on mehe võimu all. Ja naine ei oskagi midagi muud tahta, ta armastab mees, ta tahabki niimoodi olla. Ja tööjaotusmenüüd peres on väga ilusti paika pandud. See on siis mees, teeb äri ja naised teevad siis kõik ülendased, issand hoiab lapsed, remondib kodus, kaevab, kartuli, istutab, julgevad, käib poes. See naised. Kas liiga raske ei ole ka või on neid naisi, tõstis palli ühel mehel? Praegu see aariumite asi, see enam nii nii ei ole, nagu see vanasti sultamitel oli, et tal on seal mingi 50 naist, enam nii ei ole. Aga see aariumite asi ei ole täitsa kadunud, see on koraani järgi on see lubatud ja kui on ikka usklik perekond, religioone perekond, siis neil võib-olla seal kaks-kolm naist, aga see sõltub kõik sellest. Paljud ei vaata neid naisi ülal pidada, eks ole. Naisel peavad kõigil võrdsed tingimused olema, tähendab, kui on normaalne juba selline tänapäevane noorte perekond, seal enam ei ole see nii, aga vanemate vanemad inimesed, kes on, siis mõtlen umbes nii, ütleme 40 üle 40 siis nendel on kindlasti on nii, et mehe roll on ikka teine naise roll kõvast. Võin tuua näite sellest, mida ma ise oma silmaga nägin. See oli nii. Mees sõidab diisliga, sõidab lihtsalt diisliga, naine kõnnib eesli kõrval, käe otsas on kaks suurt kotti ja kottide küljes ripuvad veel lapsed, kes karjuvad, Anne, Anne, Anne. Annan türgi keeles, ema on nii, et sealt on näha siis, mis mees ei võta enda kätekotte, kui diisliga sõidab. Eestlane läheb türgi maale puhkama. Kuhu sõidab türklane? Türklased käivad väga vähe, käivad puhkamas ja põhiliselt, kes siis käivad, käivad puhkamas suurlinnadest, Istanbulist, Istanbuli inimese viis, mil inimesed need on, miljonilinnad on ja kuna seal liigub raha ja nendel inimestel on võimalik puhata. Põhiliselt nad käivad Itaalias, sõidavad puhkama Itaaliasse, kes sõidab Ameerikasse, sest türklastele ka see asja alles lahti läinud. Stan kuskilt Eestist on kuskil viis aastat maas, kogu kogu see Istanbul on jah, enam-vähem võrdne, Istanbul on hoopis omaette organisatsioon, on öelnud, et see üldse ei sarnane mitte midagi. Aga muud Jürgen Eestist on ikka kõvasti maas vastavalt regiooniti. Nii käivad Itaalias käivad padjad puhkamas. Ja türklastel on üldse probleem, on viisadega, et kuhugi välja saada, Türgistab keegi, ükski riik ei taha neid eriti viisat anda. Sest noh, teate ise Saksamaal, Skandinaavias, mis ma mõtlen näiteks, kes on päris palju. Jaa, türklasi eriti piirab selline asi, ütleme naised, türgi naised ei käi reisimas sel põhjusel üksinda, et nad on mehest sõltuvad. Türgi naine ei lähe näiteks maantee äärde hääletama mitte kunagi ta enne hüppab kaevu, aga maantee äärde hääletama ei lähe. Ja mehed saavad reisida siis, kui nad on sõjaväe läbi teinud. Sest nendel ei ole pass Türgis passinud saavad siis, kui tal on nii palju raha, et ta tahab reisima minna, umbes nii, nagu meil olid, vanasti olid, need välispassid olid samamoodi. Ja neil on muidu no teil on kasutuses selline isikukaart on, tähendab näitajad, isikukood peale sans nendel nagu tunnistas, kes nad on. Nende aga tahaks lõpuks kuulata veel. No ühesõnaga ütlesin, et Eestis on väga tore aitäh selle saate eest. Ja ka nädala pärast ma sõidan Türki tagasi, siis on seal natukene külmem ja praegu on väga-väga palasel. Ja saimegi tuttavaks Hiiumaa noormehe Lembit, too Innoga, kellel külmades talvedest isu sai otsa ja asus lõunamaa poole teele paremini Lembituga ja ka türgi maa ja türklastega saate loomulikult tuttavaks, kui lähete ise sinna kaema, et kuidas elu-olu on. Maades tal suu sai otsa ja orase ja. Päikest ei. Ikka koolis. Kohtasin töödruktuur tumedas öös. Keelehaava. Sai. Suur. Tähendab. Rännuotsa ei saa ja tagasi ja olen. Oled sa aega?