Saade maailmapilt jätkub meenutustega nüüd siis Türgi maast nii aastatetagusest, türgi maast kui ka tänavusuvisest ning stuudios on Vahur ja reetmade. See oli õige mitu aastat tagasi kui me istusime Odessas ühele suurele laevale, mis oli otsast lõpuni täis turiste suurelt Nõukogude maalt ja sõitsime selle suure kruiisilaevaga Türgima. Kuule, ma mäletan, siis kogunesid kõik laevatekile, kui me hakkasime bosporuse väina telelähenema oli üsna põnev vaadata, kuidas laev väinale lähenes, kuidasmoodi ta sealt läbi sõitis. Tuleb isegi mitte see, et Gruusia grupp oli laeva vööris, seda otsest sisenemist. Vaatamas ja siis mina püüdsin sellest kangesti ka pilti võtta ja siis gruusia laste selja tagant head foto kohta leida. Teine põnev hetk oli see, kui laev hakkas sisse sõitma Istanbuli, siis kõike katsusid vaadata, et see on nüüd Euroopa pool, see on nüüd Aasia pool ja selline ootusärevus oli hinges hästi uhked ja ma ütleksin, rikkad majad olid seal Euroopa poolel ja tohutult palju. Satelliitantenn. Ja, ja no muidugi Istanbul on üldse üks Euroopa vanimaid linna ja ka pika minevikuga ja uhkemaid linnu. Mina püüdsin lugeda Ta kokku neid mošeesid, mis merelt paisside põhispitsinga ära mõistatada, seda, milline nendest on Istanbuli põhimošee ehk kunagine haagija Sophia kirik, aga selle mere pealt esmase vaatlemisega see küll ei õnnestunud. Hiljem tuli ikka turismibussiga kohale minna, Need mošeed tundusid merelt nii ühesugused, aga siis mulle meenub ka seesama aasia pool. Vot kui sa mainisid, opo poolel olid sellised hästi ilusad uhked majad, siis Aasia poolel oli vahetevahel näha kohe selliseid terveid Natali jagu lagunenud majasid lausa sisse varisenud, nii et seal oli näha sellist Euroopa ja Aasia kontrasti. Muidugi ma ei taha midagi pahas mõttes öelda, aga selline piiri tõmbamine nagu kahe kontinendi vahel oli küll näha. Hiljem. Sai mošeed juba lähedalt üle vaadatud. Ja, ja siis sai ka tutvutud sellise nii-öelda mošee korraga, eriti mis turisti jaoks oli ja mäletan ka seda, kuidas jaota siis seal turistidele neid linikuid või lihtsalt rätikuid, mis tuli ümber jalgade siduda, kui näiteks keegeri juhtunud lühikestes pükstes tulema. See oli nimelt suur pühaduse rüvetamine ja mõned ikka vaatasid seal ka, et tema näiteks ei tahaks küll punast värvirätikut, sinine meeldiks rohkem. Ja türklastel leidus isegi ka värvi maitse järgi neid. Jalanõud tulid loomulikult ka ta väljapoole. Just nimelt. Eks islami usk on selline üsna traditsioonirikas ja põhjamaalase jaoks natukene võib-olla isegi karmusk, sest et viis korda päevas peab siis usklik palvetama näoga Meka suunas. Seda küll jah, aga peab ütlema, et Türgis muidugi seda islami usku nüüd nii täht-tähelt ja nii rangelt ellu ei viida ja inimesed ei ole selle usuga ka nüüd nii kütkes. Türgis tundub olevat, vaat see usk ikka igaühe oma asi ja kes tahab, see palvetab viis korda, kes tahab, palvetab ühe korra, nii et tänavapildis küll nüüd eriti naise usk vastu löövad. Ja huvitav oli minu jaoks see, et kui nüüd sõita Istanbulist välja väiksematesse kohtadesse, siis seal tundub, et mingisugusel perioodil on viidud lausa läbi mingisugune selline riiklik mošeed ehitamise programm. Täpselt nagu meil on näiteks Lasnamäel või õismäel on elumajad ühe sama tüüpprojekti järgi tehtud, on seal tehtud mošeed ühe ja sama tüüpprojekti järgi, ühes külakeses isegi lugesin massilt, et vist kuskil 78. aastal on siis valitsus lasknud ehitada külasse mošee. Tõepoolest nüüd Boshee või täpselt samasuguse projekti järgi tee. Me alustasime oma jutu Ühest turismireisist, mis toimus juba õige mitu aastat tagasi siis kui tõepoolest veel oli see suur nõukogude maa ja sai käidud selles ühises suures katlas ja siis seda turismireisi vürtsitasid ka need Nõukogude-poolsed elamused nimelt sõbralikest vennasvabariikidest olid väga paljud turistid kaasa võtnud kõikvõimalikku träni pudi-padi, voodipesu, nii elektritriikraudade keeduspiraalid enim välja ja seda kohe laeva juures müütati. See oli mõnes mõttes isegi omamoodi vaatamisväärsuse Türgi Nõukogude kaubavahetus, kusjuures pidi käima siis müüjate poolt valdavalt muidugi vene keeles ja ostjad Poolt valdavalt kohalikes keeles ja sageli ei saanud meie ostjast sugugi aru. Minule endale jääb ilmselt elu lõpuni meelde niinimetatud laeva suveniiripood, täpsemalt no mis poodikani Rahli seal müüdi, neid matrjoška-sid ja siis puust voolitud leivalõikamislaudu ja leivahoidmiskarpe, aga mulle jääb meelde just see nii-öelda poes käimise süsteem. Meie, kes me ei olnud ilmselt kehtiva korra aga eriti hästi kursis, läksime merereisi teisel päeval ka uudistama, et mis siis nagu poes müüa on. Ja siis selgus selline huvitav asi, et juba Odessa linnas oli koostatud ostjate nimekiri mis oli pandud poe ukse peale. Mei muidugi seal nimekirjas sees ei olnud ja ei olnud ka lootust ilmselt sinna pääseda. Ja tõepoolest ostmas sai käia nimekirja alusel, mitte nii, et igaüks oleks omal soovil sisse astunud, midagi vaadanud ja valinud ja tõele au andes pood osteti tõesõna, täiesti tühjaks. Nii et siis, kui nii-öelda meie kätte see aeg jõudis, tõmbas müüa ainult vile huulil veel viimaseid tolmukübemed leti pealt ja vaatas imestunult meile otsa, et kus me siis olime, kui see õige aeg käes oli. Ja kõik suveniiripoekaup läks siis laeva randudes kohe-kohe kaubaks edasimüügiks. Aga loomulikult pakkus meile ikkagi kõige suuremat huvi Istanbulis, kui me räägime juba kauplemisest ja kaubandusest. Kuulus Istanbuli pasar. Istanbuli passaar on muidugi üks omalaadsete hulgas ainulaadse maid. Taanlane hästi suur territoorium Istanbuli kesklinnas, mis on siis kaetud katusega ja kus on lõputul hulgal väikesi tänavaid, mis on ääristatud väiksemate või siis ka võib-olla natuke suuremate poekestega ja nagu turul ikka, võid sa osta sealt enam-vähem kõike. Kuid muidugi kõige soositumad on sellised Türgi, noh, kuidas öelda kuulsuse artiklid, erinevad nahatooted, samuti kuld ja hõbeehted. Nendega kaubeldakse kõige rohkem ja kauplemine iseenesest on idamaade muidugi omaette rituaal Maal õhtuma inimene, kes on üldiselt Tarjunud üsnagi sellise tuima kauplemisega ja, ja ka kindlaksmääratud hinnaga, mis on siis kas kauba peale joonistatud või sinna kleebitud. Esimesel korral, kui ta varem sellist kogemust ei ole idamaaturust saanud, ehmub kindlasti ära. Idamaal on kauplemine tõesti rituaal, sind kutsutakse kaupmehe juurde sisse. Keeli suletakse uksi, rajal pannakse konditsioneer tööle, sulle pakutakse teed, küsitakse sinu tuju, sinu perekonna, sinu maakoht, Ta, muidu väga huvitav on selgitada, kus Eesti on nii, et kõigile, kes sõidavad kuhugi kaugemale, soovitan võtta kaasa väikese taskuatlase. Seda on pidevalt vaja selgeks teha ja siis algab muidugi tüüpiline kauplemine hinna üle. Kaupmees pakub hästi kõrge hinna siis sina ostjana pakud võimalikult madala hinna. Mõlemat demonstreeriti solvumist, kaupmees, et sa liiga vähe pakud, Sinaatsinud liiga palju nõutakse või sa satud entusiast, kas nii väga kauba üle ja näitad, et seal tingimata seda tahad, siis oled sa üldiselt ka kadunud selleks, et kaupmees oskab sinu emotsioone väga hästi enda äri nimel kasutada oskab ennast väga vaese ja väetina näidata, öelda, et kui tema nüüd müüb selle pintsaku sulle niivõrd madala hinnaga, siis ta laostub ja loomulikult humaansel põhjamaalase süda muutub härdaks. Nii et teatrit saab üsnagi palju, lõpuks asi on ära ostetud. Lahkuvad mõlemad teineteisest rõõmsal meelel ja kindlas veendumuses endas, et nad on väga edulist kaupa teinud. Aga ostja võib üldiselt olla veendunud, et ta ikkagi petta saanud, aga see käib asja juurde ja selles ei tohi kaupmeest sugugi süüdistada. Ja huvitav on see, et idamaal peab kauplemine tõepoolest toimuma, sest et kui sa esimese küsitud hinna, mis tõepoolest on väga kõrge ja ületab selle eseme väärtuse mitmekordselt, kui sa selle esimese küsitud hinna ka kohe maksad, siis selle asemel, et kaupmees selle üle peaks olema taevani rõõmus. Vastupidi, kaupmees on natukene justnagu solvunud, et sa alahindad teda kui kaupmeest, et sa ei hakka temaga kauplema, et ta ei saa nagu seda kauplemise tööd või toimingut või rituaali teha. Ja ja muidugi üks näpunäide ka selline, et kui kaupmees sinule räägib, et sa oled tema poes esimene klient ei tasu muidugi seda ka täiesti puhta südamest tuleva arvamusena võtta. Selleks, et neid esimesi kliente võib tal mitukümmend päeva jooksul käia. Aga samas, kui on tegemist tõelise esimese kliendiga, siis see raha, mille kaupmees on oma esimese asja eest saanud sellel päeval selle rahaga ta siis patsutab ja koputab üle ka teised lähemal asuvad esemed nahkkotid, pintsakut või kuld, hõbeehted. Et siis nendele ka see raha õnn osaks saaks. Seal Istanbul Ibasaaril võib vahel isegi pisut nagu hirmu tunda, sest mõni kaupmees, kui ta näeb, et klient hakkab käest ära minema läheb kohati peaaegu natukene kurjakski. Kurjaks saast, pehmelt öeldud, mõni läheb päris sõgedaks. Kaupmees võib väga vabalt sulle näiteks joosta mitu tänavat järele ja sind ikkagi oma poodi tagasi tirida, see ei ole sugugi haruldus ja, ja kui sa oled karvadest, nüüd oled sa sellest kaupmehest vabanenud võitu sulle, hüpata ta äkki kuskilt täiesti ootamatust tänava nurgast ikkagi selle kotikese või, või mingisuguse kuldkäevõruga ette ja öelda, et ma ikka mõtlesin ümber, et võtan veel 2000 vähemaks, et mis sa sellest arvad, nii et tuleb säilitada üldiselt üsnagi külma närvi ja suhtuda sellesse kauplemisse seal huumoriga? Ja omaette kauplemine toimub ju vaipade puhul, sest eks ole türgi maa üsna kuulus vaipa tema ja seal kaupmees katsub ikkagi öelda, et tõesti ka tema vaibatehases või tema vaibapoes müüakse lendavat vaipa. Jah, noh, lendav vaip on selline turismi peibutusmeid Istanbuli turul kutsuti ühte vaibapoodi sellega, et noh, et kas te soovite lendavat vaipa näha, lendavaks vaibaga saab pidada siis sellist ümmargust türgi vaipa, mis õhku visatakse, kus ta siis tõesti natukene õhus keerleb ja püsib. Muidugi vaiba lendamine ei ole kõige olulisem türgi vaipade juures, vaid vaiba kvaliteet on näha vaiba tagaküljelt. Vaiba kvaliteeti hinnatakse järgi, kui palju on vaibakuduja teinud sõlmi ühe ruutsentimeetri kohta. Vahest tõuseb see sõlme tuhandetesse? On liiki vaipu, on siis villast, sest lõngast tehtud vaibad ja siidiniidist tehtud vaibad, viimased on muidugi kallimad. Neid saavad siis sõlmida ainult noored tütarlapsed kuskil niimoodi kuuendast kuni 12. eluaastani, kuna nendel pidavat olema siis piisav peenikesed näpud, et neid väikseid sõlmi siduda ja ka piisavalt palju kannatustes selle üsna rutiinse töö taga istuda. Mehed näiteks üleüldse ei sobi vaipa sõlmima. Selleks, et meeste närv läheb ilmselt üsna kiiresti mustaks ja 10 kuud võtab sellise pisikese laua vaibakesse suuruse, vaiba tegemine aega. Ja vaibatehases, kus ma ekskursioonil käisin, püüti neid vaipu siis muidugi ka müüa. Ja räägiti, et vaip saadetakse koju, Türgi riik tasub kõik postikulud. Algselt maksate ainult väikese summaga, siis üldine summa oli 800 naela ehk siis 16000 Eesti krooni. Kes tahtis, võis muidugi osta. Üks huvitav asi vaipade juures veel. Kui vaipu õhus ringi visata, siis nad muudab oma värvi tsemendis mine olevas türgi vaipade juures kõige rohkem. Ja selle vaiba jutuga me astusime edasi ka õige mitu aastat, sest me alustasime oma Türgi reisijuttu sellest laevareisist, mis toimus mitme aasta eest. Ja nüüd. Me jõudsime Vahur sinu teisele reisi-le türgi maale ja see viis Istanbulist hoopistükkis lõuna poole kaunitele. Randadele on Türgimal ilusad rannad. Ja türgimaal on halli värvi rannad, mitte nagu eestis, valged värvirannad seal on, selline hallikaskivipuru moodustab selle rannameri on muidugi hästi sinine, Eestis ilmselt ei näe kõige kaunima suvega nii sinist merd, nagu Türgis on. Täpsemalt käisin ma sellises kuurortlinnas, mille nimi on Marmaris. Kes nüüd, no võtab vaevaks kaart ette võtta, siis on tõesti väike linn, seal elab 100000 inimest ja ilmselt iga kaardi peal teda ei olegi. Kõige parem on teda leida üles Kreeka saare Roodose järele. Ta asub siis Türgi Egeuse mere rannikul jusele Roodosse saare vastas on meri, sinine meri on tõesti sinine ja, ja sellistes madalamates lahesoppides paistab põhi ikka läbiga. Ja mere kohal hõljub ka selline udu. Ilmun kuumia aurumist, palju selline udu püsib kogu aeg, selline tunne on nüüd, nüüd peaks hakkama vihma sadama, ka vihma ei ole oodata enne paari kuud. Liiv, selline sõmer, jas liiv, see on siis hall ja see jätab rannale halli värvi. Aga ma kujutan ette, et muidu üks lõunamaa rand kus on tohutult hotell, hotell hotellis kinni, ilmselt nii see on võib-olla küllaltki pilkupüüdev. Hotellide suhtes on sulle tõepoolest õigus, ausalt öeldes, ma ei ole kusagil varem näinud nii palju hotelle, kui seda oli selles pisikeses marmorises ja veel rohkem oli neid hotelle Marmarise sellises väikeses tütar linnas ism Elleris. Mulle tundus, et ismeler koosnebki ainult hotellidest ja nende allolevatest, restoranidest ja nendel talvekuudel, kui turiste seal ei käi, on ilmselt see linn täiesti välja surnud või seal elavad siis nad mõned hotelliteenistujad. Mis nüüd selle rannapilku püüdvusesse puutub, siis kõige pilku püüdvamaks muudavad ranna muidugi ikkagi inimkäed. Ilmarises oli eriliselt kaunilt disainitud selliseid, ütleme luksusrandu, mille ääred olid istutatud pikad palmialleed. Ja kus taga siis asusid sellised väga luksuslikud hotellid põhilised sisse eraldi majakesed rikastele turistidele. Muu rand oli tavaline rand, sinna oli ka rajatud selline väikene ranna teegia kartulipandud palme ja seal maabus väga palju jahte. Üsna populaarne tundub ilmselt turistide hulgas olevat. Üürida omale päevaks või paariks avamerejahte sellega siis mööda rannaäärt sõita igal juhul marmorises oli väga suur ja kirev jahisadam, see tegi andis sellele rannale sellise omapärase ilme. Kas selline kesksuvine aeg, nii nagu juunikuu on seal selline, et õhtud on siiski suhteliselt varakult pimedad? Õhtul lähevad jah, üsnagi varakult pimedaks kuskil noh, niimoodi poole üheksa ajal on, läheb niimoodi järsku kohe pimedaks, ütleme veel kuskil veerand üheksa on täiesti valge ja 15 minutit hiljem sain äärmal kella vaadata, enam pimedaks minemine on üsnagi kiire ja ootamatu aga Õhtut, sall, eriti kuumad, ei ole Türgi asu ekvatoriaalsetes kliimavöötmes, kus palju vihma ja niiskust oleks, ta on kuiva kliimaga maa ja siis, kui on selline kuiv soojussõda on ka kergem taluda. Ja me sõitsime seal autoga natukene mägedes ringi, Marmarise ümbruses on palju kõrgeid mägesid, seal läheb öösel õhtul isegi päris jahedaks, nii et kiiresti autoga sõites lahtises autos ka džiibiga, siis on üsnagi jahe, aga aga muidu eestlasele on kliima üsnagi sobiv. See oli noorte inimeste väike grupp, kellega te koos Türgimal käisite ja kas õhtul siis selles pimedas parajas mõnusas temperatuuris. Rahvas jalutas näiteks rannas ringi, seal rannaääres, kohvikutes, restoranides või jäi õhtuti rannaäär vaikseks. Ei vaikseks jäänud seal kunagi selleks, et kui me jõudsime sinna, siis oli kuskil kella kolme ajal öösel siis keska tänavatel täis elu restoranid olid täis ja seal küll kohalikud mängisid seal kabet ja malet ja niisama ajasid juttu, isegi öösel käisid nad seal ringi ja turistid oli ikka päris hilja veel, kas keegi neid, noh, nii eriti seal midagi tülitanud, poed olid kaua lahti ja diskod ja restoranid ja nii seal siis jalutati ringi. Ja ka kaupmehed ei kiirustanud ka neid poode kinni panemas, selleks et kui turiste on liikvel, siis ei tasu sellega kiirustada. Kaunud türgi neiut kindlasti tantsisid, eksootilist kõhuda. Nabatants ingliskeeles kutsutakse seda Bellidanzer? Jah, tõepoolest nabatantsija kuulus sellise turistide õhtuse ajaviitmise juurde ja meidki viidi ühte sellisesse suuremasse mägedes asunud restorani kus siis esinesid needsamad nabatantsijad ja ka rahvatantsijad. Muidugi nabatantsijaga soovid, tahaks küll kohtades on täitsa tore elamus, alguses, kui, kui sa täpselt isegi aru ei saa, miks ta sinu kõrvalt ära ei taha minna, siis jälgi, mis naabrite juures toimub, seal saad, üsnagi, peabki arva, et temast saab lahti väikese raha panemisega, ega ta ennem ära ei lähe sinu juurest, kui see toiming tehtud ei ole, siis ta laseb ennast pildistada. Ja samasuguse õhtu juurde kuulub kas siis Türgi rahvatants? Tundus küll, et seal kohapeal oli teatud nabatantsijad ja teatud grupp rahvatantsija, kes kõiki pidusid külastas, aga võib-olla see oli ainult. Sina ajaloost huvitava inimesena loomulikult külastasid ka neid paiku millel on tõepoolest mitme 1000 aasta vanune ajalugu. Ja tõepoolest, ma siin eespool märkisin, et sõitsime sõpradega autoga ringi mägedes ja lisaks mägedele külastasime ka ühte sellist vanalinna, mille nimi on effessas. See asub ka Egeuse mere rannikul noh, rannale üsnagi lähedal, omal ajal oli ta ka suur sadamalinn, praegu on seal jäänud järgi sellest varemed, aga varemed on üsnagi hästi säilinud, nii et seal linnas jalutades võib saada päris hea ülevaate, kuidas inimesed elasid kuskil 2000 aastat tagasi. Amfiteater ja raamatukogu ja saunad ja võimlemissaalid, isegi tavalised elu, Ajad ja käsitöökojad on seal alles jäänud. Muidugi tänapäeva inimeste õndsalt kadedaks, et kõik marmorist, isegi tavalised jalakäijate tänavad on marmorist ja teine asi muidugi, mis tekitab austust, on see, et kui sa mõtled, ütled, et kõik see, mis on üles ehitatud, on tehtud tegelikult käsitsi. Kõik need kivid, isegi, millest tänavu laotud on ju välja tahutud käsitsi lihvitud käsitsi ka mingisuguseid masinaid selleks ei ole olnud. Nii et jällegi tuleb austada seda tööd ja vaeva, mis on nähtud iga väiksemagi asja puhul. Kahju on muidugi sellest, et see linn on sajandeid olnud üsnagi nii hooletud peremeeste käes teda kui palju on laiali tassitud neid hooneid. Kohalikud elanikud on kasutanud seda kivi enda majade ehitamiseks aga kõigest hoolimata on sellest palju järgi jäänud. Effesus oli üks kreeklaste suuremaid linnu Väike-Aasia rannikul Egeuse mere rannikul ehk siis Türgi läänerannikul. Sele hiilgeajal elas seal kuni 300000 inimest ning Efesose on üks Kreeka ajaloo suuremaid, ka kultuuri ja kirjanduse ja filosoofiakeskusi olnud. Ning see on olnud ka üks tähtsaid usukeskusi. Miks Lindühjenes? Selle kohta on muidugi palju erinevaid variante, aga arvatakse, et üks põhjus oli olnud malaaria. Linna lähedal oli jõgi. Jõgi oli üsnagi soostunud, sinna kogunes palju sääski. Ja siis sai suurele mitmesaja 1000 inimesega linnale saatuslikuks. Aga sellest piirkonnast või võib-olla, et mitte just niivõrd sellest piirkonnast väga täpselt sealtkandist siis ütleme nii, on väga huvitavaid pilte Pamukaalest. Ja Pamukale onu loodusime, see ei ole inimese kätetöö. Pamukale tähendab tõlkes puuvillakindlust ja see kujutab endast sellist suurt lumivalget kaljut. Ja see eriline, see lumi, valgus tuleb esile seetõttu, et kogu ümbritsev maastik on seenehallikaspruun. Ja üsnagi noh, niimoodi kulunud välimusega Pamukale kuule on tekkinud maa all olevatest mineraalveeallikatest mis kõige muu mineraalide kõrval on sisaldanud ka palju lupja. Ja kui need mineraalvee allikad murdsid läbi kividest ja hakkasid voolama need veed mööda kalju seini alla muutus kalju siis aastatuhandete jooksul lumivalgeks. Ja tema seinadele on tekkinud sellised looduslikud basseinid, vesi voolab alla nagu mööda terrasse või nagu trepiastmeid. Aga siis need trepiastmed on laiad, sest nagu süvendatud ja sinna tekkinud sellised väikesed looduslikud basseinid vesi nendes basseinides on muidugi hästi soe ja mõnus ja seal on nonii, hullata, kui ka lihtsalt jalgupidi vaikselt jalutada ning räägitakse igasugustest viivatest omadustest. Sel nende allikate kohta. Kuna ma seal viibisin küll kaks tundi, ei oska nüüd nii väga ravimõjusid öelda, need ei ole ilmselt veel välja löönud. Kõige rohkem kartsime vast seda, et seal pidi 10 aastat nooremaks saama. Nojah, ei taha just kolmeteistaastane enam uuesti olla. Aga ei hakanud silma keegi, kes oleks basseini läinud ja seal 10 aastat nooremana väljunud. Kui nüüd tagasi mõelda veel Türgi maale ja türklasele rahvale mis siis selle kohta võiksid rääkida? No ilmselt viibisin ma seal nüüd liiga vähe selleks türklase kohta mingisugust ühest hinnangut anda. Ja loomulikult rahva hulgas on ka erinevaid türklasi, nii et kui üks kaupmees on sind väga häälekalt enda poodi tirinud, ei saa sa selle põhjal teha järeldust kogu rahva peale ning kui ühes restoranis on sulle riisiga keedetud kana asemel rahumeeli toodud makaronidega kana siga, siis ei saa teha järeldust ühe rahva põhjal, kuid mis nüüd laiemalt võid türklaste kohta öelda on see, et türklastel on olemas kõigest sellisest noh, äritsemist vaimust hoolimata teatud selline sisemine väärikus. Ja nad suhtuvad ka selles turisti nendesse tegudesse, mis nad turistid ja armastavad teha sisemise huumoriga. Vähemalt tundub, et türklane muigab vaikselt, nii enda kui ristitegude üle mistõttu võib öelda, et türklane on rõõmsameelne rahvas ja ei võta ilmselt ka seda maailma nüüd nii, eriti raskelt. Teisest küljest võib öelda, et türklane on ka väga kohanev rahvas. Me teame seda, et türklasi, keda Andid elab Türgis 60 miljonit elab Euroopaski mitu miljonit ning nende hõimukaaslasi kes räägivad türgi keelele väga lähedasi keeli, elab Kesk-Aasias ka mitukümmend miljonit, nii et seetõttu türklased on suutnud asustada ja vastu pidada ja seal ka üsnagi hästi läbi lüüa üsnagi suurtel aladel ning ilmselt sellest on aidanud meile kaasa ka selline lahe ja rõõmsameelne suhtumine endasse ja ennast ümbritsevasse. Türgi tahab muidugi pääseda väga tugevalt praegu Euroopa riikide perre. Türklased ise on ka veendunud täiesti, et ei ole paremat eurooplase võrdkuju, kui seda türklane vaatas, mis kyljes tahad. Nad võivad ainult imestada, et muud eurooplased seda veel ei ole tähele pannud ega täpselt aru saanud. Tahad pisut ka seda, et suurem osa neist elab Aasias, nimelt. Seda nad nii väga imesta selleks et seda aasiapoolset Türgid peavad nemad ka kindlalt Euroopaks. Aga no nad muidugi tahaksite kiiremini Euroopaga liituda ja siis nad püüavad ennast näidata võimalikult eurooplastena. Siin eelpool sai mainitud nende suhteliselt rahulikku suhtumist, usku ka muud eluolu türklased püüdnud siiski rohkem Euroopa mallide järgi seada. Ainukene asi, mis minule silma hakkas ja millele ma ausalt öeldes ka eriti vastust ei saanud, oli see, et naisi liikus tänaval väga vähe Türgi naisi eest, islam. Võib-olla islam, aga võib olla ka mingisugused sellised omaaegsest kultuurist säilinud teatud kompleksid. Ma võib-olla see türgi mees ei pruugigi nüüd olla nii sügavalt islamiusklikega islami usku endale võib-olla teatud traditsioonilise armukadeduse sisse koteerinud igal juhul tänaval ja kas seal Pamuka alles nendes allikates suplemas oli näha siis kas väikeseid koolitüdrukuid või siis juba päris vanasid memmesid, kes traditsiooniliselt olid veel endale pea sisse mähkinud mingisugusesse üsna palavasse rätikusse. Aga vahepealset noh, niimoodi 20-st kuni ütleme seal 10. eluaastani türgi naisi kohtas küll väga vähe ja ausalt öeldes keegi esitas sellel teemal ka rääkida ei tahtnud, miks neid nii vähem tänaval näha? Türgi maast ja türklastest vestlesid Vahuri ja Reet Madel.