Ilusat keskhommikut kõikidele rahvateenrite kuulajatele. Täna oleme ja siis natuke planeeritust varem eetris, kell on tiksunud kohe täis 11 ja neli minutit. Aga see ei loe midagi oma juttudega, me alustame ikka ja tund on meie käsutuses, nii et nagu ikka, meil on rahvateenrite stuudios siin vikerraadiolaua taga kolm ajakirjanikku, mina olen Aarne Rannamäe ja koos minuga siis kolleeg rahvusringhäälingust. Urmet Kook, meie uudistepealik ja murest murtud Neeme Korv, Postimehe arvamustoimetuse juht. Üldse ime elusamad. Hääl käriseb. Nüüd on mõtet peas. Nüüd on see raske hetk, kus ma pean häält tegema? Ei, lihtsalt tarne viitab sellele, et ma käisin eile vaatamas jalgpalli ja midagi meeldivat seal ei olnud. Null kaks kaotusega algas MM-valiksari ja ma arvan, et sellega täna jalgpallijutud ka piirduvad. Aga minu meelest Aarne andis ka ühe sellise veksli eile välja, et kui me oleks võitnud kolm, null, siis me oleksime peaaegu terve saate võinud jalgpallist rääkida. Kunagi välja andnud, aga me oleme ikka siin jalgpallis rääkinud ja kes on meie sõna sõna vastu pidevalt kuulanud, see teab, et Neeme on paadunud jalgpallihull ja ja nüüd on siis meel mõru ja meeleheitel. Meeleheitel ajakirjanik Neeme Korv on täna meil siis siin stuudios. Aga siis septembrikuu on nüüd juba täies hoos ja, ja loomulikult ka Eesti poliitikaelu pulbitseb. Eile siis tuli, noh, võiks öelda nii et pommuudis, aga, aga mis seal uudist ikka. Uudis on võib-olla see, et, et me olime vahepeal suve jooksul kolme, kolme kuu vältel siin ära unustanud Reformierakonnast rääkides. Et veel mõned asjad on, on üleval ja eile siis tuli tuli uudis. Et prokuratuur tahab esitada süüdistuse Keskerakonna peasekretärile ja riigikogu liikmele Priit Toobalile ja Lauri Laasile riigikogu liikmele, samuti Keskerakonnast ja, ja taotleb nendelt saadikupuutumatuse äravõtmist. Nagu öeldud, noh, tõesti neid neid protsesse ja neid neid pooleli olevaid asju on, on ikkagi ju nii palju, et et mul täitsa meelest läinud, et niisugused asjad on olemas, aga, aga prokuratuur värskendas meie mälu. Tegelikult on seal ju kaks asja, eks ole, mis puudutavad selle erakirjavahetuse ebaseaduslikku väidetavat ebaseaduslikku omastamist ja teine, mis puudutab siis Keskerakonna rahastamist. Ma ei taha väita, et meie kuulajaskond on haugi mäluga, aga aga tõepoolest, kuna kuna tegu on mitme kuu taguste sündmustega, siis võib selle üle korrata, millega, millega praegu on konkreetsemalt tegu ja, ja mis seisus asjad praegu on. No sisuliselt see teine asi on ju avalikkuse jaoks kindlasti täiesti uus, et seal isegi ei piisaks haugi mälule, ei saagi nagu viidata, et see, mis puudutab puudutab Keskerakonna rahastamist ja, ja väidetavalt siis on asi olnud nii, et neli-viis inimest on andnud tunnistust selle kohta, et justkui nende nimel ja nende allkirja all tehtud annetused keskerakonnale, et nad ei ole kunagi sellist midagi teinud. Ja, ja need annetused on vastu võtnud siis Keskerakonna peasekretär. Ehk see kaasus, kui see Peaks saama tõestatud on, on märksa nagu karmim minu hinnangul, kui, kui see meikar versus Michal ja Lillo kaasus, sest kus on samast, aga aga kui on ikkagi võltsitud mingeid allkirju selgelt tuvastatav, kes nende ning kas inimene on andnud oma allkirja mingi raha raha andmisel või mitte. Siis see võib olla nagu Urmet võrdleks praegu neid, neid kahte asja, et see tekitab, tekitab selliseid kummalisi, kummalisi nagu, nagu mõtteid avalikkuses ja see on nagu see see, mille peale poliitikud tihtipeale sellistes asjades hakkavad mängima, et, et justkui nagu prokuratuur ajaks mingit oma poliitikat, mingite asjade väljatoomine, räägime asjast, ma ei räägi nagu sellest, mis poliitikud ja ma, ma lihtsalt ütlen, et ära sega seda asja nagu sellesse sellesse räägi kaasa, kui mõlemad nagu õhus suhteliselt sarnased puudutavad erakonna rahastamist. Selles mõttes Täpselt aga teine, teine pool selles kavandatava süüdistuses on siis Hannes Rumm-ile kuulunud elektroonse kirjavahetuse pätsamine ja, ja selle tassimine suures koguses kilekotis ja, ja ma ei tea, palju see kaalus paar, paar kilo oli seda paber paberkandjal paberil oli seda, seda kirjavahetust, mida siis Hannes Rumm oli pidanud lemis, siis tassiti Keskerakonna peakontorisse. Hea kokku vist oma sealpool 1000 kirja peaaegu kui ma õigesti mäletan, kas oli 450 või midagi taolist ja, ja nüüd seoses selle, selle võimaliku süüdistuse esitamisega on siiski ka räägitud sellest, et seal ei olnud ainult, niiet et oli mingisugune paberipakk kuskil, vaid räägitakse ka meilikontode nii-öelda ebaseaduslikust kasutamisest, mis on, mis on ka tegelikult. Asja räägitakse, ehk siis prokuratuur on täpselt, et ja et räägin, aga mina olen sellest informatsioonist, mis siiani on tulnud, nagu aru saanud on, on ikka see, et kogu see süüdistus nagu rajatud, sellele olnud mingi selline juhuslik ühekordne teguviis, et kuskil oli jäetud mingi kirja patakas ja siis seda lehitseda ja jäid nii-öelda sõrmejäljed vaid, vaid selle, selle, siis järgi on ikkagi asi toimunud ikkagi väga nagu süstemaatiliselt laias ulatuses. Ja et kõikvõimalike telefoni ja meilivahetustega on seda võimalik nagu tõendada. Kas see nii ka läheb, noh, see kõik nagu selgub, et üsna suure tõenäosusega saadikupuutumatus neilt võetakse, sest ei ole Eestis olnud siiani pretsedenti, kus kus kus ei ole seda tehtud ja, ja see on ilmselt ka, kui inimene hakkaks ka ise sellele vastu olema, kellel keda see puudutab, siis toob see kohe nagu meelde ühe vanasõnad kelle peas müts põleb, onju, aga aga noh, eks, eks seda näha, sest Keskerakond on ka nagu Jubama tugevad kahurid paukuma pannud ja, ja pysti lähi lähitulevikus seisab riigikogu sees Keskerakonna algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena arutuse all kapo ja teiste jõustruktuuride tegevus, nii et eks seda nii-öelda avalikkuse fooni kujundamist Ja selles mõttes on tõesti huvitav, et kui Aarne ütles, et avalikkus on selle mõnes mõttes nagu ära unustanud, aga, aga põhimõtteliselt on nii, et kui ma sirvisin kogu seda saagat, mis seda antud konkreetset Toobali seda rummu kirjavahetuse kaaslast iseloomustab, siis, siis tegelikult on olnud ikkagi see meediakahurite paukumine on olnud ikka ikka kolossaalne, et, et neid neid teata. Ei, see on täiesti vastukäivaid sõnumeid. Kui inimene võtab otsingus näiteks välja mõnest portaalist ja vaatab algusest peale seda lugu, siis seal on ikka ilmselgelt näha tegelikult kuidas, kuidas avalikkusega manipuleeritakse. Aeg-ajalt visatakse mingisuguseid selliseid väikseid provokatsioone kuskile vahele, see on, see on, see on, see on uskumatu tegelikult, mis toimub. No, ja muidugi, mis sealt veel kord meenutada, et siin on täiesti kaks keissi, üksn seal Rummi kirjade case ja teine on see väidetav erakonna ebaseaduslik rahastamine. Need on nagu lahus hoida, mitte neid viia mingit ühisosa alla. Aga mis on nagu asja juures on minu meelest nagu huvitav on see, et et kogu see nii-öelda kirjas kirja asi võib ühel hetkel täiesti kummalisel põhjusel nagu kokku kukkuda. Ja isegi, isegi kui need tõendid on kõik nagunii-öelda inkrimineerivad. Mis põhjusel? Lihtsal põhjusel eelmisel sügisel muudeti kriminaalmenetluse seadust sel viisil et need lahendasid sinnamaani kehtinud riigikogulaste puutumatust. Ehk siis piltlikult öeldes Varem võis olla nii, et kui varem oli olukord nii, et puutumatus vabandust, niimoodi puutumatus oli nii et et ka riigikogu liige ise pidin teda toetama, selle selle äravõtmist, siis nüüd on nagu õiguskantsler juhtinud tänu sellele, et, et selline see lahjendatud vorm on põhiseadusega vastuolus. Ja kui riigikogu läheb seda teed, et taaskord 500 immuniteet immuniteedi võtmine karmimaks siis on, sellel on tagasiulatuv jõud. Mis tähendab seda. Et kui need tõendid, mis koguti noh näiteks Hannes Rummu kohta kirjavahetuse kohta olid saadud alusel, mis, mis nagu öeldakse, et on põhiseadusega vastuolus siis tekib küsimus, et kas need tõendid ise muutuvad ka nagu tühiseks, isegi kui nad on inkrimineerida, selles mõttes on sul õigus, et võis, võis öelda sama mõtet, et et see on ebaseaduslik raha võtmine ja, ja nende dokumentide võltsimine on märksa tõsisem süüdistus. Tavainimese jaoks kindlasti saadikupuutumatuse ära võtmine kõlab karmilt. Aga eesti poliitpraktikas täpselt nagu ka mujal maailmas ei ole seal ju tegelikult harukordselt mitte midagi, et et kui me vaatame seda inimeste nimekirja, siis ei ole see ju, kellel seni võetud saadikupuutumatus nüüd uuel iseseisvusajal, siis see nimekiri ei ole üks-kaks nime, vaid ta on, ta on pikem ja, ja põhiliselt on, ta koosneb Reformierakonna saadikute nimedest. Noh, tuletame meelde siis Margus Hanson too kurikuulus portfelli skandaal, mida alles hiljaaegu peaminister ka meenutas, siis on Jaanus Tamkivi. Ja siis on Reformierakonna kunagine peasekretär Heiki Kranich ja loomulikult siis kõige markantsem näide Siim Kallas. Ja viimati siis ära võetud saadikupuutumatus ka Villu Reiljani ja ester tuiksoolt. Nii et Reiljani Tuiksoo siis toonased rahvaliidu liikmed tuiksoo nüüd siis Keskerakonna nimekirjas, nii et et noh, ütleme nii, et Keskerakonna portfell täieneb nüüd siis kahe asja võrra. Kui see puutumatus ära võetakse, sest et Keskerakonna liikmetelt ei ole seda seni tehtud, aga, aga, aga see nimekiri on noh, ei ole. Ei ole väga pikk, aga ei ole ka. Ja seda siis minu meelest saadikupuutumatus ära võtta. Mis te maksan nagu üle tähtsustada, et et ma arvan, et Priit Toobal ja Lauri Laasi teeksid õigesti, kui nad ise hääletasid ka selle poolt. Et see, see ju ei tähenda seda, et nad peaksid riigikogust lahkuma või et nii, et see tähendaks seda, et nad oleks automaatselt kohtust nagu süüdi mõistetud. Sama Jaanus Tamkivi, kelle sa viitasid? Ei, aga ma, ma ei ole veel sajaprotsendiliselt, Ta on kindel, aga ma täna hommikul lugesin, et, et kui see asi läheb nüüd Parlamendi suurde saali arutamisele või hääletamisele, siis need kaks ei sa üldse hääletada ja, ja ei saa sõna jah, et et nad ei saa otsustada, nad saavad olla nii-öelda vaikivat kujutavalis, kes siis vaatavad, mis, mis nendega tehakse, aga see, see, et see parlamendis läbi läheb, see on ju päevselge. Nüüd õiguskantsler, kes peab siis tegema ettepaneku sellise sammu astumiseks siis Indrek Teder on nüüd aega kuni maksimaalselt üks kuu, et siis asja vaagida, otsustada ja vastav ettepanek teha. Mulle ma ei ole, ma ei ole jurist ja ja, ja veel vähem mingi riigi õigusega tegeleja, aga mulle jääb natuke arusaamatuks, miks, miks see vaheaste peab seal muidugi olema vahel üleüldse, et, et kui kui, kui riigiprokurör ütleb ja riigiprokuröri ütleme, allkirjaga tuleb vastav taotlus riigikogu juhatusele, siis peaks olema ju see nagu protsess nagu lihtsam, aga aga noh, see on muidugi niisugune detaile. Et las olla siis üks sõltumatu vaheaasta veel, kes siis otsustab, et kas, kas prokuratuuril on nagu õigust või, või mitte. Samas, see on ju igati ikkagi poliitika nii-öelda puhtuse ja puhtana püsivuse huvides, et niisuguseid asju niimoodi lahtiselt arutatakse ja, ja ma arvan, et, et selles mõttes ju ka asjaosalised ise on, on teinud minu meelest täitsa selge loomuliku avaldused, nemad on valmis selleks ja, ja seda tulekski, tulekski nii võtta, see on. Kui on ikkagi kahtlused üleval, siis, siis peavad need saama kas siis ümber lükatud või, või mis iganes. Jah, noh, ütleme, parlamendisaadiku immuniteet on üldse üks niisugune asi, mis, mis, mis kuulub muidugi rahvusvahelise õiguse alla ja, ja rakendatakse vist küll kõikides riikides ja, ja, ja ta on tal olemas, aga, aga tavainimene võib muidugi küsida, et mis selles rahvasaadikud siis nüüd nii erilist on, kes, kes siis satub nagu kriminaaluurimise alla, et tema peab niisuguseid asju üldse tegema, aga noh, see on jällegi jällegi detaili huvitavam küsimus selle juures on see et, et kui süüdistus esitatakse ka erakonnale tervikuna, et mida, mida see siis nagu endaga kaasa toob? Samasugune vikat ripub ju ka Reformierakonna pea kohal. Noh, põhimõtteliselt toob see kaasa rahatrahvi jagama, halvemal juhul võiks kaasa tuua ka seaduse järgi erakonna laialisaatmisel. Põhimõtteliselt on, on see võimalik, kui kogu erakond on nii-öelda kriminaalkorras karistatud. Noh, seal on selge, et, et, et selleni tõenäoliselt asi ei, ei lähe ja ja erakond kui kuritegelik organisatsioon kõlab huvitavalt. Nojah, see on nüüd selline karmim tõlgendus, aga, aga, aga põhimõtteliselt muidugi, miks mitte. Ja teine asi on muidugi poliitiline, nii et kui me elame siin suvi läbi rääkinud poliitilise vastutuse võtmisest, noh konkreetselt justiitsministri puhul siis siis nüüd on, nüüd on huvitav jälgida, kui, kui ütleme noh, ütleme Keskerakond Keskerakonnaga, kui, kui süüdistus esitatakse ja jäädakse kohtus süüdi kollektiivselt ehk erakonnana. Reformierakond, mis siis nagu selles meie valitsevas koalitsioonis toimuma hakanud hakkab toimuma. Ma olen nagu kuulnud hääli koalitsioonist Isamaa Res Publica liidust, et, et siis nad, et siis on nagu tõsine mõtlemise koht, et kuidas nagu koalitsioon edasi edasi funktsioneerib, et, et kas see, kas see võib näiteks tähendada ka noh, halvimal juhul nende jaoks parimal juhul ühiskonna jaoks mulle tundub nii ka näiteks erakorraliste parlamendivalimiste korraldamist, mis, mis, mis Eesti uuema aja praktikas puudub. Erakorralisi valimisi on suhteliselt keeruline muidugi Eestis nagu esile kutsuda, et sellel on oma selged nagu nagu põhjused peavad olema. Näiteks ei suuda riigikogu vabariigieelarvet õigeks ajaks ostud uut valitsuskoalitsioonikõneluste kokku panna ja siis saab siis tulebki. Noh, ma arvan, et ega, ega kui, kui vaadata, kas või neid avalikku arvamust küsitlesid, mis, mis mitte ainult ühe kuu lõikes hoiditena mingi poole aasta nagu kontekst, kas siis ise ka, ega poliitiline reaalsus nagu väga palju Eesti ühiskonnas ei muutuks. Et ikka needsamad neli erakonda ületaksid künnise. Jaa, jaa, pluss-miinus viis kohta siia-sinna igaühel oleks nagu tulemus. Et põhimõtteliselt läheb nagu Kreekas, kus. Valimised on valimised ja midagi nagu jah, et, et see poliitiline reaalsus, aga isu selle sellest nii-öelda sellele tüürile minekuks või ära võtta, et et võib-olla seda sellisel kujul ikka toimub. Ma mõtlen erakorralisi valimisi. No mina ka nagu väga ei usu, et see koalitsioon nagu nagu lõheneks, et me lahku läheks, et sest nagu reaalseid nagu kombinatsioone praeguse riigikogu koosseisu juures mingi uus valitsus kokku panna väga nagu ei ole. Aga samas ma ei ütleks, et see võib-olla teisest küljest on, oleks nagu ühiskonna huvides, et et siin on ikka ikka ausalt öeldes, kui me vaatame kogu seda praegu seda süüdistuste spektrit ja kahtlustuste spektrit, siis see on ikka ikka enneolematult lai. Jaa, jaa. Ausalt öeldes siin hakkab juba tekkima, aga see mõte, et kas, kas mitte see, et tulev poliitikute põlvkond, kellelt, nagu võib-olla mingis mõttes loodeti, et see nagu meeskonnas, kus on aeg-ajalt põlvkonnavahetus, et et ka selles, nagu on, on, on kuidagi ühiskond pettunud ja. Jutt käibki praegu nooremas. Michal ja Toobal on noorem, kui ma just ei usu, et, et siis me peaksime justkui mõtlema klaasi saama. Ja äkki me peame, peame veel ootama mingisugust uut põlvkondadeks. No me jäämegi seda ootama ja seal alati eneselohutus, et tuleb, tuleb uus ja parem see on. Ja see, see ei ole üldse ainult tellimad. Tegeleme praegu juba oleme jõudnud nagu oma jutuga nagu sohu, et me oleme juba leidnud, et kõik need Mis jah, et pole isegi jõuk, igaühe suhteliselt veel süüdistust ei esitatud, et on juba süüdi mõistetud, koalitsioon laiali läinud ja erakorralised valimised pole tulemust andnud, et tuleb natukene maa peale tagasi, tuleme tagasi tuleme, tuleme sinna, kus soost välja, kus, kus me juba teame, mis seal siis on toibunud. Et kui palju üldse tavainimest huvitab juba loomulikult inimesed loevad ja vaatavad, on ajakirjandusest põnevusega, et mis nagu Toompea mäe otsas tehakse, kuidas nagu võimurit omavahel boksivad ja kõik see on väga-väga põnev, aga aga kindlasti inimesele rohkem läheb korda see, kuidas oma kõhtu täita ja kuidas oma lapsed üles kasvatada ja ja lõppude lõpuks kasvõi millist kooliteed käia ja, ja milline see koolide on, kui, kui lapsed nagu hakkavad koolis käima ja kuidas saab tööle ja nii edasi, et see on inimeste igapäevased mured siin. Nädalate kaupa spekuleeriti sellega kui, kui Tallinn ootamatult hakkas neid bussiradasid maha maha heegeldama. Ja kodanikuaktivistid vastasid omapoolsete heegeldamistega ka siin teatud Tallinna linnaosades, siis lõpeb nädal tõi meile nagu selles mõttes selguse. Et algas uus kooliaasta ja inimesed hakkasid taas, tulid linna ja hakkasid oma igapäevaseid toiminguid tegema, hakkasid põhjast, lõunast, idast ja läänest nii-öelda Tallinna südalinna kokku sõitma. Ja, ja need, need spekulatsioonid said siis nagu vastused. Et mis seisus nagu Tallinna Tallinna liiklus üldse on ja, ja noh, me oleksime nagu selles mõttes ebaausad, kui me täna siis nagu ei räägiks sellest, kui me rääkisime nädalate kaupa sellest, et et asjad võivad minna väga kurjaks ja, ja nii edasi ja, ja nüüd me siis teame, kui kurjaks läksid, erinevalt nendest, kes on Viimsi elanik, olen mina tallinna elanik ja kasutan olen küll autojuht, aga kasutan kesklinnas liiklemiseks, ütleme nii, et 70 protsenti käin jala, 25 protsenti kasutan ühistransport ja viis protsenti võib-olla siis tõesti poodi minna või, või lapsed lastega arsti juurde. Kasutan siis autot. Et no ma ütlen ausalt, et ega, ega see lase bussiradade märkimine, mahamärkimine iseenesest midagi nagu katastroofilist kaost Tallinna liikluses ei tekitanud. Et jah, et saatan peitub detailides. Et on, on nagu Tallinnas nende osasid nagu ristmikke kust, nagu on tekkinud võib-olla need tropid samamoodi ja, ja kus tegelikult on jäänud kolmandaks näiteks jalakäijat, kuna kõik autod, kes näiteks näiteks ütleme, miks võtan selle ristmiku, mis on see Pronksi ja Narva maantee ristmike et nende autod, kes tulevad siis sealt ütleme, Narva maanteelt Viimsi suunalt tahavad pronksi keerata, nad ei suuda kõik selle fooritsükliga nagu üle üle saada, sest ees vabandust, mittetallinlased ja ja siis nad jäävad risti sinna ülekäiguradadel seisma ja sul on näiteks jalakäijana kohutavalt keeruline sealt üle saada. Või siis kas isalt mon, konkreetsed näited lihtsamaks aru saada, et maneezist tulevad autod, kes keeravad Narva maanteele, kuna nüüd on jäänud sinna Narva maanteele ennem hobujaamad üks sõidurada vähem siis tekib seal niimoodi tropp, et need autod jäävad seisma juba keset Narva maanteed põiki. Ja mina näiteks yks hommiku trammiga pidin ootama seal ligi viis minutit, enne kui see tropp lahenduse, need väikesed üksikud näited. Aga jala nagu väga kaasa ei tunne sellele, et Neeme Viimsist ei saa kesklinna nii kiiresti kaubamaja ristmik panna. Veel loomulikult, kus bussirada maha märgitud nii-öelda kolmest rajast kulgeval keskmisel, aga samas kõik bussid või ütleme, 90 protsenti või 80 protsenti bussilt vasakule, keerab vasakule posti, vajab. Ma ma ei arva, et kuulaja Märjamaalt ilmtingimata nüüd sellest teie näidetest nagu, nagu nagu selgemaks oleks, juba vabandasin. Aga ma tahaks öelda, et, et kuigi kuigi jah, tõepoolest ma olen Viimsi valla elanik, et meile jookseb ka sisse üks Tallinna ühistranspordi liin ja ei, mul on täiesti ka absoluutselt õigus sel teemal natukene kaasa rääkida. Ja võib-olla uuest aastast isegi võib-olla enam õigust, sest mina olen see, kes selle eest maksab. Teised, teised maksavad seda nii-öelda kaudselt, ma viitan siin sellele tasuta transpordile, aga et mul on selle kohta üks oma teooria, miks, miks seda oodatud suurt jama ei tekkinud, et tõepoolest, et üksikud kohad ristmikud, Tallinn on niimoodi juba ehitatud, et siin ida-lääne keskele jääb. Tahes-tahtmata tekivad need tropid, aga kui nagu mereteadlane Tarmo Soomere alati räägib merest, kui merel on oma isepuhastusvõime siis mina ütlen seda, et liiklus on keskkond ja keskkonnal on ka oma oma eneseregulatsioonivõime. Mis tähendab seda, et, et see sõnum nendest bussiradadest ja kõikidest asjadest tuli meieni siis, kui olid Khaled teeremondid ja nii edasi inimestel oli piisavalt aega harjuda minu tuttavate hulgas. Viimsis on päris mitu inimest, kellelt olen kuulnud, et ta kasutab ühistransporti on kasutanud rohkem viimasel ajal ja mina väidan seda, et inimesed olid tegelikult üks, üks võib-olla niisugune üsna väike osa inimestest oli, oli selleks ette valmistatud, et selline asi võib siin kooliaasta alguses tekkida. Inimesed tegid võib-olla väikesi muutusi oma oma igapäevastes toimingutes, kas siis kellaajaliselt sõitest mujalt sõites, mis iganes. Ja see liiklus selles mõttes nagu, nagu neelas, see keskkond nagu neelas alla selle, see on minu selline teooria. Küsimus ei ole tegelikult Tallinna puhul isegi nendest, kas nendest bussiradu on, on või ei ole, et, et tegelikult on ju Tallinn lihtsalt kogu see Tallinna tänavate struktuur on lihtsalt nagu selline, et mis ei soosigi väga suurt nagu autode voogu siit läbi sõita. Et noh, võtame kas isegi isegi kui need bussiradu veel ei olnud on ja et piisas, kui, kui, kui seal Ülemiste viadukti all või, või kuskil Liivalaia tänav on kaks autot väikse kõksu üks sõidurada läks seetõttu mõneks ajaks kinni ja oli kogu linnas, andis see liikluses tunda, on ju? Et. Kusjuures siis ei jõua keskkond reageerida, sest seal ootamatum Tungib ära kaduda ka puhul on paratamatu kaks kaks olulist asja, üks on see, et on, kohati on nad maha tõmmatud ebaloogiliselt õige nii ja mitte kahes kohas, vaid rohkem. Ja teine on see, et kogu see kogu see süsteem, kuidas see asi nagu sündis tehti üleöö ilma teavitamata ja, ja karta on, et ka ilma igasuguse uuringut Ei seda vist ei saa öelda, et uuringuid ei olnud taga Antov, kes on varem olnud straatamise Tehnikaülikoolis, nüüd on ja tema mingeid uuringuid teinud seal ja teda võib pidada ikkagi suhteliselt suureks, eks sa võtad, et taga Antovi uuringud võeti võtis, seda on abilinnaraas öelnud ja see informatsioon osutus valeks. Sellepärast et ta ise ütles, et mina nagu haiglassegi rohkem see, et mitte see bussiradade mahamärkimine, vaid see, et, et kuidas neid nagu tehti ja pimeduses ja nii-öelda takkajärgi. Linnavalitsus on demagoogitseb just nimelt sel teemal, et ütleb, et, et need inimesed, kes neid kiruvad või neid kahte momenti nagu, nagu sõimavad et ütlevad, et need on nende vastased, sellepärast et nad ei taha eelistada ühistranspordijutt jumala vale, see mõne absoluutselt vale. Me kõik tahame eelistada ühistransporti, aga mitte mitte mitte sellisel viisil sellisel meetodil ja tegelikult mitte nii tugevalt kellegi arvelt. Ja nüüd me peaksime tulema nende küsimustega selle, selle selle juurde, et milline tegelikult ühistransport on, mida, mida ühiskond tahaks, ühiskond tahab ühistransporti. Mul on endal näide olemas nendest Tallinna Tartu uutest internetibussidest, kus on küll mõningaid tehnilisi probleeme, nagu ma aru saan, aga see, see on, see on siiski nii-öelda mingisugune uus sõna. Sa räägid nendest lilledest multimeediaratastel? Just täpselt ja paljud inimesed, kellel on Tallinna Tartu vahel asju ajada siin ülikoolide inimesed, kes iganes ärimehed ka kasutavad meid busse ja kasutavad ühistransporti hea meelega, siis kui me nüüd mõtleme siinsele Tallinna peale, kui me mõtleme selle minu meelest Tallinna peale mõtlemine on liiga kitsas mõtlemine, me peaksime mõtlema tegelikult terve selle, terve selle Harjumaa peale kõik kõigi nende valdade peale, mis me oleme, meie elud on kõik läbipõimunud, otseselt ei ole siin jah, ja, ja ma tahan öelda seda, et, et oleks aeg hakata mõtlema selles osas tõsiselt, suurelt ma mõtlen, ma mõtlen seda, et kuidas arendada siin ikkagi rööbastransporti, millised peaksid olema need bussiliinid. Vanad tallinlased on öelnud paljud, et, et see ei ole normaalne, et need bussiliinid on sisuliselt nõukogude aegse graafiku. Ja teine asi on ka see, et bussiliinide kui võtta nagu graafikute tiheduse mind, nagu häirib see, et et noh, näiteks ma tahan sõita kesklinnast. Kadriorgu muutun mingi, muutume mingi 15 minutit trammi ja siis tulevad korraga nii ykski 13 üksteise järel, sõidavad hobujaama peatusesse ja lähevad koos minema, esimene võtab enamik inimesi peale, järgmine natukene. Ja siis on jälle pikk pikk vahe, et sellised kitsaskohad on tegelikult see oleks pidanud nagu eelnevalt nagu ära lahendanud pisiasjad, need ei ole. Neid ongi see lihtsalt lahendatav ongi see, mille pärast nagu et kui, kui see, kui see tuleks nagu normaalse intervalliga ühistransport liiguks, liiguks sagedamini, et tegelikult olid ju need ühistransport, räägiti, et inimesed võiksid rohkem šansse kasutama hakata. Aga kui need bussid olid juba eelnevalt üsnagi täis, vaata sinna leeve ütles, et et mõelda tuleks suurelt, ma ütleksin, et mitte suurelt ei tule mõelda vaid normaalselt tuleks mõelda ja võtta asja nii-öelda tervikuna. Et see, see, et me ütleme, et Tallinn on ida-läänesuunaline ja, ja see, et, et ühte otsa on tekkinud Viimsi koos kõigi oma nende, eks ole, satelliitidega ja teise otsa on, ma ei tea tekkinud mingeid Tabasalu Tiskre. Et ega need ei tekkinud üle, nad on ju tekkinud ajamit. Ja selles mõttes on, on Tallinna linnapea ütlus, et see ei ole meie mure, kui inimesed kolivad linnast ära maale, tahavad siis linnas tööl käia, et see ei ole Tallinna mure, siis on Tallinna mure, aga see on ka kogu kogu riigi või ütleme siis antud juhul konkreetselt maakonna mure. Et, et need on, need asjad tulebki lahendada ei ole ju niimoodi, et ma elan seal kuskil ja, ja siis tulen hommikul istun, istun ummikutes, vabandust, aga 400000 elanikuga linnas on ummikut välditav, aga aastakümneid ma ei räägi praegu nagu loogika ei ole pädev ka, kui ta ütleb, et tegelikult, et sorry, et Viimsi elanikud mind, miks te siis läksite siin tegelikult see, et kui, kui Viimsi elanikud tulevad siia, tekivad seetõttu nagu Pirita teel ummikut, siis see puudutab ka Tallinna linna enda elanikke ehk Pirita elanikke väga tõsiselt. Sellepärast, et inimesed on rääkinud ja kirjutanud sellest, et kui sellest, kui buss jõuab linnabuss, eks ju jõuab Piritale, siis ta oli juba täis piinse rahvastega. Ja, ja minu meelest ei ole tõesti nagu küsimus selles, et, et see on jah, väga tore, et Lasnamäelt saab tasuta linna, aga aga, aga aga peaks kuidagi peaks kuidagi peaks kuidagi mõtlema mõtlema ikkagi noh, mina ütleks ikkagi avarama pilguga, et ja kui meil on nüüd ikkagi järgmisel aastal kohalikud valimised, minu meelest see peaks olema üks väga tõsine teema ka erinevatele poliitilistele jõududele arutleda, kuidas murda ei ole ju tähtis see, et, et me hakkaksime kandma erinevaid rinnamärke, tallinlane, mitte tallinlane, viimselane, mitte viinsenane. Ma mõisa. Need on muidugi ka Tallinna lähivaldade poolt ka mõningast nagu mõistlikku suhtumist Tallinna ja nagu läbirääkimistel mitte ainult eeldada, et Tallinna linn peaks nagu need kõik probleemi lahe. Meil on see, et tegelikult on ju Tallinna linn on ju näiteks kas võtame kas või selle haridussüsteemi. Et kui siin haridusministeerium on viimasel ajal nagu püüdnud nagu teravikku suunata sinna, et muuta Eesti niisugune, ütleme niimoodi elitistlik lasime haridussüsteem rohkem nagu evalitaarsemaks, siis Tallinna linn on ju tema poliitika laias laastus see, et ikkagi tuleks ikka säilitada see nii-öelda eliitkoolide süsteemi nõnda edasi. Et tegelikult Tallinna linn ise seda soosib. Et kuskil seal kesklinna käi, käiakse kokku, tuuakse lapsi siia kooli, selle asemel, et noh, nagu linnaosades soodustada, võib-olla nende koolide taseme tõstmist on. Et tegelikult mõneti tehaksegi linna poolt ega vastuolulisi samme. Hea küll, aga, aga ikkagi, linn on ikka aastakümnete vältel avates juba nõukogude ajast, mis siis, et et praegune võim ei vastuta tollaste tegude eest, aga, aga põhimõtteliselt see linna linna areng on seisma jäänud juba aastakümneid tagasi. Seesama kas või seesama rööbastransport, mis, mis tramm, eks ole, mis on supervahend, mis liigub oma oma raja peal, võiks olla eraldatud ja, ja kulg kulgeda mitte mitte samades piirides, nagu ta kulges mida 60 või 70 aastat tagasi vaid, vaid peaksime ammu ulatuma ühelt poolt Lasnamäele, teiselt poolt Viimsisse ja sealt kuskilt teiselt poolt. Venom või rööbasbusse võiks käia, täiesti vabalt, võiks käia kõige rumalam. Seda ei ole ja, ja selle peale Me kuulemegi lauset nagu ütleb kasvõi linnapea, et jutud ummikutest on ülepaisutatud, jutud ummikutest ei ole ülepaisutatud. Tallinn on tegelikult suur küla maailma ja Euroopa mastaabis on tegu ju väikese keskmist mastaabikülaga 400000 inimest, kes on siis suhteliselt suurel territooriumil laiali paisatud. See ei ole mingi linn ja et siin ei, siin ei suudeta nagu ära ära korraldada, eks ole, mingisugust sellist mõnusat sujuvat kulgemist see on, see on suur jama. Sellega paistab, et ei tegeleda ka. Ja asjad lähevadki niimoodi selle asemel ja see ajas inimesed just vihale, et selle asemel, et, et lahendada reaalseid ja suuri probleeme. Selle asemel hakati hakata asfalti. Mõnes mõttes võib öelda kuskilt pidi alustama, on ju. Et. Loota, et kui Tallinna linn kohe mitte midagi ei oleks teinud või tees siis nüüd, kus majandus on taas nagu tõusuteele pöördunud, kus autosid, mis, mis kas, kas sellise rahasama taga Ando Dylan viitasime ütles, et alates 2000.-st aastast. On Tallinnas autode arv kahekordistunud. Et tõenäoliselt see kasvab ja kasvaks veelgi, et noh, ühel hetkel kus ta kasvab, ega ta eriti ei kasva. Esiteks elanikkond väheneb ka Tallinna elanikkond on olevat juba pöördunud nagu, nagu tagurpidi kahanemise suunas ja, ja pealegi inimeste rahalised võimalused palju sisse sinna perekonda, neid autosid ikka ostad, nii et suhteliselt maksimum on ikkagi praegu käes. Ja kusjuures see on täpselt sama keskkonna küsimus, et mina ei arva küll, et see, see nii-öelda see, see ahistamise nii-öelda, nagu see mulje on jäetud ja mõned poliitilised jõud teiselt poolt, kes on siis linnavalitsuse vastased, on püüdnud seda ka nagu tagant Kütnaga üldiselt nagu sihuke ahistav jätame. Jätame Kell surub takka, jätame, jätame selle Tallinna, aga, aga igal juhul. Jah, 400000 ja pluss veel kõik minema, mõtlesin, et menüüd virtuaalselt sõidame ühistranspordiga Lasnamäe, ma tahan öeldut. Loome sõidame, ei sõida. Lasnamäele virtuaalselt, oota nüüd natuke. On see, et minu mõtte lõpp oli see, et loome hea ühistranspordi ja tegelikult suured probleemid hakkavad isenesest. Anname linna selle strateegilise nii-öelda transpordi kujundamise spetsialistide kätte, jätame selle ümber politikaanluseks, lõpuks hakkaks midagi toimuma. Linnatransport ei saa ja ei tohi olla poliitika, küsimus selles on. Selles on kogu kuu, küsib just, aga mitte mitte vastandumine, aga tasuta ühistransport saab järgmist sügise kohalike valimiste põhiloosung. Just just just ja, ja ei saa olla nii, et Tallinnas räägiksid, Tallinnas on Keskerakond võimul ja Viimsis on, on Reformierakond ja seepärast ei saa omavahel juttu ajada. Aga seal on ka meie ajakirjanduse teema, et meie paneks rõhku sõnale tasutavaid, paneksin rõhu sõnale ühistransport. Valimistäiendamisele ühistranspordi tasuta ära ja siis vaatame, aga ma tean, et Neeme tahtis rääkida türist, mis on ka üks tore, ei saa enam öelda üldse linn, eks ole. Noh, vald, eks ole, et et tegelikult see, mis toimus, see on, see on, see on masendav, sest et küsimus ei ole selles ainult ja üldse mitte tegelikult selles, et seal üks inimene mõrvati. Kui tausta teada vaid vaid see, see on see, millest siis omal ajal kuulus menubänd, huu laulis, et needsamad depressiivsed Eesti väikelinnad ja ja kui sellised asjad toimuvad Eesti väikelinnades, mis, mis on ühtlasi ka meie, meie kevadpealinn ja suure lillelaada toimumise kohta, et et see on, see on nõude, jah, aga me aeg-ajalt kuuleme ikka, et et ühes ja teises Eesti külas või maakohas või väiksemas linnas sellised asjad toimuvad, kus kohalik maffia kurikamehed on, on 90.-te alguse stiilis võtnud võimu enda kätte ja ja riik vaatab näpu lutsides pealt. Millal Saarne viimati käisid tulil kuu aega tagasi. Jah, et mina käisin seal kaks nädalat tagasi ja mina olen sinna sattunud viimastel aastatel üllatavalt sageli tuttavate tõttu ja olen sattunud sealt sealt läbi sõitma ja ja kui Türilt, kas või inimene, kes sinna niimodi Pole ammu sattunud ja korra seal käib, ma ei arva, et tingimata selle kuulsa lillelaada ajal, kus on tänavad ääristatud autodega ja terve linn on üks suur festival kuidas Isamaa sealt läbi satub, siis ei ole seal küll jälgegi mingist depressiivsust, vaid kuival ka päike paistab siis tegemist on sellise mõnusa väikese vaikse aedlinnaga, kus on, kus on kohvikud, kus on väga toredad muuseumid ja kus inimesed mõtlevad, noor inimene, kui ta sinna läheb, mõtleb seal raudteed, asjad kõik olemas. Inimene mõtleb, et see võiks olla selline linn, kus ma võiksin oma lapsi üles kasvatada näiteks. Ja. Ja seda enam seda enamus mulle paistis päike ja oli ilus aedlinna kesimend kurikaga rünnanud, aga ma ei arva, et mul sellised mõtted, nii see selleks. Igalühel võivad tekkida ohumaterjal, on küll, mina arvan küll seda oli ja vot mis mind selle kogu selle loo juures ikkagi nagu tõsiselt häirib, on see, et jääb selline mulje justkui justkui nagu, et mingid asjad on kasvanud üle pea või midagi sellist. Ja tegelikult on ikkagi nii, et iga sellise väikese koha konstaabel, kes seal tegutseb, tegelikult teab väga hästi, mis seal linnas toimub. Ta teab seda väga hästi ja see on minu meelest ikka päris karm tegematajätmine, kui need asjad ikkagi ikkagi otsapidi lastakse üle pea kasvada, kui, kui tekivad autoriteedid, kui seal juba inimesed, ma viitan siin Maalehes kolleeg Peeter Ernitsa loole, kus, kus inimesed räägivad omavahel, et umbes nii, et ilma selle asja kuskil vaikselt ära klaarin. Need asjad on seal läinud ikka täiesti kapitaalselt käest ära. Ja, ja et kui minu poolest niukseid kohalikke konstaablikujusid on, ju neid on, kirjandus on täis, et tele telesarjas Õnne 13 on Juwel Morna konstaabel tori, kes tegeleb naisküsimusega seal ja, ja ja ta teab tegelikult väga hästi. Ja sellisel inimesel peab olema kohal puha peal autoriteet. Aga, aga, aga seda autoriteeti sellel politsei seal kohapeal enam enam ei olnud, autoriteet oli läinud kellegi teise kätte. No ja nüüd me ju teame seda ka kriminaalpolitsei ammu oli teadlik ja jälgis, aga, aga nad nüüd pärast seda mõrva ütlevad, et, et käed jäid lühikeseks, sellepärast et ei olnud nagu tõendusmaterjali piisavalt, et oleks saanud need sellid juba ammu türmi pista või, või korra majja lüüa, et, et see, see ongi see kõige jubedam, et, et Eesti tasemel politsei teadis. Ja mõrv tõi lihtsalt antud juhul tõesti õnneks kogu selle olukorra nii-öelda suurde pilti kogu Eesti nähtavaks mitte ei jäänud see väikese tüli probleem. Ja mulle mulle näiteks väga suurt muret see, nõnda see taimelava, mis seal on tegelikult, ja see, see, see probleem, hea küll, ei ole mingit tõestusmaterjali mingi konkreetse asja kohta, aga samas Sul ei ole vaja tõestusmaterjali selleks, et näha, et, et olukord on kontrolli alt väljunud. Et näiteks kui ma viitasin siin taimelaval, et no ma olen ise väikses linnas ka kasvanud ja ja ma tean, mismoodi tekivad mingisugused noorterühmitused kes on nende silmis autoriteedid, missugused, missugused sidemed tekivad seal nii-öelda juba siis nende autoriteeti tega, kes on, kes on juba ehitanud. Tekstist muidugi kuidagi kriit. Mafia leksikon väga, täpselt seda see seal oli, seal oli konkureerivad grupeeringud ja. Ja, ja, ja, ja seda enam tegelikult see see hull olukord süveneb, et ma loodan ka väga, et see suurde pilti tõusmine nüüd ikkagi on, on see, mis selle asja juurde kuidagi ära. See muidugi tüli probleem selles ei ole kindlasti. Mina lähen. Väga-väga aktiivselt maakonnalehti ja ja väga tihti on seal ikkagi selliseid juhtumeid, et. Lääne elu on kirjutanud siin mingis paarigimineb tüübisest kuslike tüdrukuid sees noortegrupist, kes Lõuna-Läänemaal varastas ja peksis ja terroriseeris. Pärnu Postimees hiljaaegu kirjutas ühest seltskonnast, kes sisuliselt kui olete näinud Jan Uuspõllufilmi, kus kus Hannes Võrno mängib mingid peremeeste Norjastanud seal ühe inimese, kes seal, mis talle võlg on jäänud, täpselt sama keiss oli Pärnu Postimehes hiljaaegu mingi eelmisel aastal, et oli, oli reaalselt nagu olemas, et keegi võlgu jäänud ja ta siniseid orjastati seal ja et Eesti kubiseb sellistest näidetest. Eesti kubiseb jah, aga, aga ütleme, tüli näide oli ikkagi selles mõttes erandlik, et lõppes surmaga. Noh, sellepärast ongi kõige avalikkuse tähelepanu. Jah, ei, ma ütlen veel kord, et õnneks seekord jõudis ta suurde pilti. Noh, vale oleks jutumärkides tänu, eks ole sellele mõrvale, aga see, see proportsioon, linna suurus, elanike arv ja, ja see pätikamba suurus, kes, kes seal tegutses või tegutseb 30 pluss meest, noh, ma ei tea, naiska võib-olla see pole tähtis ja, ja, ja kõik teadsid, aga, aga, aga, aga juba varem oleks olnud seal ka meedia huviorbiidis. Mulle tundub üldse, et need meedia tegeleb Türi tüli ka kahel juhul, siis kui talle antakse kevadpealinna tiitel ja kui ringhäälingumuuseumis toimub midagi siis jõuab meie onlain meedias aeg-ajalt, eks ole, aga, aga muul juhul tüli ei huvita mitte kedagi. Ja, ja noh, tegelikult, et see olukord seal ikkagi niisugune on või oli see, see on ikka ülejäänud Eestile kõige üllatus, sest sellest on nagu sa ütlesid Neeme maalitud ikka idüll aastate vältel, seal ei olegi midagi, seal on kolm tänavat ja, ja seal on üks suur plats ja ilus raudteejaam mis on tõesti ilusaks vuntsitud. Üks pubi, mis on ülikallis ropult kallis ja, ja noh, tore ja siis kevadel on, mattub kõik lilledesse ongi kogu tüvi selline kuvand, eks ole. Kurikaid pole kuskil. Ega ega Artur Kanandolly raamatus Hirmu org ei olnud ka ju tegelikult selles selles orus välispidiselt midagi midagi näha, aga tegelikult oli selleks üks kamp seltsimehi, kes olid tegelikult kontrolli võtnud justkui enda peal enda kätte olid siis nii-öelda autoriteerid ja sealne sealne politsei nii-öelda lahendas selle olukorra, ma ütlen, et see on selline kirjanduslik asi, elus võib-olla toimuvad asjad natuke teistmoodi, aga. Kahjuks kahjuks ongi see, et see Õnne 13. kuvand tolest konstaabli ongi ongi see, mis, mis nagu, nagu tegelikult pädev, et et tal ei ole ju tegelikult mingit mõjuvõimu ja seal Morna linnas on ilmselt asjad paremini kontrolli all, kui. Kus siis nagu hirmurs tulebki leida selline nii-öelda siis kohaliku keskkriminaalpolitseimees pöördi Edvas, kes, kes, kes aitab need tõendid välja tuua ja need nii-öelda autoriteetikesed maatasa teha. Eks ju, põhimõtteliselt nii, Urmet, nüüd sa saad minna Lasnamäel, kus sa tahtsid juba varem kippusid neil sinuga on kutse linna ta saatis mitte ainult ka metropoliit Kornelius ja linnapea koos meil ulmetiga saatnud kutsa pärast meie saate lõppu kell 12 Me kiirustame siit ühistranspordi peale et sõita siis üles Lasnamäe nõlvale. Ja et seal Urmet. Ei, ma arvan, et täna avatakse seal Aleksius teise monument. Ja on vist vist et ma arvan, see tuleb väga rahvarohke üritus absoluutselt. Sest kui me meenutame, et kui seal see toimus, meie olime just sealt puudu ilmselt puhta. Et, et seal on nagu kaks nagu konteksti ja mis, mis nagu on, et üks on see miks on see nagu õigeusu pool ja Aleksius teise nagu, nagu roll Eesti Eestile ja teine on kogu see selline poliitiline pool, mis nagu saadab, et et selles mõttes on, on ju tegelikult ju iseenesest tore, et vene kogukonnal on mingi mingi asi, mille ümber koonduda. Jaa. Jaa, jaa, Aleksius, teise roll nii-öelda Eestis on ju, tan ju. Kodanik kriidi kuulsast aadlisuguvõsa rüüdi kerid aadlisuguvõsast nõmmel sündinud, elanud siin vist 80.-te keskpaiga, neist. On Eestiga side ju väga tugev olnud. Õigeusumaailmas väga suurt rolli omanud mees, et selles mõttes. Oskas eesti keelt, kui ta oli käinud vene koolis, noh selles mõttes on selle büsti püstitamine noh, nagu mõnes mõttes nagu nagu loogiline või midagi ei ole, aga noh, võib-olla taaskord nagu tekib see, et, et kogu see poliitiline asi, mis nagu saadab, et et see võib-olla natukene nagu kohatu. Et kas peab igast sellisest asjast tegema nii suurt nagu noh, nagu valimiskampaania nagu asja, et see mind häirib, just peab, sellepärast peabki. Sellepärast ongi, seal tulebki suur rahvahulk ja see asi on üles haibitud. Ei teadnud, ma arvan tule päris sellepärast see suur rahvahulk, et mina olen ka käinud ülestõusmispühade ajal lihtsalt inimliku huvi pärast vaatamas neid risti käitumisöösiti, tead, ei ma niisugune seal tagaajaja ütleme seda, et Eestis ju need ristikäigud ju taastas ju just seesama Aleksius, teine Jajaa, ei, see kõik on selge. Ma väljendasin tegelikult valesti, mitte mitte sellepärast ei tule see rahvahulk, vaid see rahvahulk seal kohapeal saab taas kord kinnitust, kelle poolt ta peab kohalikel valimistel hääletama. Jah, see, see on nüüd täpne jah. Et on selge ja kõik see, kõik see on orienteeritud, mis, mis toimub siin praegu ümberringi ka needsamad teemad, millest me juba rääkisime ja nüüd seesama see kogu see kirikusaaga kirik, mis ei taha küll väga valmida ja mis on endiselt vaid sellises toon karbi seisus siis päike püst muidugi väike löök kindlasti oli see, et nüüd Moskva linnapea ei tule seda seda püsti avama, aga Moskva linnapea saatnud siis sellise viisaka kirja kus ta teatab, et ta ei saa tulla ja seda kirja on kõvasti nüüd haibitud ja ja öeldud, et, et Eesti meistrid peaksid ju ka. Kui nad tulla ei saa ilusal laupäeval, siis noh, on selge, miks nad ei saa tulla, aga nad võiksid siis kirjutada sellise väga viisaka ja kena pöördumise linnavalitsusele. Vot siis miks nad, miks nad tulla ei saa? Õnneks meie ulmet ei pea selliseid avaldusi tegema, et meid, me ei pea teatama, miks me, miks me tulla ei saanud ja mida mina tegelikult hea meelega mul on lihtsalt muid tegemisi oleks läinud sinna vaatama lihtsalt siukest antropoloogilisest unistada, et nii nagu ma käisin, kui see pronkssõdur oli veel seal rahvusraamatukogu eest, ma käisin juba väga ammu seal vaatamas neid üheksanda mai asju lihtsalt, et mis nagu toimub, kes need inimesed tulevad, mis mees ma oleksin võimalik lihtsalt, et ma läheks seda ka vaatama, kui mul kahjuks on aega kinni planeeritud selleks ajaks. Iseenesest saatsid ka linnapeale ja, ja maandu Korniirusele vabanduse kuid tal on seal päris huvitav oleks vaadata meelsuses ja millised inimesed sinna tulevad, mida nad räägivad, mis nende jaoks ja selles mõttes oleks huvitav. Kusjuures mina arvan seda, et, et see ei ole ainult ilmtingimata Keskerakonna valijate kokkusaamine. Et mina kui saartelt pärit inimene teadupärast meil seal on väga palju õigeusklikke inimesi ka minu lähisugulaste hulgas ja, ja mäletan lapsepõlvest põhjustel loodeti isakese tsaarimaad saada täpselt ja seal olid vaeseid inimesi. Ja ma mäletan neid, mäletan neid kiriklike raamatuid, kus ka Aleksiuse pilt lapsepõlvest on mul mul nagu nagu meelde jäänud, aga antud juhul ahustaks antud juhul on, on nii vähemalt samamoodi nii-öelda põllumajandusega ta halbadest oludest, et muidugi see poliitiline pool tegelikult kapitaalselt lämmatab kogu seda kogu seda, mis seda, seda, seda usulist poolt, et et kui ma vaatasin siin kas või seda, et kuidas raepress on suutnud sellest samast üritusest põhimõtteliselt toota enam-vähem samas sõnastuses mingi kümmekond pressiteadet järjest. Kusjuures see tonaalsus on ka väga huvitav, et, et, et põhimõtteliselt isegi nagu kergelt nagu provotseeritakse just eriti noh, onlain ajakirjandust sellele, et et välisriikidest kutsutud külaliste vastu on suur huvi olnud, aga eesti poliitikute osalise osalemise kohta mälestusmärgi avamisel ei ole tähelepanu pööratud, see oli selline nagu sõnastus seal ühes viimases teatas, et ja see on, selles mõttes, see on minu meelest on see nagu päris päris kole, aga eks need pragmaatilised põhjused on ka päris selged, et mina ei ütle ainult et see on ainult kohalike valimiste teema. Sõbrat. Pühakoja püstitamine on ikkagi mõnele mehele ikkagi tahab mitte ainult aumärke, vaid, vaid ikka aupaistet, et ikka ja see ulatub kaugemale mingisugustest kohalike valimistega. Ainult pühakoda ei pandud püsti mitte Läänemaale, kus Urmet on, mitte Muhu saarele, vaid pandi, eks ole, sinna sinna künka otsa, kus laevaga Soomest näiteks tulles vaid vaadata seda pühakoda, et kohe oleks näha ja ja see püston ka seal loomulikult ees teatud teatud tagamõttega. Nojah, olgu siis jahu, nad ei või sealt nagu jah, et ma tahtsin seda öelda, et uudiste juhina sa võid ju kinnitada, et tänases aktuaalses kaamerast tuleb igati vääriline ülevaade, seal on kindlasti täna toimub seal kindlasti kiriku ees ja kindlasti sees. Et tegelikult soovitakse veel, kellel huvi huvi on, et üks Postimehe lugu, mida Mart Helme kirjutas Postimehes õelist Postimehes sel nädalal, ei teadnud, et see oli päris huvitav lugu, et kus ta, kus ta räägib nagu asetab selle asja nagu laiemasse konteksti ja ja, ja õigeusu kiriku ja Kremli nii-öelda väga tihedades suhetesse, et mis, mis väljendub ka nii-öelda lähivälispoliitikas ja õiguslike kaitsmises, et kui varem varem oli juttu nagu rohkem nii-öelda kaasmaalaste kaitsmisest, siis siis täna räägitakse õiguslike huvides, et see on nagu huvitav kirjatükk oli, et et et tasuks seda nagu lugeda, aga tegelikult võiks juba sellest Aleksius teisest ju väga-väga palju rääkida tema rollist Eestis ja nõnda edasi, et aga aga, aga see, see ja tema vastuolulisest isiksusest, et noh, kas või kas või meenutada seda, et osad ajaloos on ütelnud, et et see ei saanud olla juhus, et vist 31 või 30 kaheaastaselt sai ta Eestist nagu piiskopiks heid. Et ja, ja kolm tähte ja nii edasi ja just, et et kõik need asjad Taustad nagu mängivad ka selle juures ja sama samas 90.-te algusajast on siiski vägagi Eestis, lugupeetud inimesed meenutanud tema rolli päris päris tähtsana. Eesti ja Eesti-Vene suhted. Jah, aga siinkohal me tõesti ei peaks, nüüd tõsimeeli hakkame arutama valitsuse rolli see, ma arvan, seda, seda seda on, seda on niivõrd palju räägitud. Et eriti pärast vahetult tema surma järel ja ka enne ja see on, see on päris päris keeruline, temaatikaga on. Ütleksin esiti, et kui me, kui me, kui meil on olemas püstol Aleksius teisele, siis püst Boriss Jeltsinile peaks, peaks kindlasti tulema selle selle taustal aga mitte Aleksius ega mitte õigeusu kirik ega mitte. Priit Toobal ei lõhestab praegu Eesti ühiskonda vaid üks soome-eesti, kirjanik Sofi Oksanen. Me näeme. Mis tähendas see sügav ohe? Sellest sellest alles hakatakse rääkima, ma luban teile ka meie ka meie teeme sellest juttu, et kui ma reklaamimata omaenda saadet vabariigi kodanikud, mis siis teisipäeval on sellele teemale pühendatud, aga kuna see film kinno olles jõudis ja esialgu vist on Tallinnasse, eks ta ainult jõuab ka teistesse linnadesse täna-homme-ülehomme siis need need piikide murdmise alles alles algavad. Aga täna me väga palju muidugi enam rääkida jõuame minuti jagu aega, aga, aga on ikka on ikka tähelepanuväärne, kui, kui, kui kiiresti meie ühiskond ja inimesed tõusevad saba peale püsti, kui kui jutt läheb nii mineviku tõlgendamisele ja, ja minevikku meenutamisele kajastamise Tõsimeelselt arutleda selle üle, et üks kirjandusteos ei anna ajaloolist pilti, on minu meelest ikkagi sama rumal, kui arvata, et Hollywood jutustab meile absoluutselt detailselt ära teise maailmasõjanüansid, et et ja, ja ma ütleks, et ma toon sellise võrdluse, et et kui näiteks. Ma ei tea mõelda, et Lennart Meri mõtles kõik selle välja, mis puudutab Kaali kraatri tekkelugu ja seda, seda, mis selle ümber käib, et siis selle järgi hõbevalge on täiesti mõttetu ja ilma kohata teos, siis noh, vabandust, see, see on ikka kapitaalselt rumal mõtlemine, et et oksjonil on minu meelest kaks suurt suurt probleemi. Meie avalikkusega üks on see, et ta on selgelt avalikkuse jaoks liiga suur ja teiseks on see, mida ma ei häbene ka välja öelda, et ta on naine ja, ja, ja, ja need on mõlemad tegelikult minu arust piisavalt. Väiksed põhjused, et talle nagu nagu peale hüpata. Kõik need eestlased, kes tunnevad ennast puudutatuna, sellest küll eesti juurtega ka siiski Soomes elav inimene on asunud nii-öelda Eesti lähiajalugu läbi ilukirjanduslikku prisma, nagu tõlgendama. Võib lohutuseks öelda, et aga üks eesti mees on asunud ju Soome lähiajalugu tõlgendama läbi tumedanahalise, Mannerheimi. Oleme tasa, vastab tõele. Ja kui ja kui rääkida sellest, et noh, et, et liiga vägivaldne või mis iganes, siis minu meelest näiteks siukses klassikalises läänekäsitluse selle ma ütleks, et seda aega, millest me tuleme, on käsitletud ikka maru leebem. Nonii jumala abiga on täna rohkem siin sellest rääkida, samas on, on teema üleval ja, ja meie, meie riigid targemad, pead praegu murravad nii-öelda pead, et mis, mis fenomen see on ja, ja kas see, mis raamatust välja paistab ja veel rohkem filmist. Et, et kas see nagu Eesti kuvandile aitab kaasa või, või hoopis murendab seda ja, ja kuidas see meile nagu, nagu abiks on. Aga sellest me kõigest siis jõuame ka edaspidi rääkida. Aga täna aitäh kuulamast, Neeme Korv, Urmet Kook, Aarne Rannamäe olid siis rahvateenrite stuudios ja kaunist ilusat nädalavahetust.