Tere õhtust, kell sai kuus, eetris on pühapäev. Päeva üheksanda septembri Päevakaja on stuudios Anvar tabelil Grauberg. Tallinna sügisjooksul osales üle 15000 liikumisharrastaja, poolmaratoni lõpetas üle 1900 osaleja 10 kilomeetrise distantsi 13200 liikumisharrastajat. Venemaa president Vladimir Putin mõistis hukka Euroopa Liidu algatatud monopolivastase uurimise Vene Gazpromi vastu. Iraagi asepresident Arecal Hašeemi mõisteti kahe mõrva eest tagaselja surma. Ida-Virumaal lõppes suurtükipataljoni reserv pärast õppekogunemine, millest võttis osa üle 100 reservväelase. Narva muuseumi aastakonverentsil esinenud arheoloogiaprofessori Aivar kriiska hinnangul tehakse päästekaevamisi tihti pealiskaudselt. Seevastu metallidetektoriga muististe otsijad on hakanud arheoloogidega koostööd tegema. Pärnu Endlas tehakse ettevalmistusi teatri 102. hooaja avamiseks. Käimas on 15. septembril esietenduvas lavastuse uhkus ja eelarvamusproovid. Eestis tähistati kolmandat korda vanavanemate päev Tartus Eesti Rahva Muuseumis toimunud üritustel osalenud vanavanematest. Mitmed tunnistasid, et nende side lasteaialastelastega on ka ilma riikliku tähtpäevata. Tihe ilm on öösel sajuta, kohati võib tekkida udu ja õhutemperatuur võib öösel paiguti langeda nulli kraadini. Päeval on sooja 14 kuni 17 kraadi. SEB Tallinna sügisjooksul osales üle 15000 liikumisharrastaja poolmaratoni ehk 21,1 kilomeetrise distantsi lõpetas üle 1900 osaleja 10 kilomeetrise distantsi 13200 liikumiseks armastajat pikema etapi võitlejaks lätlasele jaanis kergensonile, kes lõpetas ajaga üks, null kuus, 32. Teise koha saavutas Maroko esindaja Mohamed Haitši ajaga üks. Null kaheksa, 41. Parim eestlane oli kolmanda koha saavutanud Kaur Kivistik, kelle lõpuajaks oli üks. Null üheksa, 12. Naiste arvestuses võitis poolmaratoni lätlanna Ilona Amar heleajaga üks. 16 39. Teisena ning parima eestlanna lõpetas Eesti eelmise aasta maratonimeister Leila Luik ajaga üks. 17 59. Kolmas koht läks venelanna Margarita plaksinal, kellele poeg oli üks. 18 30 90 kilomeetrise distantsi võitis neljandat aastat järjest Tiidrek Nurme, seekord ajaga 30. Null kuus. Naiste arvestuses võitis leedulanna Rasa tradouškaide. Ka 35 10. Jätkame sõnumitega välismaalt. Venemaa president Vladimir Putin mõistis hukka Euroopa Liidu algatatud monopolivastase uurimise Vene energiahiiu taas promi vastu. Putin ütles, et see ei tule kasuks kahepoolsetele suhetele. Putin ütles Vladivostokis Aasia ja Vaikse ookeani majanduskoostöö tippkohtumisel ajakirjanikele, et Venemaa usub, et see lähenemine ei ole konstruktiivne. Ta ütles, et peab kahetsus väärseks Euroopa Komisjoni otsus tuuride Gazpromi seoses murega, et see pidurdab konkurentsi Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudel. Putin avaldas lootust, et nii Venemaa kui Euroopa liit tulevad olukorrast välja, ilma et kumbki pool lootusi kannaks. Ta andis mõista, et uurimise eesmärk on sundida Moskvat Euroopa Liitu majanduskriisist välja aitama. Rahvusvaheline valuutafond on valmis osalema Euroopa keskpanga võlakirjade ostmise plaani järelevalves ja kujundamises. IMF-i juht Christine Lagarde ütles, et IMF ei taha eriti järelevalvega tegeleda, kui ei ole kujundamises aktiivselt osalenud. Kaardi ütles ka, et suurtes võlgades euroala riigid Hispaania ja Itaalia on võtnud ette piisavalt samme oma riigi finantsprobleemide lahendamiseks, et pälvida Euroopalt abi. Sel nädalal teatas Euroopa keskpanga juht Mario Draghi plaanist osta kriisiriikide ühe kuni kolmeaastaseid võlakirju järelturult. Raagi sõnul ostetakse vaid nende riikide võlakirju, mis on palunud ametlikult abi Euroopa päästefondidest. Riigist pagenud Iraagi asepresident Arecal Hašeemi mõisteti kahe mõrva eest tagaselja surma. Samuti mõistis Iraagi kohus tagaselja surma tema sekretäri ja väimehe. Tegemist oli esimese Ashemm vastase protsessiga. Talle ja tema ihukaitsjatele on esitatud kokku 150 süüdistust, muuhulgas puudutavad need kuue kohtuniku ja kõrge ametniku tapmist. Hoshemi ise on seadnud kohtuprotsessi legitiimsuse kahtluse alla ning tema sõnul on kõik süüdistused poliitiliselt motiveeritud. Esitati süüdistused detsembris vahetult pärast USA vägede lahkumist riigist. Ta pages esmalt Kurdistani ning siirdus seejärel Katarisse, Saudi Araabiasse ning viimaks Türki. USA välisminister Hillary Clinton ütles, et ÜRO Süüria resolutsioon on mõttetu, kui see on hambutusest. President Bashar al-Assad lihtsalt ignoreeriks seda. Clinton ütles, et on valmis Moskvaga ka uue resolutsiooni suhtes koostööd tegema, kuid ta lisas, et kui ÜRO meetmetest abi ei ole, avaldab USA üha suuremat toetust Assadi režiimi lõpetamisele. Vene välisminister Sergei Lavrov ütles eile pärast Clintoniga. Kohtumeistrit loodab saada ÜRO Julgeolekunõukogu heakskiidu plaanile, mis koostati juunis Genfis. Plaan näeb ette relvarahu ja võimuvahetust, kuid ei nõua otsesõnu Assadi lahkumist. Ida-Virumaal lõppes suurtükipataljoni reservväelaste õppekogunemine, millest võttis osa üle 100 reservväelase, kes on teeninud nii Nõukogude armees kui Eesti kaitseväes, jätkab Ago Gaškov. Nii kajasid 122 millimeetriste haubitsatega paugud sel nädalal keskpolügoonil, kui oli käimas suurtükiväelast reservõppekogunemine nooremleitnant Tiit Lees. Esimest korda Eesti kaitseväes reservväelaste kordusõppusel. Mis te arvate sellest, mis siin toimub? Noh, ma arvant tegeletakse vajaliku asjaga, mis on vajalik riigi kaitseks, kolmenädalane tsükkel, kolmas nädal on nüüd see aasta oma elu ikka kannatab, aga tuleb sättida ja leida võimalused. Igal juhul ei kahetse, et sattusin võrdlus, on teil siis olemas omaaegse Vene armee või kuidas siis on, noh, vahe on ikka väga suur. Mind täitsa üllatas see, et ma tulin ka siia nagu teise armee kogemuste baasil ja siin on ikka näha, et inimesed on saanud ajateenistuses tõsise välja. Tahavad areneda, meelde tuletada, mis nad on siin õppinud, mitte niisama aega surnuks lüüa, kui keeruline on panna koos töötama eri vanuses eri armeedes eri aegadel saanud sõdurid? Noh, ega see lihtne pole kõigepealt see, et ma ise olen siin relvameeskonna ülemustest kindlasti nemad on pädevamad, kui mina, arenen siin ise kõige rohkem ja kuidas on siis võimalik olla ülem, kui alluvad on targemad ja vot niimoodi kujunes, on kujunenud välja ohvitseri, kohtun säukraat, tuli teisest armeest kaasa kapten Feliks Roode, sellel õppusel, koos nii Eesti kaitseväes teeninud reamehed, allohvitserid, ohvitserid kui ka need, kes, kes ei ole Eesti kaitseväes teeninud, on saanud oma ohvitseri kogemused Nõukogude armeest kaheksakümnendatel aastatel, millest see tuli niimoodi, selline seltskond kokku pandi. See olukord tekkis sellest, et teatud perioodil Eesti kaitseväes suurtükiväes reservohvitser väga palju ei õpetatud nende üksuste komplekteerimisel ei mõnevõrra siis meil ajateenistuse läbinud aspirantidest puudu ning leidsime siis tervist võimalikult hästi sobivad mehed, kes võiksid täita meil suurtükiväes ohvitseri ametikohta. Meie õpilased on näidanud, et seda võimalik ta täiesti efektiivselt õppetsükkel tuleb üles ehitada nii, et mujal teinud meestel oleks võimalik valem siis saada teadmisi, oskusi ja hiljem, kui nad koos reakoosseisuga kutsutakse õppekogunemisele on olnud juba piisavalt teadlikud, et koos meestega siis ülesandeid täita. Narva Muuseumi aastakonverentsil esinenud arheoloogiaprofessori Aivar kriiska hinnangul tehakse päästekaevamisi tihti pealiskaudselt. Seevastu metallidetektoriga muististe otsijad on hakanud arheoloogidega koostööd tegema. Lähemalt räägib Jüri Nikolajev. Tartu Ülikooli laboratoorse arheoloogia professor Aivar kriis ka on tegelenud Narva kandis nii plaaniliste teaduskaevamiste kui ka ehitustöödele eelnenud päästekaebamistega. Viimased on Narvas eriti mahukad. Näiteks 2004. aastal Narva vanalinnas börsihoone asupaigas alanud arheoloogilised uuringud pole veel loogilise lõpuni jõudnud. Aivar kriiska. Arheoloogia on väga pikaajaline ja ka väga kallis teadus. Praegu ma alles lõpetame tasapisi neid uuringuid, nendest on nüüd siis praeguseks ilmunud 14 teadusartiklit ja kõvasti üle 10 erineva teadlased on selles osalenud, väljakutse ongi jõuda sellesse seisu, kus põhilised teemad on analüüsitud ja, ja viidud, see noh, ütleme siis Monograafiani või, või artiklite kogumikku, nii tõenäoliselt. Samas on Aivar kriiska sõnul Narva vanalinnas toimuva arendustegevuse puhul täheldatud ka lohakad, suhtumist pääste kaevamistesse. Narva puhul on, on just nimelt probleem, see olen märganud ka mujal Eestis kuus arheoloogiat, päästeosas käsitletakse mingi sellisega pool arheoloogia, nagu siis ei tehta kõike täiest jõust ja kus siis eesmärgid ei ole nii kõrged, et saada seda teaduslikku tulemust ja vastutus, et see tõepoolest see materjal on mitte ainult uuritud vaid ka publitseeritud, viidud teaduslike tulemusteni, see latt, mida mina tahan salongi testis, jälgiksid jäätet Narvas alati jumala pärast ei kukuks. Tõsisemaid näiteid lohakalt tehtud päästekaevamiste eest Narva vanalinnas võib tuua nii 90.-te aastate algusest kui ka tänapäevast. Nii lubati sel suvel kopameestel raekoja platsil mitu tundi ilma arheoloogi järelevalveta tegutseda. Seevastu metallidetektoriga omapäi ringi uitavad muististe otsijad on hakanud teadlastega koostööd tegema ja see on arheoloogiaprofessori Aivar kriiska hinnangul positiivne muutus. Ma näen selgelt koostöötahet ja väga hea näide on järjekordselt Narvast. Eelmine aasta oktoobrikuus leiti üks imeline leid vahemikust kusagil seal 15.-st kuni 10. sajandini enne Kristust pärinev pronksist nooleots ja selle leidis just nimelt inimene, kes piirkonnas käis ringi metallidetektoriga. See jõudis väga kiiresti minu kätte, see teadmine. Ja nüüd me oleme selleks saanud värskelt valmis ka uurimuse sellest ime haruldasest noole otsast. See on väga positiivne liikvel. Uudistele Jüri Nikolajev, Narva. Pärnu Endlas tehakse ettevalmistusi teatri 102. hooaja avamiseks, käimas on 15. septembril, esietendub lavastuse uhkus ja eelarvamusproovid. Silvia sool käis kohal. Juba loetud päevade pärast jõuab Endla lavale Chei nuustini samanimelise romaani põhjal sündinud lavastus, uhkus. Arvamusetenduse lavastajaks on Kalju Komissarov. Tegemist on suurejoonelise teosega, mille tegevus hargneb 19. sajandi Inglismaal. Tähelepanu keskmes on perekond, kus sirgumas viis tütart. Ühe peaosatäitja Elizabethi rollis astub üles näitlejanna Kaili Viidas. Me ei puutu igapäevaselt nii palju kokku sellise ajaloolise taustaga, et need probleemid, mis on, jääb sellesse aega, on hoopis teistsugused, et tuua nad tänapäeva, siis see ei kattu absoluutselt sellega, mida meie ette kujutama, mis meile tunduvad tänapäeval tühised, jäävad sellesse. Käes on need nagu väga tähtsa kassa mehele, kuidas mehele, kellele mehele kõige põhilisem probleem, mis siin nagu selles tükis välja tuleb. Proovis kannavad näitlejannad pikki ja lehvivaid seelikuid, mis peaks aitama seda õiget tunnet tekitada, kuidas astuda ja istuda nii, nagu see 19. sajandi inglise daamile kohane oli. Kuigi Napoleoni-aegsed sõjaväe mundreid saavad meestele selga vahetult enne esietendust, on nendegi hoiak ja liigutused välja peetumad. Tänapäeva inimesele omane on härra tarsi osatäitja. Priit loogi sõnul on tänapäeva soorollid pisut enam segunenud. Võitleme kõiks, kombekustavad võib-olla see ülim viisakus ja selline äärmine kaunidus kõiges, nii, kuidas sa räägid, kuidas sellest välja öeldud, kuidas sellest hoiad hoitus ja ütleme, see pool on nagu võib-olla see, mis raskete seal on kõik rõhutatum. Praegu käivatest proovides pannakse suubarty muusika saatel ja koreograafi juhendamisel paika ajalooliste seltskonnatantsude liikumisjooniseid. Lavastuse liikumisjuhi Mall Noormetsa sõnul on tantsuõpitud juba enam kui 20 tunni jagu. Me oleme suutnud lavale täpselt skemaatiliselt paika panna liikumisjoonised, nii kui tuleb kostüüm ja siis hakkab see põhitöö, kuidas ma istun, kuidas ma astun, kust ma seelikut kergitan, mis pidi, ma pean keerama, kuidas see kübar peaks olema nii, et publik, mu nägu näed ja see on nüüd selline, mida mina saalist näen, aga, ja, ja kus, nagu tuleb näitlejale eriti abi anda. Etenduseni jäänud päevade jooksul peavad näitlejad tantsud nii selgeks saama, et jääks mulje, justkui oleksid nad neid juba lapsepõlvest peale tantsinud. Silves ool Pärnu. Alates 2010.-st aastast tähistatakse igal septembrikuu teisel pühapäeval Eestis riikliku tähtpäevana vanavanemate päeva üle riigi toimus täna sel puhul mitmeid üritusi. Mirko ojakivi käis Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitustemajas toimunud avatud uste päeval. Eesti Rahva muuseum avas täna nii postimuuseumi kui ka oma näitustemaja uksed nendele peredele, kes võtsid vanavanemad punti ja soovisid osa saada põnevast eesti rahva ajaloost. Tänaseks on osaks Eesti kultuuriloos saanud ka vanavanemate päev ent üsna ootamatult selgus, et muuseumisse, oma laste ja lastelastega saabunud vanavanemad said alles muuseumis teada, et täna selline tähtpäev on. Muhus sündinud ja kasvanud, ent praeguseks tartlaseks saanud Hilda rääbis on kahekordne ema ja kolmekordne vanaema. Proua rääbis ütles, et kuna ta ise suhtleb oma laste ja nende lastega väga tihti, siis isiklikult tal vanavanemate päeva tarvis pole kuid ühiskonnal küll. Hilda rääbis. Ma elan ju, tähendab samas linnas, kus kus lapsed ja lapselapsed, teine vanaema, vanaisa elavad Põhja-Eestis on nemad saavad, nemad suhtlevad rohkem telefoni teel sellepärast, ega siis ütleme sealt kuskilt Ida-Virumaalt ei käidud iga nädal ka mitte ja iga päev ammugrinte, mis te sellest vanavanematest päevast arvates suhteliselt uus traditsioon ja võib-olla mõnele on ta vajalik. Ega mina tegelikult ausalt öeldes, ma ei teadnudki, et täna selline päev Ka eakate ajakirja elukaar toimetaja Ene Veiper ütles, et ühiskonnale on vanavanemate päev vajalik ene Veiper. Ma mõtlen ühiskonna all, meie kõiki inimesi, mitte konkreetsel juhul mitte ainult vanavanemaid, vaid ka noori ja päris mitut põlvkonda. Ja ma arvan, et igasugune tähelepanu inimestele, ka eakatele on vajalik ja rõõmustav ta on, see päev on väga värske ja paistab, et ta ei ole veel laialdaselt omaks võetud. Väga paljud ütlevad, et emadepäev on, emadepäev, kehtib ka vanaemadele ja on natukene võõrastatakse veel päev, aga nii on vist iga uue asjaga, kui tihti teie oma vanavanematel külas käid? Joon nad veel elus, üks vana vanemal eluse, elasime vahepeal koos pikka aega ja praegu ikka käime vaatamas rist ja seda see vanavanemate päev teie jaoks tähendab. Ja tegelikult mina kuulen esimest korda sellest, et ei peaks olema ikka siukest asja ilmselt paremini vajadus ka nii palju, et nüüd lihtsalt põlvkonnad võõranduvad üksteisest nii palju, et et nüüd on, nüüd on see vajalik isegi. See viimane rääkija oli Kadri lõpetuseks aga head vanavanemate päeva kõigile vanavanematele. Mirko Ojakivi Tartu. Ja lõpetuseks ilmast. Öösel on meil vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm, kohati võib tekkida udu. Puhub läänekaare tuul kaks kuni kaheksa meetrit sekundis, sooja on kaks kuni kaheksa kraadi, maapinnal võib temperatuur langeda kuni null kraadini. Rannikul on sooja kaheksa kuni 12 kraadi. Päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati võib sadada hoovihma. Puhub lõunakaare tuul kolm kuni kaheksa, saartel kuni 11 meetrit sekundis ning sooja on homme 14 kuni 17 kraadi. Te kuulsite Päevakaja. Ilusat õhtut.