Tere hilisõhtust. Mina olen veidi Tammar ja pärast pikka ligi poolteist aastat kestnud vaheaega kutsun teid taaskord endaga kaasa Tallinna merepiirile. Tookord paari aasta eest alustasime oma jalutuskäiku Kopli poolsaarel. Jõudsime paljassaarde ja täna jätkame sealt juba edasi. Nagu kõigis eelmistes saadetes, kiun mu teejuht ja kaaslane sel huvitaval retkel linna uurija Robert Nerman. Tänases saates meenutab oma poisipõlve miinisadamas Ülo Reimann. Mees, kes meiega ise pärast üht Kopli poolsaart käsitlevat saadet ühendust võttis. Kui me kaks aastat tagasi alustasime oli Tallinn veel suure impeeriumi ühe osa, Eesti NSV pealinn. Täna elame Eesti vabariigis. On see midagi muutnud meie armsa pealinna merepiiril? Esialgu on kõik samamoodi risus räämas või lihtsalt suletud enamasti mõne militaarse objekti all. Ometi tänast juttu rääkida tundub juba teistmoodi. Pisut lootusrikkam. Enne kui alustame kuulajatele teadmiseks, et meie aeg kestab eetris keskööni siis saab sõna muusikatoimetaja Vello Rand. Praegu aga juhatab teid teeotsale ajaloolane, Tallinna linnauurija Robert Nerman. Paul Johansoni hüpoteesi järgi oli hundipea nukk, mis asub vini sadamast Razukene Paljassaare poole üks vanemaid. Kalamaja asustusalasid. Ja tõepoolest, need keskaegsed Tallinna elanikud kandsid erakonna nime nagu Sudenbe susi. Pea see merre ulatuv kõrgendik oli soodne kalastusasukoht. Ta oli veretuulte poolt varjatud. Ja väga võimalik, et siin oli tõepoolest vanim asustusala. Kui elati mere ääres, siis tegeldi kalapüügiga. Kalapüük, meresõiduga, hundipea, nukk. See on muidugi põnev nimetus, aga ma ei usu, et eriti paljud tallinlased, eriti noorem põlvkond seda nimegi kuulnud on. Tekib kohe küsimus, et millest selline nimekuju pea nagu Toompea tähendab kõrgendiku. Kuna ta ulatub merre, siis oleks ka nukk. Hiljem on hundipeamäge kaheks lõigatud. Raudtee rajamisel karjamaa tänava või tähendab nüüd Tööstuse tänava poole jäävat osa. Nimetati paasi jaanimäeks. Kuna seal asus pasjoni talu hundipea nukk oli Eesti vabariigi ajal tihedasti hoonestatud. Põhiliselt kõik, kes siin elasid, olid merega seotud, töötasid kas veeteedetalituses või miinisadamas või arsenalis. Mis hundipeanukil. Tänan. See territoorium on nagu suletud mingil määral tänavat pidi nii patuga pooleks võime lähedale jõuda, kuid mitte palju. Nii et täna on tallinlane, lihtsalt ei pääsegi sinna. Jah, ma olen niimoodi liikunud, aga ebakindlalt, nii et kunagi ei tea, kuna viiakse ära ei tea kuhu. Kuna valvsus on ilmselt väiksemaks jäänud, siis kui tead kus liikuda, siis võib seal käia. Hundipea nukk, see lõikab siis nagu merre miinisadama ja kiilituki vahel, nagu ma vaatan siin. Et me täna oleme lubanud rääkida miinisadamast mis kõlab küllaltki Melitaarselt ja samas väga rahul meelse nimetusega karjamaast, siis kummast alustada. Selle koha pealt on nagu väga raske seda piiri tõmmata, kus lõppeks millisadam või karjamaa hundipea nukk. Et tegelikult see on ühtse struktuuriga territoorium, mis arenes ühtlaselt kuni 40. aastani. 30.-te lõpus kavandati siia piirkonda Karjamaa tänav äärde väga suuri aedlinnaosasid, mis oleks kahtlemata rikastanud linnapilti. Ja see jäi kõik paberil see paberile ja need plaanid alles. Plaanid on alles küll, mis praegu karjamaal karjamaa piirkond võib uhkust tunda veel tähendab jutumärkides uhkust tunda sellega, et siia rajati esimesed paneelelamud Tallinna linnas. Kui nüüd ajas tagasi minna, sellesse piirkonda kavandati väga grandioossed Tallinna sadamat. Need tööd olid algstaadiumis ka rikkal riigil lihtsalt vahendid jäid napiks ja ta pidi tagasi tõmbuma. Ka siin olid kavas rajada ju kanal, mis lõikaks kopli läbi poolsaarest Saare teeks miinisadama juures tsaarivalitsus isegi loodusega vastuolus. Vaatamata ebasoodsatele tingimustele, see tähendab rand oli väga madal vastupidiselt teisele Kopli poolsaare küljele, seal oli sügavam laht. Aga siin oli madal ja see madal laht kaevati tunduvalt sügavamaks ja selle täitepinnasega, siis väideti Paljassaare ja Kopli vaheline ala ning moodustati Paljassaare poolsaar. See kõik toimus Veld saare rajal ja need suured töödiaid muidugi lõpule viimata. Nende tööde tähtsust rõhutab ka see, et sadama avamisel käis Vene tsaar Nikolai teine isiklikult. Nii et kunagi oli vene tsaaririigil päris tõsiseid plaane et Tallinna merepiiri väljaehitamisega kopli oma laevad tehastega miinisadam ja olid siis sellesse kompleksi mõeldud. Jah, kahjuks need olid monofunktsionaalse tähendusega kavad see tähendab militaarotstarbel nii et midagi ta linnale, et ei oleks toonud. Aga noh, suure vene impeeriumi seisukohast oleks ta muidugi oluline olnud sellise sadama ehitamine, et kavadjaid poolikutaks. Sellest poolikusest on siis mälestusmärke nii koplis kui ka mujal tänaseni. Neid on olemas ja, ja hiljem Eesti vabariik pidi kohandama neid militaarehitisi. See on muidugi omaette teema. Kui nutikalt suudeti rahuotstarbeliselt kasutada siinseid sõjasadamaid, meenutagem siinsamas nagu Peetri tehaseid või, või vene baltitehaseid ja Bekkeri tehaseid, kus tõesti ehitati väga palju kaasaegseid rahutustartalis tehaseid. No ja ega tänasel Eesti vabariigil muud üle kui hakata kord jälle vahepeal kerkinud militaarseid ehitisi meie Tallinna merepiiril kohandama oma riigi vajadustele. Ja ma väga loodan, et need ei ole ka väga militaarseid vajadused. Ja kahtlemata Tallinn on siin miinisadama kandis eriti veenvalt, kui paradoksaalselt on Tallinna arenenud 50 aastat on kõikjalt merest ära lõigatud, väga ilusad vaated kaovad. Need on rikutud. Kuid see on väga hinnatud territoorium, kui teda otstarbekalt välja arendada. Ja nüüd olen külas mehel, kelle poisipõlv möödus just seal miinisadamaks kutsutud rannas. Ülo Reimann on mehe nimi. Ta on üks niisugune paik, mida tänased Tallinna poisid vaevalt et õieti tead. No see on küll väga arusaadav, sest sinna ei pääse keegi ligi tänapäeval sest see on suure kõrge aiaga eraldatud muust maailmast ja. On ainult sõjavägi sees. Aga teie poisipõlv seal möödaski poisi peale mängu ajal ma olen üles kasvanud, ütleme niimoodi. Sest ma olin vist nelja aastane, kui vanemad sinna elama asusid. Kogu see elu oli postidel sõjasadam, miinisadama kõik, terve see kant, poolpaljassaart on, kõik on selle elu juures. Mis miinisadam, siis oli kõigepealt selle väikese poisi silma läbi, sest ma usun, et sellel on õige mitu tahku ja täiskasvanud mees näeb asju natuke kõrgemalt ja, ja avaramalt, võib-olla ka väike poiss. Aga täiskasvanud mees võib-olla ei tea paljusid asju, mida väike poiss teha. Väikse poisina odavast ehk nii väga ligidale sinna merele ei lastud, sest nagu meri on teada, on vesi ja vesi laste jaoks kõige paremini ümbrusest. Ja selle tõttu nüüd just sadamas ei saanud käia, aga ütleme juba koolipoisi eas siis sai küll seal kogu aeg päeva tol Otsolduqueeni suvevaheajal. Tegelikult see miinisõda, praegune sõjasadam jaguneb mitmeks osaks. Üks on, kus meretehas asub ehk endine Peetri tehased või Noblessneri tehased. Selle järgi tuleb, sõjasadam oli Eesti ajal ei sõjasadamaosa ja siis oli miinisadama osa, nii rahvasuus nimetati, seal käisid kaubalaevad. Miks ta miinisadamani väga militaarset kõlab tegelikult ja kujutada ette, et seal midagi miinidega tegemist? Päris otseselt miinidega ta ei ole, aga eks ta üks ehitamisel üks sõjasadama osa kunagi oli. Aga kuna eesti sõjalaevastik ei olnud kuigi suur, kus siis talle jätkus pooles sellest akvatooriumis, mis seal oli? Ja teine pool siis anti kaubalaevastiku kätte. Aga miks ta just miinisadam on, kes teda teab? Võib-olla ta kunagi ikka miinidega midagi tegemist on olnud. Aga tol ajal oli ta siis üsna rahumeelne, kaubasadam kui täiesti kohe seal küll eriti palju kaubalaevu ei käinud, aga peamiselt metsamaterjali, kes võttis peale. Sest sadama juures oli suur lage territoorium, kus kaupmehed tõid saetud materjali lauavirnad, tohutu suured lauavirnad olid sellel platsi peal. Ja siis, kui nad jälle mingisuguse lepingu kuskilt said tuli, sõitis laev sinna sadamasse, sealt laaditi laeva peale metsamaterjal peale ja saatis välismaale. Mul teil poistel oli põnev elu seal vist. No ma ei usu, et paljudel noortel sarnast põnevat elu tänapäeval just ma arvan, et saaks olla, sest meie valdused hakkasid nii iga pääst valdasid, hakkasid peale kui mööda praegust Tööstuse tänavat tulla, kus seal linna poolt tulles esimene raudtee ja lõppesid Paljassaare algusega, see on küllaltki palju ruumi, oli isegi ükskord juhus, niukene, noh nagu leid, luuletajaid on igal pool olemas, siis tehti üks niuke, kui pleed, Ülo jookseb merele mammad hakanud järele. Poiss oli kadunud, mamali kangesti muresi, otsis mööda sadamat taga poissi, kus on jahiga merel parajasti ujuma õpiti varakult merele mindi varakult seal meie poiste käsutuses oli üks sadamapaat oli sellega siis seal sõitsime ringi. Aga mis puutub ujumisse, see oli muidugi meie igapäevane toiming suveajal. Sest no ütleme, et genekas koolipoisid olid ja suveks kuskile mõnda nihukest töö otsa ei saanud, need olid ju päeva läbivabad ja nemad siis kas siis seal sadamas sadama osa peal käisid ujumas, kaugele meres, muuli peale muuli pealt vette hüpates, sügav vesi samas kohe käepärast või sisu, panime riided Moore'i peale, ujusime õli silla peale, see oli suur puitsild, olid võli, torustik läks sinna peale, kus vööritankerid käisid õli võtmas, sealt, mis välja ta saadet. Ja ujusime, sinna võis, ujusime edasi. Paljassaarte Paljassaares oli üks alguses niukene, üks ilus koht. Liivane rannaroosa, mida nimetati Viru liivaks. Ja see ilge ilus peenike Liivia puhases seal sai päikest võetud ringi joostud jälle tagasi, ujutud ringiratast, nii et tegemist oli, jätkus küll. Puhas. Noomis, puudub puudusesse, siis võtamisel sadam, mis peaks tegelikult olema küllaltki räpane koht, kui päiksepaistelise ilmaga sealt muuli pealt vette vaadata, seal oli midagi üheksa meetrit vett, et siis põhiBastis, nii et näha seal mingisugused asjad seal põhjas kolis rauatükid ja vesi ja täiesti selge. Aga mis puutub sinna Paljassaare sadama vaheosa, noh see oli lihtsalt vee all ujumiseks üks, üks üks põnevamaid kohti veekasvud, olid põhjas seal vahel ujuda, kas mõni kala tuli teinekord vastu ja siis põikas eemale ja tegemist oli küllaga, millal te viimati sealkandis ujumas käisid? No see oli enne sõda enne Nõukogude valitsus, ütleme niimoodi enne kui need merevägi sinna sisse tuli, benes meresõjaväge sisse tuli sinna. See oli 1939 aasta sügise poole, suvel veel suve lõpus. Tegelikult, kui need baaside taotlus anti, siis nõuti ju meilt Paldiski sadamad. Kuna Paldiski sadam oli välja ehitamata, siis nõuted, vot miinisadam Olku antud nende käsutusse. Sellega ei suur kõrge seal ligi kahe poole kolme meetrine plank ümber selle miinisadama ja sinna enam keegi ligi pääsenud. Ainult üks niisugune huvitav juhus oli sel ajal, aga see oli juba 40. aastal siis kui rahvas vabatahtlikult hakkas minema juba Nõukogude Liidu embusesse siis oli niuke asjad ühel ilusal hommikul tõusen üles, vaatan aknast välja. Huvitav, et mis see on, sadam on nii vaikne, nii tühi väravad laiali, tuul keerutab rämpsu ringi. Et mis nüüd juhtunud on, kas ometi ära läinud? Läksin siis välja vaatama, hakkasin poistega ringi käima ja sadam on nii tühi kui tühi. Ja siis ennem kui järgmisel päeval hakkas tulema leedu astus Nõukogude liitu, siis oli järgmisel päeval Lätti ajastus Nõukogude Liitu ja kolmandal päeval oli laevastik tagasi ja siis ja astus Nõukogude liitu. Mis neist eesti laevadest siis sai neist eesti sõjalaevadest, mis seal olid parajasti Saddami sõjalaevad, läksid ju kõik punaväele üle kõik punalaevastikule. Muide, õigemini võeti üle, kes neid andis, kuidas andmine, võtmine käis, ma seda ei tea, kuidas nad nende valve all läksid, kõik meie allveelaevad ja kõik. Teil oli omatut, taid, laevu seal sadamas surev oli torpeedo. See paljukest väljas ei käinud, sest ega miinisadamast väljapääs oli küllaltki raskemiinisadama, keskel oli suur madalik ja need laevad, mis väljud või sisse tulla, piid ringiratast sõitma. Kalev ja Lembit oli see allveelaevad. Siis surev oli torpeedo mäletigem, lennuk, lennuki Vambola olid suured ristlejad olid, need olid ära müünud Peruusse selleks ajaks selle eest osteti allveelaeval. Aga nuh, laine, sorry, nukk rohkem pukseerida tüüpi. Siis oli kaks apostlit. Suurupi Ristna rataslaevad, nagu nende kohta oli laulgi tehti ju, et Peruus kõik me puud ja laevad meie meeste tööd ja vaevad. Lahingtehing tehti salamahti laevastikust, saime lahti, järele jäänud vaid paar apostlit, rattad all ja püstinosplid, see oli ikka nii ametlikult teada, sest väiksele Eestile neid suuri ristlejad tarvis tohutu kulu nende peale ju. Ja parajasti Peruu tahtis saada laevu, siis saari sinna parajasti ära müüa ja raha ees ja selle raha eest sinna veel korjati juurde. Siis osteti need allveelaevad. Toll tolli, siis kui mõni välislaev sisse tuli, siis soliks putka oli seal putkas oli üks mees, tollivalvur. Laev tuli sisse, käis laevas ringi ära, Sistus putkas seal. Kas ta vaatas midagi ei vaadanud, seda ma ei tea. Igatahes suurtel midagi muud tegemist ei olnudki, ootas, kuni laevuseidele kauba peale võttis, ära läks. Ja mis kaupa siis Eestist sinna laevadele pandimisele? Välismaale sõitsid, sealtkaudu oli peamiselt metsamaterjal Inglismaale kaevanduse titsisid proksi peenise prokkimis kaevades tugedeks kasutati aga mujal prantsuse laev oli saksa laevu käis seal, viisid lauamaterjali peamiselt siit. Sest see oli ikka niisugune valik, materjal ja see oli ja hinnas ära müüa. Aga mis laadungiga Nad tulid tühjalt tühjalt, tulid siis sinna miinisadamasse vähemalt võib-olla kuna kaubasadamasse, mida ütlesid, seda ma ei tea. Nii et miinisadam oli ikka rohkem metsamaterjali veoks kohandatud ja sest see oli just see lage territoorium võimaldas seal suurt metsavarude hoidmise lauamaterjali hoidmiseks. Ja siis kui teatud hulki metsa madele koos, siis selle pandilaevade peale sealt. No ainult siis, kui Hispaania sõda hakkas peale siis ärimehed ostsid Eesti vabariigi käest vana aegunud sõjamaterjali sõjamaterjale, laadin käis ka seal miinisadama kaudu. Et sadamad on ikka need paigad, kus ka need sõjad isegi siis, kui nad päris võib-olla selle sadama kodumaad ei puuduta. Kuidagi paistan. No eks ikka, sest juba see laevatransport On võlak, parem kui mööda maad transportida selleks kallim tüki maad. Ja eks selle tõttu nad kasutaks selliseid nii-öelda olgu, et meremeeste palgad sõja tingimustes on tunduvalt kõrgemad kui tavalise olukorras. Aga noh, ju ta tasus ennast ära nendele ärimeestele ja ärimees ennem ei lasknud laeva üldse välja, kui tal veel raha üle kantud. Nagu seal need ärimehed rääkisid ise sadamas, kes nüüd peale laadimist seal jälgisid, et mis mul viga on, et maas on ennem raha kätte, kui ma laeva välja. Nii kui raha on käes, laev läheb välja, pole minu asi, kohtade läheb või kes teda oma kätte saab, selle laeva see teda enam ei huvitanud. Ja poistel olid ka need asjad selgeks, eks Me käisime ringi ja kuulsime kõike seda pealt. Läks aeg ja siis tuli see 40. aasta juba kirjeldasite, et äkki oli sadam tühi. Ja siis olid meie eestilaevad juba Nõukogude lipu alsel. Nojah, siis võeti lihtsalt üle kõik see asi. No mina juba siis sel ajal töötasin arsenalis, ma 40. aastal lõpetasin riigi tööstuskeskkooli ja läksin arsenali tööle, sest elasin arsenali majas ja isa töötas arsenali arsenali täpisti sõjatehas, remontis kahureid ja püssi ja kuulipildujad, kõikeseid remontis. Ja siis kui see noh, see üleminekumineku perioodidega 40. hakkas, no siis tulid Sist töölisväed siis seda üle võtma, soomusauto oli kaasas ja üks vene veoautotäis mehi oli kaasas, läksid siis arsenali relvi võtma, ma? Nojah, relvi muidu sealt leedulastega relvaladu seal arsenal asi on, mis valmis remonditud saatjale ladudes mujale ju. Aga nii palju, kui järgmisel päeval tööle läksime, siis olid laotööriistalauasahtlid olid lahti murdnud, paremad tööriistad olid kadunud, laatori, suur pudel piiritust kadunud. Ja see oli see ülevõtmine, need, nii tuli nõukogude võim teile siis, nii tuli ta meile ja no mina töötasin suurtükitöötoas, see oli natukene sellest keskusest kaugemal, need, sinna need ülevõtjad ei saanud. No väravas oli tegelikult ju meil sõjaväe valve üks sõjaväelane valve ja ülejäänud on eraisikud. See sisse ei lasknud kedagi. Ütles, et tooge mulle tunnistused, on lubatud sisse minna, siis ma lase sisse teed lossis soomusauto sõitis läbi väravate väravad maha ja siis läksid kõik ülejäänud hurraaga sinna järele. Mis seal teha, saab midagi teha. Mis muutus sadamas siis? Sadamaga muutus niipalju, et sinna enam eraisikuid ligi ei lastud. See oli piiratud kõrge planguga. Vene sõjalaevu tuli kohe hulga juurde sinnatest, noh peale seda oli traalerid, mis sadamasse sisse mahtusid. No ja siis hakkas selle madaliku süvendamine, hakkas kohe kõigepealt peale, sest see takistas laevade liikumist, et suuremad laevad saaks sisse, ta saaks sisse tulla, suuremad laevad sinna sisse, süvendati kõikse madalik sügavaks sealt. Aga muus osas jah, egas mis muud meil oli meie poisid, käisime seal ümber plangu, ainult ujuma enam ei pääsenud, sadamas ei pääsenud õli sildaja siis paljas saarte pääses veel. Aga no kuidagi see tuju ja asi oli ka nagu niukene, nagu pakkuda enam lõbu, suurt ja lapsepõlv oli möödas, möödas lapsepõlvest sellega. No meil oli seal ju noortest võrkpalli mängisime õhtuti suvel oli oma väikene, võrkpalliplats oli seal tehtud ja siis mängisime õhtuti palli, niikaua kui palli veel nägi, kui leian, on palju näinud, siis läksime ujuma. Pärast ujumist tulime siis jälle kokku, sinna ühe maja juurde. Pillimehed tõid oma pillid välja, see kitarr, mandoliin, need lõõtspill oli ka olemas. Ja siis laulsime õhtuti seal. Noh, nii kaua paras aeg laiali minna, jälle järgmist päeva oodata. Aga noh, siis oli niisugune, aeg-ajalt siis ei, pakun täna suurt lõhu midagi. Ei laulmine, kogunemine ei kogusega mitte midagi. Ükskord tahtsime ühe kogunemisi veel teha, seal enam ei saanud, aga ühel tuttaval oli maja pääskülas. Läksime siis pääskülla ja pääsküla jaamast tulime rongist maha ja siis seisis trellitatud akendega ešelon seal tee ääres. See oli juba 41. aasta alguses juba siis. Nii, et siis oli kõigil oli tuju kohe nii et ei olnud mingit mingist peo, veel ei ole aga midagi täna. Nüüd räägime veel natukene enne seda 30 üheksandat aastat toimunust. Kuidas inimesed elasid siis, mis ameteid peeti sealkandis ja, ja kes need inimesed olid, kes elasid selles rajoonis? Sealkandis elasid peamiselt, mis selle asja juures oli karjamaal Tööstuse tänava servas oli kolm maja. Seal olid arsenali töölised, autojuhid, elektrikud, no niisugused kesknii käepärast, rohkem vaja oli siis arsenali üleme, lase ühes majas insener, kaks inseneri perekonda, meister elas seal. Siis ühes majas oli ambulatoorium? Jaa, Sarmeeni sadama üle sõjasadama, ülem elas seal ka ühes majas, kõva mees. Majad olid kenad ja korras, jah, öinud nii vanad tsaariaegsed, ehitised olid need nad, mis suurt korras nad mõjud olid, sest Arsenal tegi ju iga aasta niukse sanitaarremondiarsenali kuludega sest nendel töötajatel oli prii korter, küte ja valgustus. No siis oli niukene moraalne kohustus olla tuletõrje meeskonnas, et kui vaja oli ükskõik, mis ajal siis tuli välja minna sinna. Ja väike Eerikas oli ka üks, kaks, kolm, viis, kuus maja, vistel, päike, Erika tänav seal arsenali taga, seal seal ka arsenali töötajad. Aga muidu oli seal teisi mehi, seal laevakaptenid, elas mehaanikuid, veeteedevalitsuse ülem elas seal läheduses kõik enam-vähem, kõik, kes seal ümbruses nii ka töötasid, kas siis sitsivabrikus või kuskil mujal mõne niukse kohad, Eesti ajal oli ju kõik terve söökidel kaubasadam keeli täiesti, aga igale inimesele juurdepääs keegi ei takistanud, keegi ei küsinud, kes sa oled, kus sa lähed, võis vabalt ringi jalutada, noh, ainukene koht oli siis, ütlen, kui seal vesilennukite angaarid olid sinna nüüd iga ta inimestele nii, sest otseselt sisse ei lastud. Ja samuti sõjasadama osa sinna karis nii igat inimest sisse ei lastud. Poistega käisime igal pool, tahtsime minna, sest kes meid seal keeles ikka nägite? Üsna palju põnevat. Punevad sai muidugi näha, sest sõjasadamaülema poeg oli nagu meil teejuhiks, kui sõjasadamasse läksime teda, lasime iga mees väravas, siis see meie koos temaga täpselt samuti seal sai kala püüdmas käidud, aga muuli peale ahvenad hästi võtsid sealt ja tegu vist oli seal küllaga. Ilus mälestus või mälestus on väga, väga tore kohe sest ma ei usu, et paljudel, eriti tänapäeval nende linnalastel käisin kivimajade vahel elavad või nendel ei ole mitte kümnendik kuhugi sellest osast sest juba tol ajal väga paljud linnapoisid käisid meie juures, kes oma koolivendadega koos tulid sinna reaalkooli Gustav Adolfi poisse käisid seal oma sõprade juures koolivendade juures koos meiega kõik mängisime palli koos, laulsime, koos, ujusime, kõik see koos tehtud. Niisugused huvitavad juhused olid 39. aastal tulid laevastik tuli sinna ja siis talvel käisime suusatamas, ikka seal Kiia dokiaukudest kõrge kallas toki augud, kus Lutter oma palke leotas ja ja siis Vene madrused, kes ikka seal suusatamas ja postidega üks kord vaatavad huvitamised sigaretti otsandil maha viskamise suure jämeda kirjaga peale trükitud nimede võtsime koniülesed, vaata mis marki see on ka. Aga siis tuli välja, et see oli saepuru sisse keeratud, sinna hiljem saime juba targemaks mahorka ajalehe paberi sisse keeratud pläruga meile väga heaks suureks avastuseks, igal juhul talle. Te poetasite niisuguse lausejupi, kus Lutter oma palke leotas, mis see siis oli ja kuidas sa käisid? Seal olid kunagisest aegadest, noh muidu te, kui need sadamaid seal siin ehitati, siis kaks suurt sügavat auku oli kaevatud, see oli juba Paljassaare just enne paljasse algus, seal oli suured sügavad augud. Üks auk oli siis, kus Lutter oma kasepalki leotas vineeri valmistamiseks seal tuld kaevanud leos rongiga toodi palgid, siin lasti vette, sealt seisid jäisse juba must vesi sisse pumbati merre. Aga sellest kõrvalaugust pumbast, puhast vett, siis endale huntidele võtamiseks, magevesi seal, olgu, et seal merest oli umbes noh, üks paar-kolmkümmend meetrit oli merest eemal. Tihe savisein oli vahel, et oli magevesi, oli täiesti selles augus. Me käisime ujumas selles augus, kevadel sa ei saa baraiba ujumas käia. Seltsi pool otsas käisid sitsi poisid ujumas, paljastele pole otsas. Käisime meie ujumas, seal oli soojem kui meres. Kevadel läks soojemaks rutem kui meres. No mis seal mere ääres veel niisugust oli sellelaadset, mis märkimist väärib. Doc oli seal paljas, ära alguses siin oliks jää paadiehitusmees, spetsialist, alguses väikse kuuriga hakkas peale paate, siis juba hakkas, jahtis ehitama, siis ehitas suure. Ta oli juba väikse juba tööstuse jahiehituse jaoks paadiehituseks Valleys modellimisi täitis isegi jahtide ehitamisel heeringa püügi paadid, suured merepaadid olid tema tehtud. Ja oli korralikku tööd igal juhul ja tund tuntud meer, kiil saarlane vist Saaremaa mees oli need Kiilide laevaehitajad olid tuttu mehed. Ja noh, David hiljem ka Venemaale kogu perega sealt minema, tööstus võeti üle laevastikule laevastikule päästepaate vaja, et tal oli maja sealsamas juures, kui kalda peal maja oli vaja seal ülemustele, viidi perekond minema ja maja see vabaks ja pandi sinna uued ülemused sisse elama. Asja Kiili, Doc, seal olid vanad purjelaevad Osada, mis ta remonti kõlbasid, remonditi seal suuremaid purjelaevu ja osalin sammas all, pool lääpas külje peal seisid mastid püsti. Mastide küljest sai vandid nüüd poordi küljest lahti raiutud, nendega hea kiikuda, suur Picooge sajuhoog sisse lahti astud ja vete lennatud jalad jess sundi. Üks lõpu lõbukoht oli jälle. Et ega tegevust jätkus seal igatipidi. Üks huvitav koht oli veel siin karjamaa tänava alguses, praegune tööstus kesku, seal raudteede kõrval olid jälle suured sügavad augud kaevatud ja sinna oli valatud betoonist suured niuksed, silinder, alumad. Üks nendest oli kaanega nihukse kumera, koorid kaanega. Üks oli ainult bailatseenas, kaant ei olnud talle peale veel ehitatud ja üks oli ainult paljas auk vett täis. Seal veega augus sai siis oma purjejahti seal ujutada. Kui suured need olid siis? Läbimõõdult vast üks, 15 20 meetrit ja sügavuselt ja sügavuselt ka üks kümmekond meetrit võis julgesti olla sügavus, neil. Need olid jälle niuksed kohad, mille pärast emad pidid oma südant valutama ilmselt noh, ei tea, kes need emad, kes küsis seda, kas valutavad ja ta oli vähemalt teada, kui poisse sinna tõmbas. Tõmbas muidugi, aga milleks see oli? Väga võimalik, et sealgi taheti ehitada kunagi õli systerne, võib-olla sadama jaoks. Et siis on ülevalt nõlises terride torud lähevad alla laevade peale või all oli suur keskküttekatlamajad, kas katlamaja kütte jaoks või millekski muuks. Igal juhul on esimene õppunevika postile alati ja talvel oli uisutamiseks niukene paras ring läbimõõduga ring, seal ju hea uisutada peal, Suisatele olid kruvidega alla kruvida. Kanna sees oli auk ja plekitükk, kus siis sai sisse pöörata klambriga kinnitavad uisud ja kes siis teist riista sel ajal tundis? Jooksid küll, oi, küll küll, sest sellele see ja omadused temaga võid ükskõik, üle kivide lastaja üle igalt poolt. Nii meenutas oma noorusaega miinisadamas Ülo Reiman. Vahepeal aeg on Tallinna merepiiri tundmatuseni muutnud. Kui kord päriselt vabad oleme. Ja kõik meie sadamad ainult eesti lippudega laevadele koduks on. Mis hakata peale kõige sellega, mida siia vahepeal ehitatud on? Robert Nerman arvab nii. Kindlasti ka rikkamad riigid, võtame kas või Rootsi. Sealgi on väga tõsiselt kaalutud, enne kui ammutada just majandusliku külje pealt, et võib-olla tõesti kohandada on targem ja mõttekam. Aga see on keerulisem, iga linnavalitsus, vähe seda teed, uue ehitamine on atraktiivsem, paberil paistab paremini välja ja sellepärast minnakse meelsasti atraktiivsemad teed pidi. Vaatamata sellele, et ta on meie riigile ja meie linnale kallim kuru. Täna ei ole küll vist Tallinnal nii palju raha ja ja võimalusi, et hakata midagi uut meie merepiirile looma. Aga vana nabis tõesti paljugi kohandada ja küllap teda tarviski. Meil on. Minu meelest ka nendele arhitektidele, kellel lasub ümberplaneerimise ja ümberkohandamise ülesanne, see ongi, ongi just märksa huvitavam töö, ta ei ole stereotüüpne, siin on väga palju, tuleb tunda või teada või arvestada. Ajalugu tuleb loodustingimusi arvestada ja selle võrra, et need inimesed on õnnelikus olukorras, kes seda ümberplaneerimist hakkavad tegema. Ma vaatan praegu. Kest skeemi käega joonistatud paberile. See on üks väga väike osa ja meie Tallinnast üks pisike-pisike jupp meie merepiirist. Praegu ta võtab enda alla täisformaadis paberi, aga palju ta kilomeetrites on, et see Jukk nüüd siin seda merepiiri. Kilomeetreid annabki välja, kaua aega, püsis müüt nagu Tallinna eeslinn on ilma ajaloota selline valge lehekülg, mis võib-olla tekkis möödunud sajandi lõpul ja selle sajandi algul seoses majandusliku olukorra elavnemisega. Olude sunnil tekkisid need linna jamada, aga tegelikult Nendel linnajagudes kõikidel on oma keeruline ja huvitav ajalugu ja need kõik on täiesti omanäolise miljööga omanäolise olustikuga. Kui seda arvestada, siis on lootus, et Tallinn hakkab edaspidi arenema omanäolise linnale, kus rohkem šansse on meil ta endisel kujul taastada. Vastasel tuleb aru saada ka seda, et sellel alternatiivi ei ole. Vastasel juhul toimub linnapildi kautistumine. Võõrandumine kõige proosalisel nõukogulik arenguskeem. Arusaadav nähtavasti sellest, et meil ei ole linnas mitte ainult elamufond ja tööstus pruunid ja ja kuidas me neid ka ei nimetaks kõike. Et igal majal, meie linnas on oma ajalugu. Igal paigal on oma lugu ja kui siin selle väikese maa peal mis ulatub paljassaarest kuni Peetri tehasteni, mis võib-olla mere piirina võttes ei ole kilomeetritki pikk on nii palju nimetusi, siis see tähendab seda, et sinuga väga palju lugusid, mida siiski veel mäletatakse. Ja oleks tore, kui need inimesed, kes mäletavad, meiega ühendust võtaksid. Ma usun, et linnauurijal on kingitus iga niisugune märk kellestki, kes tahab midagi meenutada, kellel on, mida meenutada. Kasutades juhust tahaks kutsuda üles endisi koplirannaelanikke, jagama mälestusi, elust-olust. Iidne kaluriküla vääriks omaette käsitlust. Kujutan ette, et hilisemates saadetes me võiks teha jalutuskäiku sinna. Ja jõudu jälle taas koplirand. Aga kas on teretulnud ka need meenutused, mis on seotud meie tänase saate teemaga? Meenutused meni sadamast, karjamaast, Peetri tehased ja? Kahtlemata iga inimene suudaks lisada oluliselt andmeid teadaolevatele. Selleks hindamatu väärtus Tallinna ajaloo uurimisel. Nii et olge head, inimesed, kes te olete kord elanud ükskõik missuguses kohas Tallinn merepiiril, kui teid tõesti huvitab see teema. Ja see, et me saaksime kordsele merepiiri läbi käidud. Meil on ees veel pikk ja raske tee, tundub mulle. Aga huvitade võtke meiega ühendust, te saate meid aidata, Me oleme teile ette juba tänulikud. Tänase keskse saate esimese poole sisustasid linna uurija Robert Nerman kunagine miinisadama elanik Ülo Reiman ja ajakirjanik Heidi Tammar. Muusika valis Silja Vahuri. Aitäh kuulamast. Pärast südaööd tuleb teie seltsi Vello Rand.