Tavalisel ajal on mõne päevaga võimalik ka viie miljoni elanikuga suurlinnas Leningradis kõige üldisemad meeleolud ära tabada. Kuna mul on tulnud ka Neeva kaldal koolis käia, siis seda enam lootsin tuua teieni mingi ülevaatliku pildi jaanuarikuu alguse Leningradist. Paraku kipub seal praegu olema nii nagu aasta alguse ilmaga nullilähedane väheste sademetega poriilm pimedam lumepuuduse tõttu kui tavaliselt. Sellest võib nüüd pöörata kuhu tahes ja nii paistab olevat ka Leningradi ühiskonna kliimaga. Tänavatel oli varasemast tõtlikum närvilisem ja enesesse sulgunud rahvas. Ei mäleta, et kunagi oleks nii palju päeva jooksul mööda käijatelt mükse saanud. Kolleegidelt Leningradi raadiost sain muude hulgas ka ansamblist Treto muusikapala. Nali, millesse meie päevade närv suures linnas Neeva kaldal on hästi tuntav. Neid päris juurtega leningradlasi on praegu vaid seitsmendik, viiest miljonist elanikust oli igati südantkosutav teisipäeva hommikul ühe ajalehekioski aknakest, nii müüja kui ostja poolel kohata seda sisemist väärikust ja kasvatust, mis just vanade põliselanike puhul on väga tuntav. Ostmine polnud mitte üksnes mulle see ja see ning lehe sahine kopika kõlin. Selle juures vahetati viisakusi, avaldate arvamust maa ja ilma kohta ja keegi ei protesteerinud, et saba ei liigu nii ruttu nagu kuskil Nevski prospektil või raudteejaamas. Põlisleningradlased tüüpiliste joonte hulgas on olnud austus kaaslinlase vastu. Soov mõista väärikas käitumine ja muuseas, just nemad avaldasid mulle mitut puhku toetust eesti rahva püüdele ise oma asjad ära otsustada. Samas annavad nad endale aru ka ebamugavatest momentidest. Eelkõige vaevab neidki mõttekäik, miks meie juurest tahetakse ära minna. Poliitilises mõttes on pärast juhtkonnavahetust Smolneis Leningradis lood keerulised. Nii oblasti kui linna parteiorganisatsioone asus vedama keemiateadlane ja teadus-tootmiskoondise peadirektor kid asbav. Viimati Ždanovi aia lühendatud postidel oli ja on oma üleskutsetega korrale ja distsipliinile sisuliselt näidanud soovimatust asuda probleeme lahendama uuenduste süvendamise teel. Mitmel pool puutusin kokku suhtumisega uuendustele, me pole vastu, aga oli neidki, kelle hinnang olukorrale väljendussõnades. Dogmaatikute hiiliv pealetung. Samas on rahva seas meeleolud sageli vägagi uuendusmeelsed ja sellel on oma mõju. Meenutagem, kuidas linnanõukogu suure enamusega lükkas tagasi töötajate ühendrinde ettepaneku valimistest tootmispõhimõttel. Närvilisust on kabinettides praegu palju. Neljandal märtsil on ees Venemaa kohalikud ja vabariigi rahvasaadikute valimised. Juba praegu on selge, et kuuleka linnanõukogu ja tagurliku ülemnõukogu asemele tulevat hoopiski uusi suundumusi esindavad kogud. Oodata on raevukat vastasseisu Leningradi rahvarinne, patriootlike Pameti laadsete, üleskutsete järgijate ning igat masti dogmaatiliste sotsialismijõudude vahel on palju erinevat ja vähe ühist. Kellele Stalin, kellele tsaar, kellele miitingu demokraatia lausa ehmatasid statistika andmed. 34-le kohale Leningradist. Vabariigi kõrgemas seadusandlikus organis pretendeerib praegu 313 kandidaati, seega siis pea 10 tahtjat kohale. Rekord konkurents on 19 ühele kohale. Ja tõeline pomm. Vanast koosseisust lööb võitlustes kaasa vaid üks saadik. Vähe vähe on pretendeeri mas naisi, noorija töölisi palju enam kui seni intelligentsi ja üllatusena ka sõjaväelasi. Leningradi linnanõukogu 400-le kohale on 2867 tahtjat, see on siis seitse ühele kohale. Kuna trükistes televisioonis ja raadios on võitlus piiratud, on algamas tõeline paberisõda ja plangusõda. Ja neid lapakaid on kõikjal, nii plankudel, ustel kui postkastides Nevski prospekti või Neeva prospekti, kuidas nüüd õigem öelda oleks, majadel oli juba erinevaid paberilipaka, et päris palju käigus on kirjutusmasinat kopeer tugevamatel paljundustehnika. Tulemas on ka miitingut. Selgus, et see on ainus tee noortele mõju avaldada, kuigi jah, noored käivad seal sagedamini omaenda tundeid väljendamas. Kui teisi kuulamas. Leningradi raadios otsustati kandidaatide kihutuskõnesid seekord eetrisse mitte anda. Poliitikat on seal niigi raadios ja televisioonis küllaga ja kindlasti tuleb siinkohal au anda kolleegidele. Asjalikku tööd tehakse kesisele, baasile ja koosseisude nappusele vaatamata. Ja veel käib seal kohati ikka veel kurikuulus parteiline ajakirjanduse juhtimine selle kõige stagnalikumas mõttes. Uurisin sotsioloog Bella Panoovalt, milline on televisiooni ja raadio roll tema kaaslinlaste elus. Kui võrrelda telet pressija raadiot, siis on esikohal televisioon. Informatsiooni eelistatakse Neeva linnas siiski eelkõige saada ajalehtedest. Leningradlastel on võimalik valida oma ja Moskva keskkanalite vahel mida eelistatakse. Moskvas selgus uurimustele, et 60 protsenti vaatab seal Leningradi programm. Millised siis on eelistatumad Leningradi televisiooni teleprogrammide seas? 600 sekundit on konkurentsitult, seda vaatab 98 protsenti. Aga kes siis need kaks protsenti on, kes ei vaata. Selgub siis, et need, kes televisioon üldse ei jälgi. Aga edasi, kes siis on 600 sekundi järel? Seal on juba pea kaks korda väiksema vaatajate hulgaga viies ratas, monitor, telekurjer. Kas pikad saated on moes? Leningradis on nii läinud mitmetunnised sega sisuga video kanalid, näiteks kolmetunnine haridussaadete videokanal Neeva linnas Luuakse kaabeltelevisioonisüsteeme, milline on nende tulevik? Praegu on asi, olles alguses konkurentsi Bella Panova veel ei näe. Leningradis on kaabelkanalil peamiselt rajooni ettevõtete ja olmeinfo. Sinna televisioonist tööle läinud inimesed lubavad aga samas kõva konkurentsi pakkuda. Aga milline on Leningradis televisiooni ja raadiosuhe? Tele on ülekaalus ja sotsioloog Bella Panova meelest on selle taga ka telesaadete suurem uudsus ning publitsistlikus. Ja lõpuks, mis on praegu pärast kella kahtekümmend kolme-neljapäeval eetris? Viies ratas seda on vaatamas vist umbes 60 protsenti Leningrad lastest. Paljud räägivad, et ei saa kuidagi magama, sest viies ratas käib kaua, kohati kuni kella üheni öösel välja. Ja nüüd vahele üks uuem Leningradi muusikalugu nodee midagi laulab Marina lepa. Teleprogramm 600 sekundit jõuab kõikjale ka suurlinna elu kõige ebameeldivamate ja varjatumate asjadena ja kõike seda vaid 10 minutiga. Avalikustamine on linna vanamoodi juhtimisega üha tõsisemas vastuolus. Räägitakse ju kõigest kuritegevusest kuni partei probleemideni välja. Küsitlused näitavad, et üle 70 protsendi Leningrad lastest on põhiseaduse kuuenda paragrahvi tühistamise poolt 30 protsenti siis vastavalt vastu või ei oma oma seisukohta. Niisiis poolt ja vastu on olemas, kuid selgelt ikkagi on ülekaalus need, kes taotlevad kuuenda paragrahvi tühistamist. Pühapäevases Leningradi noortelehes on Vassili saare komsomoli rajoonikomitee kiri partei juhile poriskid aspavile Partei iidrilt nõutakse aru, millistest põhimõtetest lähtudes oli ta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressil NLKP juhtiv rolli käsitleva põhiseaduse sätte tühistamise vastu. Toimetus leiab, et nii kategooriline suhtumine suurde parteilise juhti ei vii kuhugi ja sokutab seejärel poriski Taspovi vihma käest räästa alla. Noortel on muidki küsimusi, tulgu peamees aga nendega kohtuma. Noored on jõud, jätan komsomoli käekäigu siin omaette jutuna kõrvale. Pärast laia rahvusvahelist vastukaja leidnud hotelli anglater lammutamisest päästmist käib nüüd kaitsesõda kino Seewer säästmiseks seal liigovski prospektil ja linna keskusest juba veidi eemal. Ajakirjanduslikult tabas mind seal käies krahh, uksed olid lukus ja aktiivi ei õnnestunud kätte saada. Ja nii ongi lindis vaid järgmine. Apaatne kanali juures oleva vana kinoteatrimaja peal võib näha plakateid. Atgroemm, graniit, euroopannašoksid, hom, avame piirid, Euroopa on meie ühine kodu. Siia lausa kohe seina peale on õlivärvidega maalitud klounide miimide teater. Juhib Nikolai Nikitin. Ja on suur plakat, mille pealt võib lugeda, et see endine kino teater sõber on ette nähtud lammutamisele. Nii nagu siin on kirjutatud history siiski tombussigina teatritseverbriga, varjoncrazdrjeldus, nossobises, usna Medženomnica bürokraat, Amy tehakse selgeks, et isegi kaadi elas maja üle, nüüd aga ähvardab seda saatus, mis mõndagi teist ja et lahendamata probleeme ta teater teatrini, milles on probleem, kogub materjale ja vahendeid selle maja taastamiseks elushoidmiseks ja ärgem laskem bürokraatidel järjekordselt võita, niisiis on siin seina pealkirjad ja sildid siin külje peal annavad teada et see anna asunud üks klaveriklass. Ja siis otsitakse siin veel päris mitme plakati peal, intellektuaal iga päev kella kaheksast kuni 11-ni. Ja kuigi linnas olid sildid väljas, et siin näitus ja sisse saab, siis siiski pääseda siia ei õnnestugi. Peterburgi nimeline teatritrupp oli üks kinosever hoone eest võitluse osalisi. Nüüd on see saanud oma maja ühe põhja läinud trupiga. Teatri asemele. Põhjas on Leingadis palju muudki. Alates eilsest seansis 10.-st veebruarist saab paremat kaupa osta vaid linna või oblasti sissekirjutusega passi esitamisel. Esmaspäeval otsustasid oblasti ja linnanõukogu sedagi, et võimalikult ruttu lastakse käiku ostukaardid analoogilised Lätiga ja nüüd nagu selgub ka meiega poodides nägin esimesi kokkupõrkeid uuenduse ümber. Ostjad tõstsid häält, müüjad leidsid, et ostjad Nende seas on ebaausaid inimesi rohkem kui müüjate seas. Ja selle olmeteema lõpetuseks veel ühest alkoholisabad on väikesed. Kaubavalik pole küll suur, aga meil, nojah, see on juba jällegi hoopis teine jutt. Jätkame sealt, kus uut veel üks tänavalindistus, kus sees väike venekeelne intervjuu ja see on tõepoolest nii lühike, et ei hakka sõnasõnalist tõlget tegema. Kohe päris Nevski prospekti Tratuaari peal, siin Katariina teise mälestussamba ümber on poolkaares päris päris mitmekümne isetegevusliku kunstniku tööd väljas ja eks ikka müügiks, siin on siis paljud, on eksootikat, on rahvakunstile pretendeerivad ikoone, lakitud, karbikesi isegi täis maalitud pala laikased. Siinsamas töötab kümmekond portreemaalijad, kelle juures siis on võimalik kiiresti pilt saada. Ja siin on kõiges formaatides neid pilte kõige rohkem küll pisikesi. Eks ikka suveniiriks mõeldud. Ja usun küll, et paljusid nendest vaevalt et kohalikud ostma hakkaksid, kuna on aru saada, et nii vene rahvakunstist kui, kui ka tegelikkuses on mõni asi väga kaugel. Kuid eks väga palju toodetakse välisturistide peale, keda siin ka palju käib siin praegu. Aga minu ees on kohe uutmisteemale ühendatud pildid, kus nii Leninit kui Gorbatšovi kõige rohkem küll viinapudeleid näha, Vene kirikuid näidanud vist kõige rohkem siinsete piltide peal üldse. Ja ega oskagi kõigile nendele stiilidele siin lausa nime anda mõnigi pilt koopia tuntud juba vene klassikalistest piltidest, siin on igale maitsele igale tasemele. Kellel aga soovi on, vaatame, võib-olla saame ka mõne müüjaga jutu peale. Kahe aasta eest algas kauplemine Nevski prospekti ääres kokku põrgetega võimuesindajatega. Nüüd müüakse takistamatult aus mees oli müüdava tasemele, diplomaatiliselt viisaku hinnangu andmine võttis kogelema. Kui müüa üks-kaks pilti päevas ja seista selleks hulk tunde külmal tänaval, millal siis loominguks aega jääb? Soodsamal juhul saab see olla ehk käsitöö. Päris kunst eksib lörtsisele tänavale küll haruharva. Suuremate kunstiga otsimas teatrist. Selles vallas on Leningradile suured traditsioonid. Kas teatrihuvi püsib või on langenud nagu mõnel pool mujal, uurisin asja Moskva vaksali teatripiletikassast. Jah, langust on tunda ka Leningradis, kuigi tõelised teatrisõbrad käivad oma lemmikteatrites edasi. Noored käivad rohkem rokkgruppe kuulamas, aga teatrisse käivad nad väga harva. Defitsiitsem on Kiirovi teatri ballett, millele nagu alati on väga raske pääseda. Muuseas, nüüd on Inturisti ettevõtmisel turistidele Luikede järve etendused, kus mitte eriti nõudlik vaataja saab oma huvi rahuldatud ja kodumaale saabudes kuulutada, et nägi vene paletti. Kas ei teki säärane tunne, kui nende piltidega seal Nevski prospektil? Millised teatrid on nõutavad? Väike ja suur draamateater ning Kiirovi ooperi- ja balletiteater. Praegu on tööd alustanud palju uusi stuudioid, seal on rohkest andekaid, aga vaatajatel pole teavet. Kui kumu levib, hakatakse ka kassast pileteid nõudma. Märkida võib uusi balletistuudioid muusikalist kammerteatrit. Huvitavaks on uue juhispywoki all muutunud noorsooteater. Temagi alustas stuudios preemia, kuste tõi osa nüüdsest trupist veel üks uus ilming. Korraga pakutaks isegi kahte selgeltnägijat, kas rahval ka huviana? Üldiselt käiakse rahvas, pileteid nõuab, näiteks toodi in. Asia on uus ja suur telereklaam ka selja taga. Aeg on kuulata taas üks muusikalugu, Natalja Platiitsin ansambel null seitse on hiljaaegu teinud linti loo punane must. Ja meie viimane intervjuu kolleegiga Leningradi raadiost Lev privaalaviga, kes teeb seal soovisaadet ning mitut muusikaprogrammi, džässi ja levimuusika poole pealt. Tema tööpäeva kesk lõuna Rabodzipoldein. Tervitussaade on muuseas päris sarnane Eesti raadio venekeelse programmi ühe menusaatega teile pühendatud laul, mida teeb Nelly privaalava. Mida siis soovitakse? Tööpäeva kesklõunalt tahetakse peamiselt estraadi, valdavalt palutakse esinejaid mujalt Leningradi kohalikest lauljatest läheb paide Tiit Abja Edward Hill läks kammermuusikasse ansamblites nõutakse kohalikest foorumit, augustit ja staatust. Eks tunda annab ka kuulajate vanus. Noortel pole õiget kirjutamisharjumust, ei raadiole ega lähedastele. Siit ka siis põhjus, miks paljudel töökohtadel lõunavaheajal kõlavast programmis on nii palju retrolugusid. Aga mida tahavad noored? Noored tahavad kõige uuemaid lugusid, mida on kuuldud kuskilt mujalt. Leningradi raadiol pole aga kuigi palju võimalusi. Nagu öeldakse, on tegemist suure linnaga, millele on saanud osaks oblastiline staatus. Kõik tuleb ise hankida ja kui me nõutavate ei mängi ega siis soovita kaena tähti, teeb üksnes kesktelevisioon. Leningradis oli mõne aasta eest terve hulk omanäolisi rokkgruppe, nüüd on see laine kuhugi ära langenud. Algul oli keelatud, vili magus, nüüd nõutakse aga kõrget taset. Välismaa muusikute hinnangul on see ebaprofessionaalne, mida Leningradis tehakse. Ei anna midagi, ka viited kehvale tehnikale. Rockklubi on alles, sellel on raadioski oma esindussaade paljastavatest tekstidest on kõik väsinud, eks seda näita ka new Pribalarigi meelest kohutava Laskovõi Maisuguse muusika edu Venemaal. Keda peate Leningradi solistide ansamblites sisukamaks? Tekstide poolest staatus ajalehes Smeena on küsitlused, kus nii kuulajad kui asjatundjad annavad hinnanguid. Paradoks on selles, et sisuka tekstiga lood ja neid esitavad ansamblid, solistid langevad tabelites allapoole. Nii palju siis muusikajuttu Leningradi, raadios. Soovitusel valitud lugudest on nüüd eetris viimane, Igor kliimovia ansambel raadiogalaktika laul, sügis inglise keel peab hõlbustama läbilööki, oma tähendus. Sellelgi. Jääbki veel kokkuvõtlikult märkida, et vastuoluline ja mõneti ebamäärane aeg paistab Leningradis ka pisiasjades välja ja Neeva linnas olid abis kolleegid sealsest raadiost Irina pavlova ja Lev privaalav.