Täna öösi neil tundidel, 50 aastat tagasi anti Kremlis kaks allkirja, mis määrasid Eesti riigi ja rahva tulevikku. Välisasjade rahvakomissar Molotov ja Eesti välisminister Selter kirjutasid alla lepingule, mis lubas punaarmee Eesti vabariigi territooriumile. Sõna lubas, ei ole siinkohal kõige õigem tegusõna. Nad oleksid tulnud nagunii ka baaside lepinguta. Meil on silma ees sündmuste arengu alternatiivvariant. Soome talvesõda. Täna öösi antud allkirjad otsustasid meie sinu ja minu saatuse. Järgnenu poliitilises mängus oli vaid järellavastus. Proloog otsustas kõik. Hiljem oli hilja. Täna esiantud allkirjad tähendasid seda, et verevalamine jääb ära nii näisse tollal. Täna oleme targemad ja teame, et see lükkus vaid edasi. Mis lootuses elasid Eesti riigimehed, millele võis teha panuse tol pöörasel ajal? Mõni kuu varem oli vabariigi aastapäeval kõnelenud Konstantin Päts iseseisva Eesti riigi hetkeseisust. Tallinn, 24. veebruaril 1939 Vabaduse väljak. Sõdurid ja kaaskodanikud. Me oleme oma riigis rahulikult jälle aasta mööda saatnud. Sel ajal, kui terve maailm on ärevust täis olnud, kui rahvad on kartnud uut suurt verevalamist tulevad, on meie väikene Eesti riik rahulikult ja häirimata oma igapäevase töö juures viibinud ja julge olnud oma puutumatusest millega seda seletada. Mitte meie jõu ja kangusega, vaid ainult sellega, et meie oleme oma riigi loonud õigusele rajanud jale ja ei nõua ei teiste riikide käest rüütlirahvastega eriti ülekohtune olek rahus elada, rahus tööd teha. Meie tahame tülidest eemale jääda ja tahame kaasa aidata, et terves maailmas rahu võidule pääseks. Nii kõneles president Konstantin Päts 24. veebruaril 1939. Kolm nädalat hiljem kaob Euroopa kaardilt Iseseisev Tšehhoslovakkia riik vastupanuta ainsagi püssipauguta. 1939. aasta mais sõnastab enda tulevikukujutlusi eesti saatusest Jaan Tõnisson. Riigimees ei pöördu oma kaasaegsete poole, kellel see kõne vist jäigi kuulmata. Jaan Tõnissoni hääl sellel vanal heliplaadil kõneleb meile, sest ta alustab sõnadega aulikud Tulevikku kuulajad. Kogu roopa araablaste vahelises õhkkonnas hõljub suuri võimalusi üldiseks kokkupõrkeks. Sarnasel juhul ei ole mitte üksi suurriigid vaid ka päikeselt balti riigid haaratud üldisest katastroofist. Eriti nendega, aga ka. Kuidas kujuneb ligemas tulevikus meie välispoliitika? Eesti rahvusriiklike huvide kaitsel ei pea mina mitte kindlasti ütelda. Sest et ma eemal seisan valitsuse tegevusest. Ometi olen veendunud, et meie rahva demokraatlikult mõtleva rõhuva enamuse soovi ja tahte kohaselt meie välispoliitiline suund kujuneb nii et alal hoitaks meile Briti ilma riigi sümpaatiat ja vajalik huvid. Sarnasel juhul. Võime meie tihedas ühenduses Soome vennasrahvaga ja täiesti balti riikidega ning eriti Põhjamaadega. Oma seisu kohalda. Suurbritannia ilma riigi ja tema liitlaste soovliku toetuse teel Vaid Eesti rahvas omariikluse tähe all. Millel on olnud suunatud minevikus paljude inimpõlvede soovid ja igatsused. Jaan Tõnissoni tulevikukujutlus ei läinud täide. Ajalugu pöörab kalendri lehel ette 23. augusti, mil Molotovi-Ribbentropp löövad klaase kokku mõjusfääride jagamise salaprotokollide kohal. Juba 26. augustil saab Eesti sõjavägede staap esimesi andmeid, et läbirääkimistel Moskvas on Balti riigid nihutatud Nõukogude liidu huvide piirkonda. 28. augustil kutsub kindral Laidoner kokku lähimad abilised ja annab korralduse, et Eesti idapiirid ja piiritagused alad võetaks vajaliku vaatluse alla. 30. augustil tulevad kindlad teated, et Leningradi sõjaväeringkonnas on mobilisatsioon ning Kingissepa saabub range sõjavägede ja sõjavarustusega. Samasugust informatsiooni hakkas laekuma Pihkva suunast. Esimese septembri hommikutundidel edastab Varssavi ringhäälingusaatja äreva sõnumi. Teine maailmasõda on alanud. Tallinnas kutsub sel päeval kindral Laidoner kokku lähemad kaasteenijad. Kaalutakse tõsiselt Eesti sõjaväe üldmobilisatsiooni ja antakse kõik korraldused selle läbiviimiseks, kui vabariigi presidendilt tuleks vastav käsk. Vabariigi president, sõjavägede ülemjuhataja, vabariigi valitsus, riigikogu esindajad kaalusid küsimust ja tulid otsusele. Esiteks Eestimaa väiksus, asukoht ja demokraatlik riigikord ei võimalda salajast mobilisatsiooni. Teiseks üldmobilisatsiooni välja kuulutamine võib põhjustada ettenägematult raskeid sündmusi. Kolmandaks Nõukogude Liit võib lugeda seda enda vastu sihituks, mis annaks talle ettekäände alustada kallaletungi. Neil kaalutlustel otsustati Eestis jätta mobilisatsioon läbi viimata. Rahva meeleoludest annab ettekujutuse mälestuskild, mille kunagi jutustas kadunud Artur Rinne. Ja olin Tallinnas ja ma töötasin siis Esto muusikas, ma olin teist aastat Estonia teatrist ära ja seda ma mäletan ka selgesti, meil tuli päevale käskelt tuli sinne, küsis Liivid, milline liimida, sinna akna peal läks sinna vitriinis vitriini ja punase rasvase pliiatsiga kirjutatud kohe, et täna hommikul, esimesel septembril tungis Saksa sõjavägi sõda kuulutamata Poolale kallale, rahvas kogunes vaateakendel jaajaa. See oli ikka midagi, siis lakkasid ka ärisid ründama. Ärisid rünnati muidugi ennegi, rahvas oli hirmul ja depressioon oli, seal oli niisugune asi, et inimeste ostsid petrooli üles. Üks mu tuttav tädi ostis oma vannitoatäie vajasse vannitäie petrooli ja ja lapselapseks laevu ujutab, vahtisid vesi koledasti aised skorki Ärelassigic välja. Ja muidugi suhkrut ja niisugust asja riidekraami ja, ja siis osteti igasuguseid pille, mida üldse vajagi ei olnud, et raha kusagile panna. See oli Artur Rinne viimaseid sõjaeelseid laule maast, päikese kullasest, musta mullasest, kuhu nüüd üritasid eestlased igalt poolt sõdivast Euroopast jõuda iga hinna eest koju otse sõja jalgu, Poola pealinna oli jäänud keelemees. Villem Ernits. Mina olin Varssavi ülikoolis eesti ja soome keele lektor ja Siigort sel suvel ma vist siia kodukant ei tulnudki, ülikooli töö ei olnud alganud, aga no mul oli nii perspektiiv, et lähen ülikooli jure edasi. Ja seda sõja algamisi momenti päris täpselt ma ei mäleta, see oli vist öösi. Hommikune raadihommik oli juba teada, et sõda on käimas, nii et sõja tekkemoment nähtasime, magasin selle aja maha, aga õhtul jätk natukene ääri põli, aga no mis sa ikka teed, läksid magama ja ega siis esialgu muidugi sõda pil Varssavini ulatanud, aga siis esialgu valitses pommitused. Kas teie ise ka pommitamist nägite ja selle räägin, jääbki ja kõike ja minu mulje pommitus, sest oli esialgu niisugune. Lennukid lendasid üle Varssavi üks või kaks, kui palju neid oli? Nojaa, teada oli, et sõda oli, tähendab nuhk, luurelennuk jäänul lendab ja lendab ja nii ei osanud seda eriti karta ega midagi. Ja siis kuuldused pommitu, sinu arst on maailma suurlinn, et siin minu Pisto Bowing langeb, siis on võimalus, on nii väike, et ta ei oska seda kuidagi karta. Aga siis ühel korral sattusin niisugusesse olukorda, kus sant tundamisi tähendab. Tähendab, ma läksin Varssavi tänaval kusagil ja käis maailmakära ja aknaklaasid klirisesid ja õhurõhkli, aknad puru ja, ja õhurõhk lõimule pähe nii-öelda, ilma, et mulle suurt kurja oleks, endaga tundsin, pauk tuli pähe ja siis ma sain ettevaatlikult juba ja siis hakkasin siis alati, kui välja läksin, vaatasin kui ta, kui ta praegu on ja et kustpoolt on kuulda pommitamist, kust pulbri puudutab pommitulekut ja siis kogu selle Varssavis oleku aja. Ma olingi selles mõttes ettevaatlik. Niikaua kuni sõbra läks, jube ägedad pommitamised tulid sagedamateks. Ja siis ühe korra raadio ütles, et pooled on kokku leppinud. Mäletamist väärt selle kella 12-st kella neljani pannakse pommitused mõlemalt poolt seisma. Raczyminski sisamani maantee kaks killulised juhil pole katkenud. Poole neljaks kuuks pannakse pommitus seisma ja neljaks tunniks neljaks tunniks pommitus seisma ja soovitati välismaalased, kes tahavad välja sõita. Võtku omale pakke kaasa, nii palju, kui nad kanda ilmuvad ja võivad siis selle aja jooksul sellest piirist Varssavist välja minna, teiselt poolt vastav õpetajate üle selle erapooletu piiri võivad võivad minna, keegi ei takista. Olingi seekord Väikse püsi varjul või kuidas öelda saatkonnas. Ja. Ja siis hakkasin sinna minema ja võtsin neli selga, tähendab, üks oli üle õla ja tõniagi eespool ja siis rohkem ei saanudki õla, palju see kapsahall. Ja siis ta lihtsalt üks käes käes nelipaki. Tagantjärele selgus, et ühe paki oli võtnud valesti. See ei olnudki minu asjad ja no aga no mis sa teed seljas ja, ja tõin ära, ja kuhu nad pärast käitunud? Septembrikuu teisel poolel oli Eesti sõjavägede staabi selge ülevaade Nõukogude liidu vägedest ja relvadest, mis olid toodud meie riigipiiri taha jõudude vahekorra hindamiseks. Meenutagem, et Eesti sõjaväes teenis tol ajal 16000 meest. Narva taha, Kingissepa rajooni oli koondatud punaarmee 10. jalaväediviis 16. jalaväediviis 24. motoriseeritud diviis, 12-st tankibrigaad, 13-st tankibrigaad, 18-st tankibrigaad, teine motoriseeritud õhukaitsepolk 225. motoriseeritud suurt tükki, division. 110. suurtükipolk. Irboska taga Pihkva suunal olid ootel 56. jalaväediviis 90. jalaväediviis 161. jalaväediviis. Esimene tankidiviis teine tankidiviis 20-st tankibrigaad, 96. suurtükipolk 133. suurtükipolk. 15. 35. 38. 50. 63. ja 80. lennuväe polk. Diviisid olid sõjaaegses koosseisus kokku 160000 meest, 700 suurtükki, 600 tanki. Septembri keskpaiku äratab ühel ööl telefonihelin Eesti välisministri abi, kes poolunisena läheb magamistoast. Töötuppa võtab töölaualt telefoni kuuldetoru. Sadamasse on tulnud Poola allveelaev masinarikkega. Selle komandör oli haige ja toimetati haiglasse, teatati sõjavägede staabi luureosakonnast. Ma palun ütelda, missugused rahvusvahelise õiguse reeglid on maksvad sel korral, kui sõdiva riigi sõjalaev tuleb erapooletu riigi sadamasse. Allveelaeva nimi oli Orsel meenutab Eesti mereväe ohvitser Paul borre. Mina olin siis divisjonis vahiohvitser, laevad olid sõjasadamas ja, ja siis oli, oli siis laevastiku peale vahimehaanik ja komandöri ja, ja valveohvitser. Ja äkki õhtu hilja pimedas helistab mulle laevastiku ülem. Kohtunud. Et kas te teate, et on üks allveelaev tulnud kleidid? Ütlesin ei tea Ja saan korralduse võtta mootorpaat sõjasadamast ja võtta sealt relvastatud mehed peale sõita ja otsida allveelaev üles. Ja teda kinni pidada. See on üks niisugune niisugune ülesanne, mida on raske täita, eks ole. Käsk on käsk ja võtad siit relvastatud allustel kaasa ja siis viis kuus sõdurit püssidega ja sõja särmas võtad sõja saama mootorpaadi ja ja siis sõidame siis mööda reidi, otsime pimedas pimedas. Ja allveelaev on, ei leia, pimedas midagi ei näe. Ja äkki vaatan, et lüüakse käigutuled peale. Aluses. Sõidan mootorpaadiga sinna lähedale. Alvela. Suur allveelaev. Sõidan talle parda. Aga enne seda oli veel üks sõjasadamasse tulnud sõjasadam ülem, tulnud ka sinna ja otsinud ja, ja oli ka selle läheduses seal teise paadiga teise paadi täide Moldovat. Momentaanselt tuleb otsustada, kas jääda allveelaeva või hüppab mootorpaati tagasi. Hüppasin mootorpaati tagasi. Hüppasin tagasi, halb üllatus, tapab ära. Ja sealt siis allveelaeva komandosillalt küsib üks vene keeles. Küsib, et kui kaua nemad ujuvad siin olla, et rahvusvahelise seaduse järgi võivad olla. Et ma selle peale ei tea teile vastata, et teie saatkonda on teatatud ja iga hetk on oodata teie saatkonda ja ametiisikut siia. Saadikutel stoppasid ära. Meie südamisel pardas ja ootame ja ootame, ainult läks, sõitis juba tagasi, eks ole. Aga ma räägin seda, mida, mida mina nüüd isiklikult läbi elasin. Teie, jäite nüüd mootorpaati, mina jäin mootorpaati. Jäin paati ja vaatan, kui palju sul aega mööda läks. Pool tundi või, või natuke rohkem. Et tuleb sõjasadamas tulevad käigu tuledega. Ma arvan ka, et see on meie laine ja tuleb ja tuleb siis sinna allveelaeva juurde. Laine oli vahilaev vahilaev ja ja seal siis oli mingisugust isikut peal staabi esindajad ja siis seal poolaka saatkonnas. Siis langes mul üks suur kivi südamelt ära. Las teised ajavad sest minul on ju nii ebamäärane kõik käsud ja korraldused, et ja mismoodi seda wind püstikud. Nonii. Ja siis sõitsin tagasi ja allveelaev toodi siis see sõjasadama väravate ette ja jäi sinna ankrusse. Paari päeva pärast muutubki jälle sõjalis-poliitiline olukord. Seitsmeteistkümnendal septembril 1939 tungib punaarmee üle Poola idapiiri. Intervjueeritud Poola allveelaev põgeneb Tallinna sadamast, võttes kaasa kaks eesti tunnimeest. Aegla patarei tulistas ka mingisuguseid paugud. Ja mina olin siis Sulevi peal ja Sulevi pealt, siis läksime seda allveelaeva pimedas taga ajama peaaegu balti mereni välja, ajasime taga Soome lahe suudmesse. Ja jumal teab, kus siis allveelaev oli. Teame nüüd, et Orsel ületas õnnelikult Lääne ja Põhjamere ning jätkas võitlust briti kuningliku laevastiku koosseisus Poola lipu all. Minsky saatja töötab raadio majakana, suunates saksa pommitajaid Poola linnade kohale. Muide, Marssal Vorošilov saab hiljem õhumarssal Göringile tänutäheks lennuki. 22. septembril peetakse prestlik Dovskis võidukat Saksa-Nõukogude vägede ühisparaad. Õlg õla kõrval seisavad paraadi vastu võtmas relva vendadena. Kindral kudeerian ja brigaadikomandör grivošein. Hitleril ja Stalinil on põhjust õnnitleda teineteist. Natsionaalsotsialistlikud parteil, võidu joobumuses, oma juhti. Saksamaal on nüüd vabad käed vägesid ümber paigutada. Prantsusmaa vastu koondatakse 136 diviisi. Sõbralikule idapiirile jääb kõigest 10. Nõukogude liidus suletakse antifašistlik ajaleht Deutsche Saidung. Selle toimetajad saadetakse vangilaagrisse. Gulagi saarestiku ülemtimukas. Veeria keelab valvuritel karmilt kinnipeetavaid edaspidi sõimata. Fašistideks. See ei ole Foxtrot. Totalitaarsetes ühe parteiriikides on riigihümni kõrval võrdväärselt partei hümn. Natsionaalsotsialistliku partei liikmed laulavad hardunult. Horst Vesselit. On aasta 1939. 24. septembri hommikul annab Laidoner kolonel Masingule korralduse lennata Saksamaale, et tuua sõjavägede ülemjuhataja staabist vastused kolmele küsimusele. Esimene küsimus. Kas Eesti võib loota Saksamaa abile, kuid on sunnitud relva jõul kaitsma oma vabadust Nõukogude Venemaa vastu? Vastus oli. Välisminister Ribbentropp on sõlminud Nõukogude Liiduga lepingu, mis ei luba Saksamaal abistada Eestit. Võib-olla tuleks sõja korral isegi eestivaenulik hoiak võtta. Teine küsimus. Kas Saksamaa, kes alanud sõjas kontrollib Eesti ühendusteid läände lubab sõjavarustuse saamist mereteed läänest? Vastus oli. Saksamaa ei luba oma kontrolli all olevatel teedel Eestile sõjavarustuse saatmist, mis sõidetud. Kolmas küsimus. Kas Saksamaa jääb ükskõikseks, see on erapooletuks, kui Nõukogude Vene tungib Eestisse? Vastus oli. Saksamaa on sõjas lääneriikidega, praeguses olukorras ei või konflikti sattuda Nõukogude Liiduga see tooks kaasa sõja kahel rindel. Jõudnud Eestisse, teatab kolonel Maasing sõidutulemustest Laidoner-ile, kes teeb need viivitamata teatavaks vabariigi presidendile. 24. septembri õhtupoolikul jõuab Moskvasse Eesti välisminister Selter, kes on kutsutud kaubalepingut alla kirjutama. Samal õhtul kell 21 võtab Selteri Kremlis vastu välisasjade rahvakomissar Molotov. Kaubanduslikud vahekorrad näivad olevat korras ja uus kaubanduslik kokkulepe mille vormilikuks sõlmimiseks Nõukogude Liidu valitsus palus teid Moskvat külastada, on valmis, kuid poliitilised suhted Nõukogude Liidu ja Eesti vahel Pole korras vaid nad on halvad. Interneeritud Poola allveelaeva põgenemine Tallinnas näitab, et Eesti valitsus ei hooli kuigi palju Nõukogude Liidu julgeolekust. Eesti valitsus, kes ei taha või suuda hoida omal maal korda ning sellega ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut. Sel kombel on merele pääsenud allveelaev, millelt Nõukogude Liit võib karta kallaletunge oma laevandusele. Ja nõukogude liit, kes oma Balti merel suured huvid suures sadama Leningradis suured kaubalaevastiku jaga suures sõjalaevastiku ei ole millegagi kaitstud saarlaste üllatuste vastu tulevikus. Soome lahe suu on teiste riikide käes ja Nõukogude liit peab leppima sellega, mis teised riigid selle lahesuu juures teevad. See ei või nii minna. Edasi on tarvis anda nõukogude liidule tõhusaid garantiisid oma julgeoleku kindlustamiseks. Nõukogude Liidu partei poliitbüroo ja valitsus on otsustanud nõuda Eesti valitsuselt neid kindlustusi ja selleks panna ette sõlmida sõjaline liit. Vastastikku abistamise pakt, millega ühtlasi kindlustatakse Nõukogude liidule õigus omada Eesti territooriumil laevastiku ja lennuväe tugipunkte või baase. Eesti ja Nõukogude Liidu omavahelised suhted on olnud muutmatult head. Olengi selleks tulnud siia alla kriipsutada neid heanaaberlike suhteid. Mis puutub teie poolt esile toodud uusi asjaolusid, siis kõigepealt lubage tähendada, et Nõukogude Liidu ja Poola vahel ei olnud allveepaadi interneerimise jaga põgenemise ajal ametlikult sõja vahekorda. Sellepärast tekkis kõigepealt küsimus, kas ja kuivõrd võiks Nõukogude Liidu valitsus teha Eestile etteheiteid mingite rahvusvaheliste reeglite rikkumise pärast ja toetada mingeid nõudmisi nende reeglite rikkumise faktile. Võin veel kord kinnitada, et Poola allveepaadipõgenemise loos ei ole alust Eesti valitsuse kahtlustamiseks ei kaasaaitamises hooletuses vastuoksa. Eesti valitsus ja ametivõimud on oma parima äratundmise järgi kohaldanud abinõusid selleks, et pidada kinni paati. Kui ta siiski on põgenenud, siis oli see suurel määral õnnetu juhus, mida meie ise kõige enam kahetseme. Sellest juhust ei saaks aga mingil viisil teha järeldusi, et Eesti valitsus ei suudaks ise oma erapooletust kaitsta või nagu teie nimetasite korda hoida Eestis. Mis aga puutub teie poolt üles tõstetud küsimusse vastastikku abistamise pakti baasidesse siis puudub mul volitus kõnelda selle üle. Mina võin ütelda, et need ettepanekud käivad risti vastu senisele kõikidesse riikidesse üldiselt suhtuvale ja erapooletuse poliitikale, mida Eesti seni eriti aga viimastel aastatel on nii laitmatult ajanud. See poliitika on meie maas niivõrd juurdunud, et ma olen kindel selles, et Eesti ei taha loobuda sellest erapooletuse poliitikajoonest ega taha sõlmida sõjalist liitu olgugi abistamise pakti nimetuse all suurriigiga käesoleval juhul Nõukogude Liiduga. Kes ei taha, et teie ei taha valitsev grupp ei taha, kuid laiad ringkonnad Eestis ja rahvas tahavad. See on meili teada. Sa ei ole see liidu vahekord suurriigiga riivaks eesti suvereniteedi õiguste vabad kasutamist ja halvaks meie maaning rahva rahulikku arengut. Need kahjulikud tagajärjed oleks eriti käegakatsutavad praegusel juhul, kus Nõukogude Liit kui liitlane tooks Eesti territooriumile oma sõjalaevastiku ning lennuväe tugipunktid. Eesti riigi 20 aastane areng on niivõrd ilmselt tõendanud eesti rahva õigust elada suveräänse ja iseseisvalt. Et seda õigust ei tohi riivata säärasel kombel teise riigi kasuks. Ärge kartke, abistamise pakt Nõukogude Liiduga ei tooks teile mingeid ohte. Meie ei taha riivata teie suveräniteeti ega Reyklist korda. Ei hakka peale sundima Eestile kommunisvust, meie ei taha riivata Eesti majandus vist korda, Eestil jääb oma iseseisvusomavalitsus, parlament, välis- ja sisepoliitika. Sõjavägi on majanduslik kord. Ei puutu kõike seda. Hoolimata neist kinnitustest jään mina oma seisukoha juurde. Eesti ja Nõukogude Liidu vahekorda naeravad rahuleping ja mittekallaletungi leping. Nende alusel on mõlemad pooled suutnud elada ja areneda ning Eestile oleks täitsa ebaselge, miks oleks vaja otsida uusi aluseid. See juhus allveepaadiga, mis teie tõite esile on selleks liig väheütlev ja kasuvistlik. Et esitada Eestile nii radikaalseid nõudeid. Meie loeme seda allveepaadilugu väga tähtsaks iseendasse ja kui sümptomi see paat võib merel teha Nõukogude Liidu laevandusele palju kahju. Selle paadilugu ühtlasi näitab, et Nõukogude liidul puuduvad kindlustused, mida ta tungivalt vajab. Selles mõttes on praegune olukord ebaloomulik. Nõukogude Liit peaks leppima Soome lahe Zoppiga 20 aastat tagasi panite meid istuma sellesse Soome lompi b. Ega staar või et see nii võib kesta jäädavalt. Siis oli Nõukogude Liidu jõuetu, kuid vahepeal on ta suurelt kasvanud nii majanduslikult ja kultuuriliselt kui ka sõjaliselt. Nõukogude liit on nüüd suur riik, kelle huvid vajavad arvestamist. Ütlen teile, nõukogude liit vajab oma julgeolekukindlustuse süsteemi laiendamist. Tavajääb selleks väljapääsu Balti merele. Kuid teie ei soovi sõlmida meiega vastastikku abistamise pakti. Siis tuleb meil tarvitada oma julgeoleku kindlustamiseks teisi teid. Palun teid, ärge sundige meid tarvitama. Jõudu Eesti suhtes. Nõukogude Liidu nõudmised ei ole vastuolus nõukogude liidu peale varem võetud kohustustega vaid arendavad neid, kindlustades julgeolekut, mida senised kokkulepped pidid andma. Kuid kahju, kas pole andnud? Tähendan kõigepealt, et Eesti-Vene rahuleping polnud nõukogude liidule pealesunnitud olukord vaid õiglane rahu. Oleme olnud ikka arvamusel, et Eesti erapooletus kui ka fakt, et Eesti ei ole end lasknud siduda ühegi suurriigiga ega suurriigigrupiga on olnud kasuks ka Nõukogude liidule sest sellega on Eesti aidanud kaasa balti mere ranniku Patšifitseerimisele olles esile toonud meie arvates küllaldase selgusega Eesti seisukohad. Ta on siiski arvestades küsimuse tähtsust, kanda omavalitsusele ette tänase jutuajamise sisu. Asjaga ei saa viivitada, annan teile otseühendused Tallinnaga ja jätkame läbirääkimisi kohe samuti, nagu tegime saksa välisministriga. Kui parlamentaarne minister, pean mina informeerima peale oma presidendi ja valitsusega parlamenti ja seda ei saa telefoni teel ega ka nii kiiresti. Selleks sõidan juba homme Tallinna tagasi. Rõhutan veelkord, asi on kiire, olukord vajab viivitamatut lahendamist. Ei saa kaua oodata. Soovitan teile tulla vastu Nõukogude Liidu soovidele, et hoida ära halvemat. Ärge sundige Nõukogude Liitu tarvitama jõudu selleks, et saavutada oma eesmärk. Meie ettepaneku kaalumisele ärge pange lootusi Inglismaal või Saksamaale. Inglismaa ei suuda miskit Balti meres ja Saksamaasõja tõttu seotud läänes. Praegu oleks kõik lootused välisele abile illusioon. Võite niisiis olla kindlad, et Nõukogude Liit sel või teisel viisil kindlustab oma julgeoleku. Kui teie Is ostuks meie ettepanekuga teostaks Nõukogude liit oma julgeoleku kindlustamise teisel viisil. Oma tahtmise järgi ka ilma Eesti nõusolek. Kuta. Läbirääkimised katkestati. Eesti delegatsioon sõitis Tallinna aru andma. Otsustati tingida nii palju, kui saab, et võimalikult vähema valuga suurriigi pitsitusest pääseda. Kuid enne kui Selter koos rahvusvahelise õiguse eriteadlaste piibu ja uluotsaga Moskvasse jõudis avaldas tass kurja endelise teadaande. 27. septembril kell 18 torpedeeris 4000 tonnist Nõukogude Aurikut metallist Narva lahe piires. Tundmatu allveelaev. Metallist uppus. Nõukogude patrull-laevad päästsid 24-st meeskonnaliikmest 19. Viis meeskonnaliiget on leidma. Metallist uputamise lugu oli hale farss. Vastanduks tassi teada on tõele olnuks need viis meest Nõukogude meremeeste esimesed ohvrid teises maailmasõjas. Küsigem siis, kes olid hukkunud? Miks ei ole siiamaani teada nende nimed? Miks ei ürita nende ja nende omastejälge ajada noored punased jäljekütid? Miks ei ole kuhugi püstitatud neile monumenti, kas Narva või kangelaslinna, Leningradi? Järgmisel kohtumisel Eesti delegatsiooniga käib Molotov välja uue kaardi. Eesti valitsuse nõusolek läbirääkimiste jätkamiseks rõõmustab Nõukogude Liidu valitsust ja see küsimus oleks korras. Kahjuks on meil aga halb uudis. Veidi aja eest sai nõukogude liiduvalitsus sõnumi, milline ilmub ka homses pressis, nimelt Narva lahe piirkonnas on Nõukogude aurik metallist Torpedo häiritud tundmata allveelaeva poolt ja hukkunud. Meeskonnast on hulk mehi uppunud. Ja samuti eile nähtud Luuga lahes kahe allveepaadi päris copy. Faktid on nii oluliselt muutnud üldpilti, et Nõukogude Liidu valitsus ei saa enam piirduda ettepanekutega mis ma möödunud korral teine esitasin, vaid on teinud minule ülesandeks esitada täienduse neile ettepanekutele. Nimelt Eesti andku nõukogude liidule õigus pidada käesoleva Euroopa sõja kestel Eestis mitmes paigas kuni 35000 meest jalka, ratsa ja lennuväge selleks et tõkestada Eesti ning Nõukogude Liidu kiskumist sõtta. Samuti, et kaitsta Eestis sisemist korda. Kuna see ettepanek on uus ning esmakordne siis muidugi pole Eesti valitsus saanud võtta seisukohta sellesarnaste soovide kohta kuid ilma et tarvitseks siin selle üle nõu pidada. Omavalitsusega võin teile vastata, et see ettepanek on Eestile vastuvõtmatu. Nii vormilt kui sisult tähendaks selles ettepanekus asutatud vahend Nõukogude Liidu sõjalist okupatsiooni Eestis. Milleks Eesti valitsusega rahvas mingil juhul ei saaks nõustuda. Leian, et meie läbirääkimised muutuvad väga raskeks, kui meie ei pea kinni piiridest, mis kumbki pool ise on tõmmanud seni oma seisukohtadele. Kui oleksime möödunud kord kohe jätkanud läbirääkimisi, oleksime jõudnud kokkuleppele endistel alustel. Teiega viivitate. Vahepeal aga arenevad sündmused, nagu näete ja uued sündmused, tõstavad esile uued probleemid. Uued sündmused näitavad, et Nõukogude Liidu julgeolekuks on vaja rohkem. Kui möödunud kord oli kõneldud. Etteheide, et Eesti valitsus oleks viivitanud, on põhjendamatu. Olin siin 24. samal kuupäeval. Sõitsin Tallinna informeerima oma presidenti, valitsust ja parlamenti. Olen tagasi juba täna, see on 28. samal kuupäeval. Kiiremini vastust anda sarnases suures asjas on täiesti võimatu. Eriti kui arvestada, et Eesti on parlamentaarne riik. Sellepärast ei või vahepeal aset leidnud meist mitteolenevad sündmused anda nõukogude liidule vähematki õigust esitada uusi nõudmisi. Kui soovite, võib Stalin teile seda öelda ja ettepanekud seletada. Kas soovite temaga kõnelda. Soovime. Seltsimees Stalin, tule siia, härra Selter ja teised Eesti härrad on minu juures, et tema ja ta kaaslased vaidlevad meie uue ettepaneku vastu nimetavad seda okupatsiooniks ja muude koledate nimetustega. Tule aita veenda neid meie ettepaneku vajaduses. Mõne minuti möödumisel ilmub koosolekule Stalin. Molotov esitleb talle Eesti delegatsiooni liikmeid, välisminister Selterit, professoreid, piipu ja uluotsa. Eesti saadik reid. Stalin avaldab arvamust et punaarmee osade viimine Eestisse vastavalt täna esitatud ettepanekule on tingimata vajalik. Kinnitan teile, ütleb ta, et ilma selleta pole lepingu sõlmimine võimalik ja meie peaksime otsima teisi teid Nõukogude Liidu julgeoleku kindlustamiseks, mis viivitamatult vajalik. Ilma selleta ei saa enam edasi. Võtke veel arvesse, et see on ainult sõjaaegne abinõu. Sõja möödumisel toome tagasi need väeosad, millest meie tänases ettepanekus juttu. Meie mõistaks, kui teie sooviksite asetada merebaasidesse väiksearvulise baasi garnisoni, mille ülesandeks oleks baaside kaitse mere poolt. Need garnison peaksid olema kooskõlas nõukogude liidu mereväebaasides leiduvate kindlustuste ning muude vahendite kaitsevajaduste ulatusega samuti aga ka Eesti rahva ja sõjaväe suurusega. Praegu pole aga neid baasi paikasid valitudki ja nende asukohtades pole midagi, mida vaja kaitsta. Peale Eesti territooriumi enda, mille kaitsmiseks pole vaja sääraseid vahendeid. Teie minema kordne ettepanek nägi ette sõjalise koostöö kallaletungi korraks. Kui see kallaletung toimuks Eesti territooriumi vastu. Kui see leping sõlmitakse, siis oleks Eesti territooriumi kaitsevajadus ka Nõukogude Liidu seisukohalt küllaldaselt rahuldatud. Mingit kallaletungi neile baasidele, kui nad kord loodud poleks tarvis sisema poolt karta. Kui nüüd kõnelda merebaaside praeguse sõjaaegsest kaitse suurusest siis on 35000 meest selleks liiga palju. Säärane armee on otstarbetu ning koormav ja võib tuua ainult raskusi ning arusaamatusi. Seda arvu ei saa meie vastu võtta. Stalin ei pea võimalikuks seda arvu veel vähendada. Eestil enesel võib olla 150000 meest sõjaväes 25000 punaarmeelaste on miinimum. Isegi vabadussõjas polnud Eesti 150000 meest sõjaväes, vaid palju vähem. Praegu, kus armee mobiliseerimata pole juttugi 150 tuhandesest arvust. Teie olete mobiliseerinud meie vastu, kahtlustab Stalin. Ei ole. Me pole pidanud meie vahekorda Nõukogude Liiduga sääraseks, et peaksime mobiliseerima. Stalin küsib. Kui suur on siis praegu teie armee? Mul pole selle kohta andmeid, kuid igatahes 35000 võõrast sõdurit oleks suhteliselt liiga suur. Stalin lubab suuremeelselt, hea küll, vähendame seda arvu 25000 meheni. Ka see on liig suur. Stalin kinnitab, see on miinimum. Täna öösi nendel tundidel Anti Kremlis kaks allkirja, mis määrasid Eesti riigi ja rahva tuleviku. Sinu ja minu saatuse. Samal ajal viibib teistkordselt Moskvas Kremli lahkel kutsel fon Ribbentropp, kes kirjutab Molotoviga alla uue lepingu. Nüüd juba sõpruse ja piirilepingu. Ülehomme pühendab Pravda sellele ajaloolisele sündmusele juhtkirja. Sõpruse ja piirikokkuleppe Nõukogude Liidu ja Saksamaa kahe Euroopa suurima riigi vahel on rahupoliitika uueks hiilgavaks. Kinnituseks, mida Nõukogude Liidu valitsus on järginud, järgib siiralt ja kindlalt vastavalt Lenini partei põhimõtetele. Ajalugu on näidanud, et vaen ja sõjad meie riigi ja Saksamaa vahel ei olnud kasulikud vaid kahjustasid meie riike. Rahu ja sõprus Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel on ühtlasi kõigi Euroopa rahvaste huvides. Vaenulikkuse vastastikuse umbusu seisukord Ida-Euroopas oli kasulik vaid sõja sepitsejaile, kes on harjunud laskma endale kastaneid tulest välja tuua. Sellist seisukorda säilitati palju aastaid ühe riigi ässitus poliitika abil teise vastu. Niisuguseks äsitus. Vahendiks oli ka elujõuetu Poola, mis oli kunstlikult paisutatud, elades teiste maade kulul. Nõukogude Liidu Saksamaa mittekallaletungi pakt, millele kirjutati alla 23. augustil Moskvas, on nagu ütles välisasjade rahvakomissar seltsimees Molotov. Pöördepunkt Euroopa ajaloos ja mitte üksi Euroopas. Nõukogude Liidu rahupoliitika on leidnud hiilgava väljendusega vastastikuse abistamise ja majanduskokkuleppes Eesti ja Nõukogude liidu vahel. Meie võimas riik on tulvil tähelepanu ja hoolitsust väikeste sõjalisest seisukohast nõrkade riikide iseseisvuse ja suveräänsuse suhtes. Meie ei sega end nende riikide siseasjadesse. Ja seda me Meeveeaa. Loo. Kai. Liivapeo selleks palveks. Ja. Loo ojja. Sest ladvad neil olla. Lookaid. Kor naadee tuulevata. Ja. Loo ojja. 1939. aasta saatusliku 20 kaheksandat septembrit. Ta meenutas teile, Lembit Lauri. Ajaloolisi tekste esitasid Helgi Ilo, Einar Kraut ja Tanel Lään.