Keelesäuts. Koolis õpime, et lauses on alus öeldis sihitis üks lihtne lause, näiteks laps saab õuna. Sõna õuna ongi sihitis. Tavaliselt on sihitis osastavas käändes, vastates küsimusele, mida emakeelekõneleja tavaliselt ei mõtlegi, et see pole ainus kääne selles sviidis olla, võib. Näiteks kui ütleme, laps sõi õuna ära, siin on õuna omastavas käändes olles ikka sihitis täpsemalt täissihitis täissihitis võib vahel olla ka nimetavas käändes, näiteks asesõnad sössee ja see on sihitis. Emakeelekõneleja räägib ja kirjutab tavaliselt õigesti, see tähendab, kasutab õiget käänet automaatselt mõtlemata. Mõne sõna reaktsioon on siiski ka emakeele kõnelejale raske. Näiteks algatama. Kas luurejuht algatas juurdlust või algatas juurdluse? Õige on, algatas juurdluse täissihitis, nagu klausas algatab detailplaneeringu. Natuke sarnane sõna on alustama, mis aga nõuab alati osasihitist ehk osastavat käänet, alustas koosolekut kokkuvõttega. Lõpetan oma tänase jutu kuriooseumiga pealkirjaga onlainmeediast, tsiteerin emakeele selts. Keeletoimkonna otsus ei keela ajalooliste sündmuste suure algustähega kirjutamise tsitaadile. Ehituses on teisiti kui jaotuses. Kui keel on kirjutamise on õige, siis ei keela, kirjutamise on siiski väär. Eitavas kõneliigist tuleb kasutada osastavat käänet ei keela.