Olümpia raadiokülaline. Ja olümpiaraadios on tavaks, et meie igaõhtune külaline on üht või teistpidi seotud Londoni või Inglismaaga. Täna oleme siia külla palunud Eesti kõigi aegade parima Eesti meestennisisti, Toomas Leius, tere õhtust. Tere õhtust. Teie olete mänginud Wimbledonis rohkem kui üks kord ja võitnud seal ka noorteturniiri, te mõistate ilmselt hästi neid sportlasi, kes praegu osalevad Londoni olümpiamängudel suurvõistlusel see, see pinge, see, see, see meeleolu, kõik, mis sellega kaasas käib. No raske on neid mõista, sellepärast enamus neist ei ole ka mänginud eriti palju just olümpial ülempion iga nelja aasta tagant ja, ja kui mängijad, ütleme, kütame maailma paremik mängib kõik Grand Slami turniirid, noh, rääkimata väiksematest turniiridest, siis olümpia on ikkagi olümpia. Ja see on hoopis midagi muud. See on hoopis teine tunne, kui sa loed suure võistkonnaga, enamus, nad elavad ka kõik koos, eks ole, võib-olla osa tennisemängijana kuusid, Ameerikadenišissid elavad eraldi hotellis sellepärast et harjunud sellise eluga ja ja see on hoopis teine situatsioon, kus sa nüüd igapäevaselt oled. Ja kuidas missuguses seltskonnas seal liigud ringi ja see on hoopis teine, teine situatsioon ja plussal need medalid, mida ükskord jagatakse. Ja nii nagu ajalugu on näidanud, tennisemängijad on ka hakanud suhtuma ülemptosse hoopis teistmoodi, kui nad suhteliselt siin ütleme esimestel aastatel, ütleme, kui siin 88. aastal 1980 päästad aastal Denissi olümpiamängude kavva võeti 84 hõiva, prooviti, tehti katseturniir ja ja sellepärast nüüd paistab, et kõik võtavad seda asja väga tõsiselt. Muidugi, teine asi on see, et natuke, mis muudab seda asja. Et turniir annab väga vähe punkte. Nii meeste tunni Mesto turniiri esikohta vaid 750 punkti, naiste oleks 650 punkti ja noh, olenevalt sellest siis iga järgmine eelnev ring kaks korda vähem. Ja lisaks veel, et raha ei saa selt tennisemängija laenud raha saama. Ja saavad raha ant antud Need, kes saavad medalid noh, tõenäoliselt iga riigi, iga riigi, kas riik võidelda riigi olümpiakomitee, nii nagu meilgi siin on, eks ole, meil on ette nähtud preemiad. Ja see muudab mingil määral kogu selle, selle võistluse niisukust olemust, ma usun, et riietus eriti ei mõjuta, sellepärast et noh et muidu mängitakse Wimbledonis täis valges. Nüüd võid mängida, millest sa enam-vähem tahad, ainult korrektne oleks riietes noh, nii nagu on ITF-i ja ütleme, ka ATP ja WTA tabeli jäi reeglite järgi. Ma hakkasin natuke liiga pikalt rääkima, aga aga nii see praegu on. Jah. Väga huvitav on kuulata, ma tahtsingi küsida, et missugune nägi teie esimene reis Wimbledoni välja, kui te saite teada, et te sinna mängima lähete kui palju ta nagu ise teadsite kõigest sellest ennem? Noh, põhiliselt muidugi piltide järgi, ega meil, televisiooni televisioonist siis niukseid ülekandeid kuskilt ei toimunud ja ja isegi tennise sai õpitud ka ju ainult Nende fotode järgi ma mõtlen sealhulgas kaheksapidise seeria või 16 seeria järgi. Et ju sellist võimalust nagu praegu on detailselt siin lahti haruta kõik oma tehnika ja praegu ma just kuulasin päeval adu Kreewaldi advalist tehtud filmi dokumentaalfilmi ja noh, milleni on jõudnud, eks ole siin ka. Kuidas kanteriga liigutus on. Pandud paigale ja tänu sellele need tagajärjed tõusid ka väga-väga-väga maailma ikka kõige peaaegu kõige kaugemal malet humala Sult viskas, eks ole, kobistas võib-olla seal ühekorraga sel perioodil viskasid, viskasid siin oma kümmekond meest, viskavad üle 70, ei sellele, see ei olnud nagu mingi eriline tagajärgi, et seal, kus seda 70 meetrit kettad, isad. Aga praegu ma vaatan, et olümpial jah, keegi saab 70 täis ka. Kuidas saadud teevad seal kõik on lahtile lahanud ja ütleme, kantsleri tehnika kõigi maailma paremate samaaegselt ka veel kuskilt on saanud, sai vist Kassuldisele imeviske ja mõningate niisked heitjad õigi vabandus vallutatud vaadetelt visked, heited isegi olid ju kahtlemata paremad kui kui olid, kui oli suldi see 70 neljameetrine eide, aga need olid siis isatud niisugustes väiksematel võistlustel ja noh, ei läinud nagu maailmaarvestuse alal 70 meetrit oli siis ütleme siin paarkümmend aastat tagasi, täitsa tavapärane tagajärg. Ehk et teie oma vastasest Wimbledonis näiteks ei teadnud mitte midagi. No nimepidi küll teadsin jah, aga ega palju rohkem eriti Diane piltide järgi muidugi ja tagajärjed. Ja need olid teada Siit me saame nüüd aimu, kui palju on tegelikult tennis edasi arenenud. Kui praegu käib sportlasel järel ka üsna suur meeskond, kes teda abistab, siis palju teil abilisi oli? Noh, meie sõitsime meie delegatsiooni koosseisus oli harilikult kolm või ütleme, kolm-neli meesmängijat kaks, vahel kolm naismängijat, noored, kes mängisid Wimbledoni noorteturniiril. Üks poiss, üks tüdruk. Ja siis oli kaasas tõlk. Ja meil oli väga pikka aega oli meil käisime Inglismaal käis meil üks, üks ainukene noormees ta abiellus meie Vene Nõukogude Liidu Tõnissoni. Presidendi tütrega ja siis ta oli nagu tal väga tennis meeldis ja Taali mitmed aastad kas neli või viis või kuus aastat isegi oli, meil oli meil või kaasa, aga see oli ka kõik, ega meil ei olnud mingit kunagi kaasas ütleme, nendel aastatel ei olnud kuskil arsti ega söör, ega need ainult ütleme, nendel turniiridel Deviskarikas vahel oli, et meil oli massöör kaasas kui me väga tähtis mäng, Kalsed Euroopa tsooni finaal näiteks ja ja siis meile oma massöör oli ja visati abriotele kaasas. Aga üldiselt või tähendab siis näiteks on individuaalindividuaalturul võistlev küll mitte ka iga kord me olime, no mina olen mänginud 11-l nimetasime alati sõitsime. Sõitsime Inglismaale kuskil 38 33-ks päevaks ja kõigepealt mängisime Pekenemi turniiri Kenti krahvkonnas. Ja siis oli Wimbledoni. Nii et noh, esimene aasta ant, mul jäi mängimata, kuid sellepärast sest ma pidin mängima samal nädalal Wimbledoni kvalifikatsiooniturniiri eest, ma mängisin kaasa, aga seal oli üles antud meeste klassis. Aga kuna ma olin alles noorteklassi mängija, mul ei olnud ma saanud kohta saada sinna põhitabelisse, Stelamatki ta tead, kuigi ma olin juba talvel võitsin, olin võitnud liidu talvised meistrivõistlused ja ma olin tõusnud Nõukogude liidus number üheks. Siiski vaatamata tuli mul mängida kvalifikatsioon ja see oli ainuke kord ka pärast seda pärast juba seda Wimbledoni turniiri. Kui ma kaotasin esimene ring, võitsin kvalifikatsioonis kolm mängu, kõik mängud olid parem viiest. Ja siis põhiturniiri kaotasin esimeses ringis eipsikalile vasakukäelisele, tugeva serviga, ta oli üks maailma 20 parema hulgas. Kaotasin temale kolm pikka setti, tähendab kolm setti kõik, aga tema servi mul ei õnnestunud kuidagi võita. Ja siis ma mängisin teisel nädalal samaaegselt noorteturniiriga, mängisin seda niidetud pliit turniiri väikas mängisid esimese ja teise ringi kaotajad mõjutis, võitsin seal viis mängu, jõudsin poolfinaali. Nuhvitame praktiliselt sain seal 32 esimest ja siis neli. 30 olime, jagasin 35 30 kuued kohta appleigi turniir oli väga plaane seal oma karikat ja mingisugune Me ja auhinnad ja selles mõttes nüüd on sellest loobutud, aga Pariisis oli see samuti, mängiti, mängisid esimese teise ringi kaotajad ja tasapisi on selles loobutud, sellepärast turniir on niivõrd palju ja keegi ei viitsi seal enam mängida. Sel ajal oli ta väga populaarne. Missugune oli Wimbledoni õhkkond sel ajal? Staadion, publik, noh, eks ta enam-vähem samasugune nagu praegu muidugi tribüünid olid, nüüd on tsenter väljakut ka uuendatud ja minu lemmikväljak oli, kus ma mängisin, väga palju mäng oli see esimene väljak, mis nüüd ära kaotati mõned aastad tagasi. Nüüd ehitate uus, niisugune esimene väljak sinna eraldi. Te olete käinud seda proovimas ka? Ei, ei, ma ei ole Inglismaal nüüd käinud, ma viimast korda käisin, mängisin vetele, turniir Melbourne'is, seal see on niisugune ainuke turniir Inglismaal, mis on nagu kõrgema kategooria, mida ma olen seal mänginud ja võitnud ka. Aga noh, viimast oli ka juba eelmise sajandi lõpupoole kuskile keskele ja aga nüüd ma ei ole selle sajandi, ma ei ole Inglismaal, ei ole sattunud, ei vabandust siiski ma käisin Jeritsivaga moneeritsevaga Tõnise kesis Käisi mees Sanders Poomi koduklubis või tähendab, kus Poom mängis ja see oli mulle täiesti uskumatu, kui Eestis oli buum, buum, buum, buum, buum, et sa oled juba sisaldus poiss igal pool, et sa, ta oli niivõrd populaarne, see oli täitsa. See on, see oli nüüd jah, Inglismaal jalgpall on meeletult populaarne Premier liiga ja on väga kõva tase ja väga huvitavad mängud ja isegi ma usun, et ka seal kolmandas, neljandas liigas, ütleme seal Inglismaa jalgpalli meeskonda mängivad ikka väga kõval tasemel. Aga muidu hoitakse seda Wimbledoni staadioni ainult nagu tipptennisistide või võivad ka seal ka veteranid käia, nii-öelda mängimas, peetakse turniire seal veteranidele. Seal vist on mingisugune peale Wimbledoni, ma tean, vanasti oli niimoodi, et 11 kuud, praktiliselt teda nagu ravid raviti, tehti sedakorda ainuke, mis nad mängiti, seal vist mängiti. Omal ajal oli see NFL Federation kapi, naiste, seda maailma karikat. Mängiti USA ja, ja Suurbritannia vahel iga aasta. Vaid pankata seal mängisite, tähendab Suurbritannia võistkond ja ja ameeriklasena mängisid seda matsi ja võib-olla on ka mängitud mõned, võib-olla Davis karikamatšid. Vot seda ma ei, tõesti täpselt ei oska öelda, sest meie mängisime inglaste ainuke kord, kui nendega mängisime. 60 Kolsa mängisin Teisbonis. Miks mõnikord on nii, nagu öeldakse südamelähedane, sest noh, seal mul õnnestus esimesel päeval võita nende. Kas Wilsonit esimene, esimene, esimene number, voolistangstel esimene osa on raske öelda, sest tal oli just just tõusev täht ja aga maailma kõige kõvema serviga. Ja siis ma esimesel päeval võitsin Wilsonit sellepärast Inglismaal olen küllaltki populaarne, aga mitte ainult Wimbledoni, aga ma mõtlen just just sellele, kui sa võidad, teenis karikas täpselt samuti on, ütleme Saksamaal. Ma läksin Saksamaale 90. aastal, siis oli kui sa oled Davise karikamängija ja siis, kui toetati, plakatid tuletasid veel, mängisime sakslastega ka kolm korda. Tänu ETV-le me võitsime neid komeetrieveli võitis pungertid pungertele just äsja olnud Wimbledoni finaalis. Ja siis dratjevis karikamängija ja siis sa oled tehtud poiss igas klubis ja sul ei ole mingit probleemi töö leidmisega või sa oled igal pool teretulnud. Mitte ainult, kui küllalt külla lähed, sinna võetakse sind vastu täitsa kooniast. Te rääkisite siin enne, et suhtumine tennisistide suhtumine olümpiamängudest on ka muutunud. Noh, sedasama Davis karikas, Wimbledoni võit. Kui tähtsaks või kui prestiižne on tennisemängija jaoks olümpiavõit. Oskan öelda, seda peab nende käest küsima, kes, kes heitlevad seal ja noh, neid mängijaid ei ole eriti palju, kes sealt nad mängivad kõik kaasa, see on täpselt samuti nagu Wimbledoni ja transame turniire mängivad kõik kaasa, aga võitja on ainult üks. Ma mõtlen nii meestest kui ka naistest, eks ole, noh, rääkimata muidugi baarid ja see aasta on esimest korda ka segapaarismäng, kuigi ainult 16 paari saavad mingi imelik variant, et kus 64 meest, 60 nali, naist on siis. 32 ja sega paraainult 16. See aga sellepärast on mul raske öelda. Ma võin ainult enda kohta öelda, eks ole, minul on niisugused kogemused nende suurvõistlustega. Ma olen. Vanasti olid ju rahvaste spartakiaadid ja ma esimene lavaspartakiaad, kus ma käisin selle 56. aastal, see oli. Ma ei olnud veel 15 aastat, et vana, mäletan vastavatud just Luslikkil selle suure staadioni olin veel viimases reas, käisin. Arvata võib, kas te olete kursis ka Eesti tennise järelkasvuga, kas te näete, et Eesti Eesti praegustest noortest mängijatest võiks keegi Kaia kanepi kandadele astuda ja võita mõne sellise turniiri või pääseda olümpiale ja tulla seal väga kõrgele kohale? Noh, ma arvan, et Anett Kontaveidil on selleks kõik eeldused, jaa. Jaa. Ma ei näe põhjust, miks ta, miks ta ei võiks jõuda väga kõrgele, aga siin on väga palju siin, ole palju tervisest, oleneb palju kuidas sul õnnestub koguma treeninguprotsess head head sparringupartnerid võib olla teatud perioodidel mingist mingisugused niuksed, laagrid, treeninglaagrid, tugevamate koos tugevate mängida, mängijate, kes meil oli ka vanasti, tänu millele me kõik vene, ütleme, Nõukogude Liidu mängijad ja hiljem ka vene vene mängijad, siiski seda juba vähem, aga meil olid iga-aastased, olid niuksed suvel ja tähendab kevadel ja sügisel nihukest laagrid. Ja sinna kutsutakse veel lisaks letame parimaid paremikku kutsutakse ka paremad noored ja see on selge, et nende noored saavad areneda mängides mängides ka endast vanemate ja parimatega, mitte nad omavahel ei oma, selles suht isegi kogu aeg ei oleks. Ja kui ma olen täiesti veendunud Zopp praegu see, et kui ta saaks harjutada, kas venitame Vene tippmängijatega, kuna kuigi vene venelane vene, vene meesmängijate tase on kõvasti langenud pooled on läinud, pooled noormängijad on läinud ära Kasahstani ja ja, ja siis. Ma arvan, et tal oleks arenguruumi veel kõvasti, rääkimata muidugi netist Anett Kontaveidist. Kas tennisemängijat ka kuidagi, ütleme mõne aasta pärast, nagu nagu vaikselt spetsialiseeruvad, nii nagu suusatajad Geon sprinterid ja on pika distantsisõitjad tenniseväljakutel. Mõnele sobib liivaväljak, mõnele sobib muruväljak, mõni mängib hästi tehiskattega väljakul, tee omalajal. Spordinende mõtete jah ja ei, täiesti selge, see on erinev tennises, hoopis. Nüüd ei ole enam ütleme, ütleme, muru, ütleme, murumänge murutennis ei ole enam see, mis me mängisime meie, sest teie mängijatega ainult ühte sorti väljakul ei olime sihuke liiva peal ka hardcore ja siis ei olnud olid igasugused tehisveel acid, ütleme seal Ameerikas olid ka veel iga noh, nagu praegu võiks, neil oli ka mingisuguseid väljakuid, oli niisuguseid pool, ma ei oska öelda pood asfaldi taolisi ja noh. Aga Ena Grand Slami turniirid olid tagumik, aeg oli kolm, põhiturniiri olid, tähendab kolm, kolm neljast oleid muru peal, Ameerika oli veel Juasse õppenali muru peal Forestilisis pärast klassiline tõus. Ja Austraalia muru peal. Noh, nüüd on ainult üks, üks ja üks tähendab üks turniir ainult muruväljaku Laamatel Grand Slami soni ees. Ja sellepärast muidugi muruväljakul mängimise oskus mängis suuremat rolli, et kui sa tahad võita ühte nendest Grand Slam turniiridest sest keha ja kõikide väljakute peale ei saa jah, ega noh, ja ega ei ole ju igale poole riikides ei ole, aga ma pean ütlema, et et näiteks kui me olime alati Wimbledonis, ütleme, hommikuti mängisime, me ei läinud kuskil muru peale enamus mängijad, kõik maailma paremad. Tulid hommikul Queensi, seal ei palju väljakuid saalis siis ei olnud tegemist, ei olnud küsimust, kas sul on halb ilm või ei ole või väljaku muru on, et sa ei saa mängimata. Lähed saali, paned oma laia kinni ja mängid seal ennast soojaks ja ja kui see, ütleme, see puupõrandakate ja see oli enam-vähem don Puura kate on enam-vähem sama, mis oli, miks minul istus hästi mängida muru peal, sellepärast et Kadrioru hallis meil oli ju ainult üks hall, mitte 101 nagu praegu on. Ja siis me ju mängisime, teenisime ju terve, terve terve talve, ütleme siis kodus kogu aeg selle väljaku peal, sellepärast oli see niivõrd omane, et see ei, ta on balli lennuk, tähendab, ma mõtlen pärast põrki, põrkekiirus ja nurk on enam-vähem samasugune. Ja sellepärast ei olnud mingit probleemi mulle, ma arvan, et ma oma elu parimad mängud, ütleme seal skandinaavia finaalis, kui ma olin kaotasin Taylorile seal pikka mängu ja, ja siis, kui, kui, siis kui ma olin finaalis 64. aastal, enne seda oma võitsin, Fletšeriti ahvus suunati ja seejuures litseriga. Pärast kahte kassetid olid üks, üks ja sviidi saalias, ma võitsin kuus null et ei olnud mingit varianti üldse. Maarja, mõningad tunnid veel, mis ma mängisin puu peal. Ma arvan, et need, see plats oli minule minule kõige sobiv. Sest ma olin nagu mängija, kes mängis nagu rütmi järgi, jaa. Jaa. Ja seepärast olid, aga noh, praegu on nüüd puuväljakuid enam ei, ei ole. No mis kühvel praegu, nagu piltliku väitel ta võrdluseks võib tuua. No mingil määral ka Kalevi spordihallis selle, mis need tenniseväljakud on. Kui palju tennisemängijad sellest raskest töö tegemisest väljaspool omavahel suhtlevad? Kuidas keegi, ma arvan, mõningad mõningad rohkem mõningad vähem, noh, kõik oleneb inimese iseloomust ja kas ta on rohkem seltsi, kas ta tahab olla rohkem üksinda. Kas, ega siin ei ole, siin on inimesega. Ei ma teie käest ka küsida, et kas teile meeldib rohkem seltskonnas käia või võikäijat käite sõbraga või abikaasaga, käite kinos või? Või täpselt nii, nagu eluski on, inimeste võimalused on enam-vähem kõigil ühesugused, aga mõned tahavad minna, eks ole, lähevad, istuvad pubis, seal kuskil jandivad väiksed õlled ja ja ega siis ega õlu ei ole niisugune asi, et mis on, mind panin muidugi taimestuma väga, kui me Pariisis, Pariisis sel ajal oli ju pärast parem viiest mängust viiessetist mäng oli pärast kolme seti lähed rahulikult teed, väikse õlle käitus sealselt teise väiksele siis need 200 200 205 200 plantke alus. Ja mulle imestama, et ja täiesti rahulikult paar väikest õlut ja mindi, mängiti edasi. See platsi platsi peal ka kuidagi avaldub, et kui sa saad kellelegi ka väga hästi läbi, et ja ta on sul järgmisel päeval, vastas seal teisel pool. Ei, jah, aga noot, et tegelikult see platsi peal, kui sa väljakule lähed, siis sammudest see on täpselt nii, nagu sa lähed. Nii nagu sa lähed, näitleja läheb lavale. Sul on üks vahekord inimesega, nüüd sa lähed, lid, sa lähed lavale ja sa pead mängima mingit rolli ja ja rahal või sõbrannal või sellel on ka roll, eks ole, ja sa pead mängima seda rolli väljakul kaasa on hoopis midagi muud. Võtame praegu kamis, miks tekkisid lõpus ikkagi Ladõnskaja Azarenka, eks ole, parimad sõbrannad, aga praegu on nii, et kuskil kuskil jooksis midagi läbi nende vahelt ja praegu nad jeee annab. Anna franthanska kätte, eks ole, kuigi nad olid, vastad, eks ole siin. Mõlemad on näiteks seal maailma absoluutses tipus, eks ole, üks on üks ja teine oli siin vahepeal teine von teine, eks ole. Admanskadena kaotas, oskas esimeses ringis kõrgesile kaotada ja. Aga noh, see vahekorrad teatud vahel muidugi pärast mäng on, aga nuh. Vot teineteist ja siis kallistavad ja ja võtame seal pressikonverentsist tehakse, igatses Soudia värke, aga see enamikel kõigil juhtudel, see on suur näitemäng. On ju nii, vaatate impoksiad, siin teevad igasuguse labase nime igast skandaalseid lugusid ja värke. Aga pärast on kõik ja valdavad, annavad oma intervjuusid ja ei ole midagi saanud. See on kõik, kõik on suur, nagu öeldakse, meelelahutussuur, meelelahutus. Rahva jaoks kindlasti, sest kui publik ostab pileti Matzile siis ta ei tea kunagi, kui pikk see matsion võib lõppeda. Tunni ajaga võib kesta kaneeliga. Kui lepet nagu neile üldjuhul praegusel ajal, ma arvan, ei ole, muidugi võivad olla siin mingi mõtten boksis, eks ole. Sellepärast sageli kohtlikud annavad ka, et sat oleks jälle üks matš veel, eks ole, kus tuleb raha sisse ja need saavad ju natuke rohkem raha kui tennisistid turniiri eest, et saavad siin oma 40 30 40 isegi rohkem miljonit dollarit, eks ole, ühe matsi eest ja kui see lõpetab viigiga teatud aja pärast, kuue-kaheksa kuu pärast on kordusmats või tehakse veel üks matš, eks ole, kui pikem, kui pikk on teie kõige pikem mats olnud ja kõige lühem? Ma arvan, ma kaks kõige pikemat matsi mängisin Riia rahvusvahelist turniiri finaalis botaani nagu oma parima sõbraga sel ajal või ühesõnaga niisuguse, kellega mul liidu kontserdid kõige paremad mängisime paari koos mitmed aastad ja ja need olid üks matš oli vist neli, neli kuskil neli, 25 ja teine oli kuskil neli, 45. Aga siis oli ka, meil on noh, kuna me vahekorrad olid nagu väga sõbralikud, siis me isegi näiteks liidu meistrivõistluste pronksmedalimängu omavahel ei mänginud, viskasime kulli-kirja. Tegime preemia, oli seal kuskil vist 1000 1000 rubla, kolmas koht, tegime selle poeks, aga no meil olid nagu ärilised ärilised sidemed ka. Ta oli väga geniaalse peaga, selles mõttes igastahes nihukest äriseisvuda, ma ütlen, et kui isegi läksime seal omal ajal, me saime alati igasuguseid auhindu, tead ja kolmekaupa ikka ja sama auhind üksikmängus paarismängus segapaarismäng noortetunnis, mis on kogu aeg, sega paaria kõiki, võidad kolmuda, saad seal kolm üksikmängust kolm ja paarismängust Läks aitame Stalini preemia laureaadi raamatut näiteks või siis karub kapale karbid, need pale hindasid väga ilusad. Ja nagu ISIS veen, aparaadi fotoaparaadid, saad või siis saad kristallkausid, eks ole ka kolm tükki ja mul oli hea, kus ma olin ka nagu sõitsime esimest korda mu esimeseks välissõit oli üldse ma olin, siis saaks ma seitse teistel täiseks. Olime Višiss Prantsusmaale, mängisime Euroopa noorte Euroopa noorte meistrivõistlusi meeskondlike ja siis käisime mööda Pariisi ringi ja. Andrei ütles, et kuule, mis Lapradikas tagasi viia, siis ma mõtlesin, et aga. Aga ja mõtlesin, et kellele sa lähed, nüüd teeme fifty-fifty 50 50, me oleme me ära. Teeme pooleks. Läks sinna, 10 võtsite tagasi kasukaga. Nailon kasukaga. Äri seegi rääkisite ka, tal oli jah, no ega tema ei tegeleda. Ta oli huvitav inimene, ta tegi oma trenni ära. Võttis füüsika raamatu kätte. Nüüd ta tegeles ainult Tõnisega, vist õppis ja, ja, ja aga praegu ikka tennisepeal, ta on minust poolteist aastat vanemad, minust kolm korda korpolentsem, aga minu teada ta põhiliselt annab tundega. Rääkisite siin käisite Pariisis ringi, kui palju on Wimbledoni turniiri ajal sportlasel aega linna peal käia? Tutvuda Londoniga, kõik oleneb sellest, kui sa oled, meil oli suhteliselt palju sellepärast et noh ütleme esimene aasta ja oli seal vähe sellepärast, et mulle niivõrd palju mängima. Iga teine nädal oli mul näiteks kaks mängu, kogu aeg pleidid, Unilise loodustuniilil kellaga aeg ja siis oli noorteturniiril õhtul kuskil kella poole viie ja poole kuue kuu aega oli teine mäng. Ja siis oli muidugi ja hommikul ka trenni ja, või tähe lööda soojaks ja siis oli muidugi vähe aga harilikult Wimbledoni ära kaotanud, muidu on sul teine nädal vabadust, me ei sõitnud ju koju, meie olime koos, tulime Läksime, praegu sõidetakse koju kohe torni. Jah, aga meil oli nagu ette nähtud, meil olid üldse sel ajal reeglid olid, miks me aasta jooksul on, meil oli praktiliselt 90 väljasõidupäeva igalt poolt see mitte rohkem. Ja ütleme, Inglismaa võttis juba enam-vähem sealt kolmandikku ära, eks ole. Ma ei ole täpselt kindel, kuidas oli nende kastide arvesti sinna sisse katiivise karikamatšid. No neid oli ka iga aasta, kas ta oli neid kaks või kolm või isegi neli või viis olenevalt sellest siis missugune sovhoos ja palju seid matse oli, palju oli kodus, palju oli väljas kodude matsin, mängib kodus. Ma olen välismaal seal ikka nädala, eks ole, lähed sinna kuskil neli, viis päeva enne. Aga Londonis oli teil aega ringi liikuda, aga ikka ka esimesel aastal huvitava pärast enam ei eriti palju ei käinud. Mis on see, mille pärast tagasi läheksite Londonisse? Aga midagi otseselt niimoodi küll ei tõmbaks, lihtsalt huvitav oleks praeguses Wimbledonis niivõrd, palju on ümber ümber tehtud ja näha seda neid mängijaid nagu lohku, et silmast silma näha seda nagu sest televi televiisor petab oma 15 protsenti omaks. Ta televiisor aeglustab umbes 15 protsenti sellest kogu sellelt löökide löökide kiirust, ta võtab aeglasemalt aeglasemaks, aga siis sa näed oma silmaga ja tunnetad suhteliselt, tulevad väljakule veel ligidalt. Siis sa tunnetad seda, kuidas see asi tegelikult käib? Keskmise meestennisisti löögikiirus on kusagil 200. Servilo servid on 200 ka praktilised, iga meeste siis iga meestennisist on võimeline lööma üle 200 teie ajal. Ma ei oska. Ma ei oska teile vastata, isegi sellest meie lõuaski meie mõõdetud ja selge, et see on umbes, võrrelda saab umbes niimoodi, et ütleme, kui kunagi olid, eks ole, hüppasime seal hambus, teevad, seega, siis tulid metallteibad, hüpatakse, nende katab pultidega, eks ole, see on enam-vähem teenistuses samuti praeguse tabamispind on niivõrd suur. Tähendab eketi Ta on suurem, lisaks on see, kust pall ära lendab, väga korralikud kasvule ja järjest suuremaks läheb. Põhimõtteliselt saab. Ja see võimaldab sul mängida ikka andasele pallile igasuguseid keerde ja nad mängivad palju märksa kergemate reketitega. Me mängisime vanasti, noh, kuidas keegi mängis ka suhteliselt kerge reketiga, teine mängi, selle raskem, aga mina mängisin nagu kovskiltegoli reket, et üle 400 grammi. Aga praegu siin on praegu siin on momendil mängin reketiga mis on 300, putame, keeled, juuresitame, seal on siis 315 grammi umbes või nii sadakond miinus 185 protsenti kergemini. Aga teisest küljest on muidugi kogu selle löökida, seal ohtlikum on, miks nad on vigased, kõiki, eriti kasv, käe, küünarnukid, õlad-õlad, randmed eriti just ja et noh, palli, lendpallid lendavadki palju. Pruugib sul natuke mööda lasta seda ja sa ikka lähed lööma teda ja ja on sul seal, tekivad mõrad ja isegi niisuguse niisuguse nagu öeldakse fantastikaga, aga eks selle jõulise käega nagu Boris Becker leia endale ühe, ühe eeskätt tõrjega lihtsalt endale, nii et oli kolm nädalat kipsis. Uskumatu, eks ole, et kuidas võib juhtuda, aga ma arvan, et ta ei ole ainult. Tennisist peab selle info tohutu kiirusega läbi töötama, kui see pall sealt tulema hakkab, teiselt väljaku poolelt, mis, mis ta peab ettevõte seda niikuinii, kõik on läinud ju kõik on läinud märksa kiiremaks ja kas te, olümpiaturniir olete ka käinud vaatamas? Ei, ma olen mänginud nooti, hakkasid rääkima sellest, et kõigepealt neid niuksed minu jaoks ei ole võõrad niuksed, ütleme suurüritused ma, sest rahvas, spartakiaad seal 56 50 963 67 71 on mulle siiamaani. Kas meil oli selastest Liidoysi võist, oli ta karikult rahvas, palarikaadil mängiti ka liidu meistritiitli välja. Ja siis kaks universiaadi, 65 65 Budapestis ja 70 Torinos, siis ma olin veel kogu nõukogude liidu olümpiavõistkonna kapten noorima, praktiliselt praktiliselt peaaegu kõige vanem ka, sest ma olin, kas ainult sel aastal oli juba 28, eks ole. Ja siis, ja siis noh, mis veel, muidugi. Unustamatuid oli muidugi Kanephoo mängud Indoneesias Jakartas sealisena skeimzoff, Anjou emertsin, mängin emegintsi vorsis ja Khalifa mängud. Ja see oli õudselt rasketes tingimustes, sellest üks asi on, kas sa mängid seal Pattayali või Balil või kuskil. Teine asi, kui sa oled Jakartas, kas sa lähed hommikul lähedki pool kaheksa väljakule ja üle kümneminutise väljakule võimeline olema. Aga me olime seal ka nagu teada, tingimused olid enam-vähem välja arstidele ja koondvõistkonna arstile teada. Seitsmes linnas 12 päeva varem ja siis iga päev käid viis-kuus korda, käinud natuke aega jooksmas ja niitmas ennast üles, niiet et ma võitsin seal üksik, võitsime võistkondliku võistlus tähendab meestega mehed-naised eraldi olid mehed, esimene kuldmedali, sealt sõitsin üksikmängu, paarismängu oli, sai hõbemedali koos Galina paksejevoga segapaarismängus ja siis pärast seda ma sain teenelise meisternimetusega. Muidugi 60 selleks ajaks oli juba kogunenud niisugust üksjagu tuntust ja et ma olin nagu Hawasyndi avasin akna Euroopasse, ütleme Deniss i ongi olümpiale. Jah, ta on noor, oli olümpiaala ja rahad läksid ja kõik läksid ju läksid nendele aladele kus oli, kus sai olümpiamedalimängus ütleme, selle asemel Nõukogude Liidu liigulitaks esimest korda võttis osa 52. aastal, eks ole. Ja siis anti ju kõik kalad, kes olümpiale kandideerisid või nooli mõningate, kellest läbilööki ei olnud, siis seda veel ei, ei mindud osa võtma, aga aga püüti ikkagi need alad ka järgi arendaga. Tõnissonil Impala tänu võib olla. Kellele me saavutasime niivõrd kõrge taseme suhteliselt kiiresti, ta võiks näiteks 66, me juba kust kaks makramendivis karikat mängima mängisime, 66. Me võitsime. Metreveli lihas Johvimina võitsime rahvuste karika, mida venelased ei ole siiamaani õnnestunud võita kordagi see, mis lihtsalt olid mängitasi, mängiti siis Egiptuses. Ameeriklased tulid ka oma esimese teise numbriga välja. Paarismäng oleks raske olnud võita tunnustega, võitsid mõlemad üksikmängud ja võitsime rahvuste karika. Nii et me olime ikka selleks perioodiks juba jõudnud ikka maailma absoluutsesse tippu. Aeg meie intervjuu jaoks hakkab otsa saama Toomas Leius, kellele te nendel olümpiamängudel pöialt hoiate? Mu lemmik on Azarenka muidugi Victoria Azarenka ja ma pakkusin juba üks, kolm aastat tagasi, ta tõuseb siin maailma tenniseliidriks. Aga praegu tundub, et muidugi ta võitis Austraalia, Itaalia ja nüüd ta on saanud ilmselt oma terviseprobleemid ja muud elulised probleemid siin kallimad ja austajad ja nendega ka ja enam vähemalt treeneriga ka on. Kõik vist laabub, nii et vaatame, siin võib ka selle turniiriga juba muutuda, tõuseb Sarapoosini esimeheks ja veenus on tagant tulemas. Vabandust, Serena. Diagaranodoskaga seal kaugel ei ole, kuna IRA paska võib siin veel paar head tagajärge, tal lähevad arvesse veel aastalõpupunktid ja. Ma ma tahtsin väga muidugi, et vedelen, pakkused, vedeled usub, keegi ei uskunud seda, sellele tõuseb, aga no enam seal on arvestatud kõikide punktide järgi enam-vähem arvestada, kes kuskil mingil perioodil. Nii et kui sa teed pakkumise mingisugune aasta enne, siis pool aastat ennem, siis on väga-väga, kui sa tead, kõike on, on, on suurem tõenäosus, et sa paned pihta, kui sa eksid. Toomas Leius, aitäh, et leidsite aega täna õhtul tulla ja olla meie külaline, väga huvitav, intervjuu oli meie siit mängime nüüd natukene muusikat ja siis võtame uuesti ühendust Londoniga.