AvaRain Pilve. Ja kõik need nii hästi. Labi areta riided nii tahtma mööblit. Saate juhatas sisse laul Franki veini ülistuseks. Selle lauluga kutsusid tüür vangerjastanroti muusikud meid muusikalisele retkele läbi kauni fraakima. Franki maa oli varakeskaja riik Lääne ja Kesk-Euroopas, mille hiilgeaeg oli Karl Suure ajal. 90. sajandi alguses. Lagunes kolmeks osaks, millest hiljem kujunesid Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Vürtsburgi ümbruses on Frankima tõeline veenima, mille maastikku kujundavad mainin mõlemal kalda poolel viinamarjad. Siinkandis 6500 viinamarjakasvatajad, kelle käsutuses on 5500 hektarit, et viinamarjapõldu Franki veini jaoks. Franki vein on eriliselt kuiv ning tugeva muldse maitsega. Maitse annab aimu pinnasest, millest see vein on võrsunud. Kark lubjakivi, milles liiva ja nõlvaku prahiga täidetud kruusa setted läbi jooksevad. See on kõrgekvaliteedilise veinipinnas. Frankileynit pakutakse kitsenahaga ümbritsetud pudelitest. Need on ümarad kõhukad, veinipudelid. Franki Reenist oli vaimustatud ka Johann Wolfgang Göte 1816. sel aastal tellis ta endale 10-ks nädalaks 192 liitrit veini ning laskis sel hea maitsta. Koos tellimusega saabus sõbrale kiri. Saada mulle veel mõned franki veinid, kuna mitte ükski teine vein ei maitse mulle nii. Ja ma olen pahur, kui mu lemmikvein otsa saab. Jää ometi koju kaunile Franki maale laulis Egon Helm Haagen Georg Svency ansambli saatel. Kütkestav pole üksnes Frankima metropol, Nürnberg, Kaidüllilised, Kesk-Franki maakonnad võluvad oma iluga. Siin hoitakse jeviljeldaksega Franki rahvamuusikat. Seitsmeteistkümne aastani Est loodi Franki folklooriselts ja sinna juurde keskFranki osakond. Õigupoolest Moskvasse välja Kesk-Frangi rahvamuusika ansamblist. Seda tingisid kasvavad ülesanded rahvamuusika eest hoolitsemisel ja püsiv huvi maakonna traditsioonilise laulu ja tantsumuusika vastu. Nende soovunelm on, et rahvas võtaks oma vanad laulud, tantsud taas omaks. Sirendorfi lauluring esitas laulukogumikust franki põllulillekimp. Järgmine laul pärineb 15.-st sajandist. Austraalia praole kool. Kuulsite selle laulusaates üht iseäralikku pilli. Son Tuudel Sakk meilgi tuntud torupill. Frankipäraselt kutsutakse seda franki sikuks ning tal on vaid üks olen, mis on enamasti siku peaga kaunistatud. Taolist pilli leidub ülem Faldsise Böömimaal. Alfred erimuusikud mängivad ühe vahelduva taktimõõduga tantsuloo. Franki rahvalaulude teemad on väga mitmekesised, eriti palju on jahimeeste voorimeeste ja talupojalaule. Kui ma oleksin talupoeg, laulab tõrvangeri meesansambel. Palun. Sukasalka vahtra tuttavad hambaikka. Tähti nii ma söön, ema on tal hunta ta medima. Ma vaatasin ma ta konstantne kontal. Ta tirima. Et. Nad ka abikaasa noh, on ta on, ta on ta. On selline neetud on ta olnud. Ansambel Non Hardi muusikud mängivad ühe tantsuloo. Franki rahvamuusikas on muidugi ka armastuslaulud. Mitte üksnes Göte ei ülistanud Franki veine, vaid seda on teinud kõik Franki veinima külastajad. Vot see on väga Teistmoodi, et need kaine meel Söökla. Naabri kaadreid Rootsis veel saab. Anders. Ei? Ei. Ei. Saate franki, veini ja tantsumuusikast lõpetame polkarütmis.