Valgusküünlahelk on liikuv valgus ja kui on tegemist ta elektriküünaldega, siis need on sageli värvilised ja vilguvad. Ruum tundub kuidagi ilma piirideta ja see varimis langeb põsele või valgus näole. See näitab ka inimest kuidagi teisiti. On praegu säärane aeg. Ja valgust on ka mitmesugust. On päikesevalgus, on kunstvalgus. Ja on inimesi, kes saavad osa jumalavalgusest. Kuid üks elukutse vaevalt oleks võimalik, kui valguste jätkuks. Ma mõtlen fotograafia ja filmitegijaid. Filmioperaatoreid. Ja täna on võimalus küsida kas see valgus mis paistis kaamera ees eestist väga idas väga kaugel meist. Kas see valgus oli natuke teistmoodi ka või, või oli seesama mis siin kodukandis? Tõsi jõulud on valguse pühad ja. Valgus, mis meid on saatnud jõulust jõuluni on väga erineva aastaringselt ja mõni aeg tagasi õnnestus näha täiesti meie põhjamaalase silmadele erinevat valgust Tonga saartel, kus me käisime filmimas Loomulikult on operaatoril nagu põhitööriistaks valgusoperaator kirjutatud valgusega, nagu öeldakse ja esmane pilk tihti kinnistuga valgusele, ütleme, kui tihtipeale on operaator ka minule ette heidetud, et ma võib-olla ei näegi inimest, ma näen seal valgust, mille, mis millele inimese niimoodi välja modelleerib. Ja esmane tõdemus sellelt lõunamaa saarelt oli just see, et valgus on täiesti teistsugune ja see noh, leiga kõik selle värvi ja, ja kontrasti, kirevuse. Eks geograafiline laius on üks asi, kuid see asi on ka see, et seal on õhk tunduvalt puhtam kui meil seal. Selle tõttu on valguse ja värvi iseloom teistsugune. Kuid filmitegija rõõmustab niisugusest matkast niisugusest elamusest, mida toob selline valgus? Agu Ruus alustas, mina olen jõudnud oma matkajalgadega Sahhalini saare idaservale ja ma ei saanud alguses aru, et valgus on teistsugune, aga ma sain aru, et värvid on teistsugused ja siis tuli ikka koolist õpitust midagi meelde, et valgus rõve välja tooki ja õhtul küll läks taevasinine tumedaks ja roheline kuidagi mürkroheliseks ja ja ei olnudki vaja kaua vaadata, mõtiskleda, kui sain aru, et miks idama kunstnike lõuenditel on need värvid nii intensiivsed. Sest nad näevad just nii ja sealse, nii paistab. Jõulude ajal me mõtleme lähedaste peale ja kui võimalik, kutsume neid külla. Tule juures on seda alati ja teha ja kuidagi sobib miski muu esega. Mõttelend on vaba. Aga filmimehed ja naised on säärased meie kaaskondsed, kes toovad kauget lähedale. Ja kui ma vaatasin ühest käsiraamatust Tonga kuningriigi kohta, siis ega ma sealt palju kohalike inimeste kohta ei leidnud, peaaegu üldse ei leidnud, leidsin muid arve ja. Milline see sealne päriselanik on? Väliselt esma esmamulje, mis neist jääb, et et tegemist on väga ilusate inimestega? Polüneesia rahvas on kuidagi noh, loodus on neid kauniks kauniks kujundanud, nad on vähemasti Euroopast tulnud inimese silma jaoks küllaltki kenad harmoonilised. Aga kui nendega suhelda siis sellele välisele armooniale tuleb nagu lisaks teatud sisemised omadused, mis võib-olla alguses tekitavad segadust, sellepärast et me oleme niivõrd erinevad. Me oleme oma oma seesmiselt niivõrd erinevad nendest inimestest, nende, nende olmest, nende olekust. Ja see sunnib mõtlema iseenda peale, miks ma olen selline, nagu ma olen. Sest nende sisemus on nii-öelda ja hingeelu on väga kena või tasakaalukas, sest neis puudub agressiivsus. Neil ei ole kiiret kunagi madu naiste rahulikud. Nad on alati südamlikud, alati külalislahked. Ja seda kõike siiralt, see ei ole õpitud poos, ei ole koolitatud poos, et noh et nii on kombeks või nii on kena teha, see tuleb südamest. Meeldiv kuulda ka meil mõnes inimeses märkab seda, aga mõnes jääb vajaka. Ka. Hannes Lintrop jätkas. Aga see oli nüüd mehe mulje abikaasa ja töökaaslane filmide tegemisel. Kuidas teile sealne inimene? No nii portreteerub nüüd tagantjärgi järele, kui iga päev nendega enam koos ei ole. Kas me sobiksime, kui me oleksime näiteks siin Eestis kõrvuti nendega? Meiega koostöö sellel põhinebki, et kui ma kuulan, Hannes, siis matan endaga nõus ja tegelikult mul ei ole midagi vastu vaielda, aga isegi juurde lisada, aga kui ma mõtlen tagasi nende inimeste peale ja praegu ma ühtelugu mõtlen panga peale näiteks sõidad siin tänaval autoga meie liiklust iga päev me näeme. Me kuidagi pressime vahele, kiirustame mõttetult lõbuks, oleme ikka valgusfoori juures koos, siis ma mõtlen, et miks siis me võiks olla samasugused kiirustada aeglaselt. Ja, ja võib-olla see ongi kõige väärtuslikum nendest inimestest, mida ma õppisin enda jaoks võib-olla, mida ma tahaks öelda, ei ole vaja mõttetult rabeleda, mõttetult närveerida, trügida, muretseda. Ei ole alati nii kiire, ei pea olema. Teiega oli kaasas juba emapikkune või isegi pikem, ma ei oskagi öelda. Tütar, kes sai maailma reisi. Kuidas sinuvanused seal Tonga kuningriigis olid nad nagu sinagi olemiselt, käitumiselt või mõnes mõttes erinesid. Minu aluseta tütarlapsi on, olme oli väga imelik vaadata. Absoluutselt erinevalt minust, nad tahtsid sugu kohtutavaks saada, kes sina oled? Nad tundsid väga elust rõõmu, kui me meile öelda, et miks sa nii kurb oled, tunne elust rõõmu, siis sa ei pane sellele pihta, mida ta ütlema. Aga kui sealt, et selles, siis nad tõesti tunnevad elust rõõmu. Neil ei ole muret selle pärast, et kodus ootab seitse õde või või sellepärast, et koolis saavad halva hinda. Tantsivad minuvanused tüdrukud, kui neil rõõm on või nadi nuta üldse ma ei näinud kedagi kurvastamas. Ja nende puudub niisugune kurb või murelik olemine üldse. Ja nad on väga sõbralikud. Kui sa lähed mööda tänavat, siis kõik ütlevad sulle tere, kõik räägivad suga. Ja sa ei tunne ennast üldse üksikuna. Soe on seal ja banaanid kasvavad pea kohal vesi mõnus ja isa reetiski natukene, et kui nemad filmisid ja vaatasid oma objektide suunas ja pidasid aru, kuidas ikka paremini kõik see filmilindile saada, siis sina oli Dukerdanud rohkem vee sees ja isegi vist nina vee all. Kui palju sa seal nägid siis? Kui sa ujuma lähed, siis kõigepealt sind ümbritseb seal korallriff, millest väljapoole läheb kohe vesi sügavaks, siis pool korallrifi võiks ujuda ja seal võib kohati ka päris sügav olla, paar meetrit, vähemalt. Seal sa veel all näed kõiki neid akvaariumikalu, mis meie kooli tüdrukud endale tudesse ostavad. Nad ujuvad parvede ümber, uudistavad siin absoluutselt ei karda siin, aga kui mulle öeldi pärast, et need kohalikud ka need söövad, kui kõht tühjaks läheb, siis hõlkil vahelist kõrb. Siis nad on kõik väga kirevad, väga ilusad ja väga lähedal sulle seal. Ja nende Rihvide taha vist ei soovitata kaugelt tulnud üldse mitte kippuda, sest seal on suurvesi ja mitte enam akvaariumikaladest. Jah, nii on. Nii on seal nagu kõrgemalt poolt juba asi paika pandud ja kuidagi väga kenasti ja väga lihtsalt, et see rifiserv tan nagu nagu liivakastis serv ja on teada kõigile, on teada, et liivakastis mees ei ole midagi ohtlikku, ei ole midagi mürgist, ei ole midagi paha, aga niipea, kui sa lähed üle liivakasti serval, siis järelikult sa võtad selle riski juba enda peale, sest seal läheb tõesti sügavaks väga kiiresti ja sadade meetrite kaupa kohe seal päris ookeanis sügavuses, seal kõrval, Tonga sügavik ulatub kuni 6000 meetrini sügaval ja see on sealsamas päris külje all. Ja muidugi on nagu sügavas vees on ka siis suuremad mereelukad ja kalad ja haid raid ja kõik muudsugused. Moreinide, kes seal võivad olla nii et seal ja seal ei ole garanteeritud, et sa just just nii süütult sulistada saab. Aga seest pool Rihka jah, on praktiliselt ei ole mingisugust muret. Sest jah, nii on, on need saarekesed seal loodud, et ei, ei vahetult riffide sisse päevas madalas vees ega saartel endal ei ole mürgiseid putukaid ei ole mürkmadusid ei ole kiskjaid, loomi, kui, kui välja arvata rott, mis on valgete meeste laevadega nendele saartele jõudnud. Praktiliselt võib igal poolpalja jalaga käia, sul ei ole mingit mingit muret, et noh, et keegi sind hammustab või nõelab või suitsuga midagi juhtub. Ainukene loodusõnnetus, mis seal võivad toimuda, on, on iga natukese aja tagant toimuvad maavärinad. Aga tavaliselt nad ei ole eriti tugevad ja kuna noh, inimesed seal ei ela, kõrghoonete, see ole pilvelõhkujaid, mis võivad sulle pähe variseda ja ja siis nad ei lase ennast eriti häirida sellest, sellepärast mis siis ikka võib juhtuda, kui natukene rapu püks palmilehtedest katusega majakene ei juhtu eriti midagi. Kümne-viieteistkümne aasta jooksul, umbes sellise intervalliga ütlevad nad, et tuleb üks niisugune suurem torm, taifuun. Enamus elamuid, maju, siis, mis küladesse olevitesse ehitatakse, ongi tegelikult selle arvestusega ehitatud, et on umbes selle ajavahemiku, siis peaksid vastu pidama sellepärast et, et see suurem torm tavaliselt võib suure hulga neist lihtsalt minema. Ja siis nad ehitavad jälle uued, sellepärast et majad ei ole eriti suured, nende rajamine ei ole eriti kallis ja ja siis on jälle ilus ja uus kõik ja kui, kui see suur torm on üle käinud. Ja ilmselt nende meelelaad olek nendel inimestel tulenebki sellest ka et see keskkond, kus nad elavad, ei ole neid ju mitte millegagi orienteerunud sellele, et nad peaksid hambad risti muretsema, et mis nüüd saab, kuidas saaks sooja, kuidas saaks süüa, midagit peaks varuma, peaks muretsema, et mis edasi saab. Edasi on see, et järgmine päev on jälle ilus ja päike tõuseb ja ei ole mingit vajadust eriliselt nagu noh, põdeda tunda, mingit stressi närveerida ja seal ongi kujundanud need inimesed illused selliseks, nagu nad on. Raadiolehe eelreklaami peale üks töökaaslane küsis, et ta rivaadanud kaardi pealt, kus Tonga asub ja ei leidnud üles suund oli tal õige. Siis sai öeldud, et Fidži saared jäävad lääne poole ja Samoa saared edasi veel ida poole. Kui siitpoolt vaadata. Et seal peab olema. Ja kuna me panime sellele keskuste elule pealkirjaks sealt algab päev, siis tuleb ka see ära seletada, miks nii võib öelda, et just seal algab päev vähemalt kogesite üht huvitavat asja. Et sellesama maakera peal on väga lähestikku nagu erinevad päevad. Ja niimoodi on need meridiaani nagu maha pandud ja kokku lepitud, et 180. meridiaani juurest algab planeedil aga uus päev ja 180-st meridiaan läheb siis läbi. Tonga saarestiku on ka ära märgitud lausa kohv. Kus, kus on selline suur kivi, kui isegi teata, kes seal täpselt rajanud on, see kivi on väga vana ilmselt vanem, kui need meridiaani on sedasi maha kantud, aga et kui need, kui päike tõuseb ja need kiired langevad seal sellele kivile ja maapinnale, siis loetakse, et nagu uus päev on alanud, sellest kohast hakkab siis uus kuupäev meie maakeral, aga kui nüüd minna minna üle selle kuupäeva joone siis siis praktiliselt ju samal ajal või samal hetkel võib-olla hoopis teine päev ja liikuda tunnikene sellest Merydioonist edasi. On hoopis eelmine päev, 20 ligi 24 tundi aegu koheselt muutub ja siis sa koged küll, et selle inimeste paika pandud aja mõiste on väga suhteline, eriti kui tabel lendama ja küll päripäeva, küll vastupäeva ja maakera pöörleb ja päike liigub ja lennuk liigub ja ja kohati kaotad ikka täiesti ajataju, et milline päev siis on, sest kui öeldakse, et et on jälle seesamane päev ja on jälle sellesama päeva lõuna, mis, mis just nagu oli juba eile ära, siis, siis on seda kuidagi raske uskuda. Seda jah, isegi hästi ei kujuta ette, astus mõned sammud teisele poole ja oled nagu teises kalendris. Filmioperaator muidugi muretseb kõige rohkem selle pärast, kuidas see, mida vaja saada filmilindile, huvitavat ja mitme nurga all. Aga on ilmselt peale silmade on ka kõrv kõrvad, mis võiks siis seda pilti hiljem toetada. Kuigi teil oli ka helioperaator astuma täna meie hulgas ei ole siis ma näen, et siin on mitmed plaadid kaasa võetud ja kui inimeste kohta öeldi, et kohalikud on sõbralikud, Seltsivad ja rahulikud ja muretud kas siis muusika on umbes sama laadi või on siin erinevused? Kõigepealt peab ütlema, et nii musikaalsed rahvas nagu on Tongalased, ma ei ole küll kohanud kusagil maailmas meie, eestlased, oleme väga muusika, lendasid laululembesed suured laulupeo traditsioonid, aga kui kuulata Tonga lastele laulu, kas või meil õnnestus südaööl kuulata Ühe leinamaja juures Leenajate koori, kus lauldi nelja-viiehäälselt ja, ja, ja kuivõrd sametise toredad hääled need kõik olid siis lihtsalt jäi suu lahti. Ja nad on. Väga musikaalsed, nagu ma juba ütlesin, aga nende nendel on vedanud toodilisega nende laulud ja mis peab ütlema, et noh, me oleme harjunud, et pärismaalaste laulud küllaltki elementaarse helikeelega, kuid siin peab ütlema väga keerulised laulud. Just selles mõttes. Mõned näited, siin on nisust Tonga rahvamuusikat või rahvusmuusikat seinad, avatseremoonia, see on nende rahvusjook, niisugune uimastava toimega rahvusjook, mida joovad ainult mehed Se meestelaulu, tantsu, laulu ja mis veel jäi meelde, meie kus me elasime meie ümbruses, oli paar niisugust, noh, ma ei tea, koolimaja või rahvamaa kiriku midagi niisugust. Hommikust õhtuni toimusid seal proovid ka pühapäeva õhtuti kuskil kella 10-ni lauldi. Me käisime Eli mehega veel lindistamas seda laulu siis häälegruppide viisi lauldi, siis lauldi jälle koos ja kõik, see toimus kuidagi nii sundimatult, nii kuidagi meeleolukalt. Missuguse rõõmu ja lõbu need inimas inimesed laulsid, need olid täiskasvanud inimesed ja samas kõrval oli koolimaja, seal toimub lapsed, seal mängisid ja siis jällegi laulsid. Et see oli, see oli minu jaoks üks suuremaid elamusi. Tuleb ka elus vahel mõtiskleda, kui kuulad teisi, kes reisivad, käivad ja jutustavad ja ja praegu mul ka tekib üks tunne, et võib-olla nad kuidagi tunnevad rõõmu sellest, et päike jälle paistab, et vesi on kalade rikas ja ja puuvilja on ja head koos lauldes läheb tuju paremaks või vähemalt ei lähe halvemaks. Armastad oma ümbrust oma kaaskonseid ja loodust siis vastu, armastus tuleb ka kuidagi sinusse tagasi ja võib-olla see ongi see, mida me suurtes linnades taga nutame, et side loodusega on kadunud, et klapi enam midagi, aga nad pole seda ilmselt kaotanudki ja see ongi võib-olla nende eheduse ja ja niisuguse hea olemise Sirge näonaha ja pilgu võib olla põhjus. Sest ega selles rutusia rabelemises, millesse me nüüd oleme ka sukeldunud. Ega siin on ju väga palju niisugust, mis räsib ja mõjub nii et hommikul ärkad jälle murekorts kuskil otsa ees. Võib-olla niisuguses lihtsamas elulaadis on midagi väga väärt. Suslik mulle lihtsalt selline tunne ja tekkis selline mõte, et kui kui on olnud selline kooslus, nagu on nende ühiskonnas, kus on olnud väga oluline see, millised on inimeste vahel suhted kuidas suhtlevad omavahel vanad noored perekonnad, sugulased, aga nad ju praktiliselt kõik mingil määral sugulased. Kogu kuningriigis elab 100000 inimest. Ja, ja need on peamised väärtused. Ja tunduvalt väiksemad väärtused on need, milline on su maja. Millised on su riided. Riided on küll puhtad, aga alati neil, aga kas nad on kallid või odavad, enam ei määra midagi. Kui, kui isegi riiklik statistika kuningriigis loe loendab. Jõukuse kodaniku jõukuse määramiseks mitte mitte tema sissetulekut rahalist, vaid seda, kui palju tal on traditsioonilisi Tonga niinimetatud Tapa matt, mida tehakse taimekiududest. Ja see näitab, kas inimene on soliidne inimene, kas ta jõukas või mitte, mitte see, kas tal on raha, kas ta saab seda raha stabiilsed või mitte, siis see iseenesest on täiesti teistsugune keskkond, atmosfäär kui, kui, kui see, mis, mis on Euroopas, kus inimene teeb palju tööd ja maksab palju makse ja võtab palju võlgu ja muretseb endale palju asju ja sest kõik see on just hästi tähtis ja samal ajal kulub kõvasti ise ja kulub kõvasti ise ja tal ei ole aega oma lähedaste, lähedaste jaoks maavanemate jaoks, oma laste jaoks. See kõik tekitab temas pingeid, stress siis on tal see murekorts on kulmude vahel ja ja võib-olla jääbki talle aastas paar päeva jõulude ajal võta hetkeks aeg maha ja mõelda, milleks siis. Kui põnev, ei ole sealne loodus ja kui värvikas veealune elu ja kui eripärane valgus ja need inimesed meie jaoks justkui väga õpetlikud. Ometi ei olnud see peamine magnet, miks filmigrupp nii pikka reisi ette võttis. Ütleme nii, et veri on ikka paksem kui vesi. Elab jah, Tonga kuningriigis Eestist täpsemalt Hiiumaalt pärit mees kes 44. aastal oli siis koos oma vanematega sunnitud lahkuma kodust Hiiumaal, siis oli viieteistaastane noormees. Las ta pikka aega Rootsi kuningriigis, kus said omast kaugesõidu tüürimees, hiljem kapten Rootsi Kuningliku mereväe ohvitser Hiljem suurte reisilaevade kapten. Aga. Vanemas eas. Tekkis tal just maailma näinud meremehena küsitavusi kogu selle askeldamise mõttes, mis siin Euroopas toimub ja võib-olla sai tõukeks situatsioon, kus tal olid lapsed, kolm poega olid täiskasvanud, elasid juba omaette. Ja abikaasa ootamatult lahkus. Haiguse tõttu suri lihtsalt. Ja ta oli üksinda. Ja otsustas ta minna ära Rootsi kuningriigist ja ta leidis endale ühe teise kuningriik, nimelt Tonga kuningriigi. Läks alguses seda asja, vaata ma sinna. Et kuidas seal on, kas temasugune mees leiaks seal mingit tegevust? See asi hakkas talle väga meeldima ja ja ta jäi sinna, nii et on seal 13 vastata olnud. Selle mehe nimi on Leonhard Niit ja hiljem tuli talle sinna külla tema vanem poeg. Ka hariduselt kaugesõidu kapten. Tuli isale külla ja joon seal paraku tänase päeva tavaline ei pöördunud ta tagasi Rootsi kuningriiki. Siis tuli neile omakorda külla Leon Hardi õepoeg. Ja sellestki on nüüd kuus aastat möödas ja, ja ka tema ei ole suutnud tagasi tulla. Nii et ilmselt on mingi magnet valge mehe jaoks midagi, mis, mis tõmbab. Mis arvad praeguses vanuses noor neiu? Kogu maailm on lahti, aga üks kauge kauge riigike oma väikeste saartega. Praegu väga sooviks ehk minu laev, randus, scared jälle Tonga kuningriigis ja selle hakkama saamisega seal on siuke mure, et seal on raske mitte hakkama saada. Seal on sul kõik olemas. Soonsõber Ühe minutiga, sõda on toit olemas. Sul ei ole puudust milleski ja sul on see hingele soojust seal kõik olemas. Kas see tempera tuur, see inimesed teevad selle hingesoojuse või siis nende ISISe loodud keskkond. Ja mul ongi juba plaanis minna, et kui ma lõpetan, oli ära, siis äkki saaks minna sinna hoopis tööle selle eestlase juurde.