Keskööprogramm meie tänases saates on teil head kuulajad, võimalus tuttavaks saada väga toreda ja sümpaatse inimesega. Tan Veronika balandi ja ta on Rumeenia aukonsul Tallinnas. Niisugusele toredale amet televiis teda tema elusaatus. Ja seda teed olete te tegelikult teinud? Ametlikult nüüd? Mitte eriti kaua, sest see pidulik sündmus oli alles üsna hiljuti. Te ütlesite, et iga päev võivad inimesed tulla teie juurde. Teil on oma vastuvõtu aeg seal kui neil on probleemid Rumeeniaga, kui neil on soov hakata suhtlema Rumeeniaga. Kui on midagi, mis teid omavahel väga tõsiselt ühendab. Ja minu vastuvõtu aeg on iga päev tööpäev kella 10-st 12-ni ja kõik Rumeeniat, kodanikud või teiste riigi kodanikud. Elanikud, kes elavad Eestis, on tulemas ja Rose ja hea meelega ma aidake, kel. Teie, proua Veronica, olete rumeenlanna või kuidas seda nüüd ütelda, te olete tegelikult sündinud Moldaavias praegu? Me ütleme, Moldova olete te Moldaablane? Rumeenia saatus on olnud väga keeruline ja mõnes mõttes Eestiga sarnane, sest et seesama needus Se Molotov-Ribbentropi pakt see oli ka seesama paber, mis rebis ära Moldaavia teatud osa Rumeenia riigi küljest. Siis Rumeenia Ossa riik ja Ribbentropi Molotovi pakt EAS siis nagu jagati Suur-Rumeenia Kaseks. Siuks nimetati metsale, Araabia teeni jäi Rumeenias ja see on niisugune sattus, rääkige natukene oma. Tahtsin omalajal Kissinov, kes Moldovas pealinn, kes sinna ülikool, jää peale ülikooli lõpetamist abiellusin eestlastega ja tulin Eestisse. Ei ela Eestis kakskümmentasta. Inimestega ühes keeles meil ei olnud ühtegi konflikt 14, aasta Jõksu leidsime ühes keeles kogu aeg ja nad on väga sümpaatsed inimesed ja abivalmis ja need väga huvitanud kogu aeg Eesti ajalugu, Eesti kultuuri. Ja just nad väga. Need on siis need inimesed, kes käisid siin Eestis ja keda teie kui giid saatsid? Nii et te olete olnud ka sellistel ametlikel ja väga tähtsatel delegatsioonidele siis giidiks ja, ja tõlgiks, tõlgiks ja. Uurimisele. Laari Colobee projektuurideletaale. Arve paar. Paar luurel. Kui me nüüd keerasime seda ajaratast tagasi ja läheksime sinna, kus ta ei olnud veel seotud Eestiga kus ei teadnudki eriti palju veel Eestist, kui te olite väike tüdruk ja kui te elasite oma kodus, missugune kodu on Rumeenia kodu. Et ükskõik mis laukas, kas teie kodus tehti ise veini ja minu isa tegi palju kuskil aastas umbes tonn pehmi erinevalt vähemalt viis, kuus sots seal oli väga palju viinamari, jääb väga erinevast soost. Nii et rumeenia kodus on see päris tavaline, et kannuga pannakse vein lauale, kui hakatakse sööma. Jah, ja lõuna natukene ja õhtul ka. Kui külaline tuleb, siis kindlasti pakutakse. Kas selle endale meeldib rohkem punane või valge vein? Phonen Don. Ja praegu, kus on nii suur veinide valik meil siin poodides, kas te lähete ikkagi ja vaatate, otsite neid Rumeenia või Moldova vein? Ja, ja mul on Kinglikke ausalt öelda, et mina lähen poodi ja ostan veini. Osta. Kas rumeenia kodus tõesti siis väga peetakse seda naiste ja meeste maailma? Jah, näitaks mehel oli teada, et mis on emad, mis on istad rasket tööd oli istad, yks diad, kõik teadnud, oma funktsioon ja lapsed ka. Näiteks meie peres oli neile last. Rumeenia kodudes on ka üsna palju peetud lugu kodu kaunistamisest ja tikitud vaipu ja linikuid. Vaat missugused tikitud ja veel suur kuidas eesti keeles mul ei tule meelde niisugune puust tehtud, kui Eestis ka on? Kangasteljed jah, just just seda meie kodutud kodus ka tehti ja mina aitasin kogu aeg emale nagu kõige väiksem läätsi seal funktsiooni. Tehakse vaipade rätikut teevad niisugusse trafost. No kui tüdrukud pidid toit oskama teha, siis kindlasti oskate te praegu ka teha väga palju huvitavaid rumeenia rahvusroogasid. Mis siis teie enda arvates on niisugused erilised road, mida Eesti kodudes tavaliselt ei tunta ja mida eesti köögis tavaliselt ei valmistata. Mis Eestiski, keegeedee ma maal edasi on niisugune, mais siputab. Kõikidel nendel aladel, kus on hästi palju ka mustlasrahvaid seal on väga huvitav muusika. Kas kodus ka hästi palju muusikat ja laulu olis? Ja meel veel lapsepõlves meel, kui korraldati peod, siis oli, tantsisin need kõik koos vanematega ja laulsime. Selliseid rahvatantse neid kodus juba õpetati lastele ja, ja siis koolis ka õpetati, jääb soojal maal sai hästi palju teha ja ka õues pidusid ja, ja aias ja viinamarjade all. Jah, just suured peod, korraldati uus. Nõnda see siis oli kõik, kui oli lapsepõlv, kui olid kooliaastad ja kui oli ümber see kodune des Araabia ja aga siis tuli üks eesti poiss ja meelitas ära. Siia Eestimaale ja algus. Külkuma õppisin ülikoolis, ma ei mõelnud kunagi, ma elan Eestis ja ma arvan, et iga inimest seal on omas sattus. Ja ma tulin Eestisse. Mulle väga meeldis Stalin väga ilus ja omapärane võrreldagi. Minna näiteks kui ma tulin Eestisse ja mõtlesin, et kui ma ahust Tulin Eestisse, esimene asi, mis ma läksin eesti keele kursustele, et ma ei kujuta ette, kuidas, Te võtsite oma igapäevases töös, kui ta siin Eestis juba olite ja töötasite Inturisti giidina. Võtsite vastu Rumeenia inimesi, kes tulid sealt ja vahendasite nendele siinset eluolu ja ja kultuuri ja olite abiks. Aga milline oli teie mulje, kui te ise esimest korda Rumeeniasse sinna teisele poole Nõukogude Liidu piiri läksite? See oli väga huvitas, siis ma olin esimest korda siis nõukogude ajal sõitnud sinna, inimesed on väga sõbralikud, abivalmis ja kui ma töötasin eesti näitus Rumeenias oli ja rumeenlased nii huvitatud, oli eesti näitusse kohv ehk püssid ja kogu aeg ja see oli väga suur huvi Eesti vastu eestlaste vastu ja, ja mina tundsin, sest seal käed just mõlema riigi vastu inimeste vastu, et nad tahavad rohkem teada Est suhtlema ja sõbralikud olla. Rumeenias olid väga rasked ajad, majandus läks allamäge ja inimesed olid väga kinni ja nad ei saanud olla avatud sellepärast, et süsteem oli selline ja 10 aastat ei ole toimunud meil tegelikult ametliku turistide vahel. Ja kahjuks nii on siis 10 aasta juhtegi rukki Romeenest ei tulnud ja meega sattunud gruppi Rumeeniasse jää, nüüd tegin turismilepingu eelnõu ja ma loodan, et see läheb arutusele ja siis pärast ala kirjutatakse aga ennem Me. Aga argus, kyll te teate, iga algus on raske, on vaja mitu korda kaaluda, kas on aalne, kas läheb hästi, kõik on vaja väga sügavamalt mõtlema, aga ma loodan. Rumeenia suursaatkond asub Helsingis. Teil on Traabalandi praegu siin kaasa võetud ka üks väike raamat ja selle raamatu autoriks olete teie ja see raamat oli üks võtmeütleme niisugune figuur selleks Te te taas saite pilduda Rumeenia ellu ja, ja nii lähedaid kontakte, leidsid. Aitäh ja sellel ajal, kui ilmus minu ristmik Romieni eesti prantsuse veene Palju see oli siis esimene kord, kui te kohtasite saadikuga. Ja ise oli nii, et saadik tegi mulle EDP. Nii et saadik tegi teile ettepaneku, et teist saaks aukonsul siin Eestis. Jutt oli sellest, et turism, mis on olnud varjusurmas, et see tuleb uuesti jälle taaselustada ja hingeõhk talle sisse puhuda. Loomulikult on inimesed ju Rumeenias käinud, need inimesed, kellel on seal sugulased, keda on külla kutsutud ja kes on oma äriasju ajanud, kes on kultuurisidemetega seotud olnud. Aga see tavaline reisija, tavaline turist, see loodetavasti saab siis nüüd jällegi taas, kui leping saab sõlmitud. Kahe riigi vaheline turismileping saab siis jällegi taas sõita ja ja nii nagu te arvate, et maikuu võiks olla see, kui esimesed turistid juba saavad See annab võimalust eestlastele pikendada suve ja seal on võimalus veel külastada Dracula loss ja on väga ilus traditsioon, näed, turistidel kingitakse sugune suveniir, mis toob õnnejättu. Te pianistide konkurss, üks üliõpilane liidi surma, kes võtab osa noorte pianistide konkurssi ja ma soovin edu ja nüüd meil on kavas korraldada Eestis jälle filmipäevad. Te need viimastel aastatel tegelenud rahvas tähenduses ja seal on erinevad seltsid, erinevad rahvagrupid, kogunevad, käivad koos. Kas rumeenlasi on ka Eestimaal palju? Arvan on integreeruda Eesti ühiskonda ja säilitada oma identiteet. Aga integreerumine protsessi on küll, on pikk protsess, see on psühholoogiline protsess. Inimene peab olema valmis sellest ja ööbida ja siis. Kultuurikontakte turismikontakt ja kõik muu on juba olemas ja kõik on peret tulnud meeles. Teil on tütar kasvamas peres. Kas tema emakeelt oskab, oskab? Sellest nagu minu laps Oleks kena, kas või paar luulerida. Kuulda praegu teie suust ehedat teie emakeelt. Tehke meid ka nägijaks selles mõttes, et meie kõrvad oskaksid nüüd sellest ilusast meloodilisest luuletusest iva kätte saada. Ja see armastuses kõik Mihhaiminest, kui kirjutasid armastusest loodusest, tema armastas poetess Peroniga mihkli. Kirjutas Stahli sellest ja temagi kirjutas palju romantilises sinna nagu Petsenodiis. Väga ilus on käed armastusest. Tema oli tõeline filosoof ja geenius. Meil on praegu varakevad ja põhjamaa rahvana, ootame aina ja aina seda ilusat valget aega, kus kevad hakkab üle minema suveks ja mis on põhjamaal kõige kaunim aeg, aga mis praegu siis teie kodupaigas seal des Araabias on, kas on juba suur kevad? Ja seal juba sooje sellepärast märtsi alguses juba algab kevad ja on traditsioon, illus, traditsioon, martsi, shor. Esimesel märtsil. Kriks tähistavat seedetraditsiooniline pidu märtsis, see tähendab kevade saabumine Maale. Esimesel märtsil püütakse kõik kodunt ära, pannakse uues, nagu öeldakse, tere tulemast. Kevad ja kõikjal on hea tuju. Tuli tehakse koduseks, suur puhastes pannakse kõik uued puhastad tikitud linikud just just just jääd hingaks ja, ja ütleks, tere tulemast käivad meie majas. Ja just see lause kärg, räägitakse viney veinid, Primavera kassan Astra. Tere tulemast käivad meie majas. Aitäh teile, Veronika balandi, Rumeenia aukonsul Eestis selle toreda jutu eest ja ma soovin teile teie vastutusrikas ja nii huvitavas töös hästi palju õnne, jaksu ja pealehakkamist. Selle saate vahendas kuulajatele reetmade