Nii tuleb, kui iga perenaine pühib oma sissetuleku tee ära. Aleksandra Tamm ja meie Jõgeva pensionäride laulu ja tantsuseltsi peaperenaine. Pidu ei ole veel alanud, aga naised on juba nii särtsu täis ja naeruseal on nad alati. Alati, sest meie oleme nii vanad, et meie enam nukuldseta ei saagi. Mina ei ole veel elus niisugust asja näinud, et naised kirjudes seelikutes rahvariietes, nii nobedalt rehadega lasevad siis eelmise aasta lehti tee pealt eest ära. Selle sinilillevaiba peal kohe. Aga meie oleme Jõgevalt ja meie ei saa vahepeal minna riide panema. Meie tahame ju tantsida ka. Ja kui siia tuleb nüüd inimene, kes ei tea, mis mägise on, kuidas te talle seda kohta tutvustaks? Mina just spetsialist sel alal ei ole, aga minul on ta kassinurmemäe. Kassinurme mäed ja eestvedaja teab natukene rohkem. No siin on üldse see paik, on siis Eesti üks vanemaid asustatud punkte ka, kus on leitud inimtegevuse ja inimeste eluasemete jälgi Eestis. Ja siin on siis samas kohe meie selja taga see vana kassinurme linnamägi teisest aastatuhandest. Ja siinsamas siis on, need varud on kalevipoja rusika aukudeks nimetatakse neid, nii et need on kõik kalevipoega seotud paigad, ühtlasi Kalevipoeg siin linnamäe peal ka magas, nii et see on ka ühtlasi siis Kalevipoja säng, see linnamägi ja siia tema siis jätnud oma tegevusest jälgi, löönud sind millegipärast rusikat, aga neid aukusid. No kui meil tuleb Astabaive siia, siis tema oskab seda seletada, miks ta ikka neid aukusid siia lõi siis siin teie selja taga on nüüd Kalevipoja silmapesukauss, sest ta oli ka juba nii viisakas inimene, see Kalevipoeg, et kui tema kass ja pärast tõusis üles, siis ta tahtis silmi loputada ja siin ta siis seda tegi. Ja siia kausi servale. Me oleme nüüd siis rajanud oma tantsupõranda ja siin teeme niisuguseid suviseid pidusid. Just niisuguseid rahvuslikke pidusid ja niisuguseid koduseid intiimsemaid, lõkketulega, kiigega, nii nagu vanasti tehti, mitte suuri massiüritusi ja tavaliselt me ikka siin olema nendes triibulises seelikutes, kui me siin juba oleme. Mehed on natuke kaugemal ja neil osa tööd juba tehtud. Maitsvat õlut pidi olema vahepeatus. Eelmisel aastal jaanipäeva aegu, kui siin oli kohalike käsitöömeistritele vaat ja ja külalisi käis. Tuli põles. Kiik oli rahvast täis, need pingid olid värsked. Siis oli see mägi jälle avatud, rohkem silmale ja vaatamiseks, sest vahepealsete aastate jooksul oli ta jumala hoolde jäänud. Ja noh, ma ütleksin niimoodi, et see oli Jõgeva esimene ime või siitkandi, esimene imet, me saime siin selle paiga korda ja see käis meil hirmus. Tegelikult see oli vist 89. aasta, kui ma seda siis tegime. Nii et me tulime siia umbes samal ajal kevadel kuskil aprillikuus ja siis siin oli veel noh, võsa peal igal pool ja Kaupo ilmet käis ees ja meie käisime järel ja siis kaupa muudkui seletas, et siia teeme seal asja sinna, teeme selle asja, jalutasime kas sobib siia või sinna mäe nuka peale paremini see kiik ja ja, ja siis tegelikult kõik nagu utoopia, et meil oli vaja kahe kuuga siin need kiiged, tantsupõrandad ja kõik valmis saada, sest et kahe kuu pärast oli vaja pidu pidada. Ja ega me õieti keegi ei uskunud peale kaupa vist sel momendil, et see asi saab teoks, aga teoks ta sai, nii et sellest peale mina nimetan teda siis Jõgeva esimeseks imeks. Ja tõesti, see oli väga tore, kuidas kõik Jõgeva ettevõtete juhid olid sellest mõttest millegipärast väga ja tulid kaasa ja aitasid kaasa. Ja see on niisugune tore ja südamelähedane paik meile sellest pääl olnud jälle. Seda, et siine metsamehed on eestvedajad ja kaasalööjad on tunda need trepid, mis siin tehke oru servadest üles käivad, nende ohvriks on toodud poolikud palgid, et nad oleksid toekad ja vastu peaksid ja meeste poolt metsameeste poolt ikkagi lõigatud. Ja see, et selle tantsupõranda keskel on jäetud Se sihvakas kask on tunda, et inimene ei võta tee pealt puude eest ära, las ta olla ja ümberkasejoon tore tantsu lüüa, ilmselt. Väga tore ja praegu naised lasevad luudade ja rehadega, nii et kõik kahiseb ja rabiseb. Vaat siin võib juttu ajada, siin on meil ema ja tütar, kes korraga esindavad kahte rühma. Ema tantsib naisrühmas Kristabivi ja tütar kaisukivi tantsib meie laste rühmas. Poeg Kaaga poega ei ole ta. Kumb siis kumma välja ajal, kui on vaja ravile minna või peole minna, kumbakab, ütlevad peegleid, täia, rõivad, väljaka, tütar. Tütar ütleb emale. Tütar ütleb emale. Midagi on ikka emast ka, ilmselt selles asjas. Sul võib-olla on siis nüüd palju Beimehi, kus hästi tantsides niisugune kraps neiu oled või veel sinna on aega, aega. Eks, jah, loodusel on omad seadused ja ja neiud teavad ise ka, millal, millist juttu ajada. Nii et teil on peres kõvasti sees, siis see viga. No põhiliselt on minust, sest edasi antud ma ei ole ise küll kunagi julgenud nagu ennast, kui ma tulla tantsima kannab tänavu tänu Airile oma lastele, ma sain siis julguse kokku ja hakkasin siis tantsima. Nii et kolmekesi perest andsime ja pisike, mul on veel pisike poja ka, see ütleb ka, et paneb rahvariided selga, tuleb tantsima, kolme aastane, sa ei tea? See on hea küll, kui peres kõik mõistavad, et tuleb jälle minna. Ja kui seda ühismeelt on, siis vist läheb ka niisugune töö nagu praegu, mida te teete küllalt ebatavaline tantsijate jaoks nobedalt ja. Mõistvalt tõsist tulevad küll. Siin mul ka kolleeg tantsib ühest lasteaiast nagu oleme ja tema ütleb ka, et et see on praegu elust eemal talled, millest veel kinni hoida. Jõgeva linnas. Ma vaatan tänu Airile. Siiski tänu häiriline oskan öelda, et on. Meil toimub väga palju üritusi siin. Midagi minu arust, et võib kõik peod maha pidada, sind. Looduse poolest on ikka suurepärane suurepärane toru servad ja püstakat, kõrged kaldad ja siis sihukest ilusat siledat kõndimise maad ja suure lõkke teha ja paar mõõtmetega ta ei ole niisugune kokku surutud, nii et kes tahab, kui soojemaks läheb kahekesi eemale kõndida, leiab ka oma puu arukese, kuhu toetada või kus ööbikud kuulata, nii et ta laseb kokku tulla ja laseb ka laiali minna. Samal ajal. Jääb nagu jah, see köidab sellepärast et eelmine aasta pise paiga jaskar oli või üleeelmine aasta oli, siis 100. nii meeletud, aga rahvast oli palju. Kõik tõlkisid siin keegi jooksnud koju. Ikka meeldib rahvale. See on vist ainuke paikasin. Malle madal on meie tantsumemmede juhendaja. Jah, aga mina olen rohkem teateni sammude tegija ja kätega liikujaga, aga see suuvärk, see noh, on õige koha peal, vahel tihti kinni. Klaverimängijatele lubata palli mängida, et võib sõrmele viga teha, kuidas rahvatantsijatele enne peo algus, niisugune vibutamine ja väga hästi mõjub väga, ja üldse aktiivne liikumine on alati kasulik inimesele. Mina ei tea, kas need naised on juba põsed valmis värvinud punaseks õhtuks või on selle tööga tulnud selle teiega ikka midagi nüüd natukene muutust, kui kõik kogunevad, kes esinevad ja kes kõnelevad ja kes pilli mängivad ja kes tantsivad siis saame värskendatud peoplatsil ka sellest kõigest osa. Seda jüriöö hinge on kannud eesti rahvas kogu aeg oma südames ja selle tõttu, et meil seda hinge oleme südamed kannud. Võime ütelda, et me oleme järjekordselt vabaks saanud. Ja selle tänase päeva sissejuhatamise eest, täna on meil maapäev, nagu te teate, maast oleme kõik võetud. Ja Maasemega lähme. Aga eesti rahval on olnud kõige pühamas puuks tamm. Ja selle tamme juures on. Ja pühade kivide juures läksid 650 aastat tagasi ka sellelt linnamäelt mehed et tehakse plats puhtaks. Ja sellepärast panime siia ka täna põlema nende oma esivanemate auks ka need tuled, et tuletada neid meelde, kes võitlesid Eesti vabaduse eest. Ja nüüd selle päeva tähistamiseks, et ta jääks meenutamaks seda meie seltside liikumist. Stiil on koos metsa fil, siin on looduskaitse seltsi rahvatantsijate Filse kultuuritegelased. Et jääks siis seda asja tunnistama, kolm tamme mis aastate ja aastasadade jooksul tuletavad meile meelde seda päeva nendele, kes siin nende tammede all käivad. Ja ma paluksin siis niimoodi, et rahvatantsijad ja kultuuritegelased koguneksid ühe tamme juurde ja metsaseltsi rahvas võtaks ühe tamme. Ja kõige nooremad, kes meil siin on, istutasid ühe tammemeedet, palun. See jääb teie Tammeks ja teie hooldada. Näed mängu võtta labidas hakkama istutusoskust demonstreerima, kõigepealt uuri ikka puu järgi ära, ära ainult muld ajama paneme tema otsa. Panen siia nukke alla mulda, vaata kui hästi kask on hakanud teda kastma läbi juureni, et paremat kastmist teise allagi. Kui sellel tammel on juba antud, see. Hea küll, aitab, nüüd võid, vaatad, juured paika, saavad ja pane see jah-sõnast juhuslik. Margus võttega pihuga korjake need musta mullatükid ümber ja ürikadeski välja juurikaid järvele. Kolm noormeest ja üks päris pisike mees on siis selle esimese tamme istutamise peategelased. Võib-olla need noored poisid Velise tunnetagi, et ka siin on tükk ajalugu sündimas. Aga nii need ajaloo leheküljed kogunevad. Kauged esivanemad, 650 aastat tagasi. Astusid julge sammu pärast kannatasid. On olnud rõõme ja muresid, jälle kannatusi, jälle vabadust. Ma arvan, et fikseerimisega nüüd nende tamme istutajate nimed, Öelge poisid ilusti rahulikult oma ees ja perekonnanimi. Vegani. Jaanus Hurda märgates Sammer, kui vanad poisid, te olete 13 11 14. Ja siin on üks isa kõrval, kui vana tema on kolmeaastane Siim võrdo. Tema vend jäi koju magama puhkama väiksem ja ei, kaksikvend on. Aga teine magas seda sellel ajal ja tema oli üleval, sai kaasa. See tamm juba üsna kindlaks õppinud, metsamees vaimast vere metsaülem rannisinud jagab õpetussõnu ja hoiab kõik ilusti rihis. Kõige eakamad on kõige lustlikumal, ma lähen nende suunas. Südamlik hetk, rahvatantsijad on võtnud üksteise ümbert kinni. Hästi tihedalt väikeses ringis astuvad laulu saab vastselt istutatud tamme ümber oma sammu ja laulu siin kassinurme loitsimis platsil, kus ka ohvrikivi lõke, veealused ja rivi tõmmatakse ringist lahti, et laulda ka metsameeste tammele elu sisse. Pinnapinna. So sinna, kus v leebi ta leedi, nii versta aga tee kuue kuu see taaga. Ja kui aasta tagasilõikamist te olete elu näinud, mees, aga kas on väikene hingevärin sees ka praegusel hetkel tahaks ikka ta kasvama, läheks, see on see kõige suurem, kõige tähtsam asi puu juure istutamise juures. Kõige tähtsam asi, et ega kasvama läheks. Aga selle nimel tuleb seda tööd teha. Kaupu ütlesid, et oleks tore, kui, kui siin kuskil kuskil 100 aastaga pärast või noored saaksid käia ka nende tammede all ja tuletada seda päeva meelde selle nimel, et ma teen seda. Veere sinna koos. Nüüd on kõik Airüter ees, rahvatantsijad tihedalt tema järel. See hanerida lookleb siin loitsimis mäel laulab oma mõtted ja soovid kuuldavaks. Linnutaid võtavad metsast kaasa. Päikegi tuli välja. Nii et sajaprotsendiline idüll, hetk, mis on enda jaoks tehtud. Ja nüüd jäädvustub ilmselt meile, kes siin asjaosalised on igaveseks. Nüüd on rahvas kogunenud ühe kivi juurde kolmest ja see kivi on kõigist neist tähtsaim. Ei oska ta, meie esivanemad nimetaksid taevakiviks, siis andis, tähendab sooja ja oli ka sellele eesmärgile siin loitsiti peal ja mitme suhteliselt tõbede suhtes. Haiged inimesed paigutati siia sellesse kivikolmnurka. Sellepärast siin olid, nad tähendab sellises tervisekohas, kus kohal katmedele kallale ei tulnud. Ja katku pääsesid ära need, kes terve, terved ja jopper katku muidugi nakatunud. Need oli siis siin ära, aga see kivi on jah, tähendab nendest kolmest püha kivi täis püha kivi, kus kohal on siis need nagu vanad eestlased ütlesid. Taevaaugud on siin sees on taevakivi. Kui naised siin oma käegatundlikult seda kivi sülitasid nii pisut kõrgemalt, mitte sambla pealt, siis paljud ütlesid, et siin on see soe koht, siinse on. Ma seisin nende taga ja ma päris ei uskunud, aga. Pean tunnistama, et on õige jah, on, vaatan, kas nüüd koos mikrofoniga ka tuleb. Ja, ja haigus, need kaks Õnarust on siin nagu auku nende vahekoha peal ja eemal, täiesti külm tunne. Ja minu jaoks on selle koha peal siin. Ja nagu puhuks sooja õhku peale ja. Uskumatu, aga on, on küll ja ütlesin, pole varem kogenud. Ja see ei ole mitte nii, natukene, peab juurde mõtlema, annab tunda. Tunda kohe ja see annab tunda, kahe siin olid meil Soome haridustöötajad. Proovisid ja ka samuti tähendab ei tunne tunnetasid seda siin käsitöö, sakslased samuti, tähendab nii, kellel tähendab, on areneb, selline osa on ees ja tõesti inimene tunneb ja, ja meie võime tõesti ütelda, et on tegemist omapärase kiviga sellesse kivisse usuti siis teatavasti on kõikide asjade juures on tähtis uske, kui inimene oskab, et ta saab terveks ja seda ta aitab, seda saab ka. Ja arvatavasti kivi aitas teda ka. Ja väga paljusid muidugi. Niimoodi, et see kivi on selle 7000 aasta jooksul võib-olla tuhandeid inimesi. Ja abi saab ka sellest eakast kasest. Lindid ei ole siin mitte juhuslik ei ole ju. Juhuslikult pärast, et see on nüüd üks, üks kasekene, mis on siia hiieplatsile kasvanud all Me näeme tamme seal. Aga sina, see kask ja sellega seejuures on niimoodi, et meie noored, kes lähvad, rajavad ühise elutee ühise Vetha tulevad siia ja panevad siia oma lindid. Et nende elu oleks ilus ja, ja kaunis ja kestaks pikka aega. Kas on juba tagasisidet ka? Ja kui tagasi tagasiside on kindlasti olnud seepärast, et meie teada, kes siin linnamäel on käinud, ei ole lahku läinud. Möödunud suvel oli meil siin Jõgeva kandi küüditatute kokkutulek ja siis siin kolme selle ohvrikivi vahel oli meil niisugune meenutuste hetk ja kuna ma enne seda juba teadsin, et siin säärane maa energiaväli on, siis ma teadlikult tõin need küüditatud just selleks hetkeks siia, panin nad selle kolmegi vahele ja noh, kuna see minutist hetk läks küllalt ikka oleme vahepeal ka, istusime siin maas ja, ja pärast seda siis kui me siit ära läksime, siis nad kõik tunnistasid, et neil oli siin väga hea, kuidagi niisugune imeline rahu tuli südamesse ja kuidagi sune. Hoopis kergem tunne hakkas neil pärast seda, kui nad siin kivide vahel leid natukene aega istunud ja puhanud. Ega me kõike, mis maast kiirgab ja mida meie esivanemad on siia jätnud oma hingest ja soovidest oskavad ära mõistatada. Aga ilmselt see, et siin on meie juurte algused ja siit on mindud võitlema ja siia on toodud ohvreid ja ju siia midagi on summeerunud ja kui sa tuled jälle selle platsi peale tead, natukene usud natukene oled natukene, haarab siis ajaloohõlmast jälle enda sisse ja, ja see on ju see meie liilia meie sugu ja ja meie minevik ja tulevik, üks ristumiskoht. Võib-olla inimeste jaoks, kui midagi luua ja tähistada ja mäletada see annabki jälle jõudu ja teeb selle hea olemise, nii et võib-olla ei olegi mingit erilist valemit vaja otsima hakata, milles seisab. Kui aga inimene tunneb sisu hästi Jah, siin on jah niisugune tunne, et noh, kui need eestlased siin juba nii aastasadu ja tuhandeid on olnud ja siit ikka eluks jõudu leidnud ehk jätkub seda siis veel meile ka. Pasunamehed kutsusid rahvast kokku ümber lõkketule. Ja nüüd metsa vahelt saabub ratsamees tõrvikuga pikas mustas kuues mustas kübaras noormees Mehis Inno. Jõgeva teise keskkooli noor mees. Samasugune noormees. Ja süütas tule kassinurme linnamäel. Ja pärast seda puhkesid kõikides Eestimaa nurkades linnamägedel tuled kutsusid üles eesti rahvast võitlema oma vabaduse ja õiguse eest. Au neile kõigile. Ratsanik soovis kõigile võidukad Jüriöödia kapatesse, lahkub lõkke, aga võtab mõõtu. Jüri. Tähenduses tema mõttes räägib meie tuntud kodu-uurija Asta paelad. Siinsele tule juures, mis sobib teile öelda niimoodi, armsad eesti vennad ja õed. Täna olete kogunenud siia väga tähtsal päeval, see, see on meie eestlaste hinges kogu aeg olnud tähtsaks päevaks. See on siis see Jüriöö või õieti jüriöö õhtu. Küllap te mäletate oma lapsepõlvest kõik, kuidas tol õhtul mindi tüütama jüritulesid ja seda tihti ka isegi veel siis, kui see kõvasti kõvasti keelatud oli. Mina igatahes olen seda ise veel üle elanud ja koolipõlvest teinud. Kui pöörab 1000 pilgud sinnapoole, siis te näete vanade eestlaste linnamäge. Ja see on meie Jüriöö ülestõusu kurva lõpu tunnistajad, mis praegu seal seisavad, aga omal ajal hoidnud väga tähtsad. Ja ka see klassinurme linnamägi, järelikult siin nurgas oli väga jõukas ja rikas rahvas et oma varandust ja oma elu ja loomi kaitsta, selleks oligi ehitatud ju linnused. Selle tema kohta on ju nii tore muistend Cavelses kalevipojast kes käisin puhkamas ja kellelegi künnitöö jälgi võitlesin vooremaal siis nii palju näha, kes hoolitses selle eest. Rahval oleks siis leiba küllalt, et tema rahvulex, jõukas elu ja selle eest on meie esivanemad ka võidelnud. See eestlane on olnud üldse üks väga visa rahvas ja isegi vastased ütlesid nii, et uhke pagan, ta ei alistu. Ta on väga vapper võitleja ja kui ta alistub, siis ta ei alistamite sisemiselt. Sellest ajab ikka lõpuni enda joone juurde, mis siis, et laseb ennast ristida, aga nii kui nurga taha saab nii pesemise ristimisvee maha ja läheb ikka oma püha iide oma jumalat paluma. Veel kuni 1500 aastani säilisid veel isegi eesti malevad ja oli õigus relva kanda. Aga pärast seda siis vaibus kõik ja eestlane jäi siis pärisorjaks. Aga kas siis kandis ta ikka oma jonnakust ja oma eneseuhkust endaga? Ja Te ju teate seda laulu, Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga. See näitab, milline oli siis see õige eesti mats. Sept, põline eesti talumees. Ja eestlase visadus, tema vabaduse, püüa, see on olnud põhiline, mis on meie rahvas kannud edasi. Ja näete ja koos lauluga, vaat huvitav on just see, et ka esimene üldlaulupidu, mis toimus seal, hakkasid eestlased nimetama seast eestlasteks, muidu nimetasin end maarahvaks lihtsalt. Ja seal siia kogunesid võid, nagu sain uut jõudu ja vaimset ärkamist selleks et maale saada tagasi vabadus. Ja näete nüüd Läksin 100 aastat mööda või rohkem ja uuesti tuli just selle lauluga koos see vabadusetahe. Ja nagu nüüd öeldi, mees oli laulev reegel, pööre ei, sõda jäi vaidluse mitte midagi, aga lauluga võitlesime aastal uuesti vabaks. Tänu taevale, et see nii oli. Ja sellepärast andke siis sai eestlaste laulutuld südames kandke seda vabaduse tuld südamest ja saak, töökust, ausust ja eneseuhkust endaga. Et me täna süütame, Jüri tuleb just veel tänasel päeval siis olgu nad ja tähistagub meie esivanemate võitlust selle eest, et me võime siin maal praegu elada ja olla edasi eestlased tulionaadi valgustanud valgusta, kui ta nüüd ka teed meil siis ikka selle paremasse homsesse ja tuli on alati ühendanud siis ühendaguda nüüd ka eesti rahvas, selleks et püsida siin kindlalt ja hoida oma väikest maalappi, hoida oma eesti keelt ja oma eesti mees ja täna õhtuks kinnitage seda kõik üheskoos, siis ühise toreda peoga. Ja võtame nüüd meie gaasis kätest kinni ja teeme meie jüritule ümber ühe suure ringing-le. Need needa, tee ta talle meet, veeda tee ta mööda veda, tee ta tipa liita, veda, tee ta dipoolita maa, ta Mariaa varsiileta maada, Ria Vardi leta, kus on n orjad käinud, kus on n orjad käinud orjad, käinud orjad, läinud, orjad, käinu ja treinud vaara läinud, vaesed lapsed. Vara läinud. Vaeslapsed enne. Orjad käinud, kus orjad läinud, orjad, käinud, orjad, läinud, orjad, kiilud, koriaad, läinud, vaara läinud, vaesed lapsed, varavaese nad enne valged varesed. Nii ja saime siin ringi ära tehtud ja need hoidke ikka kätest kinni, nii et nüüd me läheme mäest alla ja sõitsime siis selleks suveks ka meie tantsupõranda. Sest meie elu praegu pole just ka mitte kõige kergem ja meil on vanade eestlaste kombel vaja kõiki neid traditsioone elus hoida ja vaja laulu ning tantsuga rasketest aegadest läbi murda. Nii et lähme siis nüüd kõik tantsupõrandale. Ja lähed edasi. Nii see pidu hobu võtab. Tantsisid, memmesid, tantsisid neiud ja nüüd pinglinud katse segarühma. Noored on kiigel laadid lõkke juures, õllekapp käib ringi. Nii tantsitakse Jürje ühe vastu homsele, millesse usutakse. Narratiivi Metlembult, näete te sellest ka, kuidas me kõik hoiame hästi ümber kase järgmise loona võtame suurema ringi ja teeme vurr, sahkadid. Jüriöö õhtu eestvedajad kassinurme linnamäel, millest nüüd reportaaži kuulsite, olid Jõgeva metsaseltsi eestseisja Kaupo Ilmet ja kultuurimaja juhataja Airi Rüter. Reporter oli Toivo Makk.