On reedene pärastlõunane AEG ja nagu ikka on siis vikerraadio kavas saade lastele ja tänases saates me räägime huvialadest, harrastustest ja mõnest kelmikas tegevusest. Kõigepealt räägime sellest, et VAT teatril on uuslavastus ja seal võib ka üht-teist toredat olla nendel tarbeks, kes siis seda lavastust tema lähevad, aga ajame natukene laiemalt üldse teatrijuttu. Loomulikult huvituvad sellest jutust kõigepealt siis need lapsed, kellele meeldib teatrit teha, aga selle teatrijuttu pealt läheme edasi ka just nagu teatri tegemise juurde. Ja räägime ühe päris lustaka jutuajamise kadrisanti tehasest, kes need kadrisandid siis muud on kui ka ühed näitlejad ühel hetkel pannakse selga? Natukene maskeraadi moodi riided, tehakse oma näod kirjuks pähe, moonutatakse oma välimust ja minnakse teatrit tegema ja vaatajad on siis need inimesed, kes lasevad kadrisandid oma tuppa. Nõnda siis veedame teiega koos nüüd järgneva peaaegu et pooltunni jah, asugem kuulama. VAT teatril on laste jaoks päris lustakas lugu valmis saanud ja seal Andrus Kivirähki kirjutatud sibulad ja šokolaad. Selline näitemäng. Ja selle eest, et sibulad ja šokolaad lasteni jõuaks selle eest hea seisnud ta sina, Aare Toikka. Lavastaja, mina ja siis veel hulk inimesi, kunstnik ja muusikaline kujundaja ja liikumisjuht ja. Neid tegelasi on ju palju, kes seal tööd teevad, et üks näitemäng valmis saaks ja ma arvan, et ta on lõbus, kuigi see naer on võib-olla vahel selline irooniline. See lugu on vist absurdne ja üks laps ütles, et nii ajuvaba lugu. Aga tegelikult ta nii ajuvaba võib-olla ei olegi, et need olukorrad on igapäevaelust võib-olla kõik tuttavad, ainult natuke on juurde pandud õel, et mõned asjad naljakaks tehtud. Et selles loos on niimoodi, et seal on üks isa, Uno poeg volli, kes loomaaias seiklevad ja kohtuvad kahe tegelasega ja need kaks tegelast on ju peaaegu nagu must ja valge värv, üks tegelane on tulnukas kaugelt ja ilusalt ja laisalt ja armsalt ja magusalt Fidyriidiviti planeedil. Ma ei tea, kas seal Fidriidiviitil piimajõed ja pudrumäed on ja šokolaadimetsa tagalapatju pidavat seal küll puu otsas kasvama. Nii et võta ainult ja pane peal maga. Ja siis teine tegelane, kes on nüüd must või on nüüd valge seal nüüd vaataja enda otsustada ja on siis selline mees, töömees härra punn, kes ainult tööd teeb ja mitte millestki muust ei mõtle ka. Ja tema ei salli kohe üldse puhkust ja šokolaad on vana kole ise tema jaoks. Eks igaüks saab ise vaadata, et kuidas nende asjadega on, aga on ju nii, et päris musti, päris valge ei ole, päris hea. Gregor olettide usinad teatris käia enam-vähem niimoodi ette, mis on lasteetenduse juures teie meelest hästi oluline, et saaks, oleks naljakas, lõbus etavaks klaarida, palju ja igav poleks. Et elus on ka natuke tõsiste, sisenes pekske natuke nalja ka saama, aga natukene mõtlemist peab ka olema. See lugu mispoolest see mõnus oli, sai nalja välja, Tullukas tuli, see oli kõik vastupidi, et šokolaad ei teinud üldse paksuks. Šokolaadi oli ravim ja ka eks paikeks poissi, isa läksid, loomaaed, kohtasin seda tulnukat ja see tulnuk oli kohver kaasas, kus oli shokale sees ja oliks onu nimega punnpunn tema Läli selline põhitäita sibul ja ta oli kategooriliselt selle vastu, et šokolaad teeb paksuks ja šokolaadi nii albassi. Siis nad hakkasid taga ajama teineteist, et see härra punn võttis Toissil, kes tema isalt tulnukalt šokolaadi, Tiid Kohveri ära ja siis tahtis selle ära uputada, Akadele heitnud ylesse järve, mõtlesid, matab maha prooviski seda maha matta, kes sulle meeldis kõige rohkem tulnukas, ta tegi hästi palju nalja, olete nõmme lapsed ja kus aga lastele etendus on ja võimalust vaatama minna, siis ikka lähete? Sellega on veel selline lugu, et sedasama toredat sibulat ja šokolaadilugu Me mängime jõuluajal. Mängime niimoodi, et tulnukas tuleb ja pärast tuleb veel üks, tegeleme üks jõuluvana ka vaatajatel on alati jõuluetendusi teinud ja see lugu on selline, mis sobib jõuluetenduseks hästi. Mida veel? Teater jõulude ajal pärast jõule lastele. Meil on päris mitu plaani lastele, meil on plaanis teha Reinuvader Rebase lugude järg. Kell oli repertuaaris üks selline lugu reinuvader, rebast ja teistest elukatest metsas, noh need lugusid teavad ju kõik siis kui mina, väike poiss, mu vanaema rääkis neid lugusid, neid lugusid teavad ka teised rahvad, sellepärast et minu vanaema oli hingerlane, rääkis mulle neid lugusid soome keeles eesti keeles, ma tean ka neid lugusid, nüüd neid lugusid on palju, et, et me teeme sellise Reinuvader Rebane, volüüm kaks ja meil on ka mõni selline tegevuskavas, mis on päris lastega koos tehtud, eks üks teatritükk sünnib ka lastega koos, sellepärast et ilma vaatata ta ka etendust ei ole, aga neil on üks selline tava, mille nimi on foorumteater. Foorum on selline koht, kus inimesed räägivad, igaüks ütleb oma mõtte välja ja siis foorumteater on nüüd selline teater, kus siis vaataja saab tulla lavale ja mängida näitlejatele ette, kuidas on õige, seal on niimoodi, et vaataja näitleja lähevad vahel segi, aga see on päris põnev nii vaatajatele kui näit kätele. Ja siis saab rääkida igasugustest asjadest. Et selline töö on meil kavas ja meil on üks hulk mustamäe koolinoori, kellega koos me seda foorumteatritööd teeme. Ma loodan niimoodi, et kui VAT teater saab oma ruumid rahvusraamatukogus valmis, et siis seal saab seda foorumteatrit ka vaadata, aga jaga aega ma sinna läheb, ütleme, et mõni kuu aega. Kas sinna foorum teatrisse oodatakse, siis selliseid lapsi, kelle huvialaks on, tead? Aitäh, siin on kõik oodatud, seal ei pea, teadis midagi teha, sellepärast et see ei ole tähtis, mis sa teatis tead. Seal saab rääkida sellistest asjadest, millest sa tahaksid, et räägitaks või et millest kunagi ei ole räägitud, on selleks vaja julgust, teadmisi ei tee midagi selleks, ma arvan, et on vaja julgust küll. Ja on vaja südant ja mõistust. Kõik rohkem ei ole midagi, aga inimesteni suurt midagi rohkem vaja. Sporti peab ka vist tegema. Möödunud aastal VAT teater ja Mustamäe linnaosavalitsus ja Mustamäe koolid tegid sellise ürituse nagu Mustamäe noortefestival. Ja siis seal olid kaks esimest foorumteatri etendust Eestis. Seda teatata mujal tehtud küll nii Euroopas kui Aafrikas, kui Brasiilias Brasiiliast teatrivormist pärit ongi, Brasiilias tegutses ja tegutseb praegu ka teatrimees, kelle nimi oli kosta Buaal. Tema tegi nii tavalist teatrit kui ebatavalist, teatrite igasugust teatrit ja ja siis ühel hetkel tal sai villand ja ta mõtles, et, et peaks tegema midagi sellist, mis publikule rohkem korda läheb. Ja ma ei tea, kuidas see mõttedal tulijat peaks kutsuma publiku hulgast kedagi lava teha, las näitab ette, kuidas õige mängimine on niimoodi asi sündis. Ja siis Ocostobaal elas hulk aastaid Pariisis, tal oli seal Pariisis mitmest rahvusest teatritrupp, et sealt see asi hakkas levima niimoodi, et Soomes on üht-teist tehtud ja Belgias on selliseid grupp ja praegu vist ongi tegelikult selline aeg, et teater on küll nagu muutumas. Võib-olla sellest ei saagi aru, sest muutustest ei saa tihtipeale aru siis, kui nad toimivad, aga teater on muutumas, sellepärast et märkamatult on tekkinud selliseid uutmoodi, tegelikult hästi vanamoodi teatri vorme. See foorumteater on ka omamoodi nagu antiiktragöödia uuestisünd tegelikult. Kas need uued teatrivormid sobiksid ka näiteks kooliteatritruppidele? Ma arvan, et need uued teatrivormidest kooliteatrite truppidele hästi sobivadki ja kui veel rääkida, siis on veel põnevad vormid, mis on improvisatsiooni, teatriga tegelevate inimeste ja tööst välja kasvanud. Need on sellised teatrivormid nagu action, teater ja teatrisport, mis on ka nagu teater ja võib-olla on ka nagu sport. Ja siis on improvisatsiooniteater Organisatsiooni teatri selliseks, selle sajandi vedajaks või arendajaks on olnud selline mees nagu giid Johnson kes alustas kunagi just nimelt õpetajana, ta töötas koolis õpetajana. Ja siis ta töötas Inglismaal kuulsas Royal koorditeatris algul õpetajana, siis dramaturgina. Ja siis tema pani püsti sellise teatritrupi nagu sättemassiin ja nemad just nimelt alustasid oma tööd koolides. Nendel ei olnud näidendeid, nemad harjutasid küll, aga nad harjutasid teisi asju, nad ei harjutanud konkreetset näidendit kunagi. Nad harjutasid mingeid liikumisi või nad mõtlesid koos, nad mängisid hästi palju koos ja kui kooliõpilased tulid saali, siis kas kiit ise või keegi tema näitlejates küsis, et mis teemal te tahaksite. Et me täna teele mängiksime. Ja siis, kui publik pidas omavahel nõu ja, ja pakkus neile ühe teema välja võtsid sellest teemast kinni ja improviseerisid mängisid sele etenduse siinsamas kohapeal. Need etendused olid kõik erinevad, kõik need uued teatrivormid on seotud oma kombel just nelja asjaga. Väga tähtis on muinasjutt, väga tähtis mäng, sest kõigi nende uute teatrivormide harjutustiku hulka, mida näitleja peab tegema, näitlejad peavad mängima lastemäng hästi palju. Tihtipeale on niimoodi, et proovis ei saa aru, noh, et, et mida nad nüüd teevad, mängivad mädamuna ja igasugu mänge peavad mängima lihtsalt. Ja siis üks asi, mis sinna veel juurde kuulub, on see, et, et mis iga päev sinu enda ümber juhtub. Tähtis on see, mis maailmas toimub, et sa käid lahtiste silmadega ringi ja kõik need teemad ja lood on sinu ümber, nii et muinasjutt, mäng ja siis üks asi on veel tähtis, see on need, kes on kangelane need koolilapsed, kes meie foorumteatriprojektis kaasa teinud, nendel on see küll huvi pakkunud ja nende sõpradele ka sellepärast et tihti on tuldud toodud oma sõber kaasa. Ja vaatajatele pakuks huvi. Aga kogu selle uue teatri jutuga on niimoodi, et ega vana teater ei kao kuhugi. Ja see, et mingisugused uutmoodi teatritegemised on, see tuleb sellele vanamoodi teatritegemisele ainult kasuks. Ja ka koolis peaks vist olema selline otsimise. Ma sain, ma arvan kindlasti jah, ka ühtemoodi raske on see kõikega improviseerida ei ole kergem, kui teha traditsioonilist moodi näitemängu, seal on samasugused reeglid, mida siis saagida, lastele on teatrihuvilised mõnusat, tead skeemist ise teatritegemist, siis mängurõõmuga. Selle nädala kolmapäeva õhtul oli tänavatel liikumas näha väga kummalisi seltskondi sihinad, saginat oli ja kesistamist ja nalja, naeru ja olid tüdrukut pikkades seelikutes. Lehvivate pikkade juustega näod olid võõbatud värvitud huuled punased kõrvarõngad kõrvas ja munakotikesed käes, seal oli ande sees. Ja oligi nõnda. Uksekell helises ja seal nad seisid. Nonii, kadrid lugesid siis väga toreda, saime need ära ja rääkige siis, kus kohas need kaadrid on tulnud, kust kaugelt kevade tänavalt, kevadel aga Renard, Vaike tänavaid tulevad, mööda tänavat saavad kõik kokku, olete sõbrannad või ja väga head sõbrannad koolist ja ühest klassist ka ja mis kooli ja mis klassi on siis? Gümnaasium viies a, mis te veel oskate rääkida kadrikommetest soidi, häid, igasuguseid viljaõnne, karjaõnne, pereõnne, idast mõistatusi, ahah, nakese mõnda mõistatust oskate, et mitu meest pimedas toas taas roninud, mütsid pea ütlevad kadrid, mõistatused ja, ja siis pererahvas peab ära arvama. Kutsume pererahva kohe siia, tüdrukud, tulge siia. Siin on kaks, niidub kadrid toovad ju kõigepealt ikka tüdrukutele õnne, eks ole, ja nii kuidasmoodi see mõistatus oli, ütle veel kord, siis tüdrukud proovivad ära arvata, et need pimedas toas kaastoimisid peas, mis see on? Mis sa arvad, mis see võiks olla? Puravikud? Laidi kadrid ise ütlevad ära vastasega. Tikud on nüüd need voldikud, jah, ahah, no keegi ütleb veel mõne mõistatuse või lipp lipi peal, lapp lapi peal. Aga ahah, et lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela pistmata, nii öeldakse vist jah. Kas seda teete, mis seal kapsas, kas see oli õige vastus ja räägime natukene muud juttu ka teiega. Missugused teie huvialad siis üldse on, millega te muidu tegelete korvpalliga tegelenud Slour raamatuid? On hulkur Rasmus sovhoosis kohustuslikus lugemises seismas poolduvalmils, lugemiskontroll on huvitav raamat. Küll nägemissinu, huvialad, korvpall ja poks. Poks pole lahklikule, mina kardan, et sina ei olegi päris kadrisilmis sõdudest vale, Kadri oled teinud ennast tüdrukuks, sina samuti on? No näedsa, igal juhul parukas on küll seal ehtne peas niisugune pikk ja kas ema parukas ei sõbrannak, nii et siis üks Kadri on meil siis poksija. Suurem garantii. Et me käime nagu koos temaga seal igas trennis korvpalli, tema on nagu juba tõeline veteranmängija, aga ma olen seal nagu algaja ja koolis nagu väga palju mängima, sest meil on nagu kehalise kasvatuse õpetaja ise väga tuntud korvpallur maisa harrastan korvpalli väga palju, et suvel sai selle väga kõvasti mängitud, mul on niisugune tunne, et sina oled ka vale, Kadri. Kõik puha poisid, sina soodipoisse? No see on küll nüüd tore kadrisantide seltskond, kes mulle siia uksest sissetulek ega midagi, kui ikka oskate nii-öelda triipsuks võtta, siis võib siis võtta ka, eks ole. No ja vaatame siis, millega siis neljas Kadri meil veel tegeleb? Käin õues vana tee, essisin, vaevadelect mängin, ja siis millist raamatut sina kõige viima lugesid? Tihti pelg, nõue Volkspaisket päevikut siis nagu räägid, mis te koolis on ja kust see nagu see ost tüdrukutega asjadeni, tüdrukutega on asja testima ja tõi 50 kuuendas klassis, kõik on iseasi. Aga teil paistavad tüdrukutega asjad selles mõttes hästi olevat, et kus need kleidid siis kõik olete saanud? Need on minu emal, mu ema on õmbleja nagu, ja ta on väga palju juriidid, ostmise elu on kõike muud parukas, sõbranna, oma ema sõbranna oma, mullan igivana õe kleit seljas muidu ta siis tore sooviga, siis need meile ka mõned head soovid, kuidasmoodi need soovitses käivad, soovime head pereõnne teele, viljana leivaõnne ei hakka siin aitäh soovimast ilusat ja toredat soovida ja siis vaatame, et kus koldes kott on see kadriga, kuhu kohta siis siin väga palju juba kogutud. Noh, eks meiega tüdrukud, anname siis sinna koti midagi juurde, eks ole, ju. Vaatame siis kadrikoti midagi. Nonii paneme nii mage, siis need küpsised ei lähedel katki. Kuule sina palun oma kommikotiga sealt. Tee palun kott lahti ja pakkusid kõikidele Kadridele, et nad saavad omaga, võttasid katist, kammi. Nendesse igat sorti. No näed siia peal, olgu teil seal ka hästi, palju õnne. Nägemiseni, nägemiseni. Jadaga. Jõudsime ära oodata, kadrisandid, jää teil mõlemal ka natuke paistes või ei parem põsk paistes siruli, vasak põsk, paistes seal põse sees on. Kaadrikommi, saite teiega natukene esimest korda, nägite kadrisante või? No missuguse mulje jätsid? Naljaks tekkis niisugune tahtmine, ise võiks ka minna mõnel aastal Adriks, eks. Nende Martine, Kristin, räägime teiega siis nüüd natukene ka muud juttu, räägime niisugust juttu, et missugused siis teie huvialad on? Mina käin. Tennisetrenni ja kellegi kellegi sekesed, et need on käsikellad, et need, need, neid said mängida, erinevad need pulkeljad, mis, millega meie praegu mängime ja teised on need mis suurtel inimestel. Nonii uksekell jällegi helises, meie jutt jäi tüdrukutega kellamängust pooleli ja läksime tegime ukse lahti, et vaadata, et kes siis seal ukse taga taas jällegi on. Kes need siis siin on? Läka Teidendid, jälle uued kadrisandid, no küll meil täna veab, meil tuleb aga järjest juurde juurde kadrisante, no tulge sisse. Ei näe. See on arvata. No tulge natukene rohkem sisse, no laulge teie siis oma laulud ka ära. Astun sisse, kaadeegeene, astun siis kaadrikääne, viskan vakka, vilja on viiskandmakavilja on ette tuppa eide, et tuppa eide õnne tahatuppa taadi on tahatuppa, taadi on neljanurka, neiu on neljanurka neiu pingi peale poiste on pilingi peale poiss on keskaga põrandat, kõikide on keskaga, põrandad kõikidele. Väga ilus laul oli, aga öelge mulle nüüd seda, kas te olete ikka päris kadrid, olete ikka tüdrukud, käik või imekäik poisid sisemusest oleme, jah, välimuselt oleme praegu tüdrukud. No mis asi see siis küll on, et täna meil juba teised katsed käivad ja ja kõik on mulle kadrid, et ikka päris poisid-tüdrukud ei käigi? Tüdrukutel on vist arad, ma arvan. Ja kuskohalt teie siis olete, kas te olete kasid Westholmi koolist või ja mina olen, aga nemad on saualt. On see esimest korda teil siis need kadririided selga panna ja ei, mina olen juba kaks aastat jooksnud. Jah, saab pallisi. Aga eks muidu on ju ka tore, ikka saab ennast ära grimeerida ja pärast tüüta seda ära. Aga kui on ikka kotises maiustused ei, siis nii väga tüütu ei ole ka, siis jah, siis tasub ära. Aga mis te veel nendest kadrikommetest teate? Vilja on milleeniumi, õnne, milleeniumi, õnne ka. Meie toome, meie toome lasteaiad, pere on ikka õnne, mis saatke too. Nonii, ja mida te selleks milleeniumi siis soovita sellele perele uut aastatuhandet uut head aastatuhandet ja et rahvast ja ei tuleks puudust, et kõik läheks hästi. No väga ilusad soovid, Haiglased siit minema läheksid, pahatandid, väga ilusad, soovitan teil igal juhul, ma arvan, et tüdrukud, minge ja, ja tooge siis nendele Kadridele ka natukene kommi, vaatame kadrikott siin siis on. Panemisid, mille komeedina. Head õnne teilegi. Ja meiegi pooleli teised kadrisandid tulid uksest sisse ja meil jäi jutt pooleli ja sina rääkisid, et et sa õpid kellamäng. Jää emmele, isalt Ütvale tähele näkku pikad ja teised on need tavalised kellad ja praegu meie mängime nende pikkadega pulk kelladega, sellepärast et me nende tavaliste keldriga veel ei oska. Et need on nagu raskemat sorti inimest. Ja milline mäng siis kelladega tuleb? Igasuguseid praegu olen ma õppinud, see süda tuksub tuks tuks tuks, meil ära õpitud õledeks õpime siis nagu jõulumängukellad. Ja nõnda hõbeda seltsis need kellad kõlavadki ja selle saate, tegid Anne Parksepp vilja kalme ja saate toimetaja Reet Made ja kohtume jälle.