Hilissügisel, kus lund on juba mitu korda maha sadanud ja võib-olla suve lõpu meelis Saraja kinni katnud ja, ja kes sinna kõledasse metsa nii väga enam tahabki minna. Kuigi oma lemmikrajad on meil kõigil olemas ka ju metsa jaoks enda jaoks. Kui aga Ta viib kaugemale hoopis üle mitme riigi, siis võib tõesti huvi tunda natukene, kuidas näiteks üks eesti mees jaapani metsa läheb? Esimene, kes meil nüüd vestma hakkab, on metsaselektsiooni professor Ülo Tamm. Tartust Jaapanisse. Minu jaoks tundus olevat üsna kutsuja ja põnev. Ja Eestis on ju suurepärane, et organisatsioonid nagu reisibürood kes teda reisi korraldada ja nende abiga selgus, et kõige parem on ikkagi minna sinna Helsingi kaudu. In neer teenindab reisijaid väga suurepäraselt. Teenindus on kenal tasemel ja see sõit iseenesest on omaette elamus. Sest ta suundub eelkõige Helsingist põhja poole, lendab Koola poolsaarele välja ja siis hakkab piki Põhja-Jäämere ranniku vert minema, siis järjest ida poole. Ja kui on, kes reisijal monitori kanalilt võimalik jälgida, kus sa juht parasjagu oled ja ja kui seal näitab ekraan, barbabaga on temperatuur miinus 59 aia, sa lendad umbes 1000 kilomeetrit tunnis ja 10000 meetri kõrgusel. Kui õnnestub pilk allapoole suunata ja parasjagu pilvi ei ole, siis siis vaatepilt ka suurepärane. Sa näed ära kõik need looduslikud üleminekuga tõendit ja näiteks Põhja-Uuralites oli juba suurepärane lumevaip sellel ajal maas, kui meie oktoobri esimestel päevadel sinna suundusime. Ja nii see reis siis läheb, 10 tund, 10 tundi tuleb siis praktiliselt olla nagu aheldatud selle lennuki tooli külge. Loomulikult pakutakse seal nii üht kui teist reisijale nii kirjandust kui ka suupoolist. Ja siis 10 tunni pärast õnnestub siis Tokyos marita lennuväljal maha istuda. Aga meie reis viis tegelikult veel pikemalt edasi. Vahepeal pisikene pisikene vahepeatus Tokyos edasi haneda lennuväljale ja meie lendasime jaapani kõige lõunapoolse vare saarele. Kius jõule. Teatavasti Jaapani saarestik üldjoontes koosneb kolmest suurest saarest, üks põhjapoolsem on siis Hokkaido järgmine on šõu ja, ja kõige lõunapoolsem siis kius jõu. Ja seal oli sellel ajal tõepoolest suurepärane mõne suvi, sest käesoleval aastal eesti mehel kodumaal ei õnnestunud küll taolist suve nautida. Meid võeti seal. Kaheksa soojakraadi, mõnel päeval isegi 29 soojakraadi. Kena, päikeseline ja palmide rikas lõunamaa loodus. Ja mida ütleb teine reisimees, kes tegelikult ju põllumajandusülikooli õppejõud ja ametimees ning metsakasvatuse professor Hardi Tullus. Ma tean, et te olete kaugele itta mitu korda elus sõitnud, aga ju see tuleb välja, kui me hakkame metsast rääkima ja nendest paikadest lähemalt. Aga nüüd kolleeg viis juba nagu kohale, mis seal kohapeal siis niisugust on, mida tagantjärele tuttavad? Te olete juba jutustanud või tasub ikka korrata, et ta vaatva. Seal on ikka teistmoodi küll. No on tõesti olnud mõned ilusad võimalused, Eda aasia kaugemat osa ka näha. Ja selge see alati reisides otsid sarnasust ja erinevust, mis sõnu kodumaaga võrreldes siis on. Ja sellel Jaapani kõige lõunapoolsemat saarel neid metsi vaadates. Kõigepealt üllatusega nägime, et enamus metsadest on okaspuud, mitte küll sellised, mis meil siin Eestis kasvavad, kuid kui tõlkida, siis nad nimetasid neid Seedriteks pressideks. Ja ligi pooled sealsetest metsadest on inimese rajatud. Nüüd Me teame Jaapanist, et pärast teist maailmasõda olid nad küllalt usinad tööstuses, tehnikas tehnoloogias ostma maailma tarkust, kui seda rakendama ja elektrotehnikas väga kiiresti arenema. Kui nad tegid ka metsanduses väga suurt tööd ära ja rajasid viiekümnendatel aastatel kuuekümnendatel väga palju metsa juurde. Ja seetõttu on Jaapanis praegu 70 protsenti kogu tema maast kaetud metsaga. Et me võib-olla arvame, et Jaapan on tihedalt inimesi täis, on künni, aga inimasustus ja põllud on valdavalt seal, kus on tasane kõik Need on jäetud metsa alla. Ja nii nagu igat tööd teeb jaapanlane korralikult, nii on ta ka seda metsa pannud väga korralikult kasvama, see tähendab seda, et puud on ridades ja kui need metsad on siis mäenõlvadel, siis need read on eriti hästi näha. Eestlane teab, et ka meie oleme korrektselt puid ridadesse pannud, näiteks kuusekultuurid, mis pärast maailmas teist maailmasõda rajati talu maadele mahajäetud põllumaadele. Aga need jaapanlase metsadoni eriti sirgetes ridades. Ja nüüd on ka nendel omad mured tekkinud, nad tahaksid näha rohkem looduse lähedasi, metsi, rohkem ürgmetsi. Ja kui me käisime seal ühes rahvuspargis, siis tõesti seal on teerajad inimestele jalutamiseks, kuid kõik see, mis jääb kahe tee vahele, sealt nad ei korista ühtegi surnud puud ära. Need jäävad pikali, et oleks oleks kohta, kus, kus loomad, linnud, putukad saaksid, saaksid rõõmsalt elada. On kindlasti kõrgelt arenenud riik oma tööstuse oma sissetuleku poolest, aga metsanduses tähendab see seda, et metsa raiumine on küllaltki kallis töö ja rikastel riikidel on palju odavam puitu sisse vedada. See tähendab seda, et jaapani metsade tagavara järjest kasvab ja nende tabude raie järjest väheneb ja see on üldtunnus arenenud maadele. Samas need riigid, kus on vaesus, kus on väga oluline küttepuit nendes riikides ka vihmametsade piirkonnas. Metsade pindala väheneb, kuid arenenud maades ta kasvab. Ja kui siit Euroopaga võrdlust tuua, siis viimased pool sajandit ei ole üheski Euroopa riigis metsade pindala vähenenud ja mida kõrgem elatustase, seda rohkem puiduressurss koguneb. Nii et siit tulevad ka omad probleemid, kuidas neid metsi majandada, sest esialgu on see kõik väga tore, kui sinu maa muutub metsast rikkamaks, aga puud saavad ka ükskord. Aga eks neid tuleb kuidagi uuendada, leida neile kasutus. Ja näiteks jaapanlased püüavadki praegu oma metsade raieringi suurendada. Sest sest uusi metsi on viimasel ajal väga vähe juurde rajatud, kõik need alad, mis metsadele sobivad, on juba metsadega kaetud. Nii et kui ühte asja teha väga püüdlikult väga hästi, siis ühel päeval saabub see tund, kus selgub, et ei olegi võib-olla nii just kõige mõistlikum saanud. Meil Eestis on ju ka poolmetsast, vähemalt nii on kirjutatud ju kultuur, mets inimese poolt istutatud, nii et siin me oleme küllalt tublid olnud. Aga jumala metsa on ka meil olemas ja juurdegi tekkinud ja välismaalased sageli hindavadki just Eesti loodust selle koha pealt, et siin on puutumatut veel palju alles. No üks asi on metsa kasvatamine, olla selle eriala mees, teine on siis teha või naha ette selektsiooni tööd, kui nüüd seda Jaapanis nähtud ja Eestis olemasolevat võrrelda, kui see päris korrektne üldse on, sest me asume väga erinevates tingimustes, siis mida Ülo Tamm siin tahab kindlasti kas lisada või selgitab? Tähendab võib-olla alguses õige natukese lisaks veel jaapani looduslike tingimuste kohta. Jaapan on ju põhja-lõunasuunaline pikk-pikk saar ja tema looduslikud tingimused põhja ja lõunaosas on ikkagi vägagi erinevad, on ju. Meile tuntud suusakeskus Sapo Rovus on mäed ja lumi ja, ja ei ole meile võõras. Jaapani suusahüppajad. Ja sealkandis on ka põhjapoolsetel aladel, valdavalt on okasmetsseal, on isegi kuuske, nii nagu meiegi metsades kasvavad seal nulud. Ja nii lõunas kui põhjas. Mis, mis ühele eestlasele ikkagi eksootikat natukese pakub, on ma ütleks neid päriselt, bambusevõsad bambus on ju niisugune suurepärane liik, mis öeldakse, et kasvab üks meeter päevas pikkust juurde, nii et nii et ühe ööpäevaga vaid huulte osa pea kuna ja lõuna poole, mida lõuna poole, seda muidugi muutuvad metsad teistsuguseks. Juba seal keskmisel saarel on jõul on täheldatud oma 20 vahtraliik ja, ja siis on pöök, tamm, pähklipuu nisukesed puuliigid, mida Eestis väga harva näeb ja mõnda üldsegi ei näe. Aga selle selektsiooni probleemidega on noh, nii nagu see ikka on. Ega siin loomulikult on ühest küljest see, et, et kui me hakkame välja valima paremaid puid, paremaid puid, ei saju valida väga massiliselt. Maa veel ikkagi tudengitele ütelnud, et natukese sarnaneb see messi valimisega, et sa lähed metsa ja, ja silmu. See pilk haarab ikkagi neid kenamaid sihvaka, vaid saledamaid, vähem ohtlik. Seda tööd on jaapanlased ka teinud oma oma. Ma ütleks ta, ma ei tea, kas ta tuleb jaapanipäraselt, aga nemad kutsuvad oma okaspuud sugi sugi. Minu arust iseloomustab päris kenasti seda, seda puuliiki, mis eesti keeles krüptomeeria Eestis teda peaaegu et ei kasvagi. Mõned liigid on, ta on okaspuu, natukese okkad on ka meie kadakataolised aganad, tüsedamad jakk ja Fasvasemad. Ja vaat selle krüptomine seeriaga on nii, et et loomulikult on nad juba sellega tegutsenud ja valinud paremaid puid välja, aga seda peab tegema väga ettevaatlikult, et mitte liiga ahtakeseks viia seda genofondi, sest see on ju millegi määralikegi looduse piiramine, loodusliku valiku väljalülitamine paratamatult noh, nagu igasuguse aretustööga peab sellega väga niisugune tähelepaneliku ja, ja ettevaatlikkusega suhtuma. Aga see sugi või krüptomeeria iseenesest ta on noh, meie jaoks ikka väga kiire kasvuga, loomulikult oleneb nende looduslikest tingimustest, aga aga me tegime siin fotot, õnnestus ühes puidu puidulaos käia või lao platsis kus oli võimalus näha, et need aastarõngad on, on üle sentimeetri laiad ja selle tõttu nad oma metsade hooldamisel, kui nad seda teevad, aga erametsades seda siiski tehakse üsna hoolega. Ja erametsi on neil palju, nende erametsade protsent oli minu arust 58 EEST. Aga nagu jaapani looduslikud tingimused on, tähendab siin kolleeg Tullus juba ütles, et mäenõlvad ja on kaetud metsaga. Nendes nõlvade vahelistes orgudes on siis pisikesed põllud, kus kasvatatakse eeskätt kruiisi aga ka teisi teravilju nagu nisu ja otra. Ja enamasti on need alad siis niisutatavad. Nii et noh, niimoodi see looduse majandamine seal siis käib ja erametsadest tehakse hooldusraied loomulikult, sest natukese ikkagi annab ta ka lisaraha ja ka lisatööd inimesele. Ja need, kuna see liik on nii kiirekasvuline, siis neid niukesi läbi raided tehakse isegi nelja aastat takka. No selge see, et kui on selline võimalus kaugel käia, siis kõigepealt vaatad oma eriala asju ja, ja kuulad konverentsi ettekandeid ja püüad seal ise esineda, aga, aga alati tuleb haarata ka kõike muud kultuurilist tausta, mis, mis vähegi kogeda võimalik on. Ja kui nüüd tõesti on olnud võimalus võrrelda Hiinat ja Jaapanit mõlemad suured maad, suured rahvad, pikultuuri, ajalugu ja kauged juured on neil võib-olla isegi küllaltki nii-öelda koos pihta hakanud tuhandeid aastaid tagasi ja nüüd siis sellele sajandil üks turumajanduses teine sotsialismi, siis on mitme muu kandi pealt ka neid huvitav võrrelda ka toitude osas, köögi osas, inimeste käitumise osas, külaliste vastuvõtulahkuse ja mitme sellise momendi pealt. Kui rääkida toitudest, siis tõesti, ka Jaapanis oli üks õhtu võimalik siis traditsioonilisi jaapani toite saada neid, et eesti keele panna, ega selleks oskust ei ole, pealegi on ju tihti nii, et suured rahvad võõrkeeli väga palju armasta, nad saavad ise hakkama ja seetõttu ka neid inglise keelseid tõlkeid, mida meile just pakuti, neid peaaegu ei olnudki. Aga toidud on neil pakkumisel nii üles ehitatud, et laua peal on võimalikult palju erinevaid nõu siia, iga nõu sees on erinev toit, vähe küll on see siis mõni mereand või seened, eriliste kastmetega. Aga, aga Arvist lähenes kuskil 20-le, mis meil korraga siis süüa võimalik oli sealjuures siis veel väikeselt sellised supid puljongit. Ja, ja kindlasti oli seal võis aru saada kala, mis oli küllaltki toores, aga noh, millegiga muidugi maitsestatud seened tõesti, kas või paar seent. Ja kui jutt hüppas seente peale, siis, siis meil oli võimalik ka seene kasvatustes kasvatuses käia, kus, kus kunstlikult on seened kasvama pandud, mis, mis oli ka tõeline elamus, sest me teame, Eestis me oleme siin auster servikut ühte seent harjunud haava pakkuda, kasvatama, kuid seal oli siis vana metsa all sellised lehtpuu notid Nici tugedele püsti pandud. Hektareid oli see eraomaniku seenekasvatus suur. Ja ja osa oli ka siis sellises kliimahoones kunstlikudes, tingimustes, kus olid ka seened parasjagu küljes, aga metsas oli see saagikoristuse aeg parasjagu möödas. Ülo Tammeronist seente kohta täpsemalt kirjas. Ma lasen pilgu üle pildi, siin on näha jah, et need nutid on siis nii meie mõistes paberipuu jämedusega pildi pealt ei saa alati proportsioonidest aru, aga seeni on siin päris kobaras ja ei ütleks, et, et üks siin, teine seal lausa kõrvu. Noh, kui natukese kirjeldada seda seenekasvatus, siis on pandud üks meie mõistes võiks öelda tugipuu, see on sinna ülesse pandud ja selle peale on siis toetatud, nagu meie võiksime öelda A-tähe kujuliselt nutid, need on meeter pikad meetri kõrgused on siis need niisugused aiad. Ja ma ei saanud loomulikult jätta oma uudishimu rahuldamata, et küsida, mis puuliigiga on tegemist. Ja siis nad ütlesid, et see seen kasvab ainult tammel. Nii et kõik need siin pildi peal nähtud on, niukesed, tamme motid, kasvad, kasutatakse äraga jämedamad oksad. Ja sinna siis külvatakse süstlaga kuidagi linna koore lõhedesse torgates, lahusena siis selle seeneeosed. Ja nad pidid saama kaks saaki aastas, sest see piirkond kiusch jõu. Ma pärast jälle uurisin natuke kirjandust, see on põhiline piirkond, kus tegeldakse seenekasvatusega, mis annabki seeni kogu Jaapanile ja seda juba kuulsime seemneni sööb jaapannale üsna ohtralt, vähemalt vähemalt iga toidu juures võis neid maitsta ja ja, ja loomulikult ma ei saanud oma kiusatusele vastu panna, ma maitsesin neid ka seal metsas täitsa nisuke, vintske, korraliku maitsva lihaga meeldi seen ja siiamaani on elu sees järelikult mürgine, ei olnud. Nii vahepeal siin Ülo Tamm laotas veel ilmutatud pilte reid Ta ja ma ei tea, kas läheme nüüd kohe õite juurde seente juures, sest nende värvid ja ja lopsakus siin kohati tundub vähemalt tõesti ka mõõtmetes. Jah meie nõupidamise koha lähedal oli välja reklaamitud paradiisiaed inglise keeles parabaiskaa. Loomulikult ei saanud me kiusatusele vastu panna seda paradiisiaeda äkki oma silmaga näha. Ta oli tõepoolest väga õiterohke, aga põhiliselt olid seal orhideed Se orhideede värvikirevus ja õite suurus. See oli tõepoolest üsnagi vaimustav ja mulle tundub, et see on üks jällegi niukses võimalikest viisidest, et loodust inimesele lähemale tuua. Et see õnnetu linnainimene ei peaks sõitma pikka maad ja minema kuskile meie mõistes botaanikaaeda nautima taimede mitmekesisust, vaid ta saab seal juba kohapeal pisikese tasu eest sele ära vaadatud ja kui talle mõni lillekene või õiekene hakkab väga meeldima, siis loomulikult sate taha koha pealt ka kohe kaasost. Ennist siin vihjasid, et huvitav on võrrelda erinevaid rahvaid, kes on olnud erineval arenguteel. Kui nüüd natukene seda täpsemalt lahti seletada, jaapanlane, hiinlane, millised nad siis eestlase jaoks nagu on, millised omadused või kombed on ühel kuidagi tugevamad või meile sobivamad või imetlus väärselt või sest tegemist on ikkagi ju väga suurte ja kultuurrahvastega, meie siin vahe looplemaga oma eesti õhukesel kultuuri pinnal, aga, aga seal on ju arengu taga tuhanded-tuhanded aastad. Mõlemad vahvad on kindlasti väga külalislahked, kuid see külalislahkus avaldub kuidagi erinevas stiilis. Ja ma ütleks nii, et jaapanlane kõigepealt on ääretult viisakas, noh, me kõik teame, ta kummardab igal võimalikul juhul, kui ta, kuidas sinuga suhtleb, ta tervitab sind, kui ta loodus kaitseb. Pargirajal vastu tuleb. Ja ka kogu selle printsi korraldus oli väga sujuv. Aga ma ütleks ka nii, et et võib-olla sellist vahetut suhtlemist kontakti tihti on hiinlasega rohkem ja võib-olla on siin isegi tõesti seda ka sotsialismi mõjusest mõtleme või endid eestlasi. Me oleme küllaltki usinad, kui meil on külalised ja me suhtleme nendega vahetult ja püüame neile ise kõike näidata, seletada ja, ja seda ma kogesin Hiinas, kus, kus, kus minuga seda suhtlust vahetult oli just rohkem. Ta ei olnud mitte ainult lihtsalt sujuv ja meeldiv ja läbimõeldud, kuid just selline selline vahetu suhtlemine. Nüüd, kui veel Hiinast rääkida, siis ka toidud on neil pisut siiski erinevad. See külaskäik oli keskLõuna-Hiinasse ühte sealsesse metsandusülikooli suures riigis on metsaülikoolid lausa eraldi. Ja tõesti pakuti seal eksootilisi asju, mida võib-olla poleks uskunudki kunagi, et on võimalik proovida kasvõi sellised asjad naljatoonis ütleme, et hiinlased söövad mädamune. Päris nii see ei ole, kuid tõesti on sellised tumedaks mustaks läinud, munad pannakse laua peale ja ma uurisin ka, kuidas neid siis on valmistatud, neid hoitakse õige mitu kuud. Lubja sees, see tähendab elanikuga pole seal miskit pistmist, kuid ka seal need valgud muutuvad umbes nii, nagu me muna keedame või praemegi. Ega see maitsebki väga erinev ei olnud, kuid, kuid tõesti on tume ja must ja esialgu tekitab kõhedust. Pakuti seal maal kõige pidulikumal õhtusöögil, kus osales ülikooli rektor, pakuti maosuppi. Kusjuures nad olid ka pisut ettevaatlikud, ma ikka küsisin, et noh, kas on madu Donzneik siis öeldi kõigepealt sarnane ja lõpuks öeldi, et on ikka kõlbmatu. Ja ütleme, küllaltki kuiv ja vintske oli see see maha viil. Aga, aga kindlasti põnev. Teine koht, kus sai käidud, seal öeldi, et nüüd kohtume abi abilinnapeaga on tegelikult, kui ta visiitkaardi andis, siis ta oli parteikomitee teine sekretär, aga no see on võrreldav amet eri riikides. Seal siis konnasuppi võimalik süüa ja hiljem ühes restoranis on tüüpiline nende restoranides, et sa saad ka elusalt näha seda, mida seal pakutakse, oli siis võimalik näha ka, millised need konnad on neid kasvatataksegi spetsiaalsetes kasvandustes ja nad on sealpool kilo kilogramm suured ja oli seal võimalik näha neid madusid siis elusana, mida, mida mida toiduks tehakse. Küsisime ka, et kas, kas koeraliha ka või või ahviliha pakutakse, selle peale öeldi, et selles piirkonnas ei ei ole see traditsioon, vaid vaid kuskil kaugemal. Ja enne oli juttu, et bambust võib näha mõlemas riigis palju tõesti, bambus kasvab noh, mõnes mõttes nagu võsana või umbrohunagi. Aga hiinlased on ka väga usinad, peaaegu kõik, mis, mis süüa, sünnib ära kasutama ja, ja üks tuntud toite ongi bambuse, noorte võsude seest võetav selline säsi, mis kuivatatakse ära ja on väga maitsev, noh, selline ütleme kartuli või asendaja. Selge see, et põhitoiduaine mõlemas riigis, riis, aga, aga mida sinna juurde tehakse, need need võtted ja nipid ja traditsioonid on, on kindlasti põnevad. Kas või lootuse lille juurt näiteks süüa ja lootuse seemneid. Või ka võtame, kuid metsa juurde minna tuntud hõlmikpuu noh kunagi ka vaba mõtteavaldused hakkasid meie Eesti riigis pihta ju hõlmikpuust. Tuli hõlmikpuu sündroom, tallinlaste mõiste, mida ehitada ja mille nimel mida kaotada. Hõlmikpuu pärineb ju tegelikult Hiinas ja on üks, üks kuulsamaid sisse toodud pargipuid Euroopas. Ja muuseas ka selle hõlmikpuu seemned on täiesti maitsev toiduaine, mida ei oska arvata ja võitada turult osta. Tõid, kuulates inimeste lahkusest ja omaksvõtmisest ja nendest meie jaoks eripärastest toitudest lõiga silmade, et üks rännak Baikali taha Burjaatiasse, kus tänu kolleegidele sain kokku sealkandi Siberi kõige kuulsama kütti, mul on nimi meeles, lub san tõmbre õloviga ja tõesti olin seal nagu tema vend, tema peres kõige suurem voodi anti mulle. Toidud tehti justkui mulle. Aga üks toit oli küll vähe üllatav, see oli hobusemaks toorel kujul, mis lihtsalt pandi loodusliku külmkapp pisest, väljas oli üle 50 kraadi külma öösel. Ja seda tarvitati siis ühe kange joogi juurde. Ja alguses tundus nagu võõras tumepunane, aga tal olid kristallid sisse läinud, seal oli ilmselt mingeid maitseaineid ka pandud. Ja nii kaua, kui ta oli külm ja jäine, oli ta hea. Aga natukese ja pärast, kui ta toatemperatuuril oli läinud nagu elama, siis ta oli liiga toores ja nagu liiga punane ja verine. Aga sai ära proovitud ja, ja siis küsiti, et kas meie sööme ka seda, ma ütlesin, et meie sööme nagu seamaks, oi, et see on halb, teiste loomade maksad, haigestuvad, aga hobusamaksin Sokkade vahel, seal ei ole mingeid haigusi, et see on palju tervislikum. Soovitati mul edaspidi süüa ehedalt siis hobuse maksa. Ülo Tamm testisin jälle ühe pildirea ette ekssõnadeks no millise pildi sisse nüüd jutuga läheb? Tähendab jutt läks natukese jookide peale. Ja mulle meenus kohe, et ma ei tea, kas see on minu harimatus või või on lihtsalt eestlasel niisugune ettekujutus, et jaapanlaste sake see peaks olema üks vägev jook. Ja loomulikult nõupidamise niukesed avaõhtul mis on ikkagi nagu kombeks olnud paljudes maades, et kui inimesed paljudest riikidest kokku tulevad siis tehaksegi kohtumisõhtu ja, ja seal pakuti seda saket suurepärase tseremooniaga. Seal oli niimoodi noh, sellest me ei olegi veel rääkinud. Kokku oli tulnud 39 eri riigi esindajat. Paljudest riikidest oli ainult kaks, kolm, mõnedest suurematest riikidest oli ka 11 inimest ja kümmekond inimest. Ja poolest seal mul on jah, siin üks foto ees, kus, kus on Malinike kolleegidel olen ütlenud, et neegrid võivad olla küll väga erineva nahavärviga, et alates meeldivast, nihukesest, šokolaadipruunist või kakaopruunist kuni tume mustani, mida võib peaagu meie kohvipaksuga võrrelda. Ja siin fotopealgi on näha, erinevad rassid ja siis oli nii, et tseremoonia korraldati nii, et kutsuti sellele nõupidamise lavale või püünele kokku igast riigist üks esindaja. Ma ei tea, kuidas kolleeg Tullusel õnnestus minu nimi sinna neile ette sööta, ta tundis tõelist rõõmu, et mina pean sinna lavale minema, sest ega me keegi ei teadnud, mis meid seal ees ootab. Aga minnes sinna, siis anti üle. Noh, me olime ikkagi viisakalt riietatud, jaapanlased armastavad eriti niisugustel pidulikel juhtudel, nad on ilmtingimata mustades ülikondades ja valgetes särkides ja nagu ikka siis anti meile üks niisugune. Ma ütleks, vihmakuub, mis oli väga meeldiva rohelise ja valge vöödiline, see anti selga ja läksime sinna lavale, seal olid niuksed, suured pütid, noh, meie sümfooniaorkestri Timpanitega võiks neid võrrelda. Neil olid tõepoolest ka kaaned peal ja anti ka umbes samasugune suur haamer nagu meie sümfoonia orkestrimehed, Timponeid taovad. Ja siis loeti kolmeni ja siis siis selle ümberpüti oli viis meest, neid pütte oli siis noh, loomulikult palju siis selle kolme kohapeal pidi siis igaüks virutama haamriga püti kaanel ja siis tõepoolest oli näha, miks seda vaja oli, sest see kaan läks puruks, ta oligi nii kenasti tehtud, ta pidigi puruks minema ja pritsis sakke sealt välja ja ja valati siis kulbiga igaühele nihukese pisikese neljakandilise sama sugi puust tehtud karbid, kes ja sealt tuli seda juua. Ja vaat nüüd, kuidas seda juua, hes siis ühele eurooplased nagu erilist muljet jätnud ja. On puskari maitsega üsnagi niukene sarnaneda lõhnab ka natuke puskariõlide järgi ja pärast selgus, et on tegemist riisiveiniga. Me oleme millegipärast harjunud oma tuttavatega, olen rääkinud nii mõistatuse korra, siis kõik pakuvad seal riisiviin. Aga ei, ta lein, sest temaga on, kus on 12 kuni 14 kraadi, jaapanlased ise joovad seda veel natukese lahjendatud. Nii et nad on alkoholi suhtes üsnagi ettevaatlikud. Ma ei tea, võib-olla ma räägin valesti, ei ole Meie tohtritega sel teemal vestelnud, aga aga tundus meede või sai veerand niimoodi selgeks, et et jaapanlaste organismis puudub nisukene ferment, mis lagundab kanget alkoholi, nii et ju nad siis sellepärast kasutavat lahjemaid, ok. Kui juba joogid laual, siis tavaliselt tulevad ka laulud. Mehed, kes muidu ei laula joogi mõjul hakkavad laulma. Aga laulda võib ka ilma joogita. Tamm on väga seotud meie metsameeste meeskoori Forestaaliaga ja ta ei ole dirigent, aga üks selle koori hingesid ja kõik organisatoorset tööd käivad läbi tema ja reisid ja matkad planeeritakse ja igal aastal pakutakse metsameestele siis vaevaletanuks ka teatuid. Uusi kontsert või nagu nüüd öeldakse, moodsamalt projekte, viimane neist on siis kontserdid piiril mis jätkub mitu aastat. Ja meie jutamise päevalgi tus uues kontserdisaalis meeste laulupäev, nii et ruttas sealt kõnelema. Ennist, aga ma kuulsin, et hiinlased on väga laulumaiad. Kus või, või mismoodi? Eks see laul, mille avaldub vast eri rahvastel isemoodi ja, ja omakorda Hiina on ka suur riik ja küllap seal on ka oma etnilistel gruppidel omad traditsioonid. Aga sealkandis, kus, kus minul võimalus olla oli tõesti, kui täna laval vaatasid inimesi või ka rahvuspargis jalutamas, siis eriti naised armastasid tihtipeale laulu vaikselt ümiseda. Ja nende laulu hääldus on küllaltki omapärane. See on selline suhteliselt aga väga selge ja väga kõlav. Nii et hiina muusikat oli huvitav kuulata ja sai ka mõned lindistused kaasa toodud. Ja kodus neid kuulates tuleb see miljöö meelde. Muuseas, riikidest võib väga erinevaid suveniire kaasa tuua, mis seda meenutavad kõigepealt fotod ja raamatud ja nii edasi. Aga võib ka lõhna kaasa tuua ja kõik minu hiina asjad on ühes kotis ja nüüdki enne seda saadet meelde tuletades reisi, kui ma selle avasin, siis ma tundsin täpselt selle piirkonna lõhna ja selle ülikooli hoonete lõhna, kust ma tulin, jätan raamatutega kaasas ja ja ilusti olles. Kui nüüd rääkida veel, mis Jaapanis oli meil huvitavat näha, siis see konverents toimus linnas, mille nimi oli assaaki ja ta ongi spetsialiseerunud suurte konverentside pidamiseks, nii et ka see oli üks suur keskus. Ühe tähendab sellise suurhoo hiiglasliku saaliga seal kõrval 40 korruseline hotell ja ka kaugemal, kust siis toodi bussidega oli veel terve rida hotelle, kuid sellesse põhikompleksi kuulus veel üks väga põnev hoone, mis oli hiiglaslik siseujula ja tutvustavas tekstis oli, et seal on üks maailma suurimaid siseujulaid ja see ei olnud mitte lihtsalt nüüd bassein, vaid oli tõeline kunstlik meri või kunstlik ookean loodud oma liivaranna kunstlike palmide kaljudega. Mis eriti üllatus üllatas, seal olid ka lained, tõelised ookeanilained tekitati kunstlikult, kuidas neid seal seina taga pumbati või pressiti, aga kindla rütmiga nad tulid ja need olid nii võimsad, et seal võis ka nii-öelda nende laudadega liuelda, nii nagu nagu tõelised surfiad. Seal toimus siis ka selline meie lõpuõhtu, kus toimus kaks etendus või kino, seda on raske öelda, sest sinna oli kombineeritud nii elavad näitlejad kui ka projetseeriti pilt veekihile tähendab nii nagu purskkaevust lastakse vett ülesse sealt kolmest sellisest Toast tekitati veekiht, selline lame, mitte mitte üks juga lamedale kihile, siis projekteeriti pilt, seal võis aru saada, kasutati küllalt palju lasereid tõesti, seda tehnoloogilist tausta ei olnud võimalik aru saada. Ja see, see etendus või, või see pilt oli siis selline mütoloogiline lohed võitlesid ja hea ja halvavaheline võitlus ja loomulikult hea võitis. Aga see oli selline tunnustus või tunnistus sellest jaapani tehnilisest tehnoloogilisest võimsusest. Sest ega me nüüd ei saa öelda, et Jaapanis Me näeme mingit sellist elektroonikat, mida mujal ei ole maailma selle, eks ju niivõrd võrdne, kui miskit on kuskil välja mõeldud, ta levib kohe kõikjale, aga, aga selline terviklik võimsus, midagi midagi suurt ehitada ja sellist uut tehnikat kasutada. Millegiks põnevaks rahva jaoks, see, see võimsus on jaapanis ikka suur küll.