Minu nimi on Lembit Lauri ja ma kutsun teid kuulama ohvitseride mõtteid ohvitserist. Sõnal ohvitser on eri aegadel olnud erinev tähendus. Julgenud väita, ehkki see on ootamatu, et suurem osa kuulajaid ei ole kunagi näinud, kuidas istus, astus ja käitus üks iseseisvusaegne eesti ohvitser. Tugev oma alluvate suhtes. Õpetlik, sõbralik ja õiglane haldasiga nisukesi sõjateadmisi, kui läheb tarvis, et ta täidab selle ülesanne, mis talle vabariik on peale pandud. A. A? K. Kaitseminister ja heegeldama ministrina ei jätnud oma kombeid tulla ootamatult revideerima detaile, ütles kaitseväe ühendatud õppestaapi, vaid tuli kohe kompaniisse ja läks siis kohe leidis sildi üles ja võttis uksest kinnisvarahoidja hakkas karjuma. Muidugi, kompaniiülemad, kes seal olite, eks raportiga härra kindral, alati nii. Ja lasti kursis tehase varaaidauks lahti ja lähme sinna. Aga muidugi, ega meie seal vara ette ei olnud, tühis oli igasugust kraami täis, seal oli neid tööriideid vahetada, et seal oli pesu, seal olid need, kes haiglas, nende riided, seal olid kate lokid, seal olid kõik riiulid, muidugi olid nii, nagu nad tehtud olid. Kõik ei olnud värvitud hööveldatud ja siis ta hakkaski minuga siis seal rääkima. Ja siis vaata, et need ei olegi püksid. Iga lõunal poisid vahetasite tõkrikile, kes kellele ei meeldinud või oli palju lappe, pääsuste tööriided olid ka lapitud, ka need ei olnud siis pärissid, neid vahetas, aga neid ei levita saadide, kõik tahtsid, peab kõik ühelaiused sääre laiuseks paneme Köönama, nii et nad oleksid täitsa ühitlati igatipidi, eks ole, püksid, ja seal oli siis laud, mul kama, kirg, Starpetati peal. Ütlebki vaata, näed, vaataksid laua peal, teil on patendivõti, alustasin. No vaadake, tindiga koosnak, kas siis tõesti siin õppeasutused ei ole luua kampsukest ja lompide, saad selle puhtaks pesta, masinatel? No millega need siin laua peal on joonud dile millegagi joodustesi. Ja siis siia-sinna keerutas ikka neid asju, et see ei ole nii, see ei ole, nad siis lõpuks ütles niimoodi, et minge autotankirügemendi esimesse kompaniisse. Helby kompanii, mina panin relvi kompanis asja korda, et vaadake, kuidas vara, et peab välja nägema. Nojah, eks siis võeti seda ministri korraldust nagu käsku ja pandi meid siis kord. Talvel oli vägede peale ja sõitsime siis Juhkentali ta autotankirügemendi sanelby kompaniid vaatama. Nüüd tuli ta teinekord uuesti kontrollima ja seda asja ja, ja jällegi ja, aga ma olin parajasti taktika kirjalikul riigieksamil. Ja see oli meil korraga kõigile nendele kursantidele ja Minlaltis kutsuda sealt eksamit ära ja siis jällegi vara itta ja ma olin netis lehvinud siit ja sealtpoolt ja tolmu pühkinud, hoidnud hoidsin nüüd nii, nii, nii hirmuga asja korras ja need tuli siis, vaatas võlts noh, vaadake nad teise korruse peal elasime kurika, trepist käiakse EMA ja EKA natuke väriseb katelokkidega muide neljanda korruse peal riiuli peal üleval ükshaaval need kartulid, Laar on. Vaat see on kaks millimeeter, parimal alune paar on kaks. Ma vasakul. See see ei tee ja üht ega teist asja korda neil. Kas te käisite seal helby kompanis, vaatas, vaat just nii, härra kindral õpiste, mitte midagi rehkendada, kuidas ei õppinud matiks, kui mul oleks ka nii vähe asju väljas ja nii vähe liikumist, siis, siis mul oleks veel parem kord, kui, kui seal oli, no ja siis algas veega juttu ajamas. Kaadrituppa ka ära hoida, tahab ka ohvitseriks saada, siis ma just nii ja siis et see ongi õige, kõik ametikohad peab läbi teenima ja siis tulebki õige õige oskusega ohvitseriks. Noh, ja siis talle meeldis see, et ta küsis igavesest, kas sa oled abielus Siberis kui abielusid, lapsi on seal veel parem ja kusjuures neil oli veel niukene püksid jalas, millel oli pandud ilusti muidugi korralikult puhas lapp peale pandud. Tubli ja kokkuhoidlik mehes kihtis seda asja, aga omal tal olid jalas paksu tallaga need suusasaapad umbes nii vähe, nii et mitte mingi kindrali uhked säärikud tähendab ikka püksimusi. Ja siis on meeles, et tuli jällegi, tõenäoliselt tuleb söögisaali söögisaalis pikad lauad ja pikad pillid ka söödi. Nagu istud siis, hulgikäed on rohkem siin ees ja siis mahub rohkem istuma näoga, kui kindral tuli sinna söögisaali, siis kavandati püsti valvel ja, ja raport, ja nüüd kui sööd ära antud, siis ta andis käsk istuda. Aga nüüd see, kes seal nurga pääl Sartegi äärmise pingi otsa juures oli, see oli ju pressitud pingi otsast mööda. See, kes siis istus pauh maha, suhtepingi peal ei saanud iseseisvuspõrandale. Aga Daniel, hakkad vaatama, et vaat et kuni teised istuvad teevad talle ruumi, et ta saab pihiotsa peale. Need mehed, kes täitsid täpselt käsku, istusid kolm päeva puhkust, aga need, kes hakkasid tavaliselt pingi otsa otsima kolm päeva kärtsu, et serviti täppe täitmise ja, aga no terve rida lugusid tuli jällegi väeosa kontrollima. Ja läheb siis sinna nagu ikka kasarmu poole kohe kompanii sõbragile. Tee peal on maastik, kullerit tähendab suts kutsuma osanud. Seda kasarmu ja kuskil ei tohtinud olla, eks ole. Hakkas kohe kisamat. Kotviga tööga wandolt pikaks laastud vankrit ja, ja laske ära viia see palk, muusika siis tulidki. Anti käsk tuli siis pikas Kaspankriga hobuse järele ja siis sviidis see tuletikk ära. See on ikka tõestisündinud lugu, oli tema, tema lahendas nii tema Naudi seda korda ja ja oli niimoodi näiteks ei räägi dressidekitamis, kas ahju peale oli enamus ahjuküte viskas mütsi, kui me ikkagi tagasi, kuid sealt tuli tolmune tagasi tuli, siis oli jällegi sees, et, et need tolmu jõle ära pühitud. Sa pidid teadma, kuidas käituda kodus, kuidas käituda tänaval, kuidas käituda seltskonnas, kuidas, kuidas süüa näiteks meil korraldati igas kvartalis üks niisugune ühine lõunasöök, kus olid siis mitmed käigud, kas neli kuni viis käiku vastavad seal. Ja siis pidid käituma seal nii nagu peab. Marguste oli, temal oli üle maksma siis sellel ajal ja siis, kui oli esimene süümi aeg lõppenud. Ja kaks sammu tagasi laud oli keset seda ka sinu saali. Ja siis vaadake nüüd, mis te sinna tooli alla, kellel salvrätid. Ja aga loomulikult, ega meie need ohvitserid teatud kõik siis klassist, kus kohas kodus meil neid salvrätid ja mehed õpetust polnudki saada kuskilt, aga selle kossei seisis sõjakooliaeg, kui sealt välja tulid, siis sina oskasid, oskasid käituda, oskasid lauas ka daamidega olid kella viie teed ja et sa kuidas lauas daamiga käitud, kuidas sa pakud tuld? Suitsuotsa ja, ja kõiksus pisikesed asjad, kuidas, millised klaasid millises järjekorras kasutada, see oli, kõik oli väga vajalik ja siis velje lõpul bankett oli kuldlõviks. Nii nagu üks bankett peab olema, ka filmis oleme läinud seal rõdu peal oli orkester ja siis see teenindamine ja nii nagu filmis, kui uksed tulid lahti ja siis need ettekandjad tulid sinna juurde ja kuidas siis kõik seisid. Kelnerid kui esimene andis, võttis selle, see juhataja sealt kõige kõrgem siis võisid hakata peitsitud ja ega ei ole liftis võttagi sellest, kui sul seal vaatava pakutakse seda toidupoolist, see on oma kindlad järjekorrad, millega sa võtad minu, millises järjekorras, võtad kõigepealt võtma liha siis pead võtma kartule ja kartuleid ei saavuta kahvliga. Tegelikult pead võtma lusika ja kahvliga ja muidugi kõige raskem oli seda kahtkoppide täitsa ühe käega võtad sellega. See tahtis kõik õpetades saada ja teinekord ma vaatan esimese vormitu. Parem, mina sinna ei lähegi sööma sinna kui siin. Aga ma pean ütlema, et minul oli sellest väga suur kasu. Üks kuu aega tuli olla Saksamaal ja siis Austrias ja seal oli väga palju ametlikku vastuvõtte kõrgetes distantsilt ei pea, olime eesti ohvitserkonna esindajad siit ja hääletan meie hulgas oli ka üks kaitseliidu mees. Temal seda väljaõpet ei olnud ja häbi tegi tema lauas. Mäletan, nii pakuti ka kilpkonnasuppi ja praetud jäätist ja seda sa pidid kõiki teadma, kuidas need asjandused teha. Ja samuti ka oli see vajalik tavalises elus, tegevteenistuse ajal. Kas vastuvõttudel kasiinos sa pidid olema kohanenud Eesti ohvitseri, oskama tantsida, ei saanudki tantsida, jabinga Mazurga ära õppima, mäletad seda? Massurkad tuli tuli, major mäe oli see esi esitantsija, aga seda kõike oli vaja oli. Kui olid pidulikud õhtud kas kasiinos või, või, või kuskil, kus ka vanemad ohvitserid siis käsutati, mina olen ka ükskord käinud kaksteistkümmend, noort kadetti. Lähete sinna, mis meie ülesanne, meie ülesanne oli siis tantsitada nende vanemate ohvitseride abikaasasid. Ma kadestan aret, mina ei mäleta paljusid asju seal täna nähtavasti see kasvatuse ja õpetuse, mis veel saime, see kuskil on, aga vot neid neid asju sealt noorusest mina enam ei mäleta, see minule täitsa täpselt kustunud kohta. Ma kardan, et seal narilskis nähtavasti organism võtab, tead kõik üleliigse ära, et ellu jääda ja minul see, vot see niuke noorepõlve mälu peaks olema vanal inimesel tead vat täna unustatud nime, radikaga murus, see tuleb meelde vanas peas, minul kahjuks on seal niisugune üldine pilt, aga vot neid asju, mida sinul ja neid pole, kahjuks ei ole. Päris kadedusega kuulasin õpetust praegu siin teile rääkida. Ega maneerid ei ole sinust välja ja see on sisse siis jäänud ja see jääbki kuni viimase viimase minuti ja sellest lahti ei saa ja see on hea, et see niimoodi on. Meie 38. aastal lõpetanud D-klassis oli 51 meest 51. Nendest lõpetas 50 ja üks, ta heideti välja ebakorrektse käitumise pärast ja siis selle 50-st. Nad olid kõik järjekorras lülitsele eksamite tulemuste, see, see pinge ja õppepinge oli hästi suur. Sest meie sisseastumisel pidime tegema seepeale sõjaliste ainete gümnaasiumi lõpuklassi ulatuses päike eksamit tegema. Ega sellel ajal me olime kõik ju vabatahtlikult ja läksime vabatahtlikult armeesse, et ennem kui päriselu vaatata säädima oleks sõjaväeteenistus juba läbi. Ega minul ei olnudki mõttes, et jääda nüüd sõjaväelase karjääri juurde, aga see oli niisugune esimene võimalus, sest sealt võis ju edasi pääseda ka näiteks ülikooli juurat õppima. Ja igatahes eesti ajal ohvitser oli seltskonnas ja, ja ka üldises ta oli täiesti arvestatav ja väärikas väärikas esindaja. Ohvitser on alati viisakas, kuid ei kaldu liialdustesse. Ohvitseri viisakus ei ole tehtud poos, mille taha peidetakse oma tõelised arvamused ja kavatsused. Iga ja alluv peab teadma, kus ja kunas lõpevad isiklikud ja algavad teenistuslikud suhted. Ei ole sünnis korraldada alluvate keskel korjandust selleks, et annetada ülemale mõne tähtpäeva puhul kallihinnalisi kinke. Samuti ei ole sünnis ülemal neid vastu võtta. Ohvitser ei luba enda suhtes haavavad käitumist, kuid ei lase end provotseerida, säilitades külma vere igas olukorras. Ohvitseril peab olema kaks püstolit, üks kaliiber kuus, 35, mida ta alati kaasas kannab ja teine kaliiber üheksa teenistuse otstarbeks. Ohvitseri taskukell olgu healt firmalt täpselt reguleeritud, must või hõbedast ja ketiga. Kella tuleb kanda pükste värvli vasemal poolel vastavast taskust. Ohvitserile on lubamatu kanda käevõrukujulisi Kell. Maitsetu on kanda palju sõrmuseid, käevõrusid ja ketikesi. Peale laulatussõrmuse võiks kanda Üht sõrmust. Pabeross kantakse harilikult hõbedases toosis väliteenistuses aga nahktoosis. Taskurätikute valikul võib lubada suuremat vabadust. Üldiselt olgu nad heast materjalist veereda, mustrita ja suuruselt mitte käterätiku ega ka naiste taskurätiku sarnased. Ja isa soovitas, mul ei saa, soovitas mulle, kas poeg valin nüüd omale elu kutseka, kirikuõpetaja konstaabel või sees aabits. No siis jäi ainult valida ohvitseriks. Eelkäskluse täitekäsklus. Marsib Eesti vabariigi sõjakool heli üles aastast 1938. Kas ohvitseri kutse oli noorte hulgas ihaldatav võimeid? Aitäh igatahes soovijaid oli küllaldaselt, sellepärast et konkurents sinna pääsemiseks oli võrdlemisi range ja siis oli niimoodi, et väga paljud langesid välja, need seal ei olnud niimoodi, et kes tahtis, see sai need ja võeti arvesse tema päritolu ja palju muid meelses ja kõiki, need uuriti enne põhjalikult läbi, keda vastu võeti. Ja siis eksamid olid ka selle tõttu oli ka võrdlemisi. Aga siis mul läks õnneks ikka sain, sain sisse juba sõjakoolis hakati veel juba sellega harjutama, linnaluba muidu ei saanud, kui pidid olema hästi korralikult riides, puhtaid nööbid läikesid ja valget kindlat pidi alati olema puhtad ja siis saadeti alles, sain linnaloa ja ja siis muidugi hävitajaid, kes tänaval liikusid, need olid ka korralikud, pidasid ennast üleval ja riides ja niisugust asja nagu jalgrattaga sõita, jalgrattaga sõita ainult sõdur ohvitseril, nagu ei passinud jalgrattaga sõita. Need niisugune mentaliteet oli, üldiselt seda ka ei olnud nihukest kommet, et, et suure pakiga kohvriga liikusid tänal vabal ajal, kui ohvitserituid kasiinos olid omad õhtut siis jälgiti ka tema käitumist ja kellega ta liikus ja kui ilmusid sinna kasiinos, siis pandi tähele ka, et, et missugust seltskonnast tema daam on, kes temaga kaasas ja et kõik oleks nii korrektne ja ja vastav riietus. Sellega pandi rõhku. Ja samuti korraldati ohvitseride kannadeks tantsukursusi. Nii et ohvitser pidi oskama kaasaegseid neid tantse samuti igav ohvitser pidi oskama masurkad tantsida. Ohvitser tantsib ainult siis, kui ta tantsib hästi. Tantsule paluda võib ainult tuttavaid daame. Restoranid, kohvikud, kabareed on mitmekesise publiku kogunemise kohad ja seepärast olda kui nende valikul ettevaatlik. Kaitsev võimude poolt on mõnedes neist kaitseväelastele viibimine täiesti keelatud. Kui ohvitser satub seltskonda, kelle käitumine ületab diskreetsuse ja lubatavuse, piirid, peata sellest seltskonnast lahkunud. Vaid vaid. Ka oodatud. Ohvitser ei loo kunagi, tutvusid tänaval kõnniteede lihvimine, vaateakende taga seismine ja tänavaäärsetel pinkidel istumine ei ole ohvitserile kohane. Tänaval liikudes ei sobi hoida käe alt, mees naabril, kui viimane ei ole haige. Ka nooremate daamide puhul ei tundu see vajalikuna. Ohvitseril ei sobi kanda raskeid pakke, selleks on taki kandjad ja voorimehest, kes pealegi midagi teenida tahavad. Rahvahulga uudishimulikult kokkujooksmisel ohvitser ei jookse kaasa. Kui talle aga selgub, et vajatakse tema abi talitab ta otsustavalt ja kiirelt lahkudes kohe, kui tema abi enam ei vajata. Eriti tähtsa põhjuseta ohvitser tänaval kunagi ei jookse. Ka trammi järele ei tarvitse seda teha, sest varsti tuleb järgmine. Ohvitser pidi oskama ratsutada sest sel ajal ei olnud ju suurtükid, veeti kõik ikka ju hobuveokitele, heidikutega autos ei olnud. Ja see, see oli kahjuks omamoodi see ratsakool, see tegi nii mõnelegi mehele ja mäletan minule ka, meil oli, oli üks Oldenburgi, valetad selle vana hobusele, vana pruun ja tema oli niisugune krutskeid täis. Kui ta tundis, et tema seljas istus nisugune vilets vees, siis teadsid, et tema, sina lendad, ta läks, läks galoppi, seal söandame ja äkki jalad vana ja sena võidule vea teeb. Maailmas on. Ja muidugi maneeži sõitnud, maastikusõit oli natukene lihtsam, aga maneezis jalusteta sõit, algus oli raskem tunnist ära siis. Ega väga paljud ei saanud käia enam ei ole ju päris seal, see oli vajalik. Me olime kõik treeninud mehed ja spordimehed, aga ratsasõidutunnist see võttis kõik lihased haigeks, võttis. Me olime, mängisime korvpalli ja kõiki asju tegime hommikuse võimlemisega, ratsasõit oli nii harjumatu. Nii et siis me olime haiged. Hobuse. Teadus oli üks õppeaine Johipoloogia ja ohvitser pidi oskama hobust ka rõhutada. Pottsepa astus rõvedalt oligi tegutsenud pääst kolm päeva puhkust, õhtul salliva kookle loa kätte ja põrutasin Valga poole. Tegelik juhtum kisugi. Ta ei ole nii, aga ma ei tunne. Meie sõjakooli see põhiline ju väljaõpe oli seal Männiku lasketiirus ja, ja siis nendel liiva. Ja kui sinna see tee müük, see käis, ikka käis, lauluga orkestrit ei olnud ja see andis, ma mäletan, kas see Lalvele andis, ta tõstis melo ja reipust, muidu olid mehed, jäid kõrvale, aga siis kui ta laulsid, oli sirge Windoni vees ja läks ikka nii nagu üks noormees peab liikuma. Jah, pikal rännakul, aga oli ka niisuguseid laule, kui süda oli täis, siis sai ka seda laula üks laule, mida ma mäletan, oli see, et nad olid nii kurnatud ja sunniti ikka käima minema, siis oli neis tuul ulub ja vihma sajab. See salm oli kogu aeg üks, ütles siis salm lõppes üksesset seitsmes salm. 10. salm 15-st kogu aeg 100 püütavat ikka tolmu, see oli, usub ja vihma sajab. Sellise niuke. Nurisemine vaikne lauluga Norrisemine mõlemat järgi, et mis te piinate, umbes nii. Ja muidugi, kui päris vihma 100., siis mäletan seda väga hästi, siis oli vaja leida niisugune niisugune laul, mis ei olnud, mille sõnad olid niisugust kahe sellised. Ja see aitas hästi üle üle saada ja võib-olla isegi mõni mõni mittekorrektne sõna oli sees, kui said sinna päris õieti välja öelda, mis selle ajavad sisse andis juurde, siis ei tulnud enam seda, seda vihmamärga. Ei. Ta olnuna. Et hambad ei kokupeedega Talgupäeva täitma. Uuriva leiva, andeka noore. Lambaleiba. Kui ikka terve sõjakooli oli väljas, millest ma nüüd tahan räägitud? 31009 31 sõjakool, aspirandi kursus oli laagris Piusa ääres korrodisse külas ja meil oli ette nähtud sealt siis jalamarss tulla valk, kus alles Valgas oleks, siis istun eželoni pääle ja sõitnud ja Tallinnas Tondil. Ja nüüd oli need leitnant Tamm oli taretajate, tähendab need eelsalk, kes käis kütt järgmist laagriplatsi peadust valimas ja, ja ma murdsin ka kulunud jalgratta ja sõitsime siis nagu ees. Jõudsime siis Vana-Antsla mõisasse vilistanud rattasõiduga, tahtsin minna lähmegi ujuma ja läksime siis teadsin, seal all on need kalad ehitus, seal saab ujuda. Ja vaatame, nüüd hakkab vihma tulema. Pilve läks pimedaks, läks ja, ja sõitsime siis tagasi, kui hakkas vihma tulema, valasla vihma, nii kui ämbrist kohe külje räästast alla. Aga no need sõjakolm või need, kes jala tulid, kõik need tulid ju marssisid ja oli nii, et see oli kursantidel, meil olid saksa ranitsa saksa ranitsa peale oli rullis pandud sinel. Taga ja pluusakene ja riided seljas ja marssisid diivani. Vihma hakkas tulema, eks ole, ohvitserid olid need vihmakeebid ja vihma antlikesed, natuke hakkan tavaliselt seda käe peal nelja rullis, seda ei olnud ja ja, ja kollane trossi oli siis sõjakooli ülem ja nüüd ohvitserid luga vihma sadama, need hakkas kobistama neid oma mantli selga. Mitte midagi selgeks kursandid tonil, teie olete ka ilma ja nüüd igatahes vihm oli nii suur, et ma tean, et mõisa need teed olid sillutatud munakividega, sealt oli poolesaareni, oli vett ja kompaniiülem, major rannikul olid püksisäärt veidikese vett läheb nii palju siia. Saapa sisse ei saanud üldse saabast jalast ära, need kirjutaja lõikas salt saapa lõhki ja siis sai saapa jalast ära. Kolm päeva kuivatasin neid riideid, kuivati pandi küdema ja läksime jalad Antsla jaama ja sealt sinna tulid need vagunid, sealt istusin peale. Aga need Rossi olite, ei kõnni sisekolonni ees jala hobusega. Ei nõudnud mingeid erilisi eesõigusi omale, vaid näitas eeskuju nendele alluvatele. Meil oli iga mairongkäik läbi linna, käisime kuni Lasnamäe elu ja, ja oli need sõjaülemal, oli ratsahobune ette nähtud Temaiburgen jala. Ratsahobune käskelaga oli kolonni lõpus, tema kõndis jala Vot Tondilt läbil kesklinna välja kuni Tartu maanteel, siis on lõpuni ja, ja tagasi ise kõik aeg jala ees, mitte sõda. Igalühel ja olid seal võimlas toimus Theodor kahju, mitte midagi muud ei olnud, aga meil mingisuguses lauda pärast ei olnud muidugi. Söök oli sööklas, tooli muidugi veel ja tuli pidulikum olnud, aga seda ei olnud, et Laidoner oli seal tookord olnud, ammendas võimlas ta oligi. Toodiga temalasena söök, tema käis kontrollimas, küsis laua juurde, kuidas, no kuidas on maitsev söök ja nii edasi, nii. Nii et ilus oli taga oli kuidagi nii tagasihoidlik, selliseid vaikse häälega kohe, nii et mõni endine ettekujutused kuidagi loomulikult suur mees, vaata kui lähed niimoodi, aga seal olid täitsa loomulik ja väga-väga hilimlikku. Ja, ja veel, kui lähen veel sõjakooli juurde. Vaat nüüd on siin, loed taha ja nõutakse stipendiumi ja kolmekest elatakse toas, akadeemias laevast, aga seal oli, oli niimoodi, et et samal ajal 1989 oli aspirandi kursus ka Konstantin Pätsi poeg Viktor Päts noorem poeg ja ta oli lõpetanud juba Prantsusmaal mingisuguse ülikooli ja tema oli täpselt samasugune nagu teine aspirant, kuigi ta oli riigipea poeg, viksis neid hobuseid, seal on kõik need suurtükivedur ju hobustel Riccis hobuseid ja, ja, ja, ja sai linnaloa. Ja nüüd tuli veel ülemuste jutul ka. See kolonel Harderi poeg oli siis minu jaos SAISis. Pühadeks sai puhkuse, see kollane Maltaris oli kolmandas diviisi staabis Pärnus, nojah, eks see, eks see poeg läks siis kodumulgi ratsamees ja tere isa, et tuli. Kolonel vaatab, et aspirant Marder ümber pöördkäies pärss saatis välja sealt kodud, korterid, niikaua kui siis poeg tuli tagasi, et härra kolonel, aspirant Vardel esinen puhkusele tulles. Vabalt tere. Eestiaegsest ohvitserist rääkisid Eesti vabariigi sõjakooli lõpetanud ohvitserid Ago haava, Enn are Eerik Haabjärv, Vladimir patseb, Eduard Tamm. Juhan Võsu saati koostas Lembit Lauri.