K2 taevane vägisi Maide kehas olen raudse kindluse toorolen. Taevane vägi siin maises kehas. Olen raudse kindluse tor. Lasen koorma nagu Kuuda äärelt maalase mõistuse muredest priiks. Lasen koorma augu, kuhu ta õlgadelt maha lasen mõistuse muredest. Priiks teenil tööde kui ka ei v iks? Taevane naise kehas olev Rauks. Thor. Olen taevane vägi siin maises kehas, olen raudse kindluse tuur. Olen taevane Räägeedi maises kehas, olen raudse kin pluuse tuur. Lasen koorma kukkuda õlgadelt. Ma lasen mõistuse mure. Lasen koormaal kukkuda õlgadelt. Ma lasen mõistuse mure. Preiks teenin tööde kuu, tee ta ei teeninud, õde Uudee, ta ei, yks. See oli taane mahuta nimelisel bändil taevane vägi. Ja meil on selle bändi looja liige juba stuudios, tere Tombalt. Märg tere hommikust, Annel hommikust. Lõunaaga noh, oleneb fina, vana hipi, võib-olla ärkad alles keskpäeval, kuidas hääldatakse Dane mahuta Danema Huta Dane maha lahuta, taane mahud. Vane mahuta, tead tegelikult Christian Dane mahuta ega eestlased tahavad kangesti nagu natuke mahutama hakata. Aga eks ta, eks ta peab nii minema nagu, nagu inimesed tunnevad. Inimesed tunnevad sind ja võib-olla kõige enam kui nii-öelda indiga last, ehk siis indigo lapste nimelise bändi loojad ninameest, muusikut, et palju sul neid bände on, nüüd on taane mahuta, teine bänd, eks ju. Võib-olla teataks vähem, nüüd sul on jälle üks uus bänd. Jah, nimega Mangi mainida, et praegu on niisugune kolm aktiivset projekti, kunagi oli selline ansambel ka nagu soomlambul, aga seda enam ei ole. Ega vist ei tule ka. Aga praegu jah, põhitöö käib selle uue ansambli Mankimandiga, mis on rohkem selline popmuusika võtmes, aga ma tunnen, et seal ma saan oma sõnumeid kõige paremini välja öelda. Mille, millest nime valik Mankil mainin? Salongi manud on budistide termin sellest mehikest, kes meie peas seletab, ilmselt mõned on kohanud, et vahetevahel on, tahad ühte, tahad teist, tahad hamburgeri, tahavad kolmandat siis ei tea, mis tahad. Et selline mees on meil kõigil peas ja ma arvan, et kui me kõike teadustaksime, vaataksime, et keegi seal nagu on ja ajab mingit asja siis see mees nagu vait ja siis, kui ta vait jääb, siis on meil palju parem elada. Siis on hea olla. Tom, millal sa siis jälle võtad, jalad kuidagi sättinud niimoodi, et väljamaale, ma sain aru, et see aeg tuleb, varsti, jõuab kätte, et praegu kisub nagu sügiseks või noh, õieti sügis on käes ja tall tuleb ja siis sa lähed jälle Eestist ära, eks ma olen jah, siin juba liiga kaua olnud praegu veel ilmunud, natukene kannatab, aga teisel oktoobril mind siin enam ei ole, et seekord ma lähen Californiasse ei ole seal veel käinud, millest selline valik tundub? On aeg, see on niisugune, on niuksed nagu Hots potid maailmas, kus tuleb ära käia ja ma olen nagu Indias ära käinud ja kaua seal olnud ja ma arvan, et California on niisugune teine siukene koht, kus on vaja minna, kus on see, kus mulle tundub vähemalt, või räägitakse, et iga inimene nagu võetakse vastu sellisena, nagu ta on. Kui Eestis peab selle nimel nagu mingit tsirkust tegema või mingi põhjendama ennast siis seal Californias vähemalt räägitakse, et iga inimene on nagu ta oma täies hiilguses, ükskõik milline ta on parajasti vastu võetud, et see mind huvitab, tahaks näha sellist ühiskonda. Ja Anna teatas mulle tundub küll. Aga samas mine tea, ehkki mulle tundub see küll täiesti California. Suur koht, eks ole, et, et seal on igast asju, et kas seal on ikkagi mingi kindla kindlam koht, mida sa selleks ots potiks nimetad? Ei, selles mõttes, et kõik kogusega roniala on selline, mina lähen alguses Santa kruusi, mis seal natuke lõuna pool, aga ega ma täpselt ei tea, mis seal saab, ongi tavaliselt mul on see siht, vahel mingi üks inimene praegu mind ootab minu armastus seal Jane, kes läks ennem ära ja tema on siin ennast sisse seadnud, et me jõuame sinna kohale, siis vaatame, kuhu me läheme või mis me teeme ja liigun, kuidas te liigute siis nii-öelda pöidla küüdiga seda ei tea kunagi? Tavaliselt ma olen juba jõudnud sellisele tasemele kuidagi selle reisimise jookseb, et enam harva nagu satub niimoodi maantee peale tavaliselt keegi viskab ikka juba mingi Ferrariga ära. Nii juhtubki, et elu viib niimoodi, et keegi läheb kuskile kohvritäie raha, kena pea nagu kuskilt. Põõsas magama ja vaid kõik on nagu kõige parem. Ja siis vaata seal on ju see, et seal on ju inimesed ju teavad, on televiisorist näinud, seal on ju Californias on kuskil Hollywoodi ja Beverly Hills niuksed kohad ka, et et see on ka mõttes nagu väisata, pole praegu mõelnud selle peale, aga, aga võib-olla kuidagi Vjate. Jah, kui keegi võtab Ferrari peale vänge, kui ma võib näiteks mingi Praatid peale mindud frentši liina, võib-olla adopteerivateid, aga. Natuke oma rändamisest sa oled rännanud pikalt, kaua, palju siin-seal, enamasti Aasias, eks ju, India, Tai paali kõik sellised kohad, et et kuidas, kuidas see sinu rännutehnika on, et noh, kui praegu on juba nii noh, nii-öelda kujundlikult võetakse Ferrariga peale, kuidas vanasti mäletan, sa kirjutasid kunagi loo sellest, kuidas rännata Ta kuuega elades õhust ja armastusest, eks ju, et võib-olla kirjeldan natuke selliseid alternatiivseid rännuviise, et kus sa ei pea võtma nagu kõiki asju ette ära planeerima. Sul ei pea olema nagu ajutised asjad selgeks tehtud sotid, vaid lihtsalt lähed ja kõik hakkab kulgema, et kuidas sellesse kulgemise voogu saad. Ja kõige olulisem ongi see, et panna nagu mingid pidepunktid, aga mitte neisse kinni jääda, sest mis juhtub, vahel käivad inimesed Indias ka need on kõik ära planeeritud, järgmine küla ära planeeritud ja siis inimesed, neil on komme, et kui nad on ühes kohas, need juba mõtlevad selle järgmise koha peale, et kuidas seda istuvad, selle hundi Planet käes on ju. Mina soovitan lihtsalt panna mingi punkt paika kuhu poole suunduda ja vaadata, kuhu energia viib, sest seda nuusutada, et kus on see kõige ilusam nagu tunnetada ära ja vahel on see, et see, mis on ilus, on samal ajal hirmus tundub nagu, et see on hirmus, aga, aga miski tunne, et sinnapoole minema. Ja, ja mina olen kõige rohkem vist jah Aasias käinud. Ja India on küll üks selline koht, kuhu ma nagu soovitan, soovitan väga minna, ja Indias on võimalik, kui me räägime nüüd sellest üks takistuseks rändamisel on kindlasti see, et ei ole raha ja mul ei ole siin lennupiletiraha ja kuidas ma üldse kuskile minna, siis on mingid niuksed jällegi punktid, mõned sellised linnad ja mõned on sellised nagu kogu kogukonna kogunemised. Et üks selline kogunemine on näiteks Rainbow kogunemine mis tähendab seda, et umbes paar 1000 inimest saab kokku kuskil maailmasse, nagu iga kord valitakse järgmine koht. Ja, ja seal elatakse kuu aega koos, siis metsas tehakse koos süüa ja igaüks saab siis teha seda, mida ta elus ei jõudnud või ei osanud teha, onju, sest seal on kõik piirid avatud. Selle 2000 inimese seas on inimesi, kes oskavad kõiki asju, sa leiad sealt üles, kui sa tahad midagi õppida, see on raudselt olemas see selle valdkonna inimene, kes sulle seda siis seal tasuta õpetab, et see on niisugune nagu võimalus neid workshop kogeda näiteks pangandust? Ilmselt küll ja täiesti võimalik vastavalt huvile, siis sa oled olnud Reimo kogunemisel, jah, ma olen mitu korda öelnud, et see on nagu põnev, et mis, mis seal siis tähendab, mis sa ise oled saanud ja kuidas sa näiteks süüa teeb ikka keegi, eks ole, et sa võid ka kõrvalt viilida ja siis antakse sulle ikkagi ja põhimõtteliselt see nii on ja et, et on võimalik viilida. Minul ongi see, et mina nagu tihti süüa ei tee, kuna mina olen muusikat, mul on nagu teine asi kanda. Et mingitel hetkedel on vaja, et mina mängiksin, ajaksin ringi koos selle võrra maa siis nagu teen, vähem süüa võib olla. Aga jaa, ei, kõige olulisem on see, et nende Rainbow ja samamoodi on ting, mis on Põhjamaade samalaadne kogunemine. Et seal tekib selline fenomen, niukene õnnelikkuse fenomen, et sa oled seal algus on nagu imelik, mõtled, mis inimesed sind sagivad, palju rahvast ka. Ja siis mingi hetk nagu kukub mask maha ja sa oled õnnelik ja see õnnelik tihtipeale väljend on, mul on mitu korda väljendunud nagu naeruna statisti pesi, näed, nagu inimesed oleks nagu napakaks läinud, naeravad, lihtsalt istuvad kuskil naerus rääkida, aga no ei ole midagi, kõik on nii hästi nagu, ja ongi, see on see niisugune, tekib niisugune kohalolek ja rõõm ja tavaliselt on kõik võimalused, mis on nagu unistad, et seal on kuskil jõgi või seal on ookean. Keegi pakub sulle mingit kõige paremat ideed kuskil. Et sa kõnnid nagu sihukseid suurel festivalil ainult vahel sellega, et kõik on tasuta. Sest igaüks toob midagi, mida ta saab ja jagab seda teistega. Nii et selles mõttes on see nagu viis elada paradiisis. Kui te naerate seal, siis noh, võib-olla lihtinimesena tekib kohe kahtlus, et ma saan aru, et alkoholi juua ei tohi, onju et mis, millest ikkagi see, see lõbu ja naer tuleb, et, et kas nüüd mingi kanep mängus näiteks? Selles mõttes, et see võib seal ringi liikuda, aga see ei ole mitte mingi domineerida osa, et kindlasti kui väga tahta, siis leiab kuskilt lõkke äärest mingi selli, kes sulle seda nagu pakub. Aga see ei ole valla üldse eriti tingile. Careymbol tegelikult öeldakse, et ühtegi narkootikumi kaasa ei võeta, on ja ja see ei ole nagu näiteks mingi võrdleni nagu pöörnimanniga, mis on see Ameerika festival, kus tõepoolest tehakse väga palju drooge LSD-d ja kõik võimalik, aga kui 20 räim puudest ja sellistes asjades, sest seal on see pigem nagu kui üldse, siis kuskil varjatult. Nii et ma tahaksin öelda, et see õnn, mis seal tekib, ei teki mingite meelemürkide toimel, vaid tekib tõesti lihtsalt sellepärast saad teha ja olla selline, kes sa ise oled. Kas see on selline tänapäeva hipindus, kas see on nii-öelda moodsad hipid? Ma ei tea, see hipisõna on niisugune väga kahtlane sõnasest, eestlased seostavad selle millegi nagu räpasega või nagu midagi oleks nagu teistmoodi. Eks hipindus kui oma olemuselt oli ju väga tore asi, et kui me jätame sellise nii-öelda noh, mingi võibolla räpased kampsunid ja ma ei tea, droogid kõrvale nagu asja idee oli väga Ja idee oli, jah, kui me võtaks, suudaksime sealt eraldada seda ideed, mida me tegelikult enam ei suuda, sest ikkagi hipindus on mingi karvane habemega kampsuniga tüüp on ju naiivne, natuke totakas, natukene totakas ja kindlasti kasutab mingeid aineid või midagi, onju siis selles mõttes, et, et, et see on kindlasti mingi vorm, aga see vorm on arenenud sellepärast arenenud, et kui me võtame, miks see hipi kogu see liikumine läbi kukkus, oli sellepärast, et ei olnud nii-öelda neid vanemaid, noh, ma ei tea, kas šamaani või külapealike lapsed sai kokku, onju ja kõik antiained ja värgid, käte ja kõigil oli disko ja mis sellega peale hakata ei teadnud. Aga praegusel ajal on nii Eestis üle maailma tekkinud välja siuksed nagu noh, kas indiaani hõimupealikud, kes siukest punti suudavad koos hoida ja kes Neid saab külastada ja mõni meist siin või teie kaovedel olete sellised inimesed nagu oma sõprade jaoks tegelikult, et anda sellele siht. Ja see noh, sellepärast siis jah, nagu läkski nagu põhja, et, et seal ei olnud kadusse eesmärk ära, et see nagu see aine ise võttis nagu selle üle nagu Fanny pääl läksin, mina ütlen, et kui keegi mingit roobia kuskil teeb vannipärast ärge mitte kunagi mitte midagi tehke. Seal ei ole mitte mingit pointi, see on väga ohtlik. Aga kui te lähete kuskile mingi šamaani juurde, leiate kuskilt üles mingi väga siukse venna, keda te usaldate, siis tasub korra proovida. Kuulame vahepeal muusikat, mis sa täna kaasa oled? Ma hoidsin niisuguse esimese laulu, mis, mis mind kunagi ammu inspireeris, see on Eesti lugu ja see on eriti kurva muusika ansamblilt ilus elu. Ja see on siis laul, mis räägib, ühesõnaga minu jaoks nagu illusioonist on ju, et mees, kes vaatab aknast välja, näeb, et kõik on ilus ja lõpus avastab, et seal hoopis pilt. Et millegipärast see selle selle totter laul hästi inspireeris mind eriti umbes 10 aastat tagasi. Aga mida ma olen nüüd ise märganud, on siis see, et, et mina olen suutnud selle pildi sealt eest ära võtta jal reaalselt luuagi sellise elu, mis mulle tõesti väga meeldib. Ja sellepärast ma soovitangi siis kõikide seda laulu kuulates, et vot see, millest ta seal laulab, et pildi saab sealt ära võtta ja elu ongi nii ilus, kui te suudate seal luua. Käimas on saade siin me oleme stuudios peeke Pedaru ning Tom Valsberg keda teate ansamblites indigolapsed, Anna mahuta ja Tom on praegu valmis saanud uue raamatu esimese raamatu Tom, kuidas rännata ilma hirmuta, see näeb nii kihvt välja. Illustratsioonid, luuletused, lahedad, igasugused seiklusjutud ja ka plaat, et räägi natuke sellest raamatu sünniloost ja ka pealkirjast hirmust, võib-olla räägime pärast räägime natuke raamatust endast. Jääte, eks see raamatu mõte ole mõnda aega kuskile hõljunud, aga ega ta nüüd realiseerus siis viimasel reisil kus, mida ma alustasin Bali saarelt ja siis, kui jõudsin taisse, siis ma hakkasin seda nüüd vaikselt kirjutama ja Indias on siis nagu kirjutasin, suurema osa sellest siis lõpetasin jälle jälle Eestis. Et eks see raamatu niisugune aega ma sain just 30 ja tundsin, et on vaja nagu kuidagi kokku võtta, et ei tahaks nagu need siuksed, head mõtted, et ega need ma ei ütle, et need mõtted, mis siin raamatus on, ei ole mingid minu mõtted. Nüüd ma olen kokku korjanud igalt poolt, et ma ei usu, et siin midagi nagu ka selles mõttes on. Et need on need asjad, mis juhtusid juhtusid paljudele, paljudele imelistele inimestele kellega koos maid rännakuid olen, olen läbinud ja kellelt ma olen õppinud ja siis ma olen pannud tähele, et kui ma neid jutte räägin, siis indigolaste, kontserditel või mujal siis kuidagi inspireerib inimesi, niiet selle raamatu eesmärk ongi siis inspireerida inimesi rändama. Minu jaoks elu ongi rännak. Et algab siis, kui me sünnime ja ilmselt mõnes mõttes vähemalt lõpeb, siis kui surema ja oluline, siis oleks nagu teadvustada seda ka, et ükskord ma siit läheme ja kõik, mis me siin kokku Kahnime, jääb neist maha. Ja mõelda, et mis siis tegelikult need väärtused on, millega me tahame elada. Jah, selle raamatu oled sa sisuliselt jaganud kolmeks, et rändamine välismaal rändamine enda sees rändamine läbi elu, et kas need on nagu sellised praktiline spirituaalne ja siis eksistentsiaalne. No võib-olla jah, esimene on siis see praktiline, need, kes, keda huvitab just see välismaal rändamine, sest paljudel inimestel on soov, ma tea, väga vähe inimesi, ütleb võib-olla minu paps ütleb, et ta ei taha enam reisida. Enamus inimesi ütleb, et ta tahab, aga mul ei ole võimalust ja mul ei ole raha ja ma ei julge. Ja see esimene raamatupool siis nagu räägibki lahti, kuidas mina olen ületanud neid hirme ja annab siis läbi minu lugude ja erinevate soovituste, nagu siis siukseid nõuandeid, mida siis teha, kui sa neutraalselt tahad kuskile minna, mis, kuidas müstilised sammud sa peaksid ette võtma ja mille peale mõtlema ja kuidas siis suhtuda rahasse ja ja mõelda selle peale, et kas on võimalik kuskil mujal töötada, et see väga palju seletab. Seda ma tahtsingi küsida lihtsalt, et kui me räägime välismaal reisimisest ja siin rääkisime praktilisest edasi, kas sellised tavalised Turiituraal, turistid, kes lähevad oma paketiga noh, ilmselt leiavad ka sealt üht-teist, et sul on neid soovitusi vastu, mis on võib-olla universaalsed igasuguse välismaareisi jaoks. Ilmselt ükskõik, kes selle esimese peatüki läbi loeb, isegi kui ta läheb turismireisile. Ta võib vaadata seda kõike natuke teistmoodi ja ta võib hakata sealt grupist natuke välja hiilima mõnedel hetkedel, sest mis juhtub, et kui sa lähed turismireisiga kuskile, magad ilusatele hotellides. Ühest küljest see võib olla nagu puhkus on ju? Tihtipeale see ei ole puhkustes, inimesed lähevad reisile ja joovad kogu aeg pidutsevad, tulevad tagasi Eestisse, on trump väsinud uuesti. Et see ei ole puhkus, et minu meelest tuleks inimesi nagu õpeta, kuidas puhkama. Ja, ja mis siis juhtub, kui niimoodi reisile minnes sellest reisist saab nagu muuseumi külastamine, kui me läheme kuskile Tallinnas muuseumisse vaatama ja muuseumieksponaadid onju, või teine võimalus, et me läheme kuskile Peipsi-äärsesse külla, on ju, kus me saame mutikest juttu rääkida, sibulat osta on ju? Et, et sellel on suur vahe ja minu meelest see esimene on nagu suhteliselt ikkagi täiesti väärtusetu, et see annab nagu, nagu vaatad, aga noh, kogemust ei ole. Et see on samamoodi nagu, nagu koolis õpetatakse meile mingeid teadmisi mida me peame aktsepteerima, et nii on ja need võivad meelest minna, kui midagi kogeme, see ei lähe meil kunagi meelest ära, kui me oleme ise läbi elanud, see siin on see moment ka vat just, et mis sa mainisid seal ära, eks ole, et inimesed lähevad, tänasel päeval on ju kõigil mobiiltelefonid ja fotoaparaadid, pisikesed ja suuremad, eks ole, siis suure osa ajast siis jääd tegelema sellega, et jällegi Sina soovitad siis kuidas, kuidas niimoodi minna reisile, noh, oletame, et mitte kuudepikkusele maailmarännakul, aga ongi mingi sihuke väiksem reis paar nädalat et seal siis tõeliselt puhata nagu täiesti välja puhatule tagasi. Oi, oled nii täis laadida. No üks võimalus on kindlasti selles mõttes nagu juhe seinast välja, et valmistada nii, et need paar nädalat ma ei helista eestisse, no kui sul on vanaema haige või midagi sellist või laps siis korra nädalas helistada, aga ei ole Facebookis noh tihtipeale ikkagi oled, sest igal pool internetti sisse istud seal ja oled ikkagi mõnes mõttes nagu nagu sisemiselt samasuguses seisundis, aga istud kuskil Kanaari saartel. Et tegelikult on ju oluline see, mida see kogemus ei saa, mitte, kus me oleme. Vot siin oligi internetiga ma olen noh, saan nagu sellist arusaamist, et et igal pool siiski ei ole nii hea internet ja siis kirutakse kolm päeva järjest stressi, sest et ei ole võimalik pääseda lihtsalt internetti, et mis kuramuse koht see on, eks ole, kust tulnud mäda, et mina teen tavalist niimoodi, et kui ma ükskõik kuhu lähen tavaliselt ma lähen üksi, siis ma esimesed 10 päeva, kaks nädalat, ma olen see interneti paavst, ma ütlen sõpradele, et ma ei räägi teiega mitte midagi, ma olen täiesti levist väljas. Sest siis tekib see nagu muidu on kogu aeg tahad ju, kui sul on Facebooki ja seal on seal põnevat sõbrat, siis sa ju tahad kogu aeg Facebooki isegi siis, kui jood kookospähklit kuskil vahepeal tekib tunne, et tahaks nagu Facebooki minna. See ei ole see, mida meil vaja on, reisides ja see on tore ka teadaanded, kus sa oled. Mis ma nüüd ei näe? Et oluline on, kui me kogeme joosta kookospiimast, siis me ei saa samal ajal kirjeldada, kuidas me seda joome. Ma joon praegu seda kookospiima, kirjeldan, kuidas ma seda joon siis see ajab nagu selle kogemuse sassi, et oluline see ära juua ja hiljem kunagi kui õige hetk siis jagada seda kogemusi jätta ikkagi kogemuseks. Tom, milline on täiuslik trip ja See on igalühel erinev ja täiuslik gripp on lihtsalt aktsepteerida igal hetkel seda, mis vastu tuleb. Mida järjest rohkem seda teha, sest seda järjest ilusamaks kõik läheb, isegi kui on raske, siis on väga lihtne selles näha ilu. Nii et selles mõttes täiustatud trip on siin praegu siin raadio stuudios. Aga kuidas rännata ilma hirmuta hirmu teemana? D huvitav selles mõttes, et meil kõigil on hirm pidevalt erinevatel teemadel teadlikud ilmud, ebateadlikud, hirmud, salahirmud, avalikud hirmud ja nii edasi ja nii edasi, et hirm on hästi suur võimas tegelane inimese loomuses, kes tihtipeale halvab ja suunab ja mõjutab meie elu väga jõuliselt, et kuidas olla kartmatu, kuidas elada ilma hirmuta, kuidas hirmudega hakkama saada. Et siin on nagu üks peamine lahendus on vaadata neile otsa ja teadvustada, et nad on. Et, et selles mõttes, et ma, ma ei saa öelda, et keegi ei saaks üldse kunagi täiesti ilma hirmuta elada, aga ilma hirmuta elamine tähendabki siis kui hirm tuleb, sa vaatad talle otseselt, ohoh vaata, vaata, mis mu sees nüüd veel on, mingi hirm tuli vaatama seda hirmu, ei, sa võid kas endaga rääkida või rääkida sõbraga ja nagu sa seda hirmu hakkad vaatama, hirm hakkab ära kaduma, akad uuritada, mõtled, kust ta need tuleb, millega ta seosest on ja ta lahustub ära. Ja see ongi selles mõttes see viis, kuidas ilma hirmuta rännata ja eriti juhtub selliseid hetki, mis on ootamatud välismaal, seal juhtub igasuguseid väga veidraid asju. Ja siis, kui sa oled sellises olukorras, mina olen elanud üks üks niisugune olukord oli, kui me Rain Uus-Meremaal ja ja ma ei saanud kedagi kätte, kelle juurde ööbima minna, tavaliselt palun ikka kontakte ja sain tänaval kokku ühe poisiga, kes oli kodutu, too niisugune poeet väga korralik, nägi välja ja väga head luuletused võidelda ja siis ta ütles, et kuulge, poisid, lähen magama puu sees. Täiesti hull lugu, mis puu, see ei ole võimalik. Ja läheme siis ühte parki, ongi puusikuna tammepuu, milles millegipärast on seest õõnes, kuhu mahub umbes kaheksa inimest. Istusime sinna ja hakkasime pilli mängima ja ja see tüüp läks siis kuskile, ma ei tea, kas pissile või läks kuskile ära, järsku kuulame räuskamise siukest ropendamist Niukest vihastikad ju pääst sööd mingi foto ju Tuingele lähenenudki, meie kuulaja, keegi ilgelt suur proovib nüüd sinna sisse ronida, samal ajal ropendades on ju esimene istusin seal sõbraga sees, mõtlesin, et midagi ei meeldi või noh, selles mõttes, et võtad selle rahulikult vastu, mõtled, et olukord on selline pantsatabki siis sinna puu sisse siukene alkoholist punaste silmadega üleni näost tätoveeritud moor. Moor on niisugune. Niisugune pärismaalane, kes pärismaalane, kodutu prantsutab sinna sisse, vaatab meile otsa ja noh, kui ta korra liigutaks, siis ta murraks meid pooleks, kui ta tahaks. Ja ei kujuta ette, et selles hetk võib-olla päris hirmus olla, ma istun seal metsas mis nüüd juhtub surema. Ja samas sa jääd nagu rahulikuks mõtled, et mina saan endast igal hetkel anda parima ja siis Brandatasin sisse, küsis, kes teie olete. Ja, ja siis selgus, et ta hoopis oli mingite teiste tüüpide peale pahane, kes pidid sinna ja kes olid ta maha jätnud ja arvasid, et need tüübid olid need salaja tunud nende lemmikkohta puu sisse viinajaamani. Aga ta leidis meid, sealt on nii, et aeg, kuidas see hirm ja kõik, see oli nagu tegelikult nagu minu sees on ju ja mis siis juhtus, et see mees, kes tegelikult oligi üks jõhkard selles mõttes, et ikkagi tal oli nii, et ta vend ja isa oli taid lausa ära tapetud ja gängid ja värgid ja sellel õhtul see mees oli seal meie parim sõber ja, ja kõige huvitavam oli see, et oli väike viinapudel kaasas ja tal ei õnnestunud seda ära juua. Istuta kuulasime muusikat, ütles, et ma olen joonud mitu aastat järjest kogu aeg, et täna nagu Smee joondani. Me loome siukse teise energia Ruby ja ta ei suutnud seda nagu ära juua ja siis kuidas nagu sellisest mehest, kes tundub sulle, kes tapab su kohe ära, saab su parim sõber või noh, see on niisugune olukorra aktsepteerimine ekstreemsem näitajaga. Aga üldiselt noh, niisugused olukorrad ongi. Kuidas, kuidas saab seda hirmu vastu võtta, vaadates otsa? Räägime edasi hirmust joomisest, muusikast ja rändamisest üsna pea. Mis on järgmine lugu, mis sa tahad mängida kuulajatele? Järgmine lugu on siis nagu Vuki fut ja selle pealkiri on if Erle Stanley ja ma tunnen, et selle loo on kirjutanud üks minule sarnane tüüp, kes on samamoodi reisinud siis Aasias ja kes on isegi saanud peale ühe lause ühelt Paabalt, kes siis on laulnud Pifiellesson play and ja kui keegi kuulab sõnu, siis ilmselt on tunda, kuidas just ma tunnetan sedasamast endasarnast rännakut, seal kuidas Aasia võib seda nii palju anda ja tuua siinkohal, et sa saad nagu paremaks inimeseks tänu sellele, et Vukifut, Jefferson play Ja suurim uudis ilmselt ongi see raamat uudis, eks ju, mis, mis sul ilmus just, aa, ma tahtsin küsida, kes on illustratsioonid teinud fantastilise. Tegi Jaan Rõõmus sõprade ja tuttavate ja imede kaudu jõudsin sihukse meheni. Sain temaga kokku Põlvas, vaatasin talle indiviid joonistusi ja ja ta oli enne joonistanud hästi palju siukseid, maju ja autosid. Ja noh, ma ei teadnud ka, et ei tea, kas, kuidas seal tuleb, aga, aga noh, ma ei oskaks isegi paremad inimest leida, kui, kui see selline pitstrupid tüüp joonistavad. Minu meelest need joonistused on pärit nagu mingi 30.-test aastatest, keegi tegi väga hästi, kolmekümnendatel joonistati siukseid. Ja need on tõesti lahedad üldse, see raamat on hästi sinulik, et siin taga on siis ka plaat erinevate lauludega. Et foorumis siin me oleme, saate all, esimesed vastused on juba tulnud, nii et andke kuuma, enne kella nelja loosime siis raamatu välja. Tom, ennem kui sa kirjeldad seda koletut, kogemust purjetajate maoori sõdalasega, et Eesti on ju kõva napsu riik, eks ju, eestlased, venelased ja soomlased, meie valitseme alkoholismi edetabelite tippe. Et sina ju üldse, miks sa ei joo ja miks sa arvad, et joomine ei ole hea, et see on tegelikult ju tore meelelahutusviis. Ja, ja, ja see ei ole tõsi, et ma ei joo üldse, ma arvan, et umbes kaks korda aastas mõju on üks kord on alati Viljandi folgi ajal, mul on niisugune nostalgia, ostan omale väikse pudeli Jägermeistrit ja siis ma istun ja elan selle nagu läbi. Et ega alkoholiga on nagu iga muu asjaga. Et olenevalt kogusest on ta kas mürk või ravim, aga kahjuks praeguses niukses ühiskonnas on ta peamiselt mürk, sest sest esiteks, mida ei tehta, tehta toosti on ju, kui inimesed saaksid kokku iga kord enne seda, kui nad võtavad ühe napsu, Nad räägivad südamelt midagi ära või loovad mingi ruumi või miks me siin koos oleme, on ju siis oleks hoopis teine lugu, siis inimesed jooksjaid palju vähem ja, ja teiseks, nad saaksid oma südamete asju ära rääkida. Mis juhtub praegu, need inimesed jõuavad juba Viispitsi ära juua. Ja siis see jutt, mida südamest räägitakse, ei ole enam mitte mingi jutt. On ju ilmselt teate seda. Ja oma kogemusest. Mis on muidugi see, et sa rändad palju ja kaugele ja ega tühi kott ei seisa püsti ja ja ega sa nüüd liha ka see, et kuidas seltsi jaksad. Vaevu-vaevu peal elus olen hiina jooja, liha annab jõudu, lisajõudu. Et lihalihast ma loobusin umbes seitse aastat tagasi tänu sõbrale, kes tollel ajal oli hästi taandunud taimetoitlane, kes nüüd kusjuures ei ole. Ta tuli tagasi kuidagi ringiga, ta läks ühte teise usundisse ja seal olid teised reeglid ja ja seal peab niimoodi olema. Aga mina arvan küll, et noh, et kui saab ilma lihata, siis, siis võiks ilma lihata, sest ma olen seda ise kogenud. Ma tean mitmeid inimesi, kes on taimetoitlased, üks mu sõber on taimetoitlane olnud terve elu, kuidas teda vaadata, siis on ta tõenäoliselt kõige kõige rohkem musklis mees, keda te olete näinud. Nii et lihasöömisele selles mõttes tervisel. Et ei ole kindlasti nii, et kui nüüd liha söömine ära jätta, siis kohe tuleb surm. Ja, ja lihaga on lihtsalt need paar asja, et mul peaks mõtlema, mille pärast on see minu meelest me sööme sellepärast, et saaks energiat. Oluline on panna midagi sisse, mis tekitab meie kehasse energiat. Kui me sööme liha ja kartulit, siis mis asi, mis siis juhtub, lähme sööme pärast liha ja kartuleid ei tule siia rõõmsalt tagasi, te tahaksite niukesed leiba luusse lasta. Jube hea oleks pealesöökidel poolteist tundi leiba luusse lasta, mis leiba luusse laskmine tähendab seda, et keha ei suuda toime tulla sellega, mis parajasti pandi ja sellest tekib rammestus, nii et ei ole eluenergiat enam ta asju teha toitu seedima ja mis on päris totter menid, söömet, saada energiat. Tegelikult me nüüd raiskasime energiat. Et tuleks siia siukseid asju, kui keegi mees suudab liha niimoodi seedida, et läheb kohe läbi ja väga kerge on olla siis jumala eest ma et ta, siin on see küsimus istet, soovitatavalt siis sellist liha, mis on kuskilt metsast püütud või mis ei ole mingite hormoonide või keemiaga süstitud ja kes ei ole kuskil väga väikses puuris elanud, sest natuke on ju imelik, et ühte looma nagu tapame ja sööme teist looma kassipoega sureb meil ära, siis me nutame. Et noh, et loomad on ju mõlemad. Et natukene niisugune, et võiks nagu kõikidesse loomadesse hästi suhtuda. Sa oled öelnud ka, et looma süües sööksid nagu inimest. Ma olen öelnud või, ja ühes vanas intervjuus vest, vaatasin teda ja mõtlesin päris. Olles radikaalloor. Moment tuleb, jama Rivega inimesi. Võib-olla mingitele taimetoitlastele no näiteks kes ei ole näidist aastat söönud liha, võib see tunduda. Kui ta paneks ühe seaprae, siis nagu tundub selleks nagu inimene. No mis seal inimesel siis vahet on, inimeseteadused, ta tase on lihtsalt teine ja me oleme nagu ühest liigist, et seda on nagu nagu tobe teha. Aga jah, ei, ma kuulsin, et hullud jutud tunduvad, aga ikka veel paapua, Uus-Guineas süüakse inimesi, seal on niisugune. Noh, mu üks sõber käis seal tead, tunduvad väga hullud jutud, aga et ongi, et seal on nagu niisugune vabatahtlik, et seal ei ole nii, et püütaksegi kinni väga hea ja seal on kogukond nagu, kes võtab seda kui ohverdust, et aeg-ajalt keegi nagu valitakse nagu välja tunneb, et ta nüüd läheb jumala juurde ja pistetakse nahka. Et mis seal ikka, kui õige toost on ka veel nagu rituaale. Või ikkagi siis toimib, eks ole, aga nüüd on, nahvatasin, oli hiljuti jälle, et vahetevahel ikka lahvatab see, et kuidas näiteks lastega on need sa oma lapsele näiteks ka juba maast madalast suunad, seda siis teadmisteta, et võib-olla lihalihast eemale hoida või kuidas see vaid, see on paljude jaoks on ikkagi natuke ei, ma ise olen näiteks taimetoitlane, aga noh, lapsel ei saaks ju noh, tegelikult niukseid asju keelata, et sinna peaks olema väga mitmekülgne ja nii edasi, kuidas sa ise oled toiminud? Eks ma proovisin ka oma last niimoodi alguses niimoodi aateliselt tead, et ei söö, tead liha ja la onju. Aga tundub, et jah, et praeguses see vajab liiga palju ressurssi selles mõttes, et ma peaksite panema waldorfkooli on ju nii edasi, kus on niisugused võimalused ja mulle tundub, et ta peaks ise selle valiku tegema mingil hetkel, mida mina saan teha, on noh, et, et mitte talle ise seda pakkuda. Et kui mina teen kodus, ma teen siukse toidu, mis annab sama palju aineid ja sama palju head asja, aga kui ta läheb kuskile mujale, keegi talle pakub mingeid viinereid, siis mina ei hakka sinna vahele segama. Onju nii, et, et selles mõttes on see nagu jah, nagu võiks olla iga inimese oma valik, aga siin on nüüd üks oluline küsimus, et oluline on see, et ükskõik, kas selle liha või ole lihasetoitudeks puhas, osta mingi kombinaadi liha, uskuge mind, seal sees on igast hormoone, igast asju ja vaheline loomadel haiged. Siin see vähk lõigatakse füüsiliselt sealt välja sisse, liha tulebki rikka veel panni peale. Lihtsalt lõigatakse välja. Et, et need on, see on see reaalsus, mis toimub, et niukseid film on hästi palju, mida saab vaadata ja loomulikult need on õudsad. Aga ma soovitan ikkagi nagu tõele odavamad, et kui me sööme liha, siis me peaks nagu vaatama, mida me siis sööme, et jumala eest sööge, see ei ole eluohtlik. Ei ole mitte lihaga, see on iga asja või eseme või toiduga oma elus, et sa pead ikkagi olema teadlik, kust see tuleb, noh, võib-olla ei saa lõpuni minna, nagu, et kuidas selle kana, tervishoiu ta mõtles, on ju noh, enam-vähem ikkagi tarbija peab olema iseteadlik, et mitte pärast süüdistad, et keegi ei öelnud mulle, et saan hormoone täis. Häda ongi jah, kõige selle lihaga mina, kes ma ikkagi noh, maius nõrga lihatööstuse peale mõeldes nende korporatsioonide peale, mõeldes, et seal on vist jah natukese problemaatiline koht. Tead, vaata mingi kaks, kolm lihatööstuse dokumentaalfilmi ära ja idu väheneb täiega või. Minul ka kana isu täiesti karjus, kui ma vaatasin, kuidas need väiksed tibud lähevad sinna suurde lehtrisse, peenestus. Õhna kuulsin paar aastat tagasi uudist Jaapanist, härrasmehed olid seal aratanud välja neljajalgsed kanad, rohkem kindralid või ma ei tea, kas tõsi on, aga noh, ei loeta on vaja, rohkem. Olime ja üks neli kintsu saab müüa. Ameerikas on ju välja töötatud geeni muteeritud kanad, millel on hästi suured rinnalihased, need broileritel, sest et ameeriklased armastavad kana rinnaliha ja need kanad on nagunii mutanteerunud, tihtipeale nad ei suuda püsti seista, nad ei suuda oma suuri rindu hoida nende väikeste jalgade peale üldse nagu kanalates. Noh, Eestis ma arvan, on selle teemaga nii hullu probleemi ei ole, ma ei ole muidugi suurtes kanalites siin käinud, aga seal ikkagi need kanad, nad on lihtsalt nagu mingisuguseid poolelus, liha, känkrat kuskil puurides, et see oli kohutav muusikat. Kuulame jah, kuulame järgmise loo ja siis räägime natuke mahedamates teemadest. Ei, mängime sinivalikust midagi. Elulugu on pealkirjaga merihobune ja seal Hispaania keeles ja see on niisugune huvitav seal lastelaul, selle on teinud üks saksa artist, kes nimetab ennast lihtsalt Raineriks. Niisugune osaliselt nagu spirituaalne, aga väga võimas lugu ja see räägib selle sõnum on siis selline kapa merihobu näitab mulle, millise teema peaksin valima. Lase lakk tuulde lehvima merest välja ja näitab mulle teed, et nagu keegi palub siis kellelgi merest välja, et seal on samamoodi nagu hirmust välja, et kahe niukse dimensiooni kohtumine, kullake, vaadake, mis tunne tekib. Meil on külas Tom Valsberg, kellel ilmus raamat, kuidas rännata ilma hirmuta selle saamiseks kirjutage raadio kahe foorumisse R2-e saates. Ei, me oleme all oma rännakust, mis on eriliselt muljet avaldanud. Olgu see siis ise rännak, rännak, eluteel, rännak Kodumaal, rännak välismaal, pange sinna kirja ja enne saate lõppu. Siis vaatame, kes selle saab. Nad homme ma saan aru, et kui sa rändad, siis ikka enamasti on sul kitarr kohe kaasas? Jah, on selline väike kitarr, mida nimetatakse Traveli järgitarriks, olen leidnud siukse beibi Taylor on selle nimi nagu beebikitarr ja, ja mul on see juba mitmes, niiet nii et see on mulle alati kaasas ja mahub isegi lennukis sellesse käsipagasisse, nii et see on täiesti ideaalne reisikaaslane. Mis sellest kitarrist veel kasu on? Et sa saad seal nagu sõrmitseda seda ja tunnistada ja kas kitarr on ka näiteks see, kellega näiteks kellel ajad lajatada näiteks mõnele, kes on selline tülinorija ja nii edasi, et ta on tugev, vastupidav, ei ole nagu ette juhtunud, aga kardame, kitarr ikka läheks kätlema, hakkaks vajata, malajatan parem seal keelte peal korraliku laulu minagi. Kas sa oled vahest oma kitarriga reisides kuskil tänava peal ka raha teeninud? On olnud jah, aga mitte niimoodi pikemalt periooditi, aga võib-olla on mingi viis, kuus korda jahiga Uus-Meremaal korra või paar ja Austraalias korra ja nii edasi nagu aga ma ei ole seda kunagi võtnud nagu tööd, sest mul on kuidagi alati muu asi ära kandnud. Ma tegin seda ka siis, anti sellepärast, et nagu tundus, nagu huvitavaid iri hirmust üle, siis tundub jälle hirmus nagu lähed sinna lauad ja kedagi ei huvita ja et, et rohkem nagu selle tegemise pärast. Kui sa laulad oma laule, mängid kitarri, Ri. Kas tullakse ka küsima, et, et mis mees sa selline oled ja siis jõuad selleni, et sa tuled kaunilt eestimaalt ja räägid noh, midagi Eesti kohta tuntakse huvi, et see on ka alati nagu huvitav momente nendelt inimestelt, kes palju rändavad, et mida siis koha kohapealsed siis meist jäävad, me oleme ju nii. Selline. Vägev rahvas. Ranged kanged tegijad ikka kui üldse midagi meelde tuleb, siis Estonia uppumine tavalise või, või siis Skype midagi selliseid, aga üldiselt jah, ega ei teata, et üldse see riik on olemas, siis arvavad, et Estonia on ju nagu ston, et me oleme kõik kivis siin kogu aeg Stond kõveraks ja sellega olen kokku puutunud, aga, aga tavaliselt jah, et noh, minu kingitus inimestele ongi see muusikat, kui ma kuskil kellegi juures ööbin, seal on kindel, et ma seal mingit õhtut laulan, on ju, või kuskile jääme, siis ma seda ka teen ja eks inimesed ikka uurivad, et üldiselt tänu minule on ikkagi, ma arvan, et tuhandete inimeste seas tekki tekkinud Estonia kui selline, eriti tänu sellele eestlased kütavad inglisekeelsele versioonile. Sest see seal, et kui ma kuskil käin, laulan selle laulu siis ka ikka on, kõigil on meeles, sellel on mingi eriline võime nagu jääda meelde, nii et kolm päeva hiljem keegi tuleb sulle vastu, laulab sulle seda laulu kuigi ühe korra seda kuskilt laulsin nagu. Kas see on see laul, mida sa praegu võiks mängida? Ei, seda ma ei mängiks praegu. Et see oli ilusti Lindsey võte, kaks takti ainult. Kolm takt halliks, kuidas case? Seeslased? Et kuidas see käib lihtsalt, kes, kes ei tea, me kuulajatest ma arvan, et kõik teavad, osad mis te tahate, et ma siis ei kõigepealt kui sa. Sujuv üleminek sellest inglisekeelsest eestlaste laulust ja siis lähed üle selle loo peale, mida sa planeerisid mängida. Nende panete mind väga niisugusesse olukorda erinevates helistikeseni. Ja kas sa oled proff? See on inglisekeelne versioon. Põhineb tegelikult ühel Aafrika rütmid, mida üks sõber mulle Mulle kunagi mängis ja esimest korda ma tegingi selle days selle loo, sest mul oli suhteliselt siiber sellest, et keegi ei teadnud, kus Estonia on ja tehti nagu nalja ka selle üle, et sa oled nagu mingist täiesti tundmatust kohast ja siis ma laulsin, nagu seda laulu on ja mis inglise keeles tegelikult. Ma räägin siukse loo seal inglise keeles, et vaadake Estonia ja et me ei ole seal mingit demokraatiat, mingid kultuurid. Me oleme hõimudes on ju. Ja, ja siis oli niisugune lugu, et hõimupealikud said kokku ja ja noh, Eestis on ammu-ammu aegadest peale, kui ta üldse midagi Eestis teada, et eestlased on kõige vanemad peo vennad nagu igas mõttes nagu on ju eestlased ise teavad seda, aga mõtlesid nagu me ei saa seda nagu iseendale nagu öelda, kui me ei ole seda ära testinud. Ja siis otsitigi vend Killingi nõmmelt on ju, kes saadetis üle maailma igale poole igasse riiki testima, et kuidas seal on, sest me olime veel vene režiimi all, siis ei saanud ju keegi kuskile minna, on ju. Ja nüüd siis lõpuks saadeti ja siis see vennike tuli tagasi ja siis tema nagu niisugune ettekanne või see, mis inglise keeles tähendab seda, et et ükski riik nagu ei kütana Nemad ei küta, nemad ei mitte, aga eestlased tahavad ja siis see läheb veel niimoodi edasi, tuleb siis tagasi sealt. Ja eestlased või ikka väga hästi, okei, me oleme siin maa peal väga okeid, aga aga tead, ma ei ole ebanormaalselt, me usume, et siin on nii palju planeete, onju, et kuskil on kindlasti nagu veel elu nagu onju, ja siis vend saadetakse kosmosesse, tuleb tagasi ja laulab, et marslased ei kütaania ära ja meenuslik käib seal kosmoses ära, Est tuleb rammestunud, kolmas kord tagasi muidu korras saanud puhata, lõpuks Kilingi-Nõmmele koju tagasi on ju? Siis eestlased on kuule, aga me ei saa ikkagi öelda, et me oleme kõige kõvemad kütjad, onju et äkki kuskil varem minevikus nagu olin mingi parem enne, onju, ja siis saadetakse tüüp Indiasse, Indias on nii, et kui seal väga kaua mediteerida on, ju siis teatud kohtadesse saad rännata ajas väga-väga kaua. Ja siis lähebki naiste tuleb tagasi sihuke sõnumiga, kus ta nagu siis kohtusellist Presley, Adolf Hitler ja kõikvõimaliku tegelastega, kes ikkagi kütnud korralikult, aga ehtasidki. Aga ma laulan teile nüüd selle loo, mis, mis sai alguse siis, kui ma seda raamatut kirjutama hakkasin Bali saarel, kui ma avastasin enda jaoks jälle varahommikut, sest mul on niisugune unistus, ma tahaks alati vara tõusta ja ma arvan, et inimesed ja mina ka magame liiga kaua, et kuus tundi peaks piisama ja, ja mul ei ole see varem nagu eriti õnnestunud, aga tookord õnnestus siis sellest sellest ajast seal, kui ma hommikul ärkasin kell kuus või kell viis ja läksin üksi jõe äärde, istusin seal ja vaatasin loodust ja oli lihtsalt niisugune loomulik meditatsioon, siis tekkis selline laul. Noh, võib olla meeldetuletuseks iseendale. Mulle meeldib aga kaua aga hommi. Me livad rohkemgi. Paana isa lebo nutab hauas. Nii nagu ta ütles, mullas lae jõuate veel. Inimene on imelik, ise seal ilus kuivus, vahe pole raha ja aega ja arvuni ooda kõik see, mida tal pole. Ärka. Ja ärkvel. Märka, kui usud, nii ongi. See märk. Valgus tunneli lõpus ei tähenda veel lähenevat room. Vaat nii ja. Ma geeni ei olegi ahvi. Masseerin just ära meendu agente. Kui sa kogu aeg kodu, val sahmid, Ein, kuidas jumal jõe ääres küki EKRE tollel on sallidest Savi, kui ta pakuks sulle ta salli hullumeelsusest terveks saanud ravi. Millal sa nägid viimati kukerpalli? Millal sa viimati südamest nutsid? Millal sa vaatasid päikesetõusu? Emil? Sa viisid pruudile lilli, mil sa korjad suvilast. Mida see uus võib-olla? Mul meeldib kiiresti sõita. Aga auto, kas sa kiiresti nii? Nii lihtne on olla, kui võid lihtsalt olla võitmatu. Ärka. Ärkvel ärka. Aitäh, Tom. Väga ilus lugu, kas elad ära muusikuna? Kas ma elan ära muusikuna? Kuule, elan küll, jah? Elan küll, aga sellepärast ma elangi, et kui teha kolme bändi korraga siis elab, aga muidu muidu vist ei elaks ühega kuidagi mitte, aga praegu on juba tekkinud niisugune tase, et kuidagi nagu tuleb kokku, et ei pea nagu lisaks, sest vaata, kui ma käiksin kuskil mujal tööl, ega siis neid laule kuskilt ei tuleks, siis ei oleks aega kuskil rännatage midagi teha. Kas see lugu me kuulsime, on siin raamatu juures oleva plaadi Seal on seal on siis indiga lastelaule päris mitu ja ja kuus siis Mankimandi laulu, mida ei ole kuskil varem veel moodi avaldatud, nii et siin on kuus täiesti tutud lugi plussis indiga, laste parimad lood, mis on, mis on siis seotud selle raamatuga, mille sünnilugu, mille, mille sünnilood on siis siin raamatus olemas. Ma saan aru, et indigolapsed, eks ole, Danemahutaja, nüüd see uus bänd, Mancy mainida on natukene popikam, sa ütlesid, et, et siis saad oma sõnumeid lihtsamini edastada, mis, mis see popikam nagu tähendab, või kuidas sul see määratlus oli? No esiteks ta rütmiliselt nagu nagu sellised, ma olen kogu aeg nagu. Mul on selline põlenud, niisugune tuli sellest tahaks vahel laadal nagu ennast välja elada või kui ma nagu indiga lapsi mõtlen, siis seal on nagu see on niisugune hingeline muusika ja vahel nagu tore, aga ma ei saa nagu seal niimoodi nagu kütta. Ja enamasti istud kuskil tooli peale, jah, jah, tavaliselt mõista, mida võtta kui indigalastega Mangimanniga mingi hetk ilmselt proovime nüüd selle. No muidugi ilmselt peaks saama. Üks mängib bassi, eks ju, ja teine trumme trummimees istuma. Aga jah, bankima endise niukene peamine võti on ikkagi selles, et mul on kaks täiesti geniaalset muusikut, et ma arvan, parimad Eestis vähemalt minu jaoks. Ian Mikael Kirss on trummid trummide peale, kes mängib tsembeti trumme ja siis Joosep kõrvist, kes on täielik multitalent. Ja siis mängib bassi, tšellot ja, ja ka klaverit. Aga muidugi noh, instrumentaalpoole pealt ikkagi tšello mainisid ja midagi oli seal veel, eks ole, et ta ei ole mingi mingi rokkgrupp, selline? Eino, eks sa pead ise kuulama, et enda muusikat on raske kirjeldada, et täna ilmselt mingi hetk laseme ühe täiesti lõpetasin täiesti täiesti uue loo ja siis saab seda tunda. Sa oled õppinud reklaami imagoloogia, et kas ja kui teadlikult, kui üldse sa enda imagot oled kujundanud. Ja eks see, ma arvan, et see ema kujundamine käib mul lihtsalt selle juurde, mida ma nagu oskan teha, et kuna ma olen seda kunagi selgeks õppinud, siis ma nagu alateadlikult teen seda on ju. Sest minu eesmärk on ikkagi need oma sõnumid viia rahvale võimalikult toredal moel, on ju selleks, et inimesed julgeksid teha seda, millele, mida neile meeldib teha, see on sinu peamine sõnum ja, ja see ei ole see, et nad peaksid tegema samamoodi, kui mina tehku jumala eest, mida nad tahavad teha, tehke seda, mida nad tõesti armastavad. Ja läbi selle muusika, ma nagu proovin inimesi suunata sellisesse ruumi, kus nad saavad aru, et kõik on võimalik. Esiteks ja nad näevad reaalselt, et nad saavad luua sellise tulevikku, mis meile meeldib, seal on paar tingimust, üks on see näiteks, et tuleb teha teistega koostööd, et sa ei saa teha nii, et teistel on paha ja sul on hea, onju luua selline ruum ja, ja paljud minu sõbrad ja mina ise ka see nagu imeline, kui näed, kus reaalsus tekib, kuidas ma aasta aega millestki mõtlesin ja nüüd on ta olemas. Ja see läheb järjest kiiremaks, et need soovid hakkavad järjest täituma ja, ja see ei ole mitte mingi minu privileeg, mis ma siin räägin. Kõigil on taskus intuitsioon olemas, et luua selline elu, mis neile meeldib. Ja jäime mõttesse, neegritega. Jah, aga võtakski tänase jutu sinuga kokku, kus kuulaja sind järgmine kord näha, kuulda, laval saab? No täna saab, aga sellest ei pikalt rääkida, sest see on juba täis puupüsti täis. Et kes väga tahab piiluda, siis ilmselt saab okupatsioonide muuseumist klaasile on jah läbi klaasi navi, klaasi saab piiluda, sest seal on raamatu esitlus ja seal on tegelikult kutsetega, nagu alati on, et et meie kontserditel on alati nii, et see, kes väga tahab, saab tulla. Isegi kui tal raha ei ole, teeb õigeid küsimusi, esitab õigel ajal, siis mul ei ole kunagi nii, et mingi meil on niisugune asi ei ole. Et kui keegi julgeb tulla midagi küsima või siis alati ükskõik, kui täis mingi asi on, siis kuidagi mahub kuskile. Aga siis kontserdid toimuvad indigolastega 13 september siis Genialistide klubis pluss 16 Tallinnas ja ilmselt sellest järgneval nädalal siis toimuvad ka Mankimandi plaadiesitlused, enne kui ma ära sõidan. Ja nende kuupäevad ei ole veel kindel, aga, aga need toimuvad ka samamoodi ilmselt ikkagi Tartus Genialistide klubis, aga Tallinnas me veel ei tea, et sellest saab üks väga kontsert ja plaadiesitlustes ilmselt ja kes seal osalevad? Nele-Liis Vaiksoo tuleb ilmselt laulma, sest tema laulab väga paljudes vangemondi lugudes pakk ja mõnes otsas nagu eesosi. Jah, ja siis on ilmselt Eesti rahvas saab puhata minust umbes vähemalt kolm kuud, aga võib-olla pool aastat võib-olla rohkem. Talvitud mujal California Californias väga põnev, raporteeris oma seiklustest, kes ja kus ja millal sind Ferrariga pealevõtmise, kuhu viis, et kas sa pead mingit blogi, kas sul on mingi virtuaalpesa? Ta loomas olen loomas mingit oma kodulehekülge, kus raamatut tutvustada ja kus ma paneksin midagi üles, aga kui hästi läheb, siis ma saan selle enne ülesse kui, kui ma ära lähen. Kui hästi ei lähe, siis ta jääb millalgi tulevikku. Lõpetuseks Tom, mängime Mancy Maindil lugu. Ja see lugu on nüüd väga värske lugu ja see lugu kukkus välja teistmoodi, kui me arvasime. Ja laua pealkiri on alateadlik allveelaev. Et selle loo kohta palju vist ei räägigi, sest sest ilmselt selle sõnum on arusaadav. Nii et nautige. Sinu ju juurest minu juurde. Sügaval, kui nõiaga seilab mandrite meres alateadlik halvela. Seid laadung su sees ja rahus pardal kogu inimkond. Vennad-õed on kõik üks madrus, täitsa poogen, kus see pootsman on. Laena isa armastust ja kohal olnud ema nutab, Kuime, tema ei voolik kaasa, võtta ta vaid asju, mida ka astub pardale. Ja mina, sina, meie laeval pole massikaptenid. Maagias ja ilu meiega jäädi Kalvele. See rahu arr talgu inimkonnaga. Meil on kõik üks Mariumps täitsa poogen, kus see pootsman. Täitsa helge on meil ära läinud, sest see on täna siin. See on raadioga