Inimesi on väga erinevaid ja kui keegi peab kuskil arvet, siis mitte rahulikult kirja panna. Vahur Kersnale endiselt mikrofoni taga, Ingrid Roosipõld on puldis. Ja see, kes laulis, oli manu Chao. Kes manu Chao otsis, ei tea. Aga hea on teada, et ta on ikkagi endiselt olemas ja alati, kui ma teda kuulanud, siis millegipärast tuleb mulle meelde üks õhtu kaugele Guatemalas aastaid tagasi me olime jõudnud ühte väikesesse pisikesse linnakesse, mis ei olnud palju suurem kui Antsla ja kavatsesime sinna jääda ööbima ja oli lõunamaine, selge, taevas oli soe ja selles linnakeses oli väike natukene nagu keskväljak. Ja õhtuks olid kogu selle küla rahvas või linnarahvas oli kogunenud sinna väljakule. Vanad inimesed istusid pingi peal ja ajasid juttu. Mingid mehed jõid seal õlut, keegi mängis kohalikke lauamänge, lapsed olid oma luured Lõnnisid kitarri ja neli tuntud olevat kuhugile kiiret, nad lihtsalt olid omavahel. Ja siis ma mõtlesin, et miks meil Eestis nii ei ole, miks siis, kui läheb pimedaks, hämaraks, lähevad kõik oma tuppa, tõmbavad kardinad ette, vaatavad televiisorit ja on selle võrra nagu väga üksi. Ja siis mulle meenub veel, mis oli mõned aastad tagasi Tansaanias, kus me sõitsid, sõitsime õhtul läbi külade ja seal on niimoodi, et mitte igal inimesel ei ole raha, et osta endale televiisorit vaid rikkamatel on. Aga need rikkad ei ole sugugi kadedad, vaid terve küla peale pannakse õhtul televiisor välja õue ja külarahvas koguneb sinna nii-öelda televiisorit vaatama. Tegelikult aga ei vaadata televiisorit, seal on ainult paar-kolm tüüpi, kes tõesti mokad töllakil vahivad seebikaid, aga ülejäänud seltskond ajab omavahel juttu, räägitakse päevasündmustest, keegi võtab jälle natukene, võib-olla topsi õlut, mitte et seal mingi jooma käiks, aga lapsed mängivad ja noored saavad kokku ja vanemad räägivad oma mälestusi ja inimesed on koos. Inglased käivad pubides, kui te olete vaadanud kas või Haatpiiti, siis te teate, et peale tööd ei lähe keegi koju, vaid läheb pubisesse. Sakslased käivad õllekas, räägivad seal, aga mida teevad eestlased ja siis mul tekkis mõte, et meil võiks olla ka selline kohtumise koht. Selline Treffpunkt ja miks ei võiks olla selleks kasvõi vikerraadioeeter ja kas või reedeti pealegi la näljaseid uudiseid, miks ei võiks siin olla see koht, kus me saame kokku? Räägime sellest, mis meid teeb õnnelikuks, mida me oleme sel nädalal teinud, mida me ootame ilu pärast, kui te tahate, on ta endal kassipoegi, siis on see koht, kus kuulutada, et kolm toredat triibulist kassipoega Pärnumaal ootavad kodu. Kui te tahate leida kedagi, kellega koos minna kalale või seenele siis on see koht minu pärast, kui te tahate otsida endale tantsupartnerit, miks mitte siit või ka elukaaslast, see võiks olla üks selline Treffpunkt siin vikerraadios, ma ei tea, kas sellest tuleb midagi välja? Ma ei tea, kas suur Ta haagib ennast selle konksu otsa, aga me saame näha. Igatahes telefoninumber siin stuudios on kuus, üks üks 40 40 ja me oleme valla kõigele sellele, mis elu pakub. Nii, ja nüüd on meil Eha Koselt liinil, tere päevast. Kuidas teil seal kosel elu kulgeb? Nii et kasutasin juhust, kuulsin, et et kassipojad, koerapojad, kõik on teretulnud ja meil oleks konn ilusat koerapoega pakkuda, kui kellelgi hädasti tarvis. No see oleks suur rõõm ühelt poolt, kui saaks koertest lahti ja teiselt poolt jälle, kui keegi saaks endale need koerad, sest sest koer on ikkagi noh, koer on koer, ütleme niimoodi, see on pereliige seal rohkem kui pereliigesest, et kes on korra koera silmadesse vaadanud, siis ta saab aru, millest ma räägin. Armsad koerakesed meie meie koeramamma on tema ema, tähendab, oli bernhardiin ja ta on selline bernhardiini verd ilus rebasekarva koer mustade kõrvadega ja just nimelt nagu sai öeldud, et, et hästi sügavate ilusate silmadega ja pojad on sama kaunid. Seitsmest koerast oleks praegu veel pakkuda, kutsikast tuleks praegu veel pakkuda kolme korral ja NATO on 25. juulil sündisid nii, et 25. septembril kahe kuuseks ja parasjagu sellises eas, kus võiks hakata juba kodu otsima. Ja ma saan aru, et nad on hiigelsuured, et ütleme kas nad õuekoerad, et nad ei ole ju toakoer. Ei, kindlasti mitte, sest meie naabripoiss muffin on ka ilus suur karvane koer ja, ja meie koer on küll väiksem kui bernhardiin, sest ta, tema aga, aga selline ilus suur õuekoer ja väga hea iseloomuga koer selline tühja klahvi ja ei ole, ei ole selline terve närvisüsteemiga loom, kes ei kihuta asja eest teist tagaaia äärest ühest aia äärest teise ja ei klahvi, vaid teeb siis suu lahti, kui tõesti midagi öelda on. Ja, ja ta on ka meil koolis käinud, meie koeraema on haritud mamma, tema andke saanud selle algsed rist suurini, et esmaseid käsklusi ta teataga ilusasti kuuletub ja ka need väikesed kutsikad juba kahe nad suurepäraselt reageerivad, kui sa hüüad siia siia ja kui sa ütled kategooriliselt ei nii et üks koerapoiss, kes meil juba koju läks, uude koju, tema perenaine helistas ja ütles, et täiesti toimib. Et nii kuidas hüüab siia, teab koer, mida peab tegema ja kui ta ütleb ei, siis peab ka samamoodi tegema. Eha ja meie tingimus on see, et selles tunnis mitte midagi ei tohi olla kommertsiaalselt, et need koerapojad ei ole kindlasti müüa, vaid ikkagi anda. Sest NATO on ära anda jah, selles mõttes, et, et nad peaksid lihtsalt leidma hea kodu endale. Et ega see, ega see ei olnud ja äriprojekt, see oli lihtsalt. Kaks peni võttis kätt, võtsid kätte, mängisid koduni. Ja seda juhtub. Ega Ehaga nüüd. Eha, nüüd palun teie telefon. Viis viis, viis, üheksa, üheksa. Selge aitäh teile ja kõike head ja ma vaatan, et meil on liini peal ka Mare Võrumaalt, kellel on vist umbes sama teema, et koeri ära anda. No mis ta nüüd nii väga ära ärge hakake kohe sõimama algusest peale. Ei, ei tahtnud, tähendab, ma kuulsin seda rõõmsalt pakkumist, et võib helistada. Meil oli neli koera poissi, kolm on juba kodu leidnud, aga üks on veel alles, et tahaks tallaga niukse väga hea ja sõbraliku kodu leida. Tähendab, ema on kolli ja hundi segu, must ja karvane ja suu suhteliselt. Ja isa oli naabriküla volli noka kollane, jagarvane. Aga tõuguma, isa muidugi ei tea. See tõug on, see tõug on üldse väga vaieldav asi tänapäeva maailmas ja, ja need krantsid, tugevamad nad on. Nad on ka nagu, nagu kuidagi normaalsemad ikkagi. Nad on, tähendab, meie koerakutsikad ei ole nagu meile kunagi kätte jäänud, nad on tõesti sellised väga rahuliku närvisüsteemiga ja, ja alluvad hästi dressi uurida, ma olen neid ikka ise siin järjest koolitamisel. Mare, kus kandist ja seal Võrumaal olete muidu. Mina olen Ruusmäe kandis. Ahah, no siis on teada umbes, kuhu kanti järele tulla või vaatama tulla. Edasi, ja kui ma siis juhatan, kui huvilisi on Kas teil on ka see võimalus, et teha koerast pilt ja saata meili peale näiteks? Vaata, meil on niisugune valus teema, meil ei ole seda interneti väga nii haruharva, kui seda saab, et. On Eestis tõesti selliseid kohti? On ja mitte meie üksi on veel nii, et, et kui nad räägivad oma 99 protsendilisest tiigrihüppest, siis nad valetavad suisa. Seal Ruusmäe Võrumaal. Nonii aitäh teile, Mare, aga öelge nüüd oma telefoninumber, et kui keegi tõesti on huvitatud sealkandis No midagi ei ole parata, kellaga pool viisama Jan reede jalg tahtmatult Datsub. Ja tuju selline ette väike tants ikkagi õhtul ju moel või teisel varem või hiljem kuluks ära, aga nüüd on meil Liinil Liisbet ja me peame tunnistama, et me ise helistasime Elizabethile sellepärast et nädal aega tagasi jättis ta siin vapustava mulje oma rõõmsameelsuse hea tuju ning julgusega Liisbet tee otsisite kedagi, kellega minna metsa seenele. Tahtsin kontrollida, kas te olete elus, kas kõik on hästi? Ma olen loomulikult elu, meil oli hirm, et ei, no meil oli hirmeid, teid jookstakse pikali selle. Selle kutse peale. Praegusel ajal pikali ikka ei tule. Nii, aga oli helistajaid ka. No ikka oli, loomulikult oli. Muutusid tõsiseks. Ei, ma olen sama lõbus kui nädal aega tagasi, tegelikult mul ei ole üldse probleemi ja väga tore oli, nii et ma olen väga tänulik, kes mulle helistasid, käik. Nii, aga kas te sinna metsaga jõudsite? Otsin kas te jõudsite ka senteni? Seente nii, aga miks ma siis sinna metsa muidu läksin? Loomulikult. Seeni ma leian alati seeni. Ei, ma mõtlesin, et lihtsalt on. Kas ma pean nüüd kangutama siin niimoodi või siis juhtus, miks te ei taha üldse rääkida? Sellel kaasas oli, rääkige ausalt ära, jah. Ei, ma ei räägi mitte midagi, ausalt, ma olen nii salakaval. Ma saan aru, et ei ole sealt metsast välja saanudki veel, et. Ei ole hullu, ikka elan veel ja elus ka. No öelge meile kokkuvõtteks vähemalt seda, et kas see oli positiivne kogemus Ikka positiivne, loomulikult positiivne mul oli, terve nädal on mul siiamaani, mul on väga lõbusad helistajad olnud, ausalt öeldes. Inimestega on ju tore suhelda ja tegelikult olgem ausad Eriti kui telefoni teel, siis kõik julgevad helistada minu meele siis on niisugused julged mehed, on kõik. Ja kui telefon käest ära panna, siis, siis on köki-möki. Ei, ma mõtlen, et kui, kui telefon vahelt ära kaob, et kui sa seisad inimesega nagu näost näkku Ei noh, pole hullu, pole hullu, kõik me oleme nii. Ei ole, ei ole kohutavat kohas niimoodi, et ma küll pole leidnud ega näinud, kõik on väga sümpaatsed kujud. Liisbet, ma saan aru, et meil suurt sensatsiooni ei õnnestu siit kuidagi välja pumbata, räägi, kuidas tahad. No ei pea midagi rääkima, vaatan uudistes, rääkis sellest, kuidas, kuidas need kaks õnnetut vene noormeeste rikkuri poega, kes olid Eesti sõjaväes ja kuidas nad läksid kaebama, et neid sunniti endale hauda kaevama. Aga tegelikult oli niimoodi, et see ajakirjanik ei osanud vene keelt ja, ja kui poisid ütlesid, etendati jaamat jaama on auk ju vene keeles, eks ju. Siis siis ajakirjanik pani kohe kirja. Au, ja sellest tuli suur uudis ja kõik ajas sellega, et te nüüd oli. See oli lugu, aga ma ei saa teie käest lugu. Kuidas ei saa lugu, no mis siis mida ma peaksin nii väga kohutavalt siis jaoks nagu ette võtma? Liisbet, meil on hea meel, et te olete elus, meil on hea meel, et te olete õnnelik, et lagistate naerda ja, ja see ongi kõige tähtsam seda tahtsimegi kontrollida. See on ju kõik? Kõik on ju, ongi, väga hästi. Väga hästi, meil on kõigil hästi, meil on oma kaitseinglid ja kõik on meil väga hästi. Ja kui te lähete täna õhtul jalutama, siis üks 200 meetrit korrake lihtsalt iga vasaku jala pääl sammu, ma ei ütle teile Liisbet, aga kõigile raadiokuulajatele kõik läheb väga hästi. Lähebki. Seda ma teen ju, seda ma teen igal hommikul. Aitäh teile, Liisbet ja kõigile teistele raadiokuulajatele. Tuletame meelde, et kuus, üks, üks, 40 40 on meie telefoninumber ja iga jagatud rõõm saab alati olema suurem rõõm. Kes juhtus paar kuud tagasi Tallinnasse novell Voogi kontserdile, siis see oli ilus lugu, see oli ilus kontsert. See oli võib-olla üks viimaste aastate parim kontsert üldse Eestis mitte mingisugune veidi Kaaga. Mitte et mul veidi Kaaga vastu midagi on, olgu omaette. Aga voog on ikka ilus asi küll. Nii, nüüd peaks olema meil seal Eerik Tartus, tere päevast, Eerik. Noh, millest meil oli rääkida, Erik, meil oli igasugustest asjadest räägite, küsisite mu käest. Ja mälu peab ütlema. Et kas Mosale hääletis aiamaale või. Oi, see elu Eestimaal on läinud ikka ilusaks. Aga elu on läinud ilusaks, ühe kandivad ilusaks, aga teise pealt ei ole ka. Vaadake, just alustasin saadet, et rahvas ei tule kokku, ega nüüd ei ole kuskil kokkutuleku kohti. No kuidas ei ole tegelikult? Või rääkimata Maaslülitamisest, nagu vana maa měsíci kõrtsis tegi. Sellisesse kohta ei taha ju minna, tead oma sellise sellise lihtsa inimese olemisega. No aga sinna lähedki lihtsalt inimesi. Ja ei peaks peaks olema. Nagu te ütlesite, et Inglismaa peale tööpäeva lõppu, no kas meil on ka peale tööpäeva lõppu, reedel nüüd lähevad ja võtavad, kes mida võtab, eks ole, ja aetakse juttu, saadakse kokku ja tuntakse ennast hästi, aga vot ei ole ka sellist kohtagi. Jah, meie kultuuris seda kohta ei ole, sellepärast ma pakkusingi teeme alguse kas või siin vikerraadio eetris, et kella neljast kella viieni, see on see koht, kus inimesed saaksid omavahel kokku. Erikaga, kas te tunnete sellest puudust ka? No aga loomulikult tunnen puudust, oleks mulle raha, siis ma teeks, ma teeks ja oleks kindlasti minekut, kas võiksin, ma elan tartus momendil vanast, ma elasin Võrumaal, sellest sellest oli jutt, et teeks ühe sellise iid nagu olid, vahepeal olid sellised panevike tammepuust lauad ja pingid sisse ja ja kes on suitsumehed teises ruumis ja kes ei ole olnud teises ruumis ja pane sinna ka väike, kas punt mängima või muidu ei olegi vaja ja suhteliselt odavat kärakat küllalt müüa, kes tahab ja väiksed õlled ja suupisted ja selline ei ole kõik kroom ja nikkel ei sära vastu. Jah, inimene on lõppude lõpuks sotsiaalne olend ja ta tahab olla omasuguste hulgas. Nüüd on küll niimoodi, et noored istuvad kõik netis, suhtlevad netis ja ma olen isegi kuulnud, tuttavad on rääkinud, kellel on teismelised lapsed, et nad netis on jube suured sõbrad ja kui nad elus saavad kokku, siis nad ei oskagi nagu omavahel rääkida. Nii et professori jutt, aga samas vaadake, ei ole, härra Kersna, huvitav on, ütleme jälle ma sõiman ikka härra härra, et võrukeelses selles samases hümnis laul Võrumaa, Võrumaa, seal on kolm sõna, vähemalt, mis ei ole võrukeelsed. Tegi oma kurja häält võru keeles sõna hääl ei ole hell ja vao pääl Kariitsik on piir, kes on ja ei ole munamäe. Torn ei ole mitte kõrge, vaid on korge. Oi, Erik, te olete selline, noh, selline tähelepanelik härrasmees täheneri. Aga rõõmsameelne seejuures ja sellised mulle eriti meeldivad, kes, kes ütlevad, sa võid öelda küll nagu teravalt, aga, aga ütle sõbralikult ja see ongi kõige tähtsam. Eerik teiega oli üle pikkade aastate jälle väga meeldiv vestelda. Nii et kõike head teile ja loodame teiega ühel reedel jälle rääkida natukene elust ja inimestest. Püüab kõigest väest saab igaühe käest, nagu öeldakse ja me vaatame, kas me saame Eevi sealt kuskilt kaika kandis ka liinile. Vistonievi kuhugile meile ära kukkunud, aga ei hullu sellest midagi. Me vaatame, võib-olla me leiame Eevi ülesse ja nii kaua kuulame ühte laulu, mida ei ole ammu ka vikerraadio eetris kõlanud, aga mis on tänase ilma meeleolu ja meie kõigi mõtetega? See sobib siia. Päiksega palavalt sega vanad ronijad. Päikse kaisus vanad kastanid, no kas saab veel ilusamini öelda, see oli Jaak Joala kogurmeti laul virmaliste esituses aastate tagant ja kas nüüd on Eevi meil lõpuks ometi eetri hammaste vahel? Kuuleme vaikust, see vaikus tuleb kaikakandist ilmselt. Ja meil ei ole midagi selle vastu, sest see on kindlasti väga tervislik vaikus. Kuulakem nüüd natukene hetke ja lähme siis edasi. See oli nüüd Ozzy Osbournei arusaam sellest, milline võiks olla helge homne. Õnneks meil igalühel on omad unistused ja omad mõtted, milline ta tegelikult võiks või peaks olema. Nii. Jää ülejõe külas, tervist. Tere. Teie oma naisansambliga vist selliseid laule ei laula? Ei laula, meie laulame hoopis kihtimaid laule. Juba linnukesed. Meil on näiteks üks kava, mida me nimetame mustlaskavaks ja siis meil on seal hispaaniakeelne laul ja, ja siis ingliskeelne laul ja ja, ja ukrainakeelne ja, ja mida iganes. No kas te võite meile ühe väikese katkendi oma lemmiklaulust ülejõe küla naisansambli repertuaarist esitada? Veerand mustlasmeil on üks mustlaskeelne nagu tantsulaul, mille sõnad on noh, nii-öelda lindi peal kirjutatud umbes taolised, et Handraverdat rõngas Iraanis oli Haba pretsi. Ta ei peagi saama, peabki olema, meie kontserdile peab meid nägema, kuidas meil on hästi kihvtid, riided värvilised ja ja vot, kui te Vahur hauka laadal ei käinud, siis meie kolmekontsertide eine ilud. Jah, ise oled süüdi, ise oled loll. Sirje, aga kas teie ise saate aru, mida te seal laulate, kas te õieti teate? See ja üldjoontes ikka üldjoontes ikka teame. No ikka teame ja no milles mustlased laulavad ikka vabadusest ja, ja oma suurest perest ja kallitest meestest ja ilusatest hobustest ja ja oma laagrist. Ei ole nii nagu vahva sõdur Zweigi raamatus, et on mingisugune pikk võõras tekst ja Allan tärnikesega märgitud, siis rõve sõim serbia horvaadi keeles. Ei ole, ei ole, aga need on vist mustlaslaulva läbivad hästi populaarsed sõnad, sellepärast et kui Youtube'is vaadata natukene neid laule kuulata, siis siis see tekst käis sealt noh, niimoodi hästi tihti läbi, aga jah, väga-väga 100 protsenti tõesti ei oska öelda. Sirje teie ansamblijuhil on täna sünnipäev. Ja, ja, ja ma ootan kella kuueks, peab minema sünnipäevale ja ma olen väga õnnelik, et ma olen selles ansamblis laulnud viis aastat. Kuidas selle ansambli nimi oli koduansambel kodu onu, no küll on vaimustav ja vapustav nimi. No aga, aga kodu ju on ju nii ilus ja soe eestikeelne sõna. Seda sõna ja näiteks vene keeles ei olegi ju. Eesti keel on nii rikas sõna, nii rikas keel, et et sõna kodu assotsieerub igalühel ju millegi ilusa, sooja ja ja armsaga. Ja see laul, et kodu on kodu, jääb kodu olema, peab. Vot seda selle laulu Me oleme jätnud küll Silma vahele ja iga endale repertuaari vene keeles, see on tõepoolest ju tom itta moi. Ja ideede vōi. Jah, mine majja, ükskõik kuhu maiaga. Inglise keeles on hõu mõlemas, jah. Väga huvitav tähelepanek ja nii, ja täna toimub siis suur pidu, ma saan aru. No aga suur või, või mis iganes, aga, aga nagu meilijuht suur juht ja õpetlane kirjutas meile, et tore on meil alati igal juhul, kui me kokku saame, meil hooajas on väike paus, praegu tee algama siis, kui kartulid on koopasse saanud, kõik ja köögiviljad üles võetud ja siis me alustame jälle oma laulmist. Sellepärast et tänavu aasta oli väga pikk hooaeg, need peaaegu terve suvi läbi, laulsime. See on naisansambel, nii et meestel pole sinna asja, eks. No üldjoontes meestel on asja küll, meestel on asja tantsupõranda kõrvale asjatama ja plaksutama ja kui me teeme oma toredat mustlastantsu, siis me ju krabame ju seal pealtvaatajaid ka ja kui seal on suurel hulgal toredaid mehi, siis miks ka mitte? Nojah, niipidi vaadates küll, aga üldiselt see on väga tore asi, et naised käivad ansamblis, siis nad hiilgavad kuskilt kultuurimasinast tühjaks, tulevad koju ja on normaalsed. Jah, ma arvan küll, ma arvan küll, jah, no meil nii väga ei hiilga neljana, muidu niukesed toredad miimid tegelikult. Jah, kas teil on seal vabu kohti ka? Meil on tegelikult küll meil oleks hädasti vaja ühte Alt, Altlauljat ja, aga, aga ta peab olema veidi nooditundja selles mõttes, et meil on üsna lai repertuaar ja ta ei peaks selle üsna kähku omandama. Vaat see lugu on. Järje, aga kui, kui keegi Altnoodiasjatundja tunneb nüüd tõmmet, siis kuidas ta ühendust peaks võtma? No Kehra kultuurimajja näiteks helistama ja ütlema, et vot, et koduansambel vajab ühte alti ja ja kõik teavad meid, kes, kes ei tea, ansambel kodu. No mis inimene sa oled, kui sa ei tea, koduansambli? Ja me käisime isegi maijooksul naiste maijooksul ja ja siis tekitasime seal hirmsat furoori ja kõik pildistasid meid ja see oli hästi kihvt. No muidugi tore on, ikka, kui sind pildistatakse, siis jääb selline tunne, et oled ilus ja noor. Oleneb aitäh teile, Sirje ja, ja palju toredat sünnipäeva teile tänaseks õhtuks. Ja aitäh ja kõike head. Kõike head ja me proovime, kas me saame nüüd Eevi sealt kaikakandist ikkagi kuidagi liini külge, halloo? Oh seda rõõmu, nagu me oleme siin püüdnud 10 korda järjest. Aga ma käisin vahepeal oma Kukekesse üle lugemas, äkki tuleb Rebane ja viib ära. Teie soov oligi, et te tahate ära anda neli töökorras. Helitöökorras Kuke pooleaastased peaaegu ja väga uhked kuked, nii et tapama neid ei plaani. Iga päev teevad siin sõda ja olen nõus seid väga ära jagama, kuigi mul just praegu käis üks kukevaataja, kes on juba enne ära tellinud peale selle nelja. Oot, aga miks te tahate neid ära anda? Aga miks ma jätendiga nelja kukk ei saa ju talveks tibud ei taha nii palju peigmehi näinud ta igal kokal oma perekond ja ma ei saa midagi lubada sinna rohkem sõdureid. Kas nad on sellised suured kuked juba vä? NATO on pooleaastased, aga näete, on iga mees isesorti. Ja nende algus on meie perekonnast ja teine poolt on ka Kolga-Jaani sordist teavet üle Eesti pulga Janillel palju vanasid. Kuna meil on ka igal kevadel igal suvel tuleb palju tibusid, nii et ma võin pakkuda küll. Nojaa, rebasele ka ei raatsi. Eiei Rebane võttis juba kaks tükki ära ja rohkem ma ei saa, sellepärast ma pean valvama ja, ja raadiot õues kuulama. Ei pea ka, kuidas me, kuidas me saaksime eemal hoida, nagu need inimesed, kes tahaksid täna õhtul endale kukesuppi teha. Ei, ei, ma tunnen kohe häälest, ma praegu rääkisin just Kaika Laine tädiga ja tema ütles, ütles minu kokkadel õnnistuse ja ütles, et Rebane neid enam ei puutu. Seda on hea kuulda, seda on hea kuulda, et seal kaika kandis on sellised meeleolud. Ilm on ilus, ilm on imeline ja tõepoolest seda, seda sügist tasub nautida. EV, aga kas te ütlete ka mingisuguseid koordinaadid, et kust need kuked kätte saab, et las helistavad vä? Ei, kas mina ütlen nüüd mobiili või lauatelefoni, ma ütlen ühe nendest. No öelge, mobiilinumber, siis saab alati kätte, kui te seal Kuki silitamas Karete. Öelge veel ükskord, see oli päris pikk number. Aitäh teile hevi ja loodetavasti saavad need kuked endale ilusa kodu. Tahan väga loota, aga kõik võivad rahulikult lasta neil veel kuu aega siin elada, aga me ise räägime kokku pinnalt veel kosuma. Jah, kena ilusat päeva teile. VIP Relve järv. Läti k tootu. Koos naine väri. Esikeest vasta homaale meel. Maatsoon Roon paar tee teevad p. Ja ka. Väet ide neel armee. Tuure nägi. Ja kooram, möll. Pall, Harrine. Tuber. Hääli. Said? Ka muusikalisi tervitusi kõigile Võrumaalt ja nüüd on meil neli minutit puudu kella viiest, see tähendab seda, et nädalavahetus on kohe-kohe ametlikult välja kuulutatud ja me võime tunda ennast õnnelike vabade, rõõmsate kõige selle kohal hõljuvad. Ja võib-olla isegi tervetena, aitäh kõigile, kes helistasid sellesse tundi, järgmine tund jälle teised meeleolud. Siit. Tasahilju sinna tunni poole nüüdseni kõnnimägi. Lasku õhku aga muudkui pool aastat vastu ja hoolas, vaat on lesk hangeela üksi viia kokku. Need üksi itta.