Ilusat puhkepäeva hommikut teile kõigile suvi ja sellega koos ka suurem rändamiste ja seiklemist aeg on selleks aastaks kahjuks ühele poole saamas. Aga rääkida ja meenutada ja muljetada saab nüüd ju kogu eesootava külma aja ka. Täna on mul saates mees, kellel ma arvan, et juttu nii palju et ei tea, kuidas seda kõike tunni aja siis ära mahutada. Tere hommikust, Uku Randma. Tere hommikust. Ja ma pean vist küll kuulajatele ütlema, et, et see on mees, kes purjetas üksi ümber maailmatükk aega. Mõtlesin, millisele sõnale panna rõhk. Et kas üksi ümber maailma või üksi ümber maailma, aga see üksi vist on ikka kõige tähtsam. Onju. Võib-olla isegi purjetamine on selles kontekstis kõige tähtsam, sest purjetamine annab selle vabaduse ja võimaluse liikuda. Mina olen Margit Kilumets ja saate aitab kokku panna Viivika Ludvig. Ei ole vist väga palju inimesi meie kuulajate seas, kes isegi niisugust mõtet oleks mõlgutanud kunagi elus. Kui sa mõtled oma elu peale tagasi, siis millal see välgatus üldse peast läbi käis, et niisuguse asja ma tahaksin kunagi teoks teha? Ma pean ütlema, et reisid on mul kogu aeg meeldinud. Varases lapsepõlves. Ma mäletan seiku, kus ma võtsin väikse ranitsa ja, ja läksin kodust nii kaugele kui julgesin. Aga selline konkreetsem soov juba ümber maakera purjetada tekkis juba vanemana olles, kui, kui tekkisid materiaalsed võimalused selleks. Kui palju see tegelikult ikkagi just neid samu materiaalseid võimalusi nõuab, et kas noh, raha on üks asi, aga teine asi on ka see, et sa saaksid mingilt ametipostilt näiteks ennast vabaks võtta, sest see nõuab tohutult aega, eks ju, nõuab ühte vaba aastat vähemalt, kui mitte rohkem. Just et eks ta nõuab hästi palju nii aega, materiaalseid võimalusi kui ka oskust kohustuste eest peitu pugeda, sest kahjuks tänapäeval elame ikkagi selles maailmas, kus meie käed ja jalad on seotud kas pankade või või ühiskondliku liikumise või, või sõprade või perekonna poolt, et võib-olla see nendest ahelatest lahti rabelemine ongi sellise ettevõtmise kõige raskem osa. Sa oledki pärast oma reisi käinud kindlasti palju kohtumas inimestega ja oma sõpradega rääkinud, seltskondades olnud. Noh, märkad sa sellist head kadedust ka inimestes, näed, tegi ära selle, millest mina olen 20 aastat mõelnud. Olen märganud küll, et nii mõnigi on oma oma silmaläike saanud ja, ja ja näha on, et vähemalt selle vestluse ajal tekivad mõtted ja ideed, kas nad ka kunagi kellelegi realiseeruvad, sõltub palju õnnest ja, ja, ja ikkagi ka tahtmise tugevusest. Kas sa oled muutunud mees? Nüüd teine inimene? Ma arvan küll, et eks me muutume kogu aeg, iga päevaga, muutume natukene ja meie maailmapilt muutub ja arusaamised ja mõtted ja, ja hinnangud. Aga kui sa küsinud, et kuidas ümber maailma reis konkreetselt mind mõjutas, siis tõepoolest ma tunnen, et et inimese Panime mööda Jaan, kui ta käib ikka kõrgemale ja, ja ma tunnen ennast kõrgemal platvormil või tasemel, need igapäevased probleemid ja mured ei tundu enam nii suured ja, ja oskan vaadata. Ma loodan paremini üldist maailmapilti. Ma loodan, et ma ei ole nüüd väga isiklik, aga ikkagi see küsimus ilmselt on paljude kuulajate huulil ja mina siis pean olema sees, selle esitab, et tavaliselt inimese elus, kui ta sellise asja ette võtab, on ikkagi nagu. No ütleme nii, et selleks peab olema mingi väga mõjuv põhjus. Selleks peab, peab olema mingi tõuge, mingi selline noh, veendumus, et just nüüd on seda, seda õige aeg teha ja enam ma teisiti ei saa, et mis sinu põhjus oli, kui sa, kui sa tahad sellest rääkida või oskad. Mul on nagu tagantjärgi tõepoolest mõtelnud sedasama. Mõtet, ja tegelikult on võib-olla asjad nii lihtsad ja keeruline või keerulised. Kuidas me oskame neid enda jaoks lahti mõtestada. Et kui, kui otsida sellist lihtsat põhjust, siis tõenäoliselt oli see minu keskea kriis, kuhu ma sattusin. Ma liigun ikkagi 50 eluaasta suunas ja, ja kuskil 40 viieselt tundsin, et kõik see, mis mul on elu jooksul saadud omandatud ei oma enam minu jaoks kaalu või tähendust. Noh, kasvõi rahalises mõttes ei ole ju tähtsust, mitu autot sul garaazis on või mitu kinnistut või kinnisvara või, või kui palju sul mõne firma aktsiaid on. Oluliseks muutuvad sellises seisundis perekond ja, ja, ja sellised pehmed väärtused. Kuid siis ma märkasin, et ka lapsed on sellises eas, et vajavad iseseisvust ja, ja ja rohkem ise hakkama saamist kui, kui minu tuge. Jaa. Vot siis selles nii-öelda keskel kriisist tundsin, et mind ei seo enam selle igapäevase eluga siin miski. Peale selle. Ma ei saa ütelda, et põhjus, põhjuseks kindlasti mingiks otsuse kiiruse mõjuriks oli ka abikaasa surm. Et see natuke oli nagu selline lohutus või leevendus või, või järelemõtlemisReiska. Jah, pigem pigem järelemõtlemise reis ja just nagu enda jaoks selgeks mõtlemise reisijat mis siiski on siin maailmas nagu tähtis või. Või mis on elus tähtis või, või mis ma üldse tahan nagu saavutada ja kuhu ma tahan välja jõuda ja selleks on purjetamine ja iseäranis üksi purjetamine, suurepärane võimalus. Fred Jüssi on kunagi öelnud lihtsalt tänaval tuli vastu ja tal oli ka elus niisugune raske hetke, siis me rääkisime üksindusest ja üksildusest ja ta ütles, et nendel kahel sõnal on väga suur vahe. Ja, ja ma ei hakka ütlema, et kumba ta tundis, et ta on. Aga kuidas sina tunned, et, et kas, kas sa oled üksildane inimene või, või, või mitte? Fred jussi sissetoomine siia jutuajamisse oli minu arust väga sobilik, et ta on minu iidol, tema, tema arusaamine loodusest ja, ja, ja tema mõtlemine on väga sarnane minu omaga, et kui, kui tema viibis tundide ja päevade ja ööde kaupa metsas, siis mina tegin sedasama merel olles. Ja, ja kui tema õppis selle metsas viibimise ajal linnulaulu kuulama või tähele panema neid pisikesi muutusi, mida urbaniseerunud inimene ei suuda märgata. Kuna me oleme loodusest nii kaugele jäänud, siis ma tegin seda mere peale olles, kus esimesel pilgul võib mitte midagi näha, lihtsalt suured lained ja sinine meri. Kuid kui istud seal jahi, jahtis ja jälgid ja vaatad, hakkad mõistma, kui palju on seal looduse imet ümberringi. Ja, ja see ongi tegelikult minu, minu vastus sinu küsimusele, et ma ei olnud üksildane, et jah, ma olin üksinda, aga kunagi ma ei põdenud seda, et ma olen kuidagi hüljatud või mahajäetud või, või mul oli väga palju mõtteid ja, ja väga palju mälestusi ja, ja. Kõik see loodus ümberringi ja, ja ma olin küll üksinda oma reisil, aga mitte üksildane. Ilmselt oli päris mitu päeva selle reisi jooksul, kus sa üldse ühtegi sõna ei rääkinud. Ja, ja minu jaoks oli indikaator see, et kui ma hakkasin iseendaga rääkima valjusti siis ma teadsin, et ma vajan puhkust ja pean sadamasse pikema peatuse tegema. Ja, ja eks ma viibisin selle reisi ajal ka enda jaoks natukene katse katseklaasis ja, ja jälgisin ennast kõrvalt, et kuidas see piiritu avarus ja, ja kõik see mõjub minu psüühikale sellepärast et üksinda purjetades psüühika korrasolek on vaata et kõige suurem risk. Jaa, jaa, probleem. Aga ega ma väga jutukas ei olnud selle reisi jooksul, et vahepeal olid pausid ja, ja sain ennast jällegi maha laadida ja inimestega suhelda palju, et see ei olnud nagu suurt probleemi. Kui siis sadamasse läksid pärast sellist pikemat vaikimise perioodi kas jutukaaslase või mõttekaaslase leidmine, et, et on see lihtne, tunned, haistad kohe, et kes see inimene on, kellega nagu jutu peale võiks saada või, või kuidas? Ja et noh, kui, kui minu jaoks oli näivaks probleemiks see, et mul ei olnud sõidu ajal pikalt kellegiga rääkida, siis sadamas kohtusin just nende inimestega, kellel oli minust veel suurem suhtlemisvajadus, kuigi nad sõitsid kas siis kambas või paarikesti, sest ega jutud lõpevad otsa ka kahekesi või kambas olles ja, ja tahetakse saada uusi nägusid, kellele neid samu jutte jällegi uuesti rääkida, et mind kutsuti väga paljudesse erinevatesse seltskondades ja ma nautisin seda. Ja kui sa küsid ajakirjanduslikku küsimused, mis oli siis sinu reisi jooksul see, mida sa kõige rohkem kogesid siis ma arvan, et 50 protsenti sellest oli Need, uued maad ja, ja uued saareriigid ja kultuurid ja ja kõik see pool, aga 50 protsenti olid uued tutvused ja sõbrad ja, ja ja nende tundmaõppimine ja, ja nende, nende inimeste maailmade tundmaõppimine. Et minu jaoks oli see fantastiline võimalus niivõrd erinevate inimestega kohtuda. Kas keegi on jäänud nendest? Kõik nad on jäänud mulle kuskile mällu. Jaa, jaa. Nad on kõik mulle mingi jälje jätnud. Aga kui sa küsid, et kas ma nüüd veel hiljem kontaktis olen siis tegelikult ei ole, et minu võimed on ikkagi piiratud, ma ei jõua nii palju emaile ja Facebook kribada. Jaa, jaa. Ma teadvustan endale seda, et see oli üks tore etapp minu elus, aga, aga ma ei saa jääda nende vanade toredate kohtumiste juurde ja neid edasi suheldes tulevad uued kohtumised, tulevad uued toredad inimesed. Ja selleks, et edasi liikuda, on tarel siis vanu asju jällegi selja taha jätta. Kas sa pidasid selle reisi ajal päevikute, mis vormista seda tegid arvutisse käsitsi logiraamat, mismoodi seal? Jah, et. Kui me siit kodust ära läksid, siis ma tundsin lausa füüsiliselt vajadust jagada seda, mis ma näen ja tunnen ja, ja kuulen. Ja Ma tahtsin, et need tunded ja mõtted oleksid vahetud sest kui me midagi vaatame distantsilt, siis nad oma omandavad teistsuguse väljanägemise ja, ja tähenduse meie jaoks. Ja seetõttu ma üritasin päev ja, ja mitu korda kui ilm võimaldas siis arvutisse talletada ja kui ilmaolud olid väga-väga rängad, siis kasvõi paberi peale kribada, et arvutid säästa. Oma mõtteid ja, ja oma oma kõike seda, mida ma seal nägin ja tundsin. Ja selleks, et sellest mingi jälg järgi jääks ja ka sõbrad-tuttavad jälgida saaksid, siis riputasin seda ülesse ka oma blogisse mis alguses oli avatud kõigile, aga hiljem ma panin ta parooli alla ja, ja siis ainult parooli omanikud said jagada minu tundeid ja mõtteid, miks? Siin on mitu põhjust. Esiteks üks põhjus oli see, et ma tahtsin olla võimalikult aus oma blogis. Aga ausal olemisel on ka omad mingid piirid, mingid limiidid ja, ja tuua oma kõige intiimsemad mõtted laiali avalikkuse ette. Noh, ei ole väga, väga omane. See oli üks põhjus, jaa, jaa. Teine põhjus oli see, et ajakirjanikud kipuvad olema mõnikord suht laisad ja tegema väga väga otseseid copy paste et imeda välja mingi uudis ja, ja ma leidsin, et ma ei pea nagu nende tööriist olema. Õige varsti ilmub sinu raamat, mille pealkiri on minu maailmameri. Kui terav selline tsensori sinu isikliku tsensori pliiats sellest raamatust üle on käinud, sest seal on seesama küsimus, et kui aus sa selles raamatus oled. Jah, et siin peab ütlema, et on kaks erinevat asja kas elektrooniline blogi või, või ikkagi kirja mustaga kirjutatud raamat ja, ja kui blogis võib teha kirja kirjavigu ja, ja lause ülesehitus võib-olla vale ja ka mõtted võivad olla mõnikord vahetumad, siis väljakujunenud tava järgi raamatus peaks hoidma konservatiivsemat joont. Et ikkagi mu raamat ei ole võib-olla nii vahetu ja ta on natukene distantsilt vaadatum. Aga ma loodan, et see ausus ei ole seal kannatada saanud. Ja inimesed, kes oskavad ridade vahelt lugeda, need saavad ilmselt rohkem kui, kui, kui need, kes ei oska. Ja, ja ma kujutan ette, et nendele, kes blogi jälgisid ja saavad nüüd sedasama asja raamatust lugeda, et neil on huvitav, nagu võrrelda neid kahte asja. Kui me korraks selle reisi juurde tuleme otseses mõttes, siis sa ei plaaninud ju nii et vot, sellel kuupäeval ma hiivan purjed ja lähen ja sõidan ümber maailma. Tegelikult see, see, see tuli kuidagi etapiviisiliselt sinu ellu. Just täpselt ja, ja minu jaoks oligi sena nagu vahva, et ma ei pidanud midagi ette planeerima, vaid lihtsalt kulgesin või või lihtsalt järgisin oma oma Tartust ja, ja muutuvaid soove reisi jooksul. Et kui ma siit Tallinnast ühel ilusal juulikuu päeval lahkusin, siis aastal, mis aastal 2010 Siis ma ei teadnud, kus ma välja jõuan ja, ja ma ei tundnud veel iseenda võimeid, maid, teadnud oma jahivõimeid. Ja, ja kõige kõige kõrgem eesmärk, mis mul oli seatud, oli jõudnud põhja Põhjamerele ja, ja, ja sealt siis hea õnne korral edasi Islandile. Aga kuidagi on sedasi, et kui ikkagi inimene soovib ja proovib, siis ta saavutab selle, mis ta tahab ja, ja minu puhul Kariisi ajal tehtud kõik plaanid realiseerusid suurepäraselt. Jaht on noh, kui teist inimest ei ole, siis sinu kõige olulisem kaaslane sellel reisil, kuidas seda valisid ja kuidas ta vastu pidas? Jällegi, ega ma teda väga ei valinud. Upsi valmib teistelt Oskyndy suht suht emotsionaalne ost, et et selliste tehniliste küsimuste kallal võib alati väga pikalt ja väga põhjalikult nagu tegeleda ja mitte kuhugi jõuda. Et minu jaoks oli rohkem oluline just nagu iseenda valmisseadmine, iseenda tugevuse proovile panek ja katsetamine ja nii vaimne kui füüsiline. Ja ma teadsin, et jaht on kvaliteetne, tugev saksa jahitootja seeriatoodang. Ma ei pidanud selles kahtlema, niivõrd uuel jahil on omad omad eelised. Ta ei ole nii palju veel raske ilma käest räsida saanud ja ka inimfaktor on vähem talle jälgi jätnud, et aga see on tõsi, et purjekas sellisel reisil on parim kaaslane ja mitte ilmaaegu inglased ei kutsu teda naissoost artikliga. Aga mis sinu jahi nimi on? Minul oli nimi on Timtion kolm. Ja miks just selline nimi siis, kes inglise keelt ei valda, tempaation tõlkes on kiusatus või kirss või soo või unelm või midagi sellist? Eesti keeles talle päris täpset vastust ei olegi. Aga inglise keeles on hea, kui jahi nimi on pikal reisil, sest kui on tarvis raadidel välja kutsuda või, või on ta tarvis tolliformaalsusi teha, siis seal paremini hääldata ja paremini kohalike võimude poolt kutsutav, et seetõttu oli ta inglise keeles. Aga kus või kes on tempteistkümne üks ja kaks. Templisse nõks oli mu sellest teationi unistuste sarjast, siis esimene Soomes valmistatud film, flaier, jaht 31 jalane, selline võidusõidu kune, millega ma siis meeskonnaga osalesin võistlustel ja, ja proovisime seda dist purjetamise poolt. Ja Dixon kaks oli siis. Ka on see tehases toodetud jaht mille ma samuti Pool huupi aga leidsin, et ümber maakera purjetamise jaoks tali natukene. Väetikene. Üks mees, kes sõidab üksi ümber maailma, ei saa ju kogu aeg 24, seitse olla noh, nii-öelda roolis purjetamis võõrale inimesele nagu mina kirjelda seda, mismoodi, sa ei saa ju igav iga natukese aja tagant kusagile sadamasse minna, selleks, et puhata, et sa pead nagu kogu aeg liikuma, mismoodi seda siis sa füüsiliselt teed. Et natukene oli minu sooritus ka sarnane sportliku sooritusega, et seda ilma trenni tegemata ja, ja ilma ennast arendamata ei, ei suudaks selleks, kui jahi ostsin ja mul oli juba plaan nagu kindel, et ma kuskile kaugemale lähen. Harjutasin siinsamas Läänemerel üksinda hakkamasaamist ja, ja roolis olekut. Jaa, jaa. Proovisin omaenda piire, et kui palju ma suudan ja mida ma suudan. Ja järjest need piirid suurenesid ja, ja ja seega ka minu sõidutrajektoor nagu laienes. Aga purjeka peal on mitmed sellised süsteemid, mis tulevad abiks, et kõigepealt on automaatpiloot noh, nagu ikka lennukite peal või purjetas, ta teavad purjeka peal, see on üks nupp, mille vajutad alla ja siis elektronid hakkavad hoidma mingit mingit kindlaksmääratud kurssi siis kas teepunktile või, või tuule suunast näht lähtuvalt tuule järgi või siis lihtsalt mingi mingit magnetkompassi kurssi. Aga selle puudus on see, et karmides ilmastikuoludes ta ei saa hakkama. Ja peale selle ta võtab veel palju voolu. Mingis etapis ma sain aru, et mul on tarvis abiks tuulerooli tuulerool on selline, mis siis vastavalt tuule suunale hoiab jahikäiku. Ta on oskamatule purjetajale suhtes kapriisne, aga kui temaga sõbraks saada, siis ta on parim abimees, kes sul jahis kaasas võib-olla et roolis ei pea kogu aeg olema purjeka peal, kui on normaalsed ilmastikuolud. Küll aga on oluline ja ohutus ja, ja kogu aeg pidev navigatsioon ja see teema. Ja reisi lõpuks kujunes mul välja selline rütm, kus ma öösel magasin 50 minutit ja 10 minutit olin üleval. Jälgisin, et kõik oleks korras, nii taglastuses kui, kui ohutuses. Ja siis jällegi läksin magama ja 50 minuti kaupa magasin. Aga vaatan su suuri silmi praegu, et. See on ikka väga kurnav. On küll, et kuigi öeldakse, et inimvõimetel ei ole piire, siis ikkagi kuskil need piirid on sellistes oludes, nad tulevad välja. Tegelikult see 50 minuti kaupa uni nagu noored ütlevad, sakib täiega, et ega pikapeale enam ei teagi, et kas ja kas oled nüüd üleval või et asjad hakkavad nagu sassi minema ja, ja sa ei suuda unest välja tulla nii kiiresti ja, ja aga selleks olid jällegi sadamapausid ja sai nagu ennast välja puhatud ja, ja tekkis uuesti sõidusoov ja, ja et minu jaoks oli see 50 pluss 10 nagu selline paras rütme. Pikal reisil juhtub igasuguseid asju, kus tervis pidas vastu. Ja et tõesti, see on väga oluline või võib-olla kõige olulisem asi selle sellise reisi jooksul, aga ta lihtsalt ei pidanud vastu vaid ma nägin sellega vaeva. Tänapäeva kiire elutempo juures meil enam kodus ei ole, nii tähtsad muutuvad jahis palju tähtsamaks noh näiteks kas või igaõhtune igahommikune hambapesu, et ei taha ette kujutada seda meremees, kes peab olema võib-olla 20 päeva järjest mere peal hambavaluga. Või siis linnast tulles tavaline rutiin, et pesed käsi ja, ja seebiga ja korralikult, et mitte mingeid baktereid sisse tuua või siis näiteks marjad. Pigem õhtuses kuumuses suled luugid ja, ja ja oled seal hapnikupuuduses, kui see mingi juhuslik säästsin, suts kabja ja olete olete mitu kuud? Haigevoodis. Kui pikk oli kõige pikem periood, millal sa pidid ilma maismaad nägemata sinna saamata iseendaga ja oma paadiga hakkama saama? Soli vaikses ookeanis Galapagose saartelt prantsuse polüneesias. Iva Voa saarele. 23 päeva. Mis ühe inimese peas siis toimub selle aja jooksul, et sa tead, et arst ei saa tulla ja keegi ei saa sind aidata ja no ma ei tea, võib-olla koju helistada saab või, või ei saa vä? Koju, ma sain helistada, mul oli satelliittelefon mida ma alguses plaanisin kasutada ilma failide vastuvõtmiseks. Aga lõpuks kasutasin teda ainult oma lastega rääkimiseks, sest see muutub uskumatult tähtsaks. Niikaua kodust ära olles. Aga selle 23 päeva jooksul ma võin sulle lubada, et mul ei hakanud mitte kordagi igav või. Minu jaoks oli see puhas, puhas nauding. Iga iga päev oli fantastiline. Noh, kui sa küsid konkreetselt, et mida ma siis konkreetselt tegin, noh eks ma siis lugesin, kuulasin muusikat, vaatasin filme, nautisin loodust, püüdsin kala ja, ja kala ära reeglina iga päev. Eriti suur kala armastaja ei ole hea. Sõid, hambad ristis mingit tohutut väärtuslikku kala ja mõtlesid karbonaadi. Ja, ja nautisin igat hetke, mis saatus mulle andis sellel reisil ja mul oli nagu tehtud endaga lipping, et seda reisima ei teinud mitte kellegi teise jaoks või millegi tõestamiseks või, või mingi rekordi saavutamiseks, et ma tegin seda enda jaoks ja, ja asju enda jaoks tasub teha ikka. Niisiis kui need sulle meeldivad. Ja lepingu oli siis selline, et kui mul üks päev enam ei meeldi, et siis ma saan ju jahisadamasse jätta ja, ja panna sinna silt seal müüa ja tulla koju tagasi, nii nii-öelda normaalse elu juurde. Et ühtegi päeva ma ei elanud sellepärast, et ma pean seal seda elama. Ega selle jahi küljes praegu seda silti amet ei ole vä. Ei ole, et külmul käis vilksamisi peast läbi, et kui peaks leiduma Eestis selline inimene, kes soovib oma unistust korda saata ja, ja ma saan näiteks talle olla abiks nõuga ja, ja ka ta vajab näiteks spetsiaalselt üksi purjetamiseks kohaldatud jahti, et siis võiks sellest rääkida, aga tundub, et majanduses on veel piisavalt keerulised ajad, et ei ole palju inimesi, kes hetkel sellist teisi planeeliksid staatab siis eksju, ja see jah, ma mõtlen ja, ja ja ta ootab mind hästi, et aeg-ajalt ma endale pai tegemas ja, ja temaga jälle natukene veteväljade peal ratsutamas ja, ja ikkagi oma maailmapilti veel avaldamas, et see on vahva. Noh, me kõik siin oleme vaadanud, eks, täiusliku tormi ja kõiki neid hirmsaid merefilme ja ma saan aru, et täiesti meri võib olla ikka väga kohutav vaenlane, kui sa temaga läbi ei oska saada või kui sa, kui sa midagi valesti teed, kas kas sa tundsid selle reisi jooksul mõnikord ka tõesti täiesti ausat hirmu? Hirmu tundsin ja, ja minu arust hirm on nagu normaalne ja loomulik. Ja, ja ajalik. Aga meri ei ole kunagi vaenlane, et meri on looduse loodus ja meie oleme selle looduse üks väga-väga happer ja mannetu osa, et et kaugeltki me ei ole looduse kroonidega ega ruuduse kuningad. Ja sellise tohutu võimsa loodusnähtuse ees. Me suudame ellu jääda ainult siis, kui me suhtume sellesse austusega. Ja üritame olla võimalikult targad. Ehk teiste sõnadega ikkagi see, kas me jääme ellu. Selles karmis looduses sõltub ainest, mitte ainult meistrimehi otsustest. Sa sõitsid maailmas, mis tegelikult tegeleb sellega, et saeb seda oksa, millel ta ise istub. Ja kõik need Sinavad veed ja valged rannad, seda me võime vaadata reklaam filmides, aga kogu aeg südames tiksub vaikne hirm, et äkki seda enam väga kauaks ei ole. Et kuidas sa hindad seda, mis maailm iseendaga teinud on ja ja kuhu me nagu teel oleme. Ma arvan, et raadiokuulajale on jäänud mulje minust kui optimistlikust inimesest ja ma pean ennast selleks, aga see, mis puudutab tavaliselt maailma, siis ma olen siin pessimist ja, ja tõepoolest nähes kõike seda, mis inimtegevus on kaasa toonud ka nii inimkaugetes nurkades on mõtlemapanev panev ja, ja ja kurb ühteaegu, et see kliima muutumine on tõepoolest teema, mis puudutab konkreetseid, maid, konkreetseid rahvaid ja, ja ja kõik see saastumine, aga ka ühiskondade muutumine, globaliseerumine ja, ja internetiseerumine ja ei Näiteks ma lugesin väga suure huviga, mitu korda. Tiit Pruuli raamatut lennuk ümber maailmareisist, mis toimus kuskil 10 aastat tagasi. Ja ma sõitsin taga paljus kattuvad trajektoori mööda. Ja juba see maailmapilt, mis seal oli kirjeldatud, on tänaseks juba tunduvalt muutunud. Et teatud mõttes on see paratamatu. Aga samal ajal ka kurvastage. Ei kohtunud selliste Prantsusmaa suuruse prügisaarega näiteks kusagil või midagi sellist tõeliselt hirmsat, mida noh, mul on isegi raske ette kujutada, kui õudne see võib olla. Oli küll näiteks imeilusad samplas saared, kus elavad indiaanlased oma oma vanade tavade ja kommete järgi imeilusat liivarannaga palmisaared, kus üks külg oli siis imeilus ja teine Atlandi ookeanipoolne külg võis olla siis prügiga mitmeti sügavuselt täidetud, et jah, seda oli silmaga näha mitmes kohas ja, ja eriti eriti näiteks Austraalia põhjarannik ja looderannik, kus siis kõik see Malaisia ja, ja nende kiiresti arenevate palju rahv rahvas, rahvusliku palju paljude inimeste erine paljurahvuseline või paljude inimestega piirkonnad reostavad ja, ja, ja siis teispool, Keegi maa võitleb siis selle prügiga. Sorteerib seda, eks sorteerida, üritab nagu nagu kuidagi järje peale saada. Selles peaaegu mõttetus võitluses. Sa oled nüüd juba mõnda aega naasnud sellesse normaalsesse ellu või reaalsesse ellu. On see keeruline? Ja minu minu jaoks ei ole väga normaalne, aga ta on reaalne. Võtsin meelega. Et ei tööl ja Käin tööl ja, ja siis on siin liivalaia nurga peal ummikus ja imestan seda kõike, mis ümberringi toimub. Ja kas ta on keeruline, et tõenäoliselt on see jällegi sedasi, et sõltub inimesest enimtüübist ja tema kohanemisvõimest ja, ja ja ma tean, paljude purjetajat. Ja eriti soolopurjetajate jaoks ongi keeruline see tagasi adapteerumine selle sellesse maailma. Aga minul on ta läinud kuidagi valutult ja, ja madiirlin siin jälle nagu kotkas, et ei ole. Ei ole probleemi. Sa oled öelnud ühes intervjuus, et kui seal ekvaatoril oleks olnud üks üksik saar soe selline sulnis, siis oleksid sinna jäänud, kas sa vahel kahetsedes Need olid, ei, jällegi, et kõik, mis me teeme, on meie valikutes kinni, et loomulikult need ei ole lihtsalt vaata saart ei olnud võib-olla õnneks. Et selle nimi tol hetkel oli kojutuleku hirm, tekib selline reaalne hirm selle ees, et mis nüüd edasi. Et ongi nii, et peangi hommikul üles tõusma ja ja vaatangi seda televiisorit õhtul ja, ja ja lähengi poodi järjekorda seisma ja et kõige selle rutiini ja ebamugavuse ees hirm või ma ei oska isegi teda nii lahti mõtestada. Aga selline mõte tekkis mingi hetk. Aga samas ma arvan, et inimese elu on nii ainulaadne ja kordumatu, et ta tuleks elada harmooniliselt. Et siin peaksid olema kõik kõik osad esindatud. Nii nii seiklushimu rahuldamine kui ka siis perekond ja rutiin ja, ja ka sotsiaalses sfääris edasijõudmine. Ja see ei ole ju välistatud, et sa teed midagi, mis võib-olla ei ole üksi ümber maailmapurjetamine, mis midagi sinnakanti, et sa teed seda kunagi veel. Ja kindlasti kindlasti, et õudselt tahaks, et ei saa seda küll ütelda, võib mõtelda, et noh, nüüd sõitsid ja nägid palju maid ja rahvaid, et noh, nüüd on see nagu tehtud ja linnukene tõmmatud, et maailm on tunduvalt suurem ja huvitavam, kui mul õnnestus selle lühikese ajaga näha, et väga palju on veel ees. Mida sa nende inimeste jaoks ütled neile, kes praegu kuulavad ja nagu väike kripeldus on juba tükk aega olnud ja selle saate jooksul läksi kripeldus veel palju suuremaks. Et see, ma saan aru, et see on mingi sõnum, mis ei ole mõeldud mulle. Aga, aga see on midagi, mida sa võid öelda neile. Ma ütleks, et ärge kartke realiseerida oma unistused. Kui te kindlalt teate, mida te tahate. Kõik on võimalik. Aitäh Uku Randma, soolopurjetaja see on hästi ilus sõna ja me leppisime kokku, et vähemalt ühe loo muusikat me sellesse saatesse mängime. Ja meie seda sooja ja toredat saadet, ma loodan, et see nii välja tuli, nagu me püüdsime lõpetama üks jäääärelugu. Aga miks just see? Nii kehvasti, kui mu reis oli kuku või ette planeeritud. Mul oli liialt vähe eesti muusikat kaasas, aga õnneliku juhuse tõttu oli mul kaks ääreplaati ja neid ma lugesin, kuulasin ja, ja nende lugude saatel ma nutsin, kui härdusmeeleolu peale tuli. Jällegi üks eelis üksi purjetades, et sa ei pea häbenema oma tundeid. Ja sellest ei, ei nagu südamesse selline hea heli. Kuulame jäääärt ja aitäh kõigile kuulajatele, ärge siis kartke oma unistuse järele kätt sirutada. Ilusat pühapäeva saate, tegi Margit Kilumets. Aitäh. Uku Randma.